Ma räägin sulle Aeglane-aeglane-aeglane aeg on läbi ja kõik. Läheb lahti. Koodi. Rada kuivab, ennast, tunneb, tunneb avast, räägin sulle, mis juhtub minuga. Teenuga, kus Taavi ei tulnud enam laadi Heile rada poistega, vana, kellel Mutovi pole elusat peale õiget, nii kui ta ütleb, et aeg on aeglane. Vaata tabeli koodi, kes ei tea mu nime, ei tea midagi. Ma teen nii ja naa. Tule oleks hea poole kuune. Kolijad vaatada tama jalgu. Minu. Kui teda kavasid kaine Akusid laadida särgid kasvada. Aga kas sa tead, mis on puru? Ütlesin, ei, ka kiiremini parandada. Java koodi. Teab, mis asi on niimoodi, kalad on pärit veel aega. Töödia, koopad. Kui need lood olid juba päris halvad? Ei, ma ei tee nalja. On tunne punu, jube pilt, mida teati. Kääri mõned. Sõrmed meenutab olemuselt oodatud vaip nukul jalgu, selle peale ta, vaat see on alles algus, kõige piinadel. Vool mille nimeks on puudu, siis ma nägin Toort olevat nood. Vooru käib vooru. Küttima. Kõlas kandis pealkirjamuudu ja eile, kui ma mainisin raadio kahe peatoimetajale Kristo Rajasaarele, et mul on kavas seda lugu tänases saates mängida muutustele praegu hoobilt tõsiseks ja ta ütles, et sellist muusikat ei ole väga hea ja mõistlik enne kella kaheksat õhtut rahvusringhäälingu raadioeetris mängida. Aga kui ma talle rääkisin, et mul ikkagi oleks väga väga vaja seda lugu mängida, mida siis ta soovitas mul loo vürtsikamaid ja ebasin samad sõnad lihtsalt ära kustutada ja nii saigi tehtud. Ja täna oli see 1995. aastal ilmavalgust näinud räpp, laul oma peaaegu täies hiilguses teie teie ees. Ja põhjus, miks mul seda lugu ikkagi väga täna vaja mängida oli, peitub loomulikult selles, et see laul on pärit Eesti kõige esimeselt hiphop albumilt, mille ilmumisest möödub tänavu täpselt 20 aastat. Ja nüüd ongi mul suur suur au tervitada siin suveraadio stuudiosse meest, kes kasseti nimega Kuulo aastal 1995 välja andis ja eesti Räpile nii-öelda aluse pani. Loomulikult kuldi Räkk huul. Tervist. Tere. Tere. Tere. Selliste Ma ütleks küll, et viimased kaks nädalat me siin raadio kahes oleme ikkagi väga sinu kesksed olnud. Et ma kujutan ette, et see võib päris hea tunne olla. Ja mul on, mul on selle üle hea meel, kui, kui ma olen saanud kellegi tähelepanu nii palju enda peale tõmmata, et lausa kaks nädalat on kellelgil millestki rääkida. Ja absoluutselt ja sina oled olnud jutuaineks, et no praegu kuulates seda lugu muidugi need sellised vürtsikamaid kohad lihtsalt nüüd niimoodi eemaldatud sündsalt. Aga kas sa mäletad, et kui palju sa aastal 95 kui, kui Eesti ei olnud väga selline veel räpimaa, meil ei olnud oma räpis genet siin. Et kui palju sa oma ebasündsa keelekasutuse pärast nuhelda said ja kelle kellele sa peaasjalikult ette jäid, kui üldse jäid või väetise kõik kohe niimoodi ilusti vastu söödi ära ja neelati alla. Pahandusi oli, ütleme nii jah, sest et ega ütleme, et need sõnad, väljendid mõisted, mida ma seal oma lauludes kasutasin ja mida ma ilmselt ka siiamaani teen teatud. Ma arvan, et ega neid jah, väga nagu ei, ei oldud harjunud vastu võtma. Seda enam, et kui keegi üritas neid kuskil, siis ütleme kas siis avalikus meediaruumis esitada või, või mis iganes mingile üritusele ka, ega see oli jah, selline natukene tabuteema, sest et lihtsalt noh, puudus selline varasem praktika selliste ebaselgete sõnade kasutamise kohta. Et no mäletan, mõningaid kordasid sellest ajast, kui ma Siiberdasin juba ringi Tartu raadio aegadel, kui ma seal veel ei töötanud, aga mu vennad olid seal tööl ja siis ma viibisin seal ruumes päris palju ja ja igasugused minu head tuttavad ja võiks öelda, et mõned ka praegusaegsed kolleegid juba töötasid seal selles ettevõttes ja siis ma nii-öelda Need oma algsed lood, mida ma tookord tegin, siis ma viisin ja surusin neile sinna, üritasin nagu õhtustesse saadetesse suruda, et nad mängiks neid ja ja no ütleme nii, et seal nii mõnigi kord tekkis selliste, küllaltki karmi ja teravat vastukaja selles suhtes, et umbes et no mida te, mida te nüüd mõtlete, et mida te omast arust nüüd arvata, et raadiost mängite, siis inimestele? Aga näiteks, mis su ema või vanaema ütlesid, olid, tulite, nahutasid. Kus ei, üldiselt üldiselt vanemad selle koha pealt ei ole kunagi eriti midagi mõelnud, aga manitsenud? No eks nad ilmselt jah, leidsid, et võib-olla on sõna, kasutas natukene ebasünnis ja ja võib-olla pole just kõige parem, aga aga otseselt nagu jah, ütleme ei, ei kodu kodu poolt küll nagu ei tulnud jah mingit sellist, sellist plokki, et nüüd keegi oleks, ma ei tea, ära keelanud mul selle tegevuse või midagi, et midagi sellist nagu ei olnud. No kuidas sa üldse tulid, 95. aastal sellise mõtte peale, et hakkad riime seadma, hakkad räppmuusikat tegema, sest et sa tõesti oled ju pioneer. Sel hetkel? No ilmselt üks selline põhiline mõjutaja oligi see, see muusika, mis mulle muusikastiil, mis mulle lihtsalt mingil hetkel hakkas huvi pakkuma, et ja siis noh, ma kuulasin, kuulasin tolleaegseid ütleme siis Ameerikas tehtud hiphop artiste ja, ja neid, mida ma siis mida mul õnnestus kodus nii-öelda kättesaadav. Ja millegipärast see paelus nii palju, et, et ma tahtsin hakata ise midagi saada rannas tegema. No ma mäletan, et mingid esimesed, sellised noh, ikka väga algelised ja tobedad mingid katsetused, ma tegin täiesti nii, et ma võtsin mingisugused luuletused ette ja siis ma lugesin neid mingisuguste mingisuguste taustade peale, mille ma olin siis enne kassettmakiga kokku lõikan. Et ma saaks seda nii-öelda instrumentaal põhjana, mille peale neid siis nagu räppida. Ja, ja, ja, ja siis hiljem ma hakkasin ise mingisuguseid tekste kombineerima, aga, aga noh, ütleme ka, et ega nendest minu minu algsetes räpitekstides on, on ikkagi väga palju selliseid laene ja mõtteid ja ideid ikkagi võetud sellest konkreetselt selle aja muusikast, mida ma seal kuulasin No tegelikult tahtsingi küsida, et kui sa praegu vaatad tagasi nendele tekstidele, mis selle Ukulo kasseti peal on, et mis emotsioonid tekivad Mõnikord päris šokeerivad aga, aga nagu sa võid uhkusega tagasi vaadata sellele albumile või, või ikkagi nagu veidike juba tekibki piinlikus, mis niimoodi võib võib-olla oma esimesi samme vaadetest tekkida. Jah, eks selliste esmaste algsete asjadega ikka mingi teatud protsent piinlikust paratamatult tekib küll, et tagantjärgi ikka mõtled, et ta ei oleks võinud ikka nii ja naa teha ja teisiti ja hoopis võib-olla midagi muud ja aga noh, ma arvan, et ega seal ei ole midagi teha, sest see on nagu selline noh, selle 20 aasta taguse hetke nii-öelda selline peegeldused ju siis sellel hetkel oli vaja teha sellist teksti ja sellist muusikat, nagu ma tegin, et noh, muidugi eks ta oli selline algeline, vanaaegne ja kole, aga, aga selline ta oli sel hetkel Aga kui kassett lõpuks ilmavalgust nägi, et kas, kas seda saatis koheselt ka menu või ikkagi läks kuidagi aega, enne kui kuni eesti inimene omaks võttis, selle Ameerika mandrilt tulnud vihase zhanri? Eks ikka aega tegelikult ja ma kahjuks ei mäleta, palju seda kassetti tookord toodeti, paljusid kogus võis olla, mul ei ole tõesti meeles aga noh, ilmselt ilmselt saigiga alguses seda just nii-öelda kasseti näol tehtud, sellepärast et, et kassett oli tollel ajal selline peamine Maat, mida ikkagi kuulati, kasutati autodes kodudes igal pool olid ikkagi peamiselt kassetimängijad. Ja noh, muidugi CD-plaadid liikusid ka, aga CD-plaadi nii-öelda tootmine oleks ilmselt tulnud alles siis, kui oleks teada olnud, et see oleks nüüd ma ei tea, mingisuguseid rekordeid kohe hakanud lööma ja, ja meeletult hästi inimestele peale läinud ja müünud ja nii edasi. Et seetõttu saigi nagu alg algselt jah, seda ikkagi kassetina toodetud, noh tegelikult minu teine album ilmus ka ainult kasseti näol, nii et, et need, need, need olid Ajad, mil nagu ütleme, kas sõit oli selline põhiline, peamine formaat. Kas hakkasid juba siis ka vastavalt meie rätkurt kultuurile vastavalt ja sellest mõjutatuna riides käima? Eks ma ikka üritasin ja kusjuures korraks veel eelmise, eelmise jutu juurde tulles, et et ega žanr oli, oli tegelikult noh, ütleme niimoodi, et oli, oli sel ajal inimesi, kes nagu aktsepteerisid seda ja oli ka väga palju neid, kes nagu ütlesid lihtsalt, et ei, ei, see ei ole muusikat seal mingi jama, noh et see on mingisugune krigin. Aga, ja ei, ma üritasin, eks ma ikka üritasin nii-öelda oma iidoleid jäljendada ja mäletan, et no need hetked olid, võib-olla on ta enne selle esimese albumi ilmumist, aga mäletan mõist ise joonistasin mingite särgi vildikatega omale särkide peale publikenemi kirjasid ja mingeid siukseid asju noh, tead selline, et kirja peale triikrauaga üle või kuidagi kuidagi nii see käis ja püksid rebadel pole tagumiku peal. Ei vist väga ei olnud veel. Ma ütleks, et see, selline see pükste teema, see tuli natuke hiljem minu teada, et et vaata selle üheksakümnendatel seal veel ei olnud neid väga-väga suuri, ma ei mäleta, kuidas pükse nimetati. Et sellel ajal veel veel veel sellist stiili, aga ei olnud, et üheksakümnendatel olid sellised natuke kitsamad riided ikkagi, võib-olla ma ütleks, et võiks, võiks nagu tänapäevaga isegi nagu mingit paralleeli tõmmata. Ma küll väga mingi moeasjatundja ei ole, aga, aga see ütleme, et see selline jah, hästi, suur suurtel narvakate riietes stiil tuli seal, ütleme jah, 90.-te keskel võib-olla seal, aga aga seal on mingisugused vanemad asjad, need olid natuke teistsugune. Aga no vähemalt särk oli õigekirjaga, eksju no põhiline ise tehtud, hästi tehtud. Põhiline oli, oli see, et nokamüts ikka pidi olema või siis teine väga selline levinud levinud aksessuaar, seal oli ikka selline Bibonovuses kootud kootud müts millele ma mäletan, et mul ühe sõbra vanemad töötasid mingis ettevõttes, kus tikiti tehti igasuguseid tikandeid riiete peale siis me kuidagi mustrite. Aga ei, need asjad ei olnud ka veel siis väga moes sisenesid igasugust muud, siis oli selline ikka selline läänelik kraam oli nagu trendikas, et need, selline kodumaised mustrid ja, ja selline teadvus nagu tuli, tuli hiljem oluliselt. Aga mäletate, vahetame kuidagi, sebisime sealt omale mingisuguseid igasuguseid ägedaid sündikaat, haigest gängsta kirju, mida siis lasime õmmelda nende ribade peale ja ja et et siis nagu näha välja umbes samamoodi nagu kolleegid Elleys. Nii et selle sa räägid meie vormis, et seal siis oli nagu kaasmõtlejaid ikkagi seal Tartus veel, et see nüüd päris üksinda see. Ja voli, ei, seal oli, oli ikka mingisugune sõpruskond oli olemas, kes ka sellist muusikat kuulasid ja ma ja ma ausalt öeldes mõne inimesega saingi tuttavaks tegelikult tänu tänu sellele muusikale. Et et olid sellised ühised huvid ja, ja, ja ütleme niimoodi, et, et sellele rajal nagu muusika ei olnud vaid see, mida sa võisid nagu kaugelt öelda, mis, mis, mis, mis ühendas mingeid inimesi, vaid vaid ta võib-olla ühendas mingeid inimesi nagu, nagu päris füüsiliselt selles suhtes, et sa pidid oma sõpradega sama kokku vahetama nendega muusikat, kes oli kuskilt saanud mingisuguse uue kasseti, siis sa käisid seda paljundamas lindistamas ja andsid inimestele vastu mingite mingite enda kraami, nii et noh, see muusikali puhtalt selline ütleme, et täiesti nagu inimesi, füüsiliselt ühendav asi. Praegusel ajal sa tead, et okei, et siin ma ei tea seda, teist, kolmandat muusikastiili kuulavad inimesed, ma ei tea, igal pool ja ja, ja võib-olla ainus, mis neid ühendab, on ongi seesama nii öelda teadmine, et sa kuulad mingit muusikat ja võib-olla kuskil käid kontserdil ja, ja, ja räägid ja kommenteerid ja võib-olla vaatad samu, saite internetis. Aga sel ajal jah, paarkümmend aastat tagasi oli see kõik hoopis teistmoodi. Kas räpp ja hiphop muusika on sinu elus jätkuvalt sama olulised, kui nad olid 20 aastat tagasi või n või on ikkagi aeg kuidagi muutnud seda osatähtsust. Oled näiteks hakanud kõrvale ka mingit muud stiili, muusikat armastama. Või on jäänud kõik samaks, on jäänud truuks? Ei, ma olen jäänud truuks küll, aga no lihtsalt sellest on nii palju aegamööda läinud, et et ütleme, et selle muusika nagu selline ekstravagantsuse ja, ja see olemus, kõik on tegelikult muutunud päris kõvasti. Et jah, seda võib küll öelda, et noh, et sellist kuidas ma ütleks sellist Kasmi lähedast vaimustust mingisugusest uuest albumist, et seda oli ikka nagu 20 aastat tagasi rohkem, siis kui see muusikastiil oli, oli uus ja huvitav ja, ja teda oli raske kätte saada ja, ja, ja teda oli noh, teda oli küll palju, aga samas võiks öelda, et teda oli vähe. Et, et siis olid ikkagi need sellised, sellised reaktsioonid huvitavad ja, ja see vaimustus oli sellest muusikast oluliselt suurem kui praegu, aga noh, võib-olla on ka asi selles, et ise oled, oled vanuses muutunud. Muusika olemus on tänapäeval hoopis teine, kindlasti mõjutab see muusika kättesaamine, sest et kui sul on praegu väga lihtne kõike igalt poolt kuulda ja hankida siis kindlasti see tekitab sellist teistmoodi reaktsiooni sele muusikale kui see, et sa pead tõesti nagu vaeva nägema mingisuguse oma, ma ei tea, lemmikartisti mingisuguse uue albumi hankimiseks ja noh, muidugi mõnikord võis olla see, et, et said selle mingisuguse kauaigatsetud albumi kätte läbi häda ja vaeva ja siis pidid tõdema, et ah, ei olnudki nii hea, et ainult ma ei tea, kaks lugu olid, kannatasid kuulata. Aga no kui suur osa sinu, ütleme võib-olla Spotify playlist'ist või kui suure osa moodustab räppmuusika tänasel päeval Spotify ma ei kasuta üldse ja see on siis ütleme sihuke kujundlik ütleme siis mõnes muus playlistis või mida see auto või auto, näiteks seedekollektsioonist kuidas iganes. Ma tegelikult pigem praegusel ajal ma ütleme nii, et hiphopi ma kuulan, võib olla selliseid mingeid üksikumaid ja väga nagu konkreetsemaid asju, et et varem sai, sai nagu rohkem läbi sõelutud erinevaid erinevaid artiste nimesid, sest et noh, ma nagu kunagi väga selline ei ole olnud, kes on kuskilt ma ei tea ajakirjandusest ja mingeid ajakirju meeletult kokku ostnud ja ega omal ajal ei olnudki neid väga kuskilt võtta. Aga et jah, ma pigem nagu lähenesin sellele muusikale, nii et ma üritasin läbi kuulata mingisuguseid artiste, keda mina nagu nime põhjal ei teadnud, võib-olla mõni teine inimene, kes oli võib-olla kuskil natukene mingeid lektüür ja lohk rohkem lugenud, teadis võib-olla nimede kaudu, ah, seda ei olegi mõtet üldse kuulata ja, ja seda on ja nii edasi. Et ma nagu valisin selle raskema tee, pidin neid igasuguseid erinevaid erinevaid plaate läbi kuulame, siis ma saingi nagu aru, et kas mulle see meeldis või ei meeldinud ja nii edasi. Et, aga praegu nojah, see muusika kuulamine on selline natukene teistmoodi tegevus ja ja ma peamiselt teen seda ikkagi siis, kui ma ütleme, olen üksi, kas siis ma ei tea, autosson kuulata rahulikult või või olen, olen üksinda, lihtsalt istun arvuti taga. Nii selline asi veel ka, et mis sa ise arvad, milline lugu sinu repertuaarist on olnud kõige õnnestunum või mille üle sa kõige suuremat uhkust tunned? Ma julgeks öelda, et, et see on ikkagi pärit pärit siit, nüüd ütleme tänapäevasem Ast perioodist, et ma ütleks, et Ma arvan, et eestlased on tegelikult päris hästi õnnestunud oma teksti poolest. Sest et Kuidas võtta eestlased? Noh, see lugu nagu valmis nagu päris kiiresti ja, ja tavaliselt on tähele pandud, et vähemasti mulle endale nagu endale meeldivad need lood rohkem ma ise arvan, et nad on kõige õnnestunumalt, need, mille see nii-öelda valmimise protsess on olnud nagu kõige kiirem. Et eestlaste puhul see nii oli. Jaa, jaa. Muusika puhul see tekstiosa on päris oluline, et, et ma arvan, et see lugu on päris hästi õnnestunud. Nii kuulamegi siis need siia jutu vahele natukene seda muusikat sinu repertuaarist siis mille üle sa ütled, sa oled kõige uhkem tagasi, vaadates oma kahekümneaastasele karjäärile syyte tuleb kuliia eestlased. Ükski toidutoormesoove. Vaja leida ka münt, on see jõud? Pool üldse tundub kalja Toomeferitame noole läbi, randajad, vormid tekitavad õudu. Kättemaksuks KJK saame jõudu, maaelu ongi tegelikult eestlastel ei juhtu see, mis vahel külvab rõõmu. Igatahes, ja tuisk on visa tulema ning veel on koemmoosid lepikuse asemele. Härra näitab tõrvikut, ka seda mitte kaua ülestõusu valetama jäävad kinnist. Mõtlesid, et nüüd on käes joodikust edasi ei lähe vabaduse koju toon. Ei lähe, küll lähevad, aga siin käisid eile eestlane, mõtleb pikalt aeglane reaktsioon ikka siis, kui jooma hakkab, siis kabildit uksed joon läbi aja, maju harjunud vähem, aga ka suurt pole olnud kunagi. Kõigilt Eestil digining Jabar paar peotäit mulda, mille osas ei saa. Vaja leida. Kuskil miskit toimub. Taaveti. Koja leida, kas NATO või oleme lihtsalt õieti saksa härrad, need laua ära kartsid, paganate Maasvatio selles valguses. Seda jama endas ka ju kannab tänapäeva orjapulli looma läbi. Kui sa oled eestlane, siis oled kannatajad. Kõik on läbi käinud endi vanemate silmad ja kõik need on näinud eestlane jonnakalt ja konarlik natuur pärast nii kaua kinni hoidis pool elud dünapolongi ära, ma olen pooleestlane ainult öelda, siis ta saab riik, kuid mis on idanaaber olnud kogu aeg? Kogu aeg jälgima, ehk siis toiduahel on ju tunda vaid ka luubi all ei märka seda. Jookse maarjamaa on läbisõiduhoov, pole neid ette kogu aeg, proov. Soontes voolab ainult kui Meiga seeme tapab mitmeid kaugeid mehi. Kuubalased rahva mere seovad, päästan kui planeedilt ära. Et eestlane on loomult aeglane. Halba öödada, vähemaga tunnetki, vaenlane ja üldse mitte. Mõnikord. Vaid koorida. Koha kätte, näidanud, esikohal, keegi tulla ei taha. Daame. Vaja leida? Kuskilt. Oli vaja leida. Aasta raadiojaam. Raadio kahes saates suveraadio on käimas ja külas on täna Eesti räpi ja hiphopi. Isa isiklikult kuuldi, kes andis 20 aastat tagasi välja kõige esimese Eesti hiphop. Albumi kasseti peal, millel nimeks Ukrulo. Rääkisime juba ennist äsja kõlanud lugu eestlased kuuliga siin pikalt juttu, aga jätkame seda vestlust. Mis sa arvad, kui head või halvad ajad hetkel Eesti hip hoppil käsil on? Ma arvan, et päris head ajad on tegelikult, et noh, kui vaadata selle järgi, kui palju on igasuguseid hiphop artiste praegu ja ja kui palju nad esinevad, siis ma arvan, et päris head ajad on tegelikult Aga tooksid sa kedagi äkki esile ka nendest, kes siin praegu? Noh, me ju teame kõik, kes siin praegu nii-öelda kõige kõige tuntumad nimed on ikka suur papa beebilõust ja nii edasi, et et ma saan aru jah, et, et neil on praegu päris päris head ajad ilmselt. Aga ütle, millised aastad on selle 20 aasta sees kahe kümnendi sees olnud kõige kuldsemad Eesti hipopeoks. Jah, selline, et las ma mõtlen see oli võib-olla tegelikult seal, ütleme 2010. paiku pakun välja või võib-olla isegi võib-olla kuus aastat tagasi? Ma arvan, umbes see periood oli, oli võib-olla selline noh, selline ma ei tea, kas murranguhetk on õige sõna, aga siis tuli päris palju päris palju uusi artiste lagedale ja, ja, ja, ja nagu toimus päris palju ja siis minu arust nagu vahepeal vahepeal mõned aastad sellest hiljem jälle kuidagi nagu tõmbas nagu vaiksemaks selles valdkonnas. Too mõni näide ilmestamaks seda, seda perioodi, seda Eesti räpi kuldaega äkki mõni laul, midagi, mis sellest ajast meeles on. Mäletan, see oli minu arust see periood, kui siin Näiteks Shaliis kõvastil siin räpis enne kui ta natukene nii öelda seda oma žanreti muutus meloodilisemaks läks jah, et, et see oli võib-olla see periood, kui ta veel sellist nagu räpi moodi muusikat tegi. Et jah, endalgi oli vist üks lugu temaga koos tehtud ja ja, ja siis siis nagu toimus minu arust päris palju ja ja võib-olla Seliga selles suhtes natuke teistmoodi periood, et siis käis Eestis käis päris palju välismaiseid partiste esinemas, mis praegu juba mitu aastat on minu arust on just nagu see osa on kuidagi tahaplaanile jäänud. Et kui nüüd hakata mõtlema, et kes siin viimati käis nagu esinemas, kes oleks nagu mingisugune tuntud maailmanimi või, või või kasvõi mingi vanakooli artist, siis ma ei tea, ma pean tükk aega, mõtlen, mul ei tule kohe meelde. Ja tõsiasi, et et jah, see periood, kui näiteks siin Hollywoodis toimus, kas see ja siis oli ikka väga tihti oli võimalus näha, noh võib-olla küll mitte just selliseid, ütleme antud hetke nagu selliseid kõige kuulsamaid nimesid, aga vähemasti ikkagi küllaltki tuntud esinejad käisid seal päris tihti, et see oli selline mõnus mõnus periood nagu nii-öelda sai neid nagu tõsiseid või, või päris nagu tegijaid ka näha ja, ja ma arvan, et see andis palju kindlasti inspiratsiooni näha siis noh, võiks öelda räppi kodumaalt Ameerikast pärit pärit esinejaid ja, ja, ja see kindlasti kindlasti andis nagu mõttetööd, paljudele. Raadio kaks kuulutas umbes täpselt kaks nädalat tagasi välja küsitluse kuulut või selgitamaks välja Eesti läbi aegade kõige paremat hiphop. Lugu see küsitlus läks eile öösel kuu enam hääletada ei saa, nii et põhimõtteliselt on juba. Tegelikult on siin raadio kahe kulissidesse selge, et milline siis on eesti kuulaja arvates see kõige kõige vingem ja eesti hiphopi defineerivam laul. Ja homme kell 10 siis jätku hommikusaates Raudsepp ja Margus Kamlat. Mängivad ka 10 kõige rohkem hääli saanud lugu ette, aga kuul, mis sina arvad? Et millised saavad olema need 10 lugu, mis on Eesti inimesele kõige rohkem südamesse pugenud 20 aasta jooksul? Noh, kui nüüd võtta selle järgi, et kuidas mis nagu inimesi Mäletama, või no ütleme, et mille põhjal inimesed oma vastuseid tavaliselt selliste küsitluste hääletuste puhul annavad siis ma, ma, ma kaldun arvama, et need on siiski lood, mis siia viimase aasta sisse. Et ma ei tea, ma, mul on selline seisukoht, et ma olen tähele pannud, et tavaliselt, kui kui inimeste käest küsitakse, noh, näiteks, et kui ma ei tea, et kui kroonika selgitab välja oma lugejate seast mingit kõige seksikamat inimest, siis siis võib-olla sellises klassikalises tähenduses see, kes lõpuks siis nagu nii-öelda võitjaks osutub, et ei pruugi nagu klassikalises mõttes üldse seksikas olla, aga ta on see, kes on võib-olla hetkel kõige populaarsem ET. Aga äkki äkki siis pakuti ikkagi mõned nimed välja, et me saaksime homme siis kui on tõde selgunud, vaadata, kui head oraaklivõimed on Huldiil. No ma, ma isiklikult olen seisukohal, et suur vaba võib, seal võib sealt päris päris eesotsas küll olla Panyangere surfata ja, ja ja Ma arvan, et ma arvan, et ütleme, Genka või siis tõusta võib ka seal kuskil olla päris päris palju tahad, figureerib konkreetseid loo nimesid äkki välja tuua. Loo nimesid ei hakkaks võib-olla välja tooma, ma võin väga mööda. Aga mis sa arvad, kes ikkagi kinni paneb? Täiesti selle saab selle tiitli. Aga mis te arvate, mitu sinu enda osalusega lugu sinna esikümnesse pääseb? Jälle väga raske öelda, sellepärast et ilmselt need võib-olla minuni sellised populaarsemad lood jäävad ikkagi mõne mõne aasta tagusesse aega ja ma ise olen ikkagi arvamusel, et inimesed hääletavad või noh, nii-öelda Loevad loetavad üles ikkagi neid, neid nimesid, mida nad on kuulnud, ütleme sellise viimase aja jooksul. Aga meie oleme sinuni ja ma ütlen ausalt, siin raadioeetris väga palju viimasel ajal maininud, et sa peaksid olema väga värskelt meeles. No ja võib-olla võib-olla sul No ja eks siis homme kell 10 selgub, selgub tõde ja saab siis näha, et kuulda, näha ja kuulda, pigem jah kuulda, aga nüüd ma tahaks mängida veel ühe sinu loo ette. Meie intervjuu kokkuvõtteks on sinu kõige värskem lugu, eelmisel nädalal üllitatud laul pealkirjaga keskea kriis, mis millele vihjab loo pealkiri, millest lugu räägib, sai veel keskikka? Ei ole jõudnud, et kas ei ole mitte natukene kiirustav ennatlikke. Pealkiri. Ma ütleks nii, et temaatika pakub huvi, ähib vaikselt, hakkas vaikselt pakub ja ei, tegelikult see selleks, aga mul lihtsalt sinna jäid nagu mingist ajaperioodist nagu kuidagi meelele ja, ja ja talletusid mingisugused detailid kuskilt meediast mis nagu seostasid just nagu selle sellise klassikalise eestlasele teada-tuntud keskeakriisiga ja, ja kuidagi sealt oli hea mingeid paralleele tõmmata mõndadel sündmustel, millest siin kunagi kuskil kuskil ajalehtedes ja televisioonis palju juttu oli ja ja kuidagi sealt see mõte tuli nagu selline lugu teha, et et noh, võib-olla natukene sellisel väärmuslikul meetodil või natukene selliseid keskea kriisi nagu mingit ühte teatud serva kompiv, aga sellegipoolest ma usun, et võib-olla mõndade keskeakriisis vaevlevad inimeste kohta küllaltki täpset kirjeldust edasi andev lugu. Äkki ehk võib olla väga põnev, kuulame kohe, kas sinu. Kas sinu sõnad peavad paika, ilmselt peavad, see on sinu enda kirjutatud lugu. Aga suur aitäh kuldi, et said mahti täna raadio kahest raadiost läbi astuda. Ma õnnitlen sind. Sinu album Kuulo saab sel aastal 20 aastaseks. Aitäh, aitäh. Siia lõppu tuleb ja kõlab kuldi, kesk ja kriis. Poetavad pallivad hoiak repliigi toega korvid toniili tõrjest kastme ülemus ja majaomanik, volikogu liige või suurfirma osa ning have paaripäevane, kuid muru on aedu. Kolmas abielupaar naid, mahajäetud võimalusi vähem kui tunniga laenud kaevasta üles. Koer maetud, kuid ikka tunnen puuduva miski puberteedi meenutades Luman klaasi. Täpselt nii palju, kui tahan. Marutan Mihkel raud on lõpetanud. Ta on odav ja pereauto, mis palju mahutama. Cabrio Laota õlleklaasi Bauda Paabio virgub. Keegi kalapaadi, noort pruuti ja. Ootab iga kool käia ka ja see ongi. Parem. Seal jagab istumist mööduv tibidega peateega ristumise, ma parem väljakatel puudumis paberi, kui ma sobin, ta leinas, mitte laveriks. Pole hullu elu, mul teine sünnipäev, ma ei salga, kui tähistati seda hõrgu blondiiniga, olen üsna kindel, et jalga midagi, mille tulesurmkindel ebausaldus, et olen mitmel rindel varastanud kõigi tagant ja mu laud on kaetud, päevad on loetud ja laenud on võetud. Kuula Noora ja naudi eluda kylie mõnus meenutada. Elukaid, keda oled uurinud, läbib, uurinud enne, kui valimine. Annetain, eme. Viktori muidugi sekretärid, autod, ajalised laenud, liisingud tehingud, Tai uus aasta peod Kuubal. Golfiklubis kuldkaardid. Paar kuud. Riigi piduri. Kalapaadi ja. Varuosadega koos käia. Parima Eesti hipo pilo küsitluse hääletus on lõppenud ja aeg võitjad teatavaks teha. Koit Raudsepp ja Margus Kamlat mängivad maha paremiku. Neljapäeval kella 10-st hommikul.