No võib nii ja naa arutleda, kui me taga Tagasi vaatame, mis ajaloos on toimunud suve lõpus või siis konkreetselt augustikuus 61 Ida-Saksamaal brandenburgi väravate sulgemine mida võib käsitleda üldise külma sõjasümbolina kaugemast ajaloost võib soovi korral leida veel vapustavamaid, järevamaid, sündmusi. Kuid mida ütleb kaasajale näiteks fakt? Aastal 1585 vallutasid Hispaania väed peale 14 kuulist piiramist Antwerpeni või aastal 1743 läks Lõuna-Soome Venemaavaldusesse. Me vist ei mäleta seda. Jõhkratest ja ebameeldivatest ajaloosündmustest rääkides võiks soovi korral meenutada, et augustis ehk siis mädakuul, nagu eesti rahvas ütleb, käis Tallinnas aastal 1991. Teatud kuulsusega poliitik sellinovski. Juhendas tookord stiinseid intreid ja kruvis pingeid ülesse. Millegipärast köidavad inimkonda koledad ja vapustavad sündmused. Seda näeme meie ajakirjanduses, stki, kurjad, tigedad ja koledad sündmused pakuvad inimestele tunduvalt rohkem huvi. Nii tundub ajaloost ja nii tundub ka ajakirjade ajalehtede pealkirju vaadates pakuvad rohkem huvi kui igavest päevased, südamlikud ja hingekosutavad seigad. Pealegi jääb kuri ja kurjus kauemaks millegipärast meelde. Kurjus on ebanormaalne nähtus, headus aga tavapärane ja loomulikuna tundub erakordne, jääbki sellepärast list tugevamalt meelde. Ajalooliselt võiks pahadele augustikuu sündmuste jadadele lisada positiivsete sündmusteni näiteks seda, et just augustis Iseseisvus Sid Ross Cabon, Kongo, Paraguay, Indoneesia ja loomulikult ei saa siin ütlemata taasiseseisvus Sid kolm balti riiki. Eesti, Läti ja Leedu. Augustikuus lõppes Jaapani kapitulatsiooni Kaseni jubedam sõjata sõdadest. Maailmasõda. Ja võib-olla tasuks ka meelde tuletada, et just augustis ja aastal 1935 Berliini olümpiamängudel Meie sportlane Palusalu tõi kaks kuldmedalit ja augustikuus istutati tema poolt Kadrioru park. Mõned tammed, mis kasvavad siiamaani. Ei tahaks kinnitada, et augustikuu oleks just mingite ebameeldivuste ja jubeduste poolest midagi erilist. Samal meetodil võiksime palju ebameeldivat leida kindlasti ka aprillikuust, näiteks on ju nimelt aprillis sündinud 1000 aastase impeeriumi luua soovinud ja miljonitele inimestele kannatusi toonud Hitler, Lenin kui ka Saddam Hussein. Aprillis seda jada jätkates on sündinud ka kurikuulus Vene ajakirjanik neurov ja sündinud on juba eelpool nimetatud Žirinovski leppigem, siis võib-olla selle väitega, et aasta kõik kuud on ajalooliste sündmuste poolest nii kirevad, et ühte või teist kuud esile tuua oleks kunstlik. Väidan veel kord, et Albeb inimestele kauemaks meelde. Fataalne köidab kogu seda fataalsust, igapäevases elus võimendavad omakorda astroloogid ka soolapuhujad. Ühesõnaga, kõiksugu nõiad ja metsatargad. Usun ja tean, et hea ja halb eksisteerivad kõrvuti. Näiteks Tšehhoslovakkia 68. aasta sündmused näitasid ikestatud rahvastele, et impeeriumid on haavatavad, et nendega võib võidelda. Tšehhi sündmused kujundasid just noorsoomõtte vaimu ümber ja loomulikult ka Eesti noorsoomõtte vaimusodiga augustis. Jube ning hukkamõistetav on aatomipommide lõhkemine jaapanis miljoneid inimohvreid ning sellel hetkel kui ka hilisemate aastakümned jooksul. Aga ometi on ajaloolased leidnud, et see jube sündmus kuidas nõukogude sõjamasina veeremise läände, muidu oleks Stalini tankid jõudnud vast lamandsini ja kogu Euroopast oleks võinud saada üks suur nõukogude sotsialistlik vabariik. Ja just Nõukogude tanki roomingute mürinas taasiseseisvus ka Eesti vabariik augustikuul augustit nimetatakse mädakuuks. Tõepoolest, meedikud hoiatavad, et just augustikuul lähevad haavad mädanema. Ei soovita augustikuul teha operatsioone ega lõikusi inimihu kallal. Kuid nagu öeldud, ka augustikuus on ajaloos tekkinud mädapaised kuid ükskord need mädapaised lõhkevad. Ning selle protsessi kaudu puhastub kogu organism, olgu siis tegemist inimorganismiga või riigiga, mida võib nimetada ühiskonna organismiks. Ajaloo tigedad ja jõhkrad sündmused saavad lahenduse ja ikka ja jälle tõdeme, et peale jääb hea ja positiivne kuri. Nad küpsevad niivõrd, neid on ilmselt üle maailma võimalik leida igasse kuusse. Ja tihtilugu on veel nii, et üks tuuletab täis nagu siinses loetelus ka näiteks Gorbatšovi kukkumine andis meile sellega vaadatud tantsuLäänemaa olukorda, ühesõnaga need on üksteisega seotud sündmused, aga siiski ei ole asi päris päris nisukene. Müstifikatsiooni. Ma mäletan, et ma olin nimelt biometeoroloog Masspeedi teadma, kuidas organismid keskkonnale vastavad. Ja üsna lähe propageeritud teadmine üks 15 aastat tagasi, umbes mis tuli välja, aga mida ei ole propageeritud, sellepärast et tänapäeval kardetakse rassistlike järeldus Hermsastele. See, et mistahes inimrass ja see ei ole selles mõttes rassistlik kannatab palavuse käes mitte sellepärast, et higistama ajab Maal reaktsioon, aga kui kõlab, on, siis toodab organism, ma ei mäleta enam aine nime midagi väga vähe, väga pisikesena hormoonid, mis nad seal kõik on ja see käib ajude pihta Vairu loiumaks ja ühesõnaga inimese sedasama väga targa inimese suhteliselt lollimaks. See on Johannes Mestlatu halbadel olukordades, kui inimesed on nii-öelda veidi nüri. Tase käib näiteks esimese ja teise maailmasõja kohta, kus olid ääretult palavad suved Euroopas mõlemad ei, neid on teisigi olnud ja maailmasõda ei ole hakanud. Ta ei ole nii absoluut kaugeltki, aga, aga ma viitan praegu sellele, et sellel ei puudu omane niisugune väikene mehhanism. Loomulikult peab olema väga palju teisi tingimusi. Kui loodus on tark, nagu ta ju on, siis mis mõte sellel on, et suvel inimesed loiud ja ja kaotavad oma kriitilise meele? Seda võib ju otsida, võib-olla sellest arenguloost, ehk evolutsioon on neist tegelikult inimene muutus nii-öelda ikka päris inimeseks, kuigi ta ütleme, et ahist eraldus vaid lammu siis sõja ajal. Nii et meie sünd, võrd inimestena, nõrguste täitsa mõistuse ja keelt rääkima ja, ja kõigil sihukestel tunnustaga võlgneb tänu külmale ajale. See andmeid nii-öelda aktiviseerub, erinevad, no võib ka öelda nii, et peenike oli peos midagi jäänud, õlle tuli välja mõelda, kuidas ka elada, aga palavas nad stiimulid on tunduvalt nõrgemad, niikuinii on ju enam-vähem olla, eks. Kui te pooldate seda nüüdset suunda, et et maailm muutub kliima poolest soojemaks, siis kas niisuguste plahvatusohtlike situatsioonide esinemine võib sageneda? Jah, ja ei, selles mõttes, et, et loomulikult nende teiste tingimuste hulka kuulub ju ühiskonnakorraldus igal maal, kas tulevad toime, kui ei tule lävitavaliselt naabrite kaela kellelegi häda ja nii edasi. Kõik need asjad, no nii väga otseseoses siiski kraadiklaasist ei pruugi olla. Aga muidugi see on ka üks selline, ütleme ta siis hüpotees, oletuslik, et kui me jälgime tsivilisatsioonide arengut, siis esimesed tekkisid ikkagi suhteliselt palavates paikades, Vahemereäär ja Lähis-Ida. Ja tasapisi on nad põhja poole nihkunud, ma ei saa sellega öelda, et need Gröönimaa Alex varsti kõige õitsvad härjal. Aga siiski pisut see protsess käinud on, noh kus on nüüd, ütleme siis roopa, tehniline tsivilisatsioon arenenud, nad on ikkagi küllaltki mõõdukad laiuskraadil, olin siis 50 nisukesed ja me ei ole sealt väga kaugele, nii et meil on võib-olla häid lootusi. Aga, aga veel kord olgu öeldud, et et teema on huvitav, intrigeeriv, mõnevõrra isegi teaduslik, kuid mitte ainult teatud valik sündmustega ammendatavat ja eks me leiame jaanuaris ka ikka üht-teist, mis on juhtunud.