Raamatu nimi on võim. Kool on sünge hobi ja see on siis üks parematest raamatutest, mis eesti keeles kirjutatud selle teema kohta võimu kohta. Ma kujutan ette, et eesti keeles on võib-olla Nikkolo Machiavelli raamatut ka olemas, aga see on muidugi natuke vananenud ja sellises siin on palju uut materjali sees. Ja ma loodan, et just nii, valimiste eel siis on see kindlasti üks väga hea raamat, mis kulub ära. Kuidas te tulite ideele, missugune raamat võimust ja võimule pürgimisest kirjutada? Noh, kui oled ekspert, siis oled siis kuidagiviisi see nagu tahab välja tulla iseenesest, nii et see juhtus mul juba Rootsis ja Rootsis menu saanud seal raamatus juba pikemat aega. Ja siis tuli välja, et Eestis serial jookska tarvidust Kuidas teist sai ekspertpoliitika ja võimule pürgimise alal? Seal võib igaüks seda lugeda, kui ta raamatut ostab, sest mul on seal üks tänusõnu, tahvel, nii-öelda esimene lehekülg. Seal on igasugused tähtsad kujud, kes on Jossif Janovitš ja mõned teised, kes me oleme natukene õpetatistikuteist. No niukene korjane käib ja hea meel esiteks noh, akadeemias teiseks siis tänava peal ja kolmandaks siis võib-olla kodus. Nii et see nende eri kohtades süntees. Ja mis muidugi seda raamatut erastab teistest käki tegudest, mis sõnul algas nagu piibel ja Karl Marxi Kapital ja niimoodi on see moodne. Ta käsitleb neid asju, mida me tõesti tahame käsitada ja ta on ainulaadne. Rääkige palun kaks sõna oma akadeemilisest tagapõhjast. Ma olen loodusteadlane Aleksander, ta mitteusside ja lindude kohta, vaid vaid füüsika-matemaatika on minu rahandus peamiselt arvutitehnika, kas millega ma natukene tegelen? Ussidest ma palju ei tea. Aga aga ikkagi, kust pärines teie huvi poliitika vastu? Ütleme, poliitika laias mõttes on ju see, mida me praegu üksteisega teeme, siin praegu ja see, mida nad taksojuhiga teeme ja hambaarstiga teeme. Ja niimoodi ja see raamat käsitlebki neid küsimusi ka ära, see tuleb ikka alt üles töötada. Asja mõte on see, et sa õpid omale siis teatud niisugused võtted ja tehnikad kätte treeninud näiteks kodus oma ja töökaaslaste hulgas ja siis, kui see on tehtud korralikult läbi hariduselt, vaat siis lähed juba kaugemale. Ja lõpuks ei ole siis seda piiri ei olegi, nagu me kõik teame, võimul ei ole diili. Kui teil on nii hea pagasi ja nii head teadmised kui kõrgele võimuredelil teise olete jõudnud. Ma olen, aga ma soovitan ka selles oma raamatus hall eminents, sellepärast et see õigi võimumees ei ole kunagi see, kes, keda sa näed ja kes kelle pillid vaatavad sulle plakatil silma ja kes enam ei jama ja nõnda edasi, vaid hoopis teistsugune, see on see, kes keda näha, aga kes need rattad käima vale. Kas te olete ka iseennast püüdnud mõne partei või erakonna kaudu määratleda? Mõnikord olema natukene seal läheduses olnud, aga olnud siis ka avastanud, et see ei ole mitte õige meetod ja seda muidugi õpetajaga oma raamatus välja, et seal ei ole mitte õigi. Neetud muidugi, aga erandid on olemas. Ja ma proovin ka nii raamatus ka neid määratleda, neid kohti, kus need erandid on olemas. Kas teile ka tundub, et inimesed, kes kuuluvad mingisse erakonda, et neil on natuke nagu teistmoodi mõtlemisviis kui, kui inimestel, kes erakonda ei kuulu et on mingi ühe põhimõtte järgi niisugune mitte ainult kokku hoidmine, vaid ka kihutustöö tegemine. Et on olemas niisugune asi nagu erakondlik mõtlemisviis? Muidugi muus null muus maailmas see on, võib nii olla, aga Eestis vaevalt sellepärast, et Eestis on parteid, ei ole mitte ideoloogiliselt poistekambad. Ja need poistekambad on kogunenud siis kellelegi kuju ümber, kellel on siis teatud omadused või puuduvad omadused või mis ta ka ei ole. Ja nagu tyhja poistekavadega samasugused, neid ma ei usu, et see poliitiline poistekamba liige oleks, erineks eriti sellest tennisepoistekambaliikmest. Aga välismaa, võib-olla küll natukene nii on, et vahest võib-olla paneb see mõtlemist nagu piirab, sa oled sellega. Kas ma pean ütlema küll, et omamoodi on kahju sellepärast et see ideoloogiline erakondlane saabus ka selles mõttes, et üks valija teab umbes, et jah, et nendel on see ja see ideoloogia, kas mul on siin mõtlemisviis, kui mul ei ole, siis ma nendele hääleta, kui on, siis võib-olla hääletad. Aga see nagu eesti parteidel puudus mis selles mõttes, et asja võib-olla huvitavamaks Eestis aga samaaegselt ka ebamugav oleks, rohkem on tööd ja vaeva vaja välja kookide, mida nad tegelikult tahavad. Kui täpselt või kui nüansi nõtke, te olete saanud jälgida praegust valimiskampaaniat Eestis. Katkendlikult võiks öelda, ma olen natukene lugenud lehtedes siin ja seal ma ei loe mitte järjest Rootsis eesti lehti kahjuks. Teoreetiliselt saab, aga, aga see on küllaltki raske. No anna, ma näen neid plakateid ja natukene lugenud käsita säält. Need. Noh, väike ülevaade on vähemalt niipalju, et öelda, et parteid sinna peolised poistekambad Ja see on hinnang, et Eesti poliitiline maastik on ikka veel noor ja roheline. Mis te arvate, kui palju kulub aega, et kujuneb välja niisugune konkreetne parteide paigutus poliitilisel skaalal? Noh, ikka võtab natuke aega, ma kujutan ette. Õnn on muidugi, et Eestis ei ole mingit pahandust tekkinud sõna ei oleks mingisugune. Kujunaga teate, vene parteid on välja kerkinud, vaid need on, kuigi nad on poistekambad, siis fiksid poisid peamiselt kõik. Aga et see siin välja kujuneks, siis mingisugune noh, tõeliselt ideoloogiline skaala, see võtab aega, võib-olla võtab bar katastroofiga, aga ma ei tea, paar majanduslikku katastroofi, poliitilist katastroofi. Sestjatega keegi nii kergesti ei hakka, siis ütleme, vajaduse järgi kasvanud niuksed asjad välja ja kui vajadust praegu ei ole, no siis ei ole ka mitte seda skaalat. Kas te tahate oma hinnangut anda ka selle kohta, et väga paljud endi varasemate parlamendi koosseisude liikmed soovivad uuesti kandideerida parlamenti? Noh, see ei ole ju mitte midagi uut, see on ju igal pool niimoodi, et tihtipeale poliitikas seal kord sattunud, siis lähed, sa tantsid jalad ees välja ühesõnaga surnult. Ühesõnaga. Muidugi, Need on nii-öelda mõned poliitilised surnud, laibad on üles äratatud, tagantjärgi jäänud, uuesti elama hakanud. Aga seda tuleb ette näiteks Rootsis oli meil ju segulist Oblerruuni skandaale, mida te olete siin kah pole kuulnud, ei parlamendi liige või isegi minister ostis riigi kaardi plastkaardi eest Obleroni šokolaadi ja see muidugi koputas Tiinal asja nüüd jälle üles kerkinud. Samuti olis teine, kes on praegu ministriks saanud, kes käis pornoklubis kah riigi riigikaardiga ja see lendas ka üles, ärkavad. Ja teine on siis need, kes neid linte natuke kasutavad, kas just olid Eestis ja ära surevad, aga siis kasvavad üles uuesti. Mis te arvate, kas see on hea või halb, et valijatel on nii lühike mälu ükskõik, kas siin või sealpool piiri? See on muidugi tõsine ja tähtis küsimus selles mõttes, et tihtipeale need, kes nüüd vale šokolaadi või kõverat linti teevad nendel võivad olla igasugused väga head võimed. Ja mõneski puhas Nad komistasid ja siin on võib-olla rumalat nende võimeid mitte kasutada, nii et selles mõttes ma tean, et see on täitsa OK, sellepärast et see mälu on võib-olla lühike, aga vali valijatel ma mõtlen. Aga samaaegselt on võib-olla see noh, kuritegu vöö, milleks me seda nimetame võib-olla niivõrd väike ta tõesti ei väärinud seda mis juhtus tagantjärgi. Ei, räägime veel, palun teie teistest raamatutest, mida te olete kirjutanud? See on peamiselt matemaatika alal üks, mille nimi on tõlkes analt kõrgem matemaatika poeetidele ta luuletajatele. Asja mõte on ühesõnaga, et kõrgemat matemaatikat õpetada inimestele, kes ka eriti palju matemaatikast tavaliselt ei hooli, aga, aga on siiski huvitatud nendest küsimus seisab ja. Nii lihtsal viisil saaks kuidagiviisi siiski aru, milles küsimus seisab. Te ütlesite, et te ei käi sugugi harva Eestis, ütlesite, et lausa kolm-neli korda aastas. Millal teie sidemete kodu-Eestiga taastusid? Noh, umbes siis, kui, kui ma olen ka siin mõned korrad käinud sovjeti okupatsiooni ajal, aga noh, ja arusaadavatel põhjustel oli see siiski küllaltki harva, aga, aga nüüd, kui Eesti on iseseisev, siis, siis olema sellest saadik pealt võiks öelda, et on peamiselt niimoodi olnud. Kirjeldage oma sidemeid Eestiga. Praegu. Üks esimene sidemeis tekkis, see oli just selle sovjeti epohhi viimastel aastatel ja see oli nii-öelda olin Rootsis ühe ajad võime, öeldakse arvutiajakirja toimetaja. Keegi Eesti arvutiinimene ostis Rootsis kokku omale hariduselt ajakirjanik ei näe eesti nimi siis võttis minuga ühendust, sellest saadiks tekkis meil üks koostöö ja see koostöö kestab peaaegu et praegu mitte päris, aga, aga nats professor Enn Tõugu, kes praegu on Stockholmis professor, temaga mul koostööd edasi veel isegi. Ja siis on samuti Tartus on käimas üks välja 901 välja proovima katsetamine arvutiprogrammiga, mis intelligentsel viisil proovib siis õpilastele õpetada matemaatikat isegi kõrgemat matemaatikat. Ja seal sealt hakkas peale see jutt, kuidas seda võimuraamatut teha, ma ei tea, sellepärast et seal on väga ilus paar nõusid ja ja selles varisistuvad muidugi alati ilusad daamid ja üks täiesti ilusad ametisse istub siin praegu ja siis saime jutule ja sellest siis tekkis siis see raamat veidi. Kirjastuse tänapäev juht Tiina Tammer, kuidas siis see idee tuli, Tõnis Tõnissoni rootsikeelne raamat eesti keeles välja anda. No tegelikult, ega meil enne valimisi ja üldse poliitilisi raamatuid eriti palju välja ei anta ja kui me Tõnis Tõnissoniga kohtusime, siis mina niimoodi küsisin ta käest, et kas tal oleks ka kavatsust raamatuid kirjutada ja ta ütles, et aga mul on juba neid ja siis kui ma nägin seda raamatut rootsi keelt ma kahjuks ei oska, lasin seda siis tõlkijal natukene vaadata. Tõlkija ütles, et see on huvitav küll, kui teda nüüd Eesti natukene eestipärasemaks teha, sest seal olid näiteid alguses nagu Rootsi poliitikast, aga kuna Tõnis Tõnisson minu arust päris hästi tunneb ka Eesti poliitikat siis siis nad koostöös Tõnis Arnoveriga, kes on raamatu tõlkija natuke eestindasitleda eesti näidetega ja enne valimisi on see väga hea käsiraamat nii valijale kui ka valitavale kui ka sellele, keda kahjuks ei valita. See on järgmiseks korraks. Mida selle pealkirja all võim, sünge hobi, mis sellest raamatust leida võib? No kõigepealt, kui teda niimoodi tavalugejana lihtsalt lugeda lisaks poliitilistele päevauudistele, siis seal saab, ütleme, palju on palju muigamise kohti on palju äratundmise kohti. Et oi, ongi nii ja oh, nii võib ka öelda poldi läbi nalja prisma, aga mitte ainult minu arust on seal raamatul päris sügav tagapõhi, päris sügav filosoofia selle kohta. Kuidas teha ära kodutöö, enne kui poliitikasse minna ja sealt selgub ka see, et ega tõesti Eesti poliitikutel see kodutöö on tegemata. No kas või naljaga võtta, seisa peegli ees ja vaata, kui sa räägid sellest alates ja lõpetades siis sellega, et et kuidas, kellega suhelda, mida välja näidata, kuidas liikuda neis võimusfäärides see, nii, et sa ei oleks kunagi kaotaja ja mitte endast naeruväärset muljet jätta, nii et nii et see on tõsine raamat, mida võib võtta naljana ja vastupidi, naljakas raamat, mida peab tõsiselt võtma. Noh, meil pürib praegu riigikogusse ligi 2000 inimest, kas tiraaž, raamatul on ikka nii suur, et kõigele 2000-le jätkub ja veel mõnele, kes ehk järgmisesse koosseisu ennast üles seavad? No kuna selle raamatut see on uue kirjastuse ehk kaubamärgi Tänapäev, mida siis mina juhin, esimene raamat ja see kirjastus kuulub trükikoja paketi juurde, nii et meil on oma trükikoda, me võime seda vabalt juurde trükkida, kui vajadus selle järgi on suurem, kui me eeldada oskame. Praegu ma arvan, et jah, võib-olla 1000 paar niimoodi müüb raamatut rohkem müüva bestselleri Eestis. Sellepärast, et sina siis juhised, kuidas saad võimu oma kätte. Ja niukesed raamatud Eestis varem ei ole ilmunud. Ja üldiselt lase liival hea raamat, et see tema nii-öelda teist ei ole üldse olemaski kuskil, ma loodan, vähemalt. On teha meid kõiki, kes me siin elame või seisame ja kõik, kes seda loevad, teha maskeerunud jumalaks. Mihlased jumalasse, jumala nüüd niisugune, kes eksisteerinud lihtsalt sellepärast, et ta eksisteerib, seal ei ole mitte mingisugust taga tuge vajavaid, ta lihtsalt on iseendas kindel. Ja tegelikult oleks väga tore meile kõigile, kui me oleksime jumalad. Selles asi oleks perfektne demokraatia, kus keegi pole kadedus, keegi proovi kellegile jalga ette panna. Ja selle raamatu ees esmane eesmärk ongi, et selle läbilugemisega hoolikalt olete teinud, siis pead saama isegi. Nali, ja tõsi on muidugi kõige lähe vas ühenduses üksteisega. Ja ma pean ütlema, et siin on kõik väga tõsi aga samaaegselt siis on ta võib-olla natukene pakub naljaga. Loodetavasti. Ma olen liiga pikaks, sest muidu need veini äratasime ootama. Ja ma arvan, et kui on veel midagi vähemalt rääkida, saime seda teha nii hubasem Alt.