Tere, kuulajad ja telerändajad, pööre stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Me jätkame tiibetiga ja täna oleme jõudnud pealinna Haasasse. 1300 aasta. Vanuse ajalooga linn. See muusika nimega salajase aia Griiva hea endelised värsid, nimi on salapärane ja, ja see muusika mõjub vist meie kõrvale võrdlemisi ähvardavalt ja isegi sõjakalt. Ja see ongi vajalik, sellepärast et Tiibet uskumustes on hästi palju kurje jõude ja deemoneid, keda tuleb ka siis pühast pealinnast Laasast võimalikult kaugele peletada. Ja see muusikainstrumendid on seal trummid ja tiibeti pasunad. Tiibeti pasunad on väga erilised pillid, mõned nendest on mitme meetri pikkused ja teevad sellist madalat heli. Aga see, mis praegu kõlas, need on niisugused lühemad pasunad ja kõneldakse, et kunagi ammustel aegadel tehtud naad süü tuna surnud tüdrukute sääreluudest, sest ainult saavad nad peletada kurje jõudusid. Praegusel ajal seal on need küll tehtud metallist, aga jah, Laasa juba sinnapoole liikudes olin ma vallatut väga eriskummalisest seisundist ja see oli täiesti selgelt tunnetatav, see oli, esiteks käis pea ringi, siis oli selline niukene, kergelt hõljuv olemine. Siis ma tajusin, et mul olid koordinatsioonihäired hästi kergelt nagu oleks kergelt svipsis. Ja meeleolu oli niisugune väga, väga selline, peaaegu ülev ja väga pidulik. Ja ma ise mõtlesin, et mis asi see on ja ma aimasin, mis asi see on. Need olid seotud mäehaigusega. Kui sa tuled lennukiga sealt Hiina tasandikult ja maandud lausa lähistel, siis see on kolme ja poole kilomeetri kõrgusel merepinnast. See ei ole teab mis suur kõrgus, aga kuna sa tuled sinna ainult mõne tunniga siis hoiatati meid juba, aitäh, et mäehaigus võib tabada ja õieti mehe haiguse tunnused pidid olema õige täpselt vastupidised. Sul hakkab väga halb enesetunne, pea hakkab lõhkuma toda noh, üldiselt selline tunne, nagu oleks eelmisel päeval ohjeldamatult pidutsenud, aga nüüd oli mul hoopis vastupidine seisund. No ma mõtlesin, et võib-olla see ongi tore, aga aga kui oli umbes kuus tundi möödunud, siis siis muutusse just selleks, millena seda oli kirjeldatud. Nii et, et see oli ilmselt, et ilmselt organism reageeris kuidagi erilisel viisil sellisele kõrgusele. Algul läks pendel nagu sinna ühte äärde sinna suurde niisuguse heaolu tundesse. Aga õhtul hakkas ikkagi pea valutama ja öösel ma magasin väga kehvasti, tegelik aga järgmisel päeval andis kogu seisund järele ja kokkuvõttes seda peetakse üpriski loomulikuks. Kui sa tuled lennukiga Laasasse, siis midagi sellist tabab enamikku inimesi. Niisugune kerged peavalud, mis 24 tunni jooksul enamasti mööduvad. Aga meie elupaik Laasas oli otse selles ajaloolises südames ja kui me sinna Lazasse jõudsime, siis me rutasime muidugi kohe vaatama kuulsat parkoori väljakut. See on ajalooline väljak, suur avar plats, mille ühes ääres kulges nagu mingi lakkama rongkäik ja lähemale minnes ma teadsin, mis on saanud palverändurit, aitäh, katkematu rida. Ja neid, et inimesed, kes seal kõndisid, no see oli, see oli tõesti fantastiline, milliseid, milliseid inimtüüp, milliseid riideid need üleni punastes hõlstidesse mungad siis naised mustade pikkade patsidega, sageli hästi kõrgete kaabudega, kõikvõimalikes eksootilistes riietes vaks, sageli uhkete tikandite ja pitsidega. Mehed nagu vähem niuksed, uhked enamasti üsna niukestest tavalistest tänapäevastes riietes, aga, aga ikkagi see suur lakkamatult kulgev rong käituma, see mõjus niimoodi nagu vaataksid ajaloolist filmi. Ja loomulikult nii nagu kombeks peab olema, astusime ka meie sellesse palveringi ja kõndisime selle läbi. Noh, paljudel olid seal veel käes need palveveskid, need on niisugused trumlid, mille sees on need mantrat, millega sissiga keeruga saadetakse palveid taeva poole. Ja see palvering on umbes kilomeetri pikkune ja ta kulgeb ümber Laasa kõige pühama. Templis on jokk, hangi templi. Ja kui sa seal kõnnid, siis sa vaatad, et mida inimesed ümberringi teevad, et taga erinevaid asju teevad, mõned pomisevad palveid, mõned on vait, mõned ajavad omavahel mõnusasti juttu, et sa võid ennast vabalt tunda ja see palve rankek jõuab õige varsti pärast seda väljakut hoopiski turgude rajoon ja siis on mõlemal pool inimesi niuksed, pikad lettide read ja seal pakutakse kõikvõimalikku kraami sulle müüa. Ja sa võid väga rahulikult astuda sellest rongkäigust kõrvale vaadata seal ringi seal turu peal ja siis jälle edasi minna. Ainult üks reegel on, kõndida tuleb päripäeva. Ja kui seal mõni turist, rumal turist või keegi teine näiteks üritab seal liikuda vastupäeva, siis ta saab raudselt sarjata küll tiibeti keeles. Ikkagi peale turistide muide, võivad mõnikord kõndida sihilikult otse vastupäeva muslimid sest Laasas muslimid, nad on elanud ka seal sajandeid ja neil on pikk oma kuld, duuri lugu seal. Aga see, et miks nad jällegi seal Laasas elavad, sellel on ka huvitav põhjus. See on nimelt noh, seal on palju põhjusi muidugi. Aga neid on sinna kutsutud. Sest siinses kultuuris oli moslemitel töid, mida budist ei saanud endale lubada. Üks nendest näiteks lihunikuamet, see on jälle huvitav, et budist võib liha süüa aga elavalt olendilt hinge võtta. See on halb tulevase uuestisünniseisukohalt. Muslimid on ka mingid piirangud, aga see on ainult teatavatel aegadel. Paneel on need suured. Vastavad paastud ja neil on sealiha söömise keelud ja muud aga, aga lihunikuamet on olnud lausa linnase sajandeid. Nende põline amet tegelikult. Ja no mis seal turu peal muidugi on näha, seal on kes seal on, alates tänapäevasest kila-kolast kuni lõpetades mingite väga vanaaegset asjadega, aga need vanaaegsete asjadega pead olema väga suur asjatundja mitte alt minna. Ja õnneks minu selle selle palvekäigukaaslaseks oli, oli väga hea tiibeti kultuuri tundja Indrek Park, kes räägib tiibeti keelt vabalt ja siis oli temaga oli hästi vahva suhelda nende kaupmeestega seal sest tema, näiteks seal oli üks tanka, tankaan siis pühapilt niisugune ja see nägi välja tõesti selline kulunud ja luitunud ja selle kohta kaupmees ütles, et no et see on sajanditevanune ja küsis selle eest hingehinda. Ja siis Indreku, kas seda natuke, kuna ta asja tunneb, siis ta kahtlustas, et saan vanaks tehtud kunstlikul viisil ja siis ta pööras selle tanka ümber ja tanki poolel ei olnud mitte midagi. Ja ta ütles, et tiibeti keeles kaupmehel, et kuule, et see on võltsing, et Anka peab olema sissepühitsetud tanka, teisel poolel peab olema niisugune märk, et ta on kuskil pühamus sisse pühitsetud seda märki ei ole, tan pühitsema, ta, tal ei ole väge sellelt Ankal petukaup. No siis kaupmees hakkas niimoodi midagi seal nagu vastu pobisa ja et ikka ja kas on ikkagi väga vana ja siis Indrek ütles, et sa ütled, et see on 300 aastane see on kolmeaastane kõige rohkem. Ja selle peale kaupmees, kas naerma? Enam polnud midagi teha ja, ja, ja siis ta võttis seda, noh, niimoodi, et noh, et kas sina tead, aga astu edasi, ootame järgmist hullikest, loodame, et see ei ole nii haritud just, just ja, ja siis Indrek Park lõbustas ennast ka sellega, et ta vaatas, et, et määrased, kes siin on hiinlased ja kes on tiibetlased kaupmeeste seas. Tiibeti kaupmehel on alati kuskil leti nurga peal vähemalt üks buda kuju. Hiinlastele ei ole. Ja teine on muidugi see, et kuna Indrek Park valdab vabalt mõlemat keelt, siis ta kõnetas neid tiibeti keeles, vastus oli hiina keeles, siis siis ta ütles sellele ka natukene midagi niisugust krõbedat. Ja niimoodi oli päris lõbus seal turuga, et hiinlased tegid siis nägu seal, et nad on Tiibeti just nimelt esinesid tiibetlaste na turistidele, et saada paremat hinda, annad siis ei Pinodega õppinud ka ära, et seal nurgas peab seisma üks buda kuju või ei, nad ei võta seda asja, nad on veendunud, et see valge turist mitte millestki-s on üks suur kõndiv rahakott ei tea midagi ja jaga midagi, üldiselt on neil ka õigus. Väga tihti. Ja, ja siis sellesama talverongkäigu mõlemal pool ääres oli väga tihti almuse palu ja eks see on jälle üks omaette teema. Seda kohtab paljudel mandritel maailmas, aga, aga siin, Tiibetis on neil jälle omamoodi tähendus ja Laasas on need õieti kahted. Ühed on sellised almuse panijad tüüpiliselt, et on niisugune ründav almuse panija, on naine, kellel on siin seljas niimoodi kliinikutesse seotud laps ja tema tuleb sulle päris ligi ja kõnnib sinuga kaasas ja on ikka väga noh, ühesõnaga ei jätagi sind enne, kui sa raha ei anna üldse, see on üsna tüütu, ausalt öeldes ta midagi muud teha, aga ta kõnnib kogu aeg kõrval ja seletab midagi. Ja teised tüübid on siis sellised, kes ei kõnni üldse, vaid vaid lihtsalt istuvad ja ootavad. Ja see oli jälle ilus õpetus, et just nendele, kes ei tule küsima, tuleb raha anda. Ja need, kes küsima tulevad, Nendele ära anna, sest need on sageli vaestest küladest tulnud inimesed, kellel pole mitte mingit tööd ja kes on tõesti puruvaesed ja nad loodavad sellisel viisil lihtsalt raha teenida linnas ja enamasti teenivadki rohkem kui kodukülas just jälle selle valge turisti arvelt. Ja alati on selle Jakangi templi ümbruses näha väga palju selliseid palverändureid, kes oma rännakut korraldavad kõige vaevalisemal viisil, mis on üldse mõeldav. See on siis kehaga maad mõttes, ma arvan, võib-olla olete näinud näiteks filmides või telekas, kuidas käib, see on päris uskumatu, see käib niimoodi, et inimene seisab, siis paneb kokku pandud käed oma pea kohale, laubale ja rinnale ja siis heidab kõhuli maha ja puudutab laubaga maapinda ja siis tõuseb püsti ja teeb sama liigutuse selle koha pealt, kus laup puudutas maad ja ainult sellisel viisil ta rändab edasi. Ja see on muidugi ülimalt aeglane moodus muidugi ülimalt aeglane mooduse, ülimalt ebamugav moodus ja kindlasti inimese keha ei peakski sellele vastu. Siis on nendel, kes on ikka tõsiselt sedasorti palverändurid, neil on käte peal niuksed, puu lapatasid, sest muidu kääna kuluks lihtsalt ära. Ja siis neil on ees niuksed, suured, rasked nahksed, põlled, sest ka muidu suu lihtsalt su keha ei peaks vastu sellele tuhandeid kordi sooritatavale liigutusele päeva jooksul. Aga see on küll tõsi, et, et sedamoodi palverändureid on, on selle tiibeti kõige pühama templi juurde tulnud tohutult kaugelt, et nad on mõnikord rännanud nädalaid isegi kuid sellisel viisil, umbes nagu Vaksik maad mööda raamatus. Ja muidugi usuvad naabrid, see annab väga palju pälvimusi ja järgmises elus uuestisünniks palju paremaid võimalusi kõrgemal tasemel. Ja ma olen kindel, et see ka muidugi tekitab ka väga erilise niisukese medite katiivse seisundi tegelikult sedamoodi harjutusi tehes hommikust õhtuni. Sa pead ikka üks tugeva tervisega palverändur, siis oleme ka vanad ja väetid või väikesed lapsed ikka niisugust rännakut läbi teinud. Kas nõuab tõelist sitkust ja nisukest? Ongi siis sellised oma parimais aastais, ehkki parimad aastad on suhteline mõiste, aga. Ja ei, tegelikult on igasuguseid, ei saaks öelda, seal on ka ikka noh, tõesti tüüpiline on niisugune keskealine mees, aga on ka palju naisi ja, ja mõned mõned meestest ja naistest on õige eakad isegi, sest ta võib ka liikuda aeglaselt. See ei ole tähtis, kui kiiresti ta liiganaarinaadi moodi kulgema ja ja tiibetlaste elu on niivõrd karm, et ta on lapsest saadik lihtsalt pidanud pidi olema, muidu ta poleks siiamaani elus lihtsalt loodus ja keskkond ise määravad selle. Aga vot selliseid palveringe on tegelikult Laasa linnal kolm ja see on nüüd see nii-öelda keskmine ring. Ja peale selle on veel suur palvering, on link, palvering kulgeb siis ümber kuulsa botala palee ja selle pikkus on ligi seitse kilomeetrit, et ja siis peale selle kangi palveringi, kus meie olime, on siis veel üks väiksem ring, seda nimetatakse kooriringiks või õieti koorib palvekäiguks ja see on kõigest 100 meetri pikk, kuna ja see on selle jonkkangi templi sees juba, nii et iga palverändur võib nad kõik läbi käia või või ühe nendest. Ja igatahes meie küll nende Laasas olek kui päevadel tegelikult igal õhtul ühe korra tegime ikka selle kilomeetrise ringi ära, see oli omamoodi väga tore, nagu saada osadust sellest, sellest elusta sellest puldist mis seal käis. Ja noh, see jook kangi tempel on andnud kahtlemata Laasa süda ja Laasa omakorda tiibeti süda ja ta on ehitatud väga teadlikult kuskil seitsmendal sajandil Tiibeti kuninga poolt nimega songs Sten Campo. Ja alguses oli ta ülitäpselt arvestatud kailasi mäe järgi. See kailasi mägi on jälle budistlikus, hindu istlikus usus ei midagi rohkemat ega vähemat kui maailma keskpunkt ja see on päriselt olemas. Mägi, see on Lääne-Tiibetis hästi kaugel Laasast 6714 meetri kõrgune, hästi korrapärase kujuga, üksildane, väga võimas mägi. Ja selle ümber muidugi käivad ka tuhanded palverändurid tänase päevani. Aga see oli juba tol ajal, kui rajati Laasa, oli ta väga püha mägi ja ta ehitati nii-öelda peegeldusena Kai Lassi mäest. Ja nii nagu siis kailasi mägi on Tiibeti ja üldse budistide jaoks maailma vaimne keskus, siis Laasa on selle maine peegeldus. Ja alguses ta, kui ta seitsmendal sajandil ehitati, ta oligi seal aasa, linn oli hästi korrapärase kujuga ja nii edasi aga hilisematel tasanditel muidugi juhtus siin igasuguseid asju, nii lausa linnas kui ka selles samas kangi templis. Vahel purustati need peaaegu maatasa, siis ehitati jälle üles, jälle purustati ja ehitati jälle üles. Nii on see olnud, kuid praegu seisavad nad mõlemad ilusti, nii nagu nad on kunagi olnud. Ja see jokkangi tempel on mitmekorruseline, see on niisugune tohutu labürinti rägastik, sinna ülikerge tegelikult ka praegusel ajal ära eksida, palju koridore ja ruume ja selle ümber on, on tohutult palju. Ajaloolise tähendusega paiku kannan mina kui suur puude sõber, mina läksin otsima kohe seda kuulsat buda juust ehk siis buda juuksed pidi olema üks taju mida on kirjeldanud juba ka Henri Harrel näiteks kunagi ammu-ammu. Ja et ma pikkad, oksad ja, ja Urvad pidid meenutama siis nagu tõesti buda soengut. Paju ei olnud, ma mõtlesin, ma määran ta ära, et mis liiki ta kõik on? Seal oli ainult üks känd järel. Ja see tähendas, see tähendas seda, et see on jälle väga tähenduslik aastal 1950, kui Hiina väed marssisid sisse Tiibetisse, siis sellel aastal see paju kuivas ära. Ja siis ta seisis veel kuivanuna tükk aega, aga praegu on tast ainult üks niuke känderel. Võimas küll. Ja raudvõre taga veel, et sinna ei pääsegi ligi. Ühesõnaga, tema tollane elu osutus mõttetuks pärast hiinlaste sissetulekutega, kes teab jälle, kelle sees tema hing praegu õnneks. Just et see tähenduslikkus, see see eriline seos puu kuivamise hiinlaste sissetungi vahel tõesti paneb mõtlema ja selliseid tähenduslikke paiku on, on Laasast tohutul hulgal eriti just selle jokkangi templi ümbruses ja jokk rongi templi ümber on ka tänapäeval siis tiibetlaste kvartal, no see on ka omaette asi muidugi. Majad vaevalt kahekorruselised hästi kitsad tänavad, tänavatel käib ohjeldamatu kauplemine ja seal on samahästi kõrvuti kapsahunnikud, riiderullid, kõikvõimalik, metallikraam lausa seal tänava peal sealsamas kõrval Nix munkade rehv, kestev vaimulikku muusikat. No mida iganes elu keeb ja ausalt öeldes need tänavad küllalt räpased seal mõned toidud ei ole sugugi värsked ja, ja, ja seal on palju jäätmeid ja ja sealsamas kõrval on siis see uhke kollatut tornidega jokk hangite Bel selle kuulsa päikese Ta ja, ja kahe anti loobiga seal kõrval, et selline ülim niukene pidulikus ja ülevus kõrvuti niukse tõelise räpasusega, see on väga iseloomulik ja see on alati niimoodi olnud, seda kirjeldavad need vanad rändurid sajandite eest, et las ongi selline olnud alati. Ja noh, näiteks. Kas säilib siis seda, et niisugused asjad kõrvuti eksisteerivad või kas sa kuidagi seda pidulikkust ja pühadust nagu maha ei tõmba, natuke? Pigem on see tänaseni säilinud tükike ehedat keskaega. Et sedasama meeleolu, sedasama pilti, sedasama ülevuse ja räpasuse kõrvuti elu oli, oli kindlasti ka Euroopas kunagi keskaegsetes linnades. See on seal ajastu, mis on jäänud sellesse aega. Et see on peaaegu et nagu natuke sihilikult see asi niimoodi kõrvuti või lihtsalt niimoodi on. Niimoodi ta on, ta on lihtsalt jäänud katkematult sellest ajast ja, ja see elu on, on, on jätkunud. Aga, aga see pilt on jäänud samaks selles mõttes, nagu aeg oleks seisma jäänud. Jah, ma mõtlesin sihiliku seal seda, et midagi ei võeta ette, seda räpasus natukenegi koomale tõmmata. Ei, ei, Laasas on hoopis teised probleemid lasa just nimelt see vanalinn on praegu kadumas, sest sellesama tiibeti kvartali ümber see on ainult üks väike osa, Laasast on hiigelsuured linnaosad väga tänapäevast Hiinat. Ja see tänapäevane Hiina ongi tegelik tänapäevane Laasa. Et kui sa tuled Laasasse, siis seal on noh, keegi ei teagi, kui palju seal inimesi elab, praegusel ajal aga arvatakse, tiibetlased on umbes 70000 ja need elavadki enamasti seal tiibeti kvartali ümbruses. Ja hiinlasi on üle 300000. Ja nad on tulnud pärast seda hiinlaste invasiooni sinna. Ja hiinlased teevad praegu kõik, et Laasa linn muutuks tavaliseks Hiina linnaks. Noh, selle all mõeldakse ka muidugi siis moodsaks Hiina linnaks ja, ja enamik Laasast on ikka selline, et sa näed seal lihtsalt paneelmaju kõrghooneid. Hästi palju igasuguseid ametiasutusi, väga palju Hiina sõjaväelasi, kõik kubiseb politseinikud, test ja nendes uutes linnaosades, mida iganes, neoonreklaamid. Tellid lõbumajad, kinod, igasugused, et hasartmängupaigad, mida iganes. Ja näiteks, kui need turist tuleb Laasasse ja ta ei ole selleks ette valmistatud, siis ta muidugi kõigepealt ikka saab tohutu pettumuse osaliseks, sest ta leiab, et Laasa ei ole üldse see, nagu ta kujutles. See ongi just selline moodne hiinalinn. Ja samas muidugi kui nii võtta, Ta kui näiteks tulevad sinna turistid. Nemad, noh, neile võib-olla isegi meeldib, sest kõigi mugavustega hotellid, head söögikohad, internet, mobiiltelefoni, levi kõik toimib seal ümberringi. Ja õieti siis see ja kaagi ümber see pisuke tiibeti kvartal, see on nagu nõel heinakuhjas tegelik ja, ja või nagu vabaõhumuuseum turisti jaoks eriti. Aga noh, ta ei ole muuseum, see on päriselt toimiv elav linn. Ja noh, selles mõttes ikkagi see kokkuvõttes võib-olla see see Laasa linna omapära on, on just praegustel aastakümnetel tohutu kiirusega haistamas nii nagu lumi talve poole kevadel. Ja sedasama keskaja pilti kõige oma ülemuse sa räpasuses. Väga võimalik, et juba õige pea ei näe mitte keegi enam. Et see on paratamatu, et Hiinas tuleb täielikult või mitte miski ei saa seda siis enam pidurdada, see on vääramatu jõud või. No vääramatult on ta praegu igatahes üks osa Hiinast ja Hiina küll ei näe ühtegi põhjust, miks ta peaks tiibeti kellelegi teisele andma või tiibeti vabaks andma. Ja Hiina taotlus on küll see, et sellest saab üks tore turistilinn, teeme ta niukseks turistidele meeldivaks paigaks, seal natukene võib neid vanu hooneid olla tärtsuke ajalugu ja jah, ja mingisuguseid tüüpe, kes natukene meenutab, tahad neid endise tiibeti elanikke? Aga, aga hetkel on, on killuke sellest endisest Tiibetist seal siiski veel alles selleks et otsida oskab ja, ja see on täiesti kordumatu, täiesti eriline. Kui võrrelda seda ükskõik mis muu paigaga meie kogu maakeral. Ja sellega kuulaks siia lõppu siis veel kord salajase aia kliiva hea endalisi värsse ja võib-olla tõrjuvad ka natukene eemale Laasast kurje deemoneid ka tänapäeval. Loodame seda. Selline oli siis tänane saade ajaloolisest ja üsna vastuolulisest Tiibeti pealinnast Laasast millest räägime järgmises saates. Räägime dalai-laamade paleedest. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuulo.