Maarja Merivoo-Parro ja Vaiko Eplik, tere tulemast raadiosse. Tere. Te olete kokku pannud lausa hämmastavalt põnev tavasisuka, mahuka, mitmekülgse ja menuka asja ehk muusika kogumikku eesti emigrantide pagulaste elik väliseestlaste loomingust Esto-Muusikaulgu, Eesti leviplaadid, 1958 kuni 80. kaheksa. Me kuulame nii täna kui terve nädala siit kolmelt diskilt koosnevalt kogumikud Trace teiepoolsete kommentaaridega teie valitud lugudest ja enne, kui hakkame juttu ajama kogumikust endast laiemas mõttes paluks kõigepealt esimene valik, laul number üks, kes valib, kes pakub Maarja, leidis First. Pädev mehite, võtame Linda, õed Kanadast. Saarlaste perekond, kaheksa last, kolm vanemat tütart, Reet, Rosemary ja Ellen hakkavad kohe laulma Sand suvetuul. Kõlab ilusti, eks ole, seal laiv muideks on salvestatud Stockholmis ESTO päevadel ja see on selline pidu nagu Ameerika noorte taidurite kontsert. Tegemist on siis Vaida lauluga mitmekümnest, mis paiknevad raadio kahe nädala plaadil sel nädalal kogumikule Esto-Muusika. Möödunud sajandi keskpaigast pea lõppu välja. Vaigot, sina oled kogumiku idee aut tore ja, ja peamine kokkupanija sage siis ka Ameerikas või Põhja-Ameerikas lausa kas nii Kanadas kui USAs ühtaegu. Kanadasse, ma võib-olla ei jõudnud, ma kavatsen sel sügisel külastada ka kanalat samadel põhjustel üsna sarnastel põhjustel, aga seekord mitte enam niivõrd plaaniga koguda plaate, kuivõrd kohtuda inimestega, kes on neid teinud. Saab praegu, kui käisid usas, kohtusid inimestega väga oluliste inimestega, kes, nagu ma aru sain, andsid sulle ka muusikat väga palju. Ja sest, et ma olin aastaid neid väliseesti plaate korjanud ja ühel hetkel tundus, et kui sa siin kodu-Eestis igal aastal paar tükki juurde saad, kusagilt krabid ja jälgid oksjoneid ja nii edasi, siis võibki neid korjama jääda, kuni lõpuks on seal piisav ülevaadet kuidagi nagu tutvustada seda muusikat. Ja siis pärast Ameerika reisi me tõime sealt, kui ma ei eksi, vist. Ta seitse või 117 erinevat helikandjat kaasa, umbes kolmandik neist kassetid ja ülejäänud siis plaadid, seitsmendad, 12 tollised ja käisime päris mitmete väliseestlaste kodus. Tegime kaupa, viisime kilode kaupa, siis nende nende vanu plaate, siis endaga lennukiga Eestisse, kodu kaasa ja, ja kui siis oma saaki hakkasime üle kuulama, siis oli selge, et et nüüd on aeg küps, et nüüd võib hakata mõtlema kogumiku peale, sest alguses mul oli idee tegelikult teha bar raadio täitsa sellel teemal. Aga, aga kui ma hakkasin enamvähem aduma selle materjali rohkus, siis sest ega mul ei olnud endal ka aimu, mis täpselt seal väljas on ja ega siiamaani me päris täpselt ei tea, kas kusagilt veel midagi head välja ei hüppa, aga aga siis tekkis mingi julgus seda nagu teha. Lõpuks jah. Maarja, millal helises sinu telefon ja ja kas tundmatu number või oli siis sul telefonis sees, et helistaja Vaiko. Kusjuures helistas väga palju rahvast, helistasid sõbrad siis, kui ilmus artikkel selle kohta, et haiga hakkab seda tegema. Sõbrad teadsid, et ma olen juba aastaid kogunud neid plaate. Mu karjäär ajaloolasena on hästi seotud kogu selle välisesti teemaga ja siis kõik helistasid, naaria teenid, tehke. No õnneks mul oli väike number endal olemas, sest et umbes aasta tagasi suvel just saime, tahaks, ma tegin seda intervjuu. Ja siis sa veel küsisid, Moldova said kuulnud, kuidas ma mängisin ühte artisti, kes meil siin plaadi peal ka nüüd on. Reeta sa küsisid mult, et kuule, kas sa oled ka väliseestlane, siis ma ütlesin, et ei ole, ei ole. Ja ma taibanudki sealt nagu edasi küsida, et miks või. Mina juhtusin jah, autoroolis täiesti juhuslikult kuulama Maarja kõige esimesest eetripäeva raadio kahes või siis ühe esimese asjana, mis teetilistikalilasi Reet Hendrikson ja siis ma olin täiesti veendunud, et millegipärast, et ta on väliseestlane. Aga, aga noh, jah, ega aga nüüd me siis oleme selle selle plaadi koos hakkama saanud ja, ja mul on väga hea meel selle üle. Pikalt lükkasin edasi selle saatesõna kirjutamisel, sest alguses noh, ma, ma ei kujuta ette, kes võiks seda teha. Aga Maarika tutvudes juba langes see kohustus minu õlgede pealt ära, sest ma väga kardan selliseid asju, minu faktitaju on kohutav. Ma ei oska kirjutada ja ma ei tea ajaloolisest taustast midagi. Ma tunnen väliseesti plaate väga hästi, aga ega väliseestlaste elu või olu ja geograafia ja kõik, see on minu jaoks nagu pudru ja kapsad. No ta on ikka väga tagasihoidlik praegu, et selles mõttes, et mina, jah, ma kogusin ja uurisin, aga noh, kui vaiku põleksid hakanud päriselt tegema, siis siiamaani mõtleks kodus teid ja kuuleks neid plaate, mis mul on, sest see on hämmastav, kuidas aastaga on, väike, on sellise suure sisemise põlemisega tema kollektsioon on metsikult kasvanud, ma arvan, sul on kõige suurem võib-olla nüüd Martin Jõelaga konkureerib kindlasti. Vot ei tea jah seda seda ja seda ei oska öelda, aga aga kõige tähtsam on see, et sellest kollektsioonist või mitmetest Eesti kollektsioonidest kokku, sest ega see ei ole ainult minu koduse plaadivaramu pealt kokku pandud kogumik, siin on rahvusraamatukogust, on palju plaate just eelmainitud protee plaadifirma boss Martin Jõela, kes mind tegelikult omal ajal innustas väliseesti plaate koguma ja nii edasi. Seal on ikkagi kollektiivne töö. Maarja valis tänase intervjuu alguses esimese laulu. Tänane lõik lõppeb samuti palaga Esto-Muusikakomplektis, palun, Vaiko, sinu tänane valik. Kui me tüdrukutega alustasime, siis tüdrukutega jätkame ka üks tähelepanu väärne naine eesti muusikas, Reet Hendrikson hakkab meile laulma ja tema saadab ennast kitarril ja on seadnud eesti rahvalaulu pillol Helle. Väga huvitaval viisil ja minu jaoks see lugu. Paljuski on puuduv lüli eesti rahvamuusikapluusi vahel. Maarja ja Vaiko Eplik ja Merivoo-Parro kaks juba kogenud ja aastaid Eesti pagulasmuusikat kogunud melomaani on kokku pannud plaadi, mis on osutunud ikkagi väga ootamatult edukaks ja menukaks. Üks küsimus, kas selle plaadi menu nii müügiedu kui aga heatahtlik kriitikute poolt vastu võtta on tulnud teile samuti üllatusena? Järgneb peale teie poolte valitud esimeste laulu Maarja, palun. Kuulame karjapoisi lugu, mille on seadnud Olev Muska, laulab Hingrits laamer. Olev Muska, kes on selle loo Keenias, see, see on härra Austraalias teise põlvkonna väliseestlane, kes avastas enda jaoks Veljo Tormise, samal ajal, kui ta avastas enda jaoks elektroonilise muusika ja siis see on see, mis sellest kõigest kokku on tulnud. Aastal 85 sai see lugu. Ja minu meelest selle loo puhul tuleb hästi välja see, miks väliseesti muusika nii ainulaadne ja nii tänuväärne, sellepärast et inimesed selles valdkonnas või sfääris nad suudavad mõtestada meile väga argiseid, võib-olla lihtsaid ja natuke traditsioonilisi asju täiesti uue nurga alt. Täiesti uue nurga alt on tegelikult tulnud terve see komplekt väga palju laule korraga hämmastavalt mahus ja täiesti fenomenaalse eduga. Nii kriitikute kui tarbijad on rahul ja seda näitavad nii müügid kui retsensioonide Vaiga. Kas sinu ja kas Maarja, sinu jaoks tulija plaadi selline menu teile üllatusena? Tulija ei tulnud ka, sest et võis võis arvata, et ta nagu mingisuguses ringis väga hästi nagu töötab, et kes on meloomanik, kes on plaadikorjajad, muusikaarmastajad, et võis arvata, et et ta suve lõpuks nii-öelda müüb läbi, aga paraku see esimene tiraaž, mis me tegime, läks alla kahe nädalaga käest. Ja tegelikult naljakas ongi, me siin räägime praegu plaadist, mis tegelikult praegu mida nagu eriti kusagilt nagu praegu ei saagi peale raadio kahe sest et meie parandatud, teine, täiendatud trükk Esto muusikast ilmub lettidele alles järgmise nädala teises pooles, nii et kes te seda kuulete, kes tahavad Esto muusika plaati saada, siis praegu ainuke võimalus selleks on raadioga. Mitu pala ja mitu esitajat kogumikku lon Maarja. Meil on 74 palav ja meil on kokku üle 40 albumi esindatud ja esitajaid persioonidena, tegelikult osaliselt need kattuvad. Mõni on olnud ka mõnes ansamblis teinud soolot. Erinevad variandid, erinevad kombinatsioonid on võimalikud. Aga jah, tundub väga mahukas, aga tegelikult seda muusikat on nii kohutavalt palju. Veel väga raske oli valida neid lugusid. Millalgi kolmele CD-le me saime panna niimoodi kolm ja pool tundi muusikat alla nelja tunni aga tegelikult see algvalik, mille, mis mul tuli siis lastejooksul üksinda ette valmistada ja mida me siis ühel õhtul, mis kujunes väga pikaks, asusime oma siis kolleegiumiga maha kuulama ja valikuid tegema. Meil algne valik, muusika, mida ma plaatidelt ega sendile digitaliseerimine, oli üle seitsme tunni. Ja selle hulgast me siis katsusime mingi valiku, tehase valik oli väga raske, seda muusikat, nagu Maarja ütles, on väga palju. Aga midagi pole teha. Nii, ta läks. See ajaperioode, mida kogumik hõlmab, on 30 aastat tegelikult lähtudes nüüd teise maailmasõjajärgsest ajast, eesti pagulaselus ilmselt kõigi aegade kõige aktiivsem pagulaselu ja, ja, ja korraga väljarändajad sõjalistele ja poliitilistele põhjustel, teise maailmasõja ajal ja lõpus. Et see periood ju tegelikult on pikem. Kas nüüd siis kindlalt raamitud mahuga, mida te just praegu, millest te just rääkisite, on ka põhjendatud see, et vaid 30 aastat. Tegelikult siin on omamoodi huvitav nagu muusikaajalooline ja muusikalis ajalooline nii-öelda põhjus selle kõige taga, sest et tegelikult 58. kas ta oli nagu omamoodi plahvatus, kui väliseestlased olid juba saanud piisavalt kanda kinnitada ja olid juba oma muusikakirjastused ja plaadifirmad olid välja kujunenud. Aga tegelikult seal hangetel ajaliselt üsna sellesse aega, kui tulid uued mängukiirused. Sest kui me 58.-st aastast hakkame alates nagu ma arvan, et see ei ole mingisugune kokkusattumus ja üsna sarnane on ka see, et kodu Eestis toimus uutele ehk siis lühematel mängu kiirustel 45 ja 33 üleminek umbes samal ajal. Esiteks oligi see, et oli võimalik odavalt toota singleid. Ja, ja hiljem juba helbeesid LP oli veel 58. aastal üsna uus asi, aga, aga meie kogumikul juba suured plaadid algavad 62.-st aastast pihta. Ja muidugi 88 ja sellepärast, et tegelikult see väliseesti muusika paljuski oligi sihuke tõrvikuhoidmine. 28. aastal juba me teame, mis Eestis toimus. Ja mõneski see võitlus nagu kandus siia territooriumil üle ja pärast seda tegelikult lõppeb ka tänu Tseede tulekule vinüüli aeg paljuski. Nii et see on nagu muusikalis tehnoloogiline ja samas nagu poliitiline selline loogika, selle aastaarvude valikud, aga mulle tundus, et kui valida 30 aastat, siis just nagu nende numbrite vahelt üks on nagu laulev revolutsioon ja teine ots on siis mingisugune tehnoloogiline niukene, kärgatas. Just ja meeldetuletuseks veel 88 oli tõesti see aasta, kui ESTO festival oli Melbourne'is Austraalias ja see oli ka esimene kord, kui väliseesti peole saabus ka Nõukogude Eesti delegatsioon Alo Mattiisen, Ivo Linnakoorid. Nii et selline kokkusaamine sai seal laseb. Huvitav, kas nende laivid võeti ka üles või või kas Mattiisen stuudios käis Austraalias? Ma kardan, et selleks aega ei jäänud, aga aga, aga palju fotoülesvõtteid ja videot on küll sellest ajast jah. No üldiselt on teada ka, et see väliseestlastega kultuurisidemete arendamise Eesti ühing, eksa nemad nendel oli kindel stsenaarium tegelikult ette kirjutatud kõikidele, kes läksid ja see pidi siis pigem pärssima neid häid suhteid, aga jah, need inimesed ilmselgelt ei järginud seda stsenaariumit. Ei, vastupidi, ei olnud nagu vanade haavade lahtikiskumist, vaid pandi neid plaastreid igale poole. Sovjeti eestiaegne riigiametnikega veksa oli kurikuulus organisatsioone, kes aga lisaks sellele, et ta oli nagu tagantjärele teada saime KGB praktiliselt üks mitteametlik osakonda valvamaks pagulaselu ja, ja hoidmaks silma peal ja otsimaks sobiv vaide, sõbralikke inimesi, kes Nõukogude süsteemi suhtes oleksid positiivselt meelestatud. Aga lisaks kõigele tegid nad seal ka ajalehte. Selle ajalehe nimi oli kodumaa ja ajaleht kodumaa väliseestlastele mõeldud sovjeti Eestis. Publitseeritud ajalehte oli meil kodus tellitud ja mina olin ajalehe kodumaa püsilugeja lapsena ma lugesin kindlasti hoopis muid asju, kui ma oleksin näiteks täna neid lugenud või kui ma võtaksin praegu arhiivist lehe ja ja lehitsesin, siis jääksin ilmselt midagi muud lugema, aga mulle jäid, jäi. Meenub praegu, et ma vaatasin sealt valuutakursse. Neid, mitte kusagil mujal ei avaldatud nõukogude rublaga võrreldes kõike ägedad välismaa rahad välismaa valuutad, neid ma vaatasin ja siis oli seal veel nipet-näpet, et selline ajaleht oli meil tellitud ja vanematele ja, ja muudkui ka käise. Mõnes mõttes selline ühesuunaline väliseesti elu väga karmi ja kommunistliku ideoloogiaga pitserdatult oli ju tegelikult kaug nii-öelda kodueestlasel ka kättesaadav või kasvõi näiteks tänu sellele ajalehele, mida võisid kõik tellida, ei olnud mingeid nomenklatuuri võimalus, ainult et, et sa saaksid koduma tellida. Aga kuulake nüüd jälle ühte laulu ja kas Vaiko, sina soovidaki valida? Ja ma sooviksin mängida siis kõige esimest väliseesti plaati, millest minu kogu alguse sai mille omal ajal seesama eelpool mainitud ja, ja olgu siis siinkohal tänatud. Martin Jõela tervitatud plaadifirma frotee. Tänavu on dekaadosjas seiklema. Jälle on stuudios Vaiko Eplik ja Maarja Merivoo-Parro kaks kokkupanijat, kaks väliseesti muusika, Esto-Muusika 1958 kuni 88, komplekteerijate ehk raadio kahe nädala plaadi. Mitte nüüd just autorid, aga kuraatorid ja väljaandjad küll. Tänased laulud valivad kogumikku Pealt jälle kuraatorida. Teisena on tulemasse intervjuu lõpu Vaiko valik, aga kõigepealt Maarja, palun, mida soovitaksite tänaseid kogumikud Leida ja eetrisse ette mängida? Mängime midagi särtsakat, mängime Rauli ja Ilo, see lugu on, on meil venna kätt? Saab sõita sööda pionääris ka nii-öelda kuidas me oskame leida neid, kes eksinud. Kas Aabeli toodud andmeid? Vennage. Keegi kirikusse minna lauda armastuse pääsküla. Taeva käes, kuid on meil tahe ennast. Aga aga ilmaga vennage panne vennage. Vennage. Taevas lõi tups meiegi ja. Port. Leiduks meiegi. Need olid Raulia Ilo looga on meil venna kätt väga vahvad ja innukad patistid Rantast. Ja see pala on pärit teie kogumiku 80.-te aastate perioodist. Millal algas Maarja, aga sinu huvi pagulaseesti muusikalise loomingu vastu emigrantide muusika salvestiste vastu? Minu huvi sai alguse täpselt 10 aastat tagasi, ma olin oma esimestel väliteedel Torontos ja siis minuni jõudis kolm plaati ja üks oli külapoiste plaat. Seda me oleme siin kajastanud. Yks oli Reeda plaat ja siis oli ka seesama, mida me just kuulasime. Laulja Ülo? Jah, on meil venna getongi albumi nimi. Jah, seal. Ütleme nii, et väika sai selle, see on haruldane, aga ma sain terve hunniku ja ma saan neid veel, nii et ma olen ka väga rahul selle vahetusega. Niisiis otse pagulaspesas Torontos said sa külge selle nakkuse. Toronto oli ju kunagi suuruselt kuuese eestlastest elanikkonnaga linn maailmas. Ja see, see oli sise, väliseestluse hiigelajal ja õitsengu ajal kusagil kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel aastatel, aga Vaiko, kuna ja kus said sina külge selle pisiku? No minul saigi alguse, vist 2006. aastal, kinkis mulle Martin Jõela ühe seitsmetollise, aga ma tahaksin veel mainida siinkohal, et me küll siin stuudios on, teil on kahekesi, aga meie tegelikult seltskond on kolmeliikmeline ka minu hea sõber Marty Laurima ja kellega me kes on minu plaadiümbriseid kujundanud 2005.-st saadik ja, ja kellega me oleme ka väliseesti plaate aastaid koos kogunemas temaga sa käisid ka usas just temaga me käisime, me läksime tähistama sõpruse kümnendat aastapäeva. Mõtlesime, et kuna me oleme 10 aastat sõbrad olnud, siis võiks tähistada ja ja jäta kõik lapsed ja naised ja kõik kodumaale ja minna veto New Yorgis ja New Jerseys aega. Öeldakse ju, et üks parimaid viise inimeste tundma õppida on minna koos temaga reisile. Ja kas te pärast reisi jäite sõpradeks? Oi, me oleme siiamaani suured sõbrad ja oleme tõenäoliselt alati ja me huvitav asi, muide meie juures on see, et meie meie perekonnad on elanud samas külas umbes kusagil kell seitsmeteistkümnenda sajandi algusest saadik kaks talu vahet, kumma küla Raplamaal üks Raplamaa vanimaid külasid üldse. Nii et meie nagu ja tema onu oli minu ristiisa, nii et põhimõtteliselt me oleme meie perekondade vahel olnud sõprus siis ümmarguselt võttes kusagil kolm 400 aastat tõenäoliselt. Maarja sina lisaks sellele, et oleda R2 saatejuht oled sa ju ka teadlane, erialalt ajaloolane, töötanud Eesti ajaloo instituudis ja oled töötanudki eesti pagulaste erinevate küsimustega, kas ainult muusikaga? Ei, minu põhihuvi on mentaliteet kõige laiemas tähenduses, jah, kõik, kõik selle ilmingud mind väga-väga huvitavad. Kas sinul on praegu ka selle läbi kergem mõista ja võib-olla siis üldse pagulasküsimust kõige kõige laiemas mõttes, sealhulgas ka kõiki neid meie ühiskonda praegu tülitama panevaid, samalaadseid küsimusi, et kuna sa oled ju ennast päris sügavale kaevanud eesti pagulaste erinevate maade, väliseestlaste elu-oluga ja, ja, ja, ja tõenäoliselt ka olete keskmisest inimesest enam teadlik nendest raskustest, mida peale teist maailmasõda esimene põlvkond on pidanud läbi elama ja kõigi elanudki läbi seda. Ja, ja kas sul on kuidagi hõlpsam nüüd üldse seda pagulasküsimust analüüsida ja, ja võib-olla ka siis kainema närviga teadvustada kõrvutades seda eufooriat ja, ja ka paljuski foobiat, mis meie ühiskonnas praegu ringi tiirleb. Ma olen tõesti selle asjaga tegelenud ka, ma mõtlen just selle eesti pagulaste küsimusega juba aastaid. Mäletan aegu, kus meile mingitest kvootidest veel juttu ei olnud, ehkki käisin Illukal külas seal varjupaigas ja siis meil ütleme aastat neli tagasi, siis oli meil traditsioon, et seitse kuni 11 inimest sai igal aastal asüüli Eestis ja ka siis räägiti ohust eesti rahvuskehale ometi igal aastal sünnib umbes 15000 last juurde ja et selles mõttes ütleme laiemas rahvusvahelises plaanis diskursus, et või need, kuidas inimesed millegi kohta midagi ütlevad või mõtlevad, et need on hästi ennustatavad ja on õõvastav ja kurb näha, et tõesti need stsenaariumid ka Eesti puhul peavad paika paljusti. Ja üldiselt siin hetkel väga poliitiliseks ei läheks, aga, aga võib-olla üks mõte, mis, mis mind alati suunab, nendel asjadel, on see, et on ajaloolasena ma tean, et piirid on protsessid ja riigid on protsessid ja ja ei ole midagi kindlat, ei fikseeritud ja väga oluline on see, mis suhtumisega inimesed oma elu elavad. Tegelikult väga paljuski määrab nii nende inimeste kui ka ühiskondade kui ka riikide saatuse ja võib-olla pagulasküsimuse puhul. Eks asi, mida on hea meeles hoida just mõeldes ka meie enda kogemusele, on see, et Need on enamasti inimesed, kes on lihtsalt sattunud väga keerulistesse oludesse, aga neis on väga palju võimalusi. Ja kes keda huvitab, minu arvamus sellel teemal siis väga põhjaliku intervjuu tegi minuga üks ajakirjanik umbes 2011 2012 ja see ilmus pioneerilehel, nii et seal ma vastan kõikidele keerulistele küsimustele. Mina omalt poolt muusika juurde tagasi tulles rõhutaks seda, et muidugi on selle kogumiku ajastus pool juhuslikult nii-öelda väga täpne, kuigi ma lootsin tegelikult eelmisel aastal välja anda, kui möödus täpselt siis 70 aastat suurest väljarändest aga minu minu arvates oluline selle kogumiku juures, et ta näitab seda, et kui meid oleks ka ainult 70000 ja kui me oleksime ka, sest umbes nii palju inimesi rändas välja 70 80000 või kuidagi. Ja kui me oleksime ka kõik üle maailma välja pillutatud, meil oleks ikkagi meie keel, säiliks, meil oleks meie kultuur, oleks rikas, huvitav ja nauditav. Ja eestlased võiksid natukene rahuneda ja jaa, see meid ei ole kunagi olnud nii palju kui praegu. Meie, meie keel ja kultuur on väga heas seisus, ärge ärge hüsteeritusegi kogu aeg, kullakesed, kuulake head muusikat ja rahunege maha. Vaiko ja Maarja samas ehk siis kodumaale eemaolekust võõrsil olekust lähtudes on siin kogumikul olev muusika või õigemini need laulude tegelikult nüüd ka ikkagi päris paljus osas ka tiivustatud kodumaa-igatsusest ja kõik need rahvalikud laulud, aga ikkagi sellised etnolugude rahvalaulude pärimus, muusikabaasil tehtud poplood on kuulda, et neis on tegelikult kodumaa igatsust sees, aga väga tugevalt on seda kodumaa igatsust kuulda teie poolt kokku pandud kogumikku esimese aastakümne jooksul, ehk siis alates 1959.-st aastast kuni 60.-te lõpuni. Mis on ka mõistetav, Dave, sest põgenemisest ja enda sisse sättimisest ja siis lõpuks ka ilmselt nagu enam-vähem maharahunemise ja mugavalt tundma hakkamisest möödus ju kõik kokku kümmekond aastat ja kõik on värskelt meeles ja see on esimene põlvkond viiekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel ja veel pealegi veel. Aga pahatihti vahetu sõjakogemuse ja ka sõjas osaleda. Jaugem veteran, kas mõni veteran hoiab ka, laulab mitmeid veteran. Ja järgmisel aastakümnel juba on selline koduigatsus küll tunda, aga vaiksemalt ning kui me jõuame 80.-tesse, siis pidu. Ja siis algab pidu, sess siseneb väliseesti salvestatud muusika sfääri ka juba järgmine põlvkond kes ei ole enam tundnud nii ja, ja aga võib-olla Maarja, sina tunned seda asja paremini ja, ja mida sa arvad minu praegu vähenenud mõtestate kogumik lõpebki 90.-te alguses või 80.-te lõpuga ja, ja, ja aktiivse väliseestluse lõpuga nii poliitilises kui kultuurilises ja ja ka muusikakultuurilises mõttes, et mida aasta edasi, seda tugevamaks muutub ju ka välismaal elava inimese sealne kohalike identiteeti ja mida põlvkond edasi, seda väiksemaks muutub tema algne rahvusidentiteet. Väliseesti muusika oleks määratud teda nii või naapidi, kas hääbumisele? No teda tehakse endiselt ja me oleme ka seda kuulanud. Ega tal ei ole selles mõttes funktsionaalset, niisugust seost Eestiga või väga ta valdavalt ei ole enam eestikeelne, näiteks et noh, see ongi, et pigem see on väliseesti muusika läbi päritolu. Ometi ka ka Eesti muusika ei ole eesti keeles tihtipeale siin. Nojah, aga see on juba hoopis teine probleem. Aga aga ühesõnaga bände on ja üksiküritajaid on proff, on amatööre, on neid, kes seal kahe vahepeal on, et väga vahvat ja põnevat ja, ja humoorikat kraami tegelikult tehakse endiselt. Aga see ei ole eesti muusik. Aeg on kuulata eesti muusikat, tehtud küll kaugel, aga väga tugeva kodumaise lõhna viby, kruvi ja feeling uga. Vaiko, sinu valik tänase lõigu lõppu. Minu valik on Kustas kikerpuu kirjutatud kajakad, reni eufooria Lillian treibergi esituses Los Angelesest aasta oli 76. Kuidas üks Los Angelese inimene kaugel, kaugel teisel pool raudset eesriiet, äkki leidis üles kodu Eesti ja paljude väliseestlaste arvates kindlasti väga tulipunase helilooja laulutegija, Kustas Kikerpill. Kusjuures imelikul kombel see on ka veel üks väga vähetuntud Kikerpill lugu, et oleks vähemalt tuntud lugu, näiteks ma hiljuti ostsin omale mitmest seedes koosneva Kuustaks kikerpuu, nii-öelda kogumik box'i ja seal selle loo originaali ei olnudki, seda saab kuulda ainult Eesti Raadio arhiivis. Ausalt öeldes ma ütleksin, et isegi Los Angelese variant on isegi õnnestunum ja väga erinev originaalist. Aga siin mängib juba jälle rolli see, et Ohvril oli nooruke ja üsna hiljuti Eestist lahkunud solist, kes ma arvan, et võttis selle laulu endaga kaaslasest. Hilinenud Freiberg solistatud loos, kellega ka Maarja on kohtunud lahkus, ristis kodu Eestist olles kuuekümnete lõpus ja nii, et see on hiljem nii-öelda siis järgi rännanud pala. Ja ega tegelikult väliseestlased olid eesti muusikaga üsna hästi kursis. Kõnekas on näiteks ju lugu Jüri Lina immigreerumisest, kes tegi ümbervõtet nii Ruja kui kõikvõimalike ansamblite lugudest. Eesti Raadio fonoteegis pissisin hõlma alla emigreeris ja andis seal Pinüüridena välja, nii et kodueesti muusikat anti väliseestlaste seas välja ja seda jälgiti ja nauditi. Kajakaliistu. Kooduranda leiad. Ega ta nüüd oota. Ka eakad valge tiiva. Tootusi ketas. Tere tulemast raadiosse, Maarja. Tere tulemast raadiosse. Vaiko Merivoo-Parro ja Eplik ehk Vaiko emaria on kokku pannud kogumikku raadio kahe nädala plaadiks on fantastiline, mitmekülgne ja mahukasse Esto-Muusika. Enne kui Ma küsin teie käest ühe küsimuse, mis võib-olla ei olegi nii väga küsimuse, vaid võib-olla pigem selgituse, et Maarja, missugune laul sul täna tuleks? Siplari peota? Mõtlesin, et kui on veel keegi, kes ei tea, mis sellise eesti pagulase baas narratiivsed põhilugu siis mitte muusikalises mõttes, vaid just niimoodi vaimses mõttes mille eest nad võitlesid ja miks ja kuidas ja kellega siis neile võib-olla kuluks praegu marjaks ära, mis Eesti skaudi estraadipala barrektsel Laans, see on meid, laialipillutatult, tuuled esitavad Ell Tabur ja seltskond härrasid. Palgimateeriat. Kuulake suvi, et vangi. Ei keegi vääratada. See oli lugu nimega meid laialipillutatult, tuuled esitas Ell Tabur Ameerikast ja meeste ansambel Kanadast. Sõnade autor on Arvo Mägi ja piis Endel Tafenau. Väga mitmekülgne ja väga erinev päevatest eesti pagulaskogukondades kokku pandud koosseis, salvestuse. Kui album ilmus, siis ma kuulasin esimesel võimalusel plaadid läbi ja, ja, ja lisaks sellele, millest eile korra põgusalt ka rääkisin, et mida varasem periood, seda tugevam oli koduigatsus panin ma tähele veel kahte momenti. Ja neist üks, Vaiko ja Maarja on laulumaneer kõrvutades eesti lauljate laulumaneeri, intonatsiooni, tonaalsusega, mul jäi kohe kõrva, et nõndanimetatud väliseesti lauljad. Ma ei hakka praegu siin kedagi nimetama, vaid see on, see on suur üldistus, erinevusi on ka. Laulsid ja teistmoodi kui nende kaasaegsed Eesti NSV-s oja täiesti teistmoodi teises Nitiga ja ma kuulasin ja mul oli jube huvitav neid kuulata, sest see oli harjumatu. Aga samal ajal hästi-hästi tuttav välismaa lauljate laulu maneeridest samuti kaasaegsete välisartistide laulumaneer test nii Briti ja aga eeskätt Ameerika poplauljat ja rokk, folk, lauljate, laulu, snittidest, sesse, flow, kuidas nad laulavad? Ma pean silmas siis väliseesti lauljaid. See oli hästi ameerikalik. Eesti, kus lauldi teistmoodi täpselt samal ajal või samal aastakümnel salvestatud lugusid kuulates kõrvuti. Mulle tundub, et ma kuulene nii. Vaiko, mida sina arvad minu sellise? Ma olen, ma olen ka selle peale palju mõelnud ja mulle tundub, et, et asi on nagu, mingis mõttes on sul õigus, mingis mõttes on mul natuke teised, mõtles mulle, tundub, et. Mulle meeldib võrrelda tolleaegseid kodueesti, lauljaid ja väliseesti lauljaid, sest et kui sealt juba edasi minna ja kaasata veel üldiseid populaarseid laulmisstiili näiteks kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel või millal iganes siis juba. Me oleme sellisel mänguväljakul, kus võid ei ole võimalik. Aga mulle just tundub väga naljakas see, et et Eesti muusikud ja lauljad, nende maneerid olid pigem väga läänelikud. Ja nad olid ju Nõukogude Liidu mõttes ka saapad ja, ja läbi Soome TV praegu huvitav minna kõigil vaatama näiteks Joala sõbranna poolt alla seitsme kevadel Soomest toodud esinemiskostüüme, mis on tema foto seal näitusel mannekeeni seljas ära toodud Suur-Karja tänavale. Lahti ei ole, laval näitusel aga vastu vastukaaluks jällegi väliseesti lauljate stiil, kes olid pidevalt selles, pane ju sellesse mõjuväljas ja kes oleks pidanud need maneerid palju nagu loomulikumalt ja kiiremini omandama. Nemad laulavad jällegi laulavad väga vanamoodsalt ja nad laulavad muide 80.-te lõpuni välja. Siin on mõned erandid, on näiteks kas või seesama üleeile kuulatud gospel lugu, kus on tõesti sihuke souli gospelimaneer. Valdavalt nad laulavad nagu lauldi esimeses Eestis, nagu lauldi nad mulle mulle tundub, et nad jätkavad just nimelt. Ja põhjus ei ole mitte selles, et nad ei oleks osanud teistmoodi laulda või teha mingisuguseid Melizme ja neegrisme nii-öelda. Aga, ja siin on küsimus just nimelt keeles, nad ei osanud eesti keelt niimoodi laulda. Ja sest et meile kodu Eestis oli, oli see areng oli loomulik. Alguses olid, eks ole, koopia Marju Kuut, kes hakkasid laulma nii-öelda Tšassilikult ja järjest iga põlvkonnaga uus põlvkond lauljaid, 500 stiili edasi nii-öelda leidis selle viisi, kuidas eesti keelt laulda nii-öelda siis Euroopalikult aga neil, see kogemus oli igapäevane ja nädalaid selles väljas, aga neil ei olnud seda loomuliku keele arengut. Mulle tundub vähemalt, et seal on see muusikalise nagu niisuguse Noh, ma ei oskagi selle kohta öelda, selle kohta vist peaks ütlema kurioosung. Ma sain Ma sain sinu kurioosumi pointist aru, nii see tõepoolest on ja, ja, ja nad elasid seal väljas, nad kuulasid Ameerika popi 24, seitse raadiost. Aga niipea, kui nad laulsid eesti keeles siis oli maneer hoopis teine, niisiis ei olnud sellest mingit kasu. Teine, mis mulle kõrva jäi on aga kaverite rohkus ja, ja ikkagi päris hullud kavereid alates näide lihtsalt siin on nüüd Joni Mitchelli näiteks 70.-test aastatest ja siis on siin muude laadi. Niiviisi tuntud, aga peamiselt selliste vähemtuntumate poplaulude töötlusi, kaverid, algupärandid, tugevaid tugevaid, poplaulude algu pärandeid, jättes kõrvale nüüd Eesti pärimusmuusika või eesti rahvalikud lood ja, ja jättes kõrvale aega kopillemid ning Uhwerida, kes on pigem erandid kui reeglid, mina ütlen nüüd selles vallas. Algupärandid ei ole nii väga, kas tugevaid laulutegijaid nende 30 aasta jooksul välisEestis ei elanud? Vaat siin me, me ei pruugi sellest kunagi teada saada, kuidas sellega asjad oli, sest et jah, mainisid ära, sa oled sellele väga hästi pihta saanud, et olidki mingid konkreetsed tegelased, kellel oli just nimelt looming, see põhiambitsioon aga tegelikult enamik töötleb, siis võib jagada nagu pooleks põhimõtteliselt kas siis omal ajal paadi peale kodu Eestist kaasa võetud repertuaari või siis üritab eestindada omal tagasihoidlikul ja väga otse tõlkilisel viisil siis nagu aegset lääne muusikat. Aga, aga mis selle põhjused on, noh seda on väga raske, nagu meil tagantjärgi öelda võime ainult nagu oletada. Muidugi on kahtlemata tõsi, et nii mõlemad Williamit kui Uufer ja, ja siin veel paar tegelast olid andekad laulukirjutajad, aga samas võib olla põhjus, miks neid rohkem nagu esile ei kerkinud või vähemalt meile teadaolevalt ei ole väga kerkinud on see, et punkt üks ikkagi. Me tegeleme praegu väliseesti popmuusikaga ajalooliselt ja tegelikult nagu suuna poolest tegelikult välja rännanud eestlaste forte oli klassikaline muusika. Ja meil on ikkagi väga vingeid näiteid nii-öelda tõsise muusika vallast. Ja meil on ka väga tublisid laulukirjutajaid, aga, aga esiteks peab aru saama sellest, et see nii-öelda tõsise muusika pool väliseesti kultuuris oli tegelikult palju suurem, kui me räägime juba koorilaulust paneme ühele kaalukausile kogu väliseesti popmuusika ja siis kogu välja antud koorimuusika väliseesti oma, siis ei ole mingit küsimust, kumba on rohkem. Ja teine asi on muidugi see, et see muusika on ikkagi kitsas ringis nii-öelda nagu levinud muusika, et see ongi, et seda enamasti on näha. Plaatide väljaandmisarvukus tõusis ESTO aastatel, eks ole. Neid toodeti kassetid garaažikaravanide jaoks ja võeti kotiga lennukisse kaasa, kui mindi jälle väliseestlaste kokkusaamisele ja seda enam oli see muusika sedavõrd populaarsem suure tõenäosusega, mida tuttavam oli repertuaar. Ema lisaks veel selle, et enamus nendest inimestest, kes siin esinevad Nad ei olnud põhitööna muusikuna hõivatud, vaid need olid. Nad olid lennunduses, nad olid insenerid, olid advokaadid, nad olid noortejuhid, arheoloogid, mida iganes. Et see kõik on selline suur ja palav hobi, töö. Aga ometigi erandid kinnitasid ka sel puhul reeglitega Maarja kes on kõigi aegade kõige kuulsam ja edukam väliseesti poplaulja popmuusik, jättes kõrvale klassika. Ma tean, kuhu sa sihid, kõik, sa tahad, et ma ütleks Cap Villemit. Ja ei taha. Ma tahan, et sa ütleksid seda, mida sina arvad? No vot, siin ongi mitu vastust, mõnes mõttes kui rääkida lihtsalt sellest, et muusika levik ja plaatide väljaandmine ja ja siis muidugi Reet Hendrikson tuleb kohe, eks ole, siis pooled ei olnud, see on tõsi. Produktiivsuse poolest muidugi, René Uther, eks ole. Aga ma ei teagi, et mina olen see, kes kellel oli. Ma olen nagu liiga kaasa, mul ei ole selliseid väga kindlaid edetabelid elus. Aga jättes kõrvale nüüd nii rahvusliku keeleraami ja minnes sealt välja, kes väliseesti popmuusikutest on olnud kõige edukam No mina pakub üleüldse mina pakuksin, et Arvo Pärt, kes omal ajal emigreeris, ta ei ole küll nii-öelda teise maailmasõja ajal välja rännanud, tänaseks on ta tänu taevale, eks ole, Eestis tagasi. Aga noh, see ongi selline küsimus, millele on 700 vastust. Et või siis ma võiksin öelda siis popmuusika vabalt Hendrik Sal-Saller nüüd aastaid Soomes elanud, eks ole, seda küsimust nii-öelda konkretiseerida 100 erinevatel viisidel saada väga erinevaid vastuseid, aga kui me räägime sellest väliseesti popmuusika kontekstist, siis midagi pole teha, kõik algab ühe mehega ja see Olav kopina Rool ja siis mootor. Kusagil ka transformaator. Armatuuri, madalad ja kõrged. Autol märg oskused, muudki värgid, valged jooned, erksad jooned, kollased, laiali jooned, kõverad jooned. Värviga ei olla kooner. Mitu liiki Kasooline. Pensi, vali spinat. Tuleb mitmevärvilise naine kõrval närviline kapsaks haige süda paha, järjest viin põõsa taha. Tuule kaevab kõrge kuumus ja kui kass. Kes tekib niiskus? On alla nulli vaikse keerama, rulli Bowitzugavid keelogibe kõigi peale. Oled tige, eduks. Seda nimetavad sotsioloogid arenguks professorid ja pedagoogid. Sai. Meil kodus oli kord üks vana armas nähagi. Nii ühtlast tasas sõitu tegid. Või siis sügislaadale. Me kõikjale viis, armas Ruunaki. Ta pisut ilus ning vahel võttis ka. Benseeni asemel. Ei olnud puudus ratta vahetu korda aastaste taara autas. Käiguga käsipidur roolias, sidur, mootorradiaator, kusagil ka transformaator, peeglit kasu, armatuuril madalad ja kõrged tuurid. Autoliiklusmärgid. Valged jooned, jooned, kollased, laidavad jooned, Paveraatiasse, valged jooned, pärliga ei tulda cooleri. Mitut kasuline määrdebensiin. Või ei ole värvilised naine, kui lapsed haiged südava järjest seda Kornetega kuule tõmbusid, vaevab kõrge kuumus ja kui kastide kes tekib niiskus, tuju vajub alla nulli, närven vaikse, keera rulli, suitsud, ahvid teelogive kõigi peale ole tege eduks. Maarja Merivoo-Parro ja Vaiko Eplik on taas jälle siine, et rääkida enda beebist ehk ülimassiivsest ja mahukast väliseesti popmuusika antoloogiast esimesest selletaolisest. Kas esimene järgi esimeseks? Seda küsine mõne aja pärast. Kuid praegu alustuseks Maarja sinu täna valitud laule. Täna võiks kuulata Eesti esimest rokiplaati, kuuleme Jüri lipu, kes on väliseesti huumeras pime laulik ja pala on lugu, mida päris mitmed kollektiivid nii Eestis kui välisEestis on esitanud kõigile kindlasti tuttav Conneks Kazja. Turdinati mööda tee ja, ja panna lisati mööda teed ja kas on siin asi tööga teeturi alanud? Sa teed ja? Ja, ja, ja. Nägin on, see oli Ma. Nägin oli noore Pallo Oli tore. Kiir. Ikkagi tantsima ja. Kõik tantsima ja, ja oi, kolme aastani. Hiired meeldinud. Ei meeldinud see jõud ei, ei. Ei meeldinud ju. Saak remont ei ei ei, ei ei. Ei. Ja ütles solvunult ja. Solvunud ja ta. Läks ära öödega kannelmad veidi parem aeg mööda ja tead. See oli väga põnev artist, Jüri Lipp Kanadast lugu oli, con läks kosja. Jüri lipp on selline härra, kes alustas tegelikult hoopis vägagi tehniliselt alalt oma täiskasvanu elu, aga aga kuna tal silmanägemisega olid väga suured süvenevad probleemid, siis näitlejate lapsena ta otsustas anduda loomingulisele elule ja ja sealt tuligi eesti esimene rokiplaat laul sinule Jüri lipp. Aastal 68 juba. Ja millal siis veel kui 60 kaheksases rocki aeg oligi käes ja kõik need muud? Noorte revolutsioonid on ju ka veel takkapihta. Aga laulu kaasautor on Heldur Karmo. Eesti NSV-st? Ei näe imet. Jah, ega Heldur Karmo ta ei saa mitte kusagil eestlane hakkama, seal ei ole mingit küsimust. Maarja, kuidas salvestati tol ajal muusikate Välis-Eesti tingimustes vaba turumajanduse ja tõeliselt töötava muusikatööstuse tingimustes, kuidas meie tublide emigrantide seal raskes paguluses ka salvestatud sai muusikat kahtlemata teistel alustel toimus see protsess, kui meil ja ma ei pea silmas nüüd võid olla tehnilisi tingimusi siin Eesti NSV-s. Aga ikkagi seal oli muusikatööstus. Seal seal oli hull õitseaeg. Seal oli, oli õisi ja see, kes sõidab meie kogumikus, ei näeb kahe kogumiku tagakaanel paikko sissejuhatuse äärtel on hästi palju nimesid EMP Records, Estonian Boys, rekkalla rendil, Bellacard, Rakvere rekord, Võsu sõnul ja nii edasi ja nii edasi. See oli ainult meloodia. Plaadifirmasid oli tohutult, aga muidugi selle taustal tuleb ikkagi tõele au anda, et ega need plaadifirmad ei olnud selline, et suur läikiv kontori Rockefeller Centeris ja siis on stuudiod ja helimehed, et pigem see oli selline tohutu sisemine soov, mis väljendus sellistes mitteformaalsetest suhetes. Inimesed said kokku, proovisid midagi teha võimalikult hästi rendistuudiot, mõnikord rendihelimehed, aga muusikud, kui vähegi võimalik, olid professionaalid ka taustamuusikud. Kõrgetasemeline värk. Ja muidugi oli ka kodusalvestamine väga populaarne juba toona, eriti selliseid tehnilise taibuga meeste puhul, kes välisEestis väga palju insenere, see on selline kindel amet ja ja need olid ikka härrad, kes seda väliseesti muusikaelu tugevasti-tugevasti edasi aitasid, aga oli ka välismaalasi, nagu näiteks Kanadas oli see see Mel Crosby Mel Crosby näiteks ta lihtsalt haakudes mõne selle projektiga armus ära eesti kogukonda ja aitas lihtsalt heast südamest ilmselt väga paljude paadistuste puhul kaasa. Salvestati keldrites ja salvestati laohoonetes ja. Kokkuvõtteks nii siin kui sealpool raudset eesriiet oli ikkagi üks faktor, mis alati lugesin, mis oli tähtis. Eksis tutvused ja sõbrad tähtsatele kohtadele, kui sul oli käsi sees helistuudios, siis oli ilmselt ka ladusam salvestamistöö. Nii nagu sa maarjapraegu ühest toredast kanada helirežissöörist ka rääkisin. Vaiko, kas kogu siia kogumikule pandud muusika on võetud heliplaatidelt? Heliplaatidelt kassettidelt meil on üks, ühe artisti puhul on erand, on üks artist, kellel olid olemas iseenda originaal master-lindid ja see on muidugi Olev Muska ja ma võin öelda, et Olev Muska meie kõigi rõõmuks külastas sel kevadel Tallinna ja see ei ole selle aasta jooksul minu teada. Viimane kord, kui ta siin esinema tuleb, aga sellest ma veel rääkida ei saa. Aga, aga üldiselt oli, oli jah, suur-suur probleem see, et ei olnud originaallinte siis, kui siin Eestis tahetakse midagi välja anda, samamoodi nagu oli halb, et oli ainult üks lindistus koht praktiliselt ehk siis Eesti raadio stuudios oma maja sisuliselt, kus me praegu viibime, siis hea on jällegi see, et tänu sellele on ka palju Mastereid on säilinud. Eesti Raadio on ka teinud aga head tööd igal aastal digitaliseerida tuhandete tundide kaupa, seda omal ajal salvestatud materjali, aga selle materjali puhul oli ainuke võimalus leida siis võimalikult vähese krõpsuga vinüülplaadid. Ja ma siis omaenda stuudios vaikselt neid seal tekitaliseerisini aasta jooksul. Vahepeal käisin sõpradelt ja arhiividest juurde laenamas ja ja, ja, ja Masterduse ja, ja siis helipuhastuse tänu sellele kultuurkapital meid toetas selle helipildi puhastamisel ehk siis kõikvõimalike mürade siis eraldamisel saime me teha masteri, siis Eesti seni ainukese heliinsener magistriga ekse Siim Mäesalu siinsamas majas ka väga aktiivselt klassikaraadios helindav toonmeister, väga ilus eestikeelne sõna. Ja see võttis tal ka ikka päris kenakese aja, et et see oli aasta aega kestev tehnoloogiline protsess, aga huvitav ongi see, et kuna paljud asjad on ka nagu näiteks maarjamainis keldrites ja ka kodus salvestatud, siis oli väga omamoodi huvitav küsimus, kuhu tõmmata see joon. Et kust lõpeb siis nagu kandja poolne müra ehk siis vinüülikrõpsud või lindi Hisse, eks ole. Ja algab originaalsalvestuse oma müra pahatihti näiteks kaljumeri keldris tehtud munasalvestused noorest Ell taburist või, või mida iganes seal on juba sees väike New Yorgi elektrimürin, eks ole. On kuulda mingisugust alaldi undamist, eks ole, lindikahin, et seal oligi, mitmel puhul me jätsime ikka, otsustasime, et pigem jätame Kerge kahina või plõksu pigem sisse, kui et võtame muusikalt midagi ära. Aga selle kõige tulemusena tegelikult vähe sellest, et need lood pole varem kunagi Eestis välja antud kõlavad ka need meie versioonis paremini kui ilmselt kuskil mujal ühegi teise kandi peal. No tahaks loota muidugi tulihingelise vinüüli entusiastina, ma peaksin siinkohal, eks ole nüüd kindlasti võitlema selle vastu, aga aga autos on vinüüli ebamugav näiteks kuulata minule isiklikult. Kas esimene korralik ja ühtede kaante vahele koondatud väliseesti muusika talletus Esto-Muusika jääb viimaseks esimeseks ja ainsaks selliseks? Ma ei usu, ma arvan, et tallel tuleb õige pea lisaga juba kasvõi mingisuguste plaadikogujate enda isiklike Mik stippide koha pealt seda materjali nii palju. Ikka süda tilkus verd, jättes välja väga magusat pala, meil suur osa näiteks sihukesest kurioossemast ja väga lõbusast nii-öelda tuli välja jätta, rääkimata näiteks ühest ka omaaegsest leegioni veteranid ja ühest armastatumast saksa poolel teenud sõdurilaulude esitajaid Harriverderist ja kavitmitaksid nimesid. Jäi välja. Et ma hetkegi kahtle, et sellele tuleb mingil kujul lisa. Me oleme näiteks siin naljaga pooleks mõeldud, noh mõte oli, et väga lihtne oleks kokku panna välisest jõuluplaat. Ka lastele ilmusid plaadid, mis oleks võib-olla huvitav kuidagi koondada, et siin on töödel maailma Vaiko nüüd küsimus isiklikult sinule minnes minnes isiklikuks, kas siin kogumikule on mõni laul, mida sa tahaksid kaverdada? Ma pean vastama täiesti ausalt öeldes, ma olen tegelikult kahte lugu juba siku kommikult koberdanud. Ühtegi kontsertidel ja ühte oleme püüdnud salvestada, aga kuna Reeda variant oli nii hea, siis ma sellest mõttest loobusin, aga näiteks lugu ebatruudus, ma olen mänginud kontserditel ja nii edasi, nii et nii et ma olen tõesti juba seda korduvalt teinud, jah. Järelikult väga meeldib ja ma küsisin sellepärast, et sul on nii tugev laulukirjutaja, potentsiaal. Nii hull pauk kogu aeg sees, et teiste loomingule naljalt ruumi ei ole, see peab ikka väga hea asi olema, aga kas keegi tänastest jätkuvalt välismaal elavatest siis eesti pagulasmuusikutest nüüd juba tegelikult ikkagi, kas USA, Kanada ja nii edasi, ikkagi juba ammuaegsetest kodanikest ja mine tea vanusest lähtudes ka pensionäridest on sulle siis silmapiiril kui tulevane potentsiaalne koostööpartner, kellega koos mussi teha. Lives. On kohe päris kindlasti ja ja ma väga veel ei tahaks sellest rääkida, aga võimalik, et ka selle aasta sees juba saab astuda ühiselt lavale mõne väliseesti muusikuga ja ja on ka lootust stuudio sellele, et jutud käivad. Aitäh intervjuude eest. Stuudios olid Vaiko Eplik ja Maarja Merivoo-Parro. Jutt käibekogumikust, Esto-Muusikaviiskümmend kaheksa kuni 28 raadio kahe nädala plaadist, enne kui tänane Vaiko valitud laul seekordsed intervjuu lõiku lõpetab. Mul on üks küsimus veel. Eile püüdsin teie käest teada saada kõigi aegade parimate väliseesti artisti. Ja, ja noh, peamiselt jäi kõlama ikkagi Kopwillem nimi. Kopwillem seeniori nimi. Täna ma küsiksin. Mis on teie arvates kõige aegade kõige parem Välis-Eesti plaadifirma? Mina pean ütlema, et see on seesama Andres Raudsepa ringi rekord ja siin ma nüüd tõesti lähtun nüüd ausalt iseenda südametundest, kõikidest muudest välistest näitlejatest, lihtsalt minu kollektsioon sai sellega alguse ja ütleme, nagu kokkupuutest sellega kõige sügavama mulje nendest kolmest plaadist, mis ma sain toona jättis Reet ja Reeda fraatori Ren piirilt ja, ja siis need skaudi eest traadid ja nii edasi ja nii edasi, nii et Andres raudselt soojust ja valgest sulle. No tuleb, tuleb nõustuda, Andresel on erakordselt peen maitse ja ta on andnud välja tähelepanu väärset väliseesti muusikat. Keda, mida pakud kuulata, Vaiko, sina, tänaseks. Täna võiksime lõpetada Ameerikaga kollektiiviga omad poisid, kes koperdab 70.-te lõpus väga meeldival viisil kukerpille. Ilusat reedet kõigile ja kohtumiseni. Kord oli. Vaja räti all oli kena ja vene jatelude vaatorist pall. Meil on veel ja veel naisel lapsi. Sigaretti ja leida need lained. Ära lasta. Eks ole. Ja. Siis sellest ajast. Ostab ta ritta ega rätid ja vesi raadio ületaile. Tegelebki originaal keeruliste detailide kohati ära täita. Seejärel tehti Raivo. Sega v raadiosides? Ära rahulikumalt ta olla Rogredele öko kaudavatavastandi ja teate äge vee all. Ja. Vee all. Ja vee.