Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav Marylane Valerigi majev pere. No lugu, mida praegu kuulsime, kuulub teie lemmikute hulka, et rääkige sellest, palun pisut. Seda laulu laulub mari rahvuslaulja Tatjana isova. Äkki ta on juba nõukogude ajal tunnustatud mari rahvuslauljaks, temal on väga palju laulu, aga vot see kuulub minu lemmikute hulka, kuna see heli on väga ilus ja need sõnad on ka väga ilusad, millest ta laulab. Ta laulab, et ta kavatseb minna mehele ja valmistab meheleminekuks endale rätiku, mida pannakse peale rätikud, ta teeb käsitsi ja ei maga öösiti selle tegemisel ja aga ikkagi ta tunneb rõõmu selle peale, et ta ikkagi saab selle valmistusena mehele. Aga nüüd räägime siis teist, kus teie, Valeri, täpsemalt sündisite ja milline oli teie lapsepõlvekodu ja lapsepõlveaeg. Ma sündisin Pascortostanis niskini rajoon, kus elab Marisid kogukonnast kuskil 90 protsenti kodu oli väikses külas, kool oli kuni neljanda klassini oma külas. Alates viiendast klassist läksime bimateisse külla kooli. No Paškortostan, vana nimetusega oli sellist Paškiiri ANSV, eks pas kirja. Ja see on siis koht, kus teie sündisite, et mitte Marimaal ja Paškortustani vabariik on küll nimi, aga tegelikult on ta, eks ole, Venemaa esimese järgu haldusüksus Volga föderaalringkonnas, vot nii on selle maa kohta öeldut ja seal teie sündisite. No milline see teie koduküla oli? Külas kuskil lapsepõlvest mäletan, et ma arvan, 60 pere kodu oli väike kool, kus õppisid neljanda klassini. Oli selline ka klubi, kus rahvas kuunes tantsisid mari rahvustantse ja kõik need uue aasta peod toimisid selles klubis. Aga siis ma vist, kui õppisin juba viiendal või kuuendal klassil. See klubi põles ära ja peale seda hakkas külas väga igav. Ja uut klubi asemele ehitatud. Tol ajal juba 100 üheksakümnendat aastat olid väga keerulised ajad, olid keegi juba hakanud uut klubi ehitama, et meie küla pea tegi ettepaneku, et külarahvas sisse võiks nagu alustada ja uut klubi ehitama. Samuti samamoodi oli probleem hankida ka neid materjale. Klubis siiani sündimata. Ühesõnaga, teie sündisite selles rajoonis, Mihkini rajoonis ja selles külas, kus elasid praktiliselt ainult marid ja No vot selles külas ja 100 protsenti elasid kõik marid, kõik rääkis mari keeles ja minu näiteks vanaema tänaseni ta ei oska vene keelt. Et kuna see küla asub Tatari külade lähedal, et need vanad inimesed, näiteks vanaisa ja vanaema, kes on praegu elus, need kõik rääkisid vene keele asemel tatari keelt. Nii et kas tatari keel või mari keel, aga vene keel nagu ei tulnudki päevakorda? Ei tundnud vene keelt, tuli juba siis koolis. Igal pool sai mari või tatari keelega hakkama. Igal pool ja et küla Ta poes töötas ka meie külas naisterahvas, kes rääkis mari keeles. Aga seda arstiabi ma praegu ei mäleta, et meie külas kunagi hakati ehitama seda mett punti tol ajal nimetati. Aga vist lõpuni ei jõudnud sellega. Kus siis arstil käidi ja kui midagi tõsisemalt oli, et kuhu siis haiglasse mindi? Kaheksa kilomeetri kaugusel oli suurema küla haiglaravisse ja mis keelega seal hakkama sai, seal oli ka kõik Mardlemis. Neljanda klassini käis koolis ka kõik mari keeles, eks ole. Peale vene keele tundi see vene keel oli paar korda nädalas ja vene kirjandus oli võib-olla ka üks, kaks korda nädalas. Tegelikult need vene keele tunnid tulid juba esimesest klassist, eks ole, ja ma arvan, et tulite ja las siis ta juba ja viiendast klassist läks siis kogu õpe juba vene keelele. Viiendas klassis need õppeained matemaatika, teist kõik teised õppeained läksid vene keeles, aga ikkagi õppejõud olid Kamari rahvusest. Et kui midagi jäi selgusetuks, et õppejõud hakkas mari keeles seletama, ei olnud probleemi. Aga kuidas te mäletatakse, tekitas küsimusi ka, et miks nüüd nii palju aineid on vene keeles või ei tekitanud, olite kõik teadlikud oma olukorrast ja oma nii-öelda riiklikust staatusest vanema kaisus? Tegelikult küsimus ei tekitatud, kuna ma mäletan, et õppejõud rääkisid, et meie kunagi ikkagi pidime ju kuskile õppima minema peale kooli lõpetamist ja see kuskile minek. Kindlasti oli seotud rohkem vene keelega õppejõud kogu aeg meile öeldi, et noh peab vene keelt õppima vene keelt rääkima, muidu lähetaja linna õppima, siis on väga raske hakkama saada. Ja kui vene keelt ei õpi, siis jäädki külasepaks umbes nii ja kuigi mis selles halba oleks. Sepp on äärmiselt lugupeetud amet, aga külasepp oli ilmselt juba olemas. Polli olemas ja külasepp muidu töötas ainult siis, kui olid veel kolhoosid. Kui need kolhoosid juba lõppesid, siis külasepa vajadust ei olnud. Külarahvas. Ühesõnaga, kogu tuleviku vähegi roosilisem perspektiiv sõltus ära vene keele oskamise. Oskamisest sellisel täpselt nii ja perekonnas meil oli kolm poega. Kõik sugulased elavad samas külas, kus mina sündisin. Noorim vend nagu on kombekohane, jääb elama vanemate juurde kusjuures ta peaks abielluma lähiajal. Teine vend elab samas külas. Tema elab selles kohas, kus meie kõik sündisime, elasime, kuna vanemad kolisid teisse kohta, et isa ehitis uue maja valmis. Ja isa ema ja see noorim vend kolisid sinna uue majja, aga otse teine vend jäi meie vanamajja elama. Kas noorima venna puhul võib siis nii aru saada, et ta toob naise vanemate majja? Täpselt nii jah, et teda on lapsepõlvest saadik kasvatatud niimoodi, et tema peaks jaama oma vanemate juurde elama. Juba taime on ise ka harjunud. Jaab oma vanemate juurde elama jääma. Ja ongi selline traditsioon. Ongi selline traditsioon, kus noorim poeg jääb elama oma vanemate juurde, kui näiteks peres on, nagu minu emal oli. Nende peres oli viis õde ja üks vend. Need vent jäi vanemate juurde elama, kuigi ta ei olnud noorim. Nende seast aga on külas selliseid peret, kus on kõik tütred sündinud, et need vanemad jäävad ise kahekesi elama. Tüdrukud lähevad, meeletüdrukud lähevad mööda, aga kes siis vanematest hoolt kannab, kasvõi ise või siis need lapsed ikkagi tulevad puhkust abistama. Kas see on on siis nii, nii jäik ja paindumatu, et ütleme, et üks tütardest tahaks tulla vanemate majja elama kasvõi oma perega koos, et see ei ole nagu kombeks jälle, või siiski? Kuna need tütred Lähevad mehele mari rahvusest mehele mari rahvusest mehed on kasvatatud niimoodi et peavad kasvõi oma vanemate juurde elama või et kes on vanemad vennad nagu mina, et nad peavad siis kolima mujale iseseisvalt elama. Et sellepärast sellist küsimust ei esine, et tüdruk läheb vanemate juurde? Praegu mäletan, vist on üks pere, kus meil oli üks Saar, see jäi vanemate juurde ja mees tuli tema juurde elama, aga nende puu näiteks pulmasid, midagi ei peetud, et lihtsalt mees tuli elama nende juurde. Elukaaslane öeldakse selle kohta elukaaslane, kas niisugune asi siis tuleb ka vaikselt kõne alla, ehkki väga kombeks ei ole, et peab ikka ilusti abielus olema vä? Jah, peab ilusti abielluma, et sellised et elukaaslasest stsena elukaaslasena hakatakse elama, et väga-väga harva harva jaht. No siin Eestis on see väga levinud, näiteks ma arvan, et see on Venemaal ka nüüd levinud eriti Lindades. Aga kui tulla tagasi Teie koduküla juurde, siis seal elavad näiteks Niit, teie vend kui ka onu. Millist tööd mehed külas teevad? Mehed käivad tööl, praegu väga levinud selline töötamine kuu kaupa või 15 päeva kaupa, et kuu aega nemad töötavad seal Siberist, kus neid nafta hangitakse, et seal mingi töölisime, töötatakse kuu aega seal ja kuu aega puhkavad külas. Samuti on, et talvel midagi teha eriti ei ole, aga suvel need mehed käivad igasugust maju ehitamas linnades. Et kes neid tellida. Aga talvel on selline vaikelu seal külas, et midagi ei toimu ja puhkeelu, mis nad siis teevad? Ma arvan. Pigem tegeletakse rohkem loomapidamisega, et igas kodus on kindlasti lehmad ja sead, nende pidamisega tegeletakse talvel. Millised olid võib-olla sellised vanemate elulised soovitused ja nõuanded, mis teile niimoodi kaasa? Teeb praegu mäletan ema lapsest saadik ja vanaemade jutud sellest, et enne magamaminekut, et pöörduma jumala poole teatud sõnadega mari keeles. Ja samamoodi uued alustamisel õpingu alustamisel peaks selliste sõnadega jumala poole pöörduma teised selliseid, mis jääksid mulle kohe selle traditsioonina meelde, et ei tulegi. Ei tulegi praegu meelde. Aga räägiti teile midagi, et milline naine tuleb võtta, kuidas inimestega sõbraks saada, ütleme niisuguseid soovitusi, et kuidas elus hakkama saada, selliseid jutte oli ka. Kuna ma olin vanim poeg, et perekonnas mind eriti ei õpetatud, et mina olin see poeg, kes pidi kodust lahkuma, kui saab täiskasvanuks. Ma arvan, et see noorim poeg, kes jäi vanemate juurde elama tema puhul muidugi mingid nõuanded kindlasti antud, kuidas tööga hakkama saama? Aga kas see on tegelikult ju huvitav, et kui vanem poeg läheb vanemaks kodust ära, et siis peaks nagu eriti talle mingeid nõuandeid kaasa andma, mida ju noh, üldiselt vanemad ju väga armastavad anda nõu, eks ole ja peavad vajalikuks seda, et võib-olla siis vanem poeg just eriti veel vajab mingeid soovitusi, aga ei, teil lasti nagu minna ja ise otsustada. Jah, lasti minna, ise otsustasin kuu minna. Muidugi, ema igatses kogu aeg pallusse siis, kui ma Eestisse läksin. Kogu aeg palus, et tol ajal ei olnud telefonid väga arenevates, kogu aeg palus, et ma kirjutaks talle kirju. Paneks mingi telegrammi, näiteks sellest, kuidas ma jõudsin Eestisse. Ja selle Eesti juurde me kohe ka jõuame. Aga niisiis, esimesed neli klassi õppisite te oma koolis mari keeles, teil oli tore koolis käia, sest kool asus teie maja aastas. Polnud just pikk tee ja mis siis sai, kui te sisse magasite ei pääsenute siis ka tundidest. Ja mäletan, et aega Pealt oli, vanemad läksid tööle pool kaheksa umbes. Ja meie vennaga jäime koju, muidugi, nemad ajasid meid üles. Me lubasime, et ei lähe tagasi hostelisse, aga aeg-ajalt juhtusid. Läksime voodi tagasi ja siis kell üheksa pidi algama õppetund. Tavaliselt üheksa, 15, üheksa, 30 tulid mehed aretama. Meie koolikaaslased. Ja juhtus seda tihti arvama, et aastas kolm, neli korda. Nii, kool sai läbi keskkool siis juba vene keeles ja läksite õppima pedagoogikakolledžisse. Ja ufo lähedal alla astub Blagovizzaski linn ja sama nimega linn asuka. Vladivostoki lähedal vist tihti ma mäletan, et kui keegi kirjutab mulle kirja, sattus Vladivostoki plagu eestlane, kes siis tuli mulle. Suure ringiga, ringiga, miks te just sinna pedagoogi kolledžisse otsustasite minna? Tol ajal ma mäletan, et meie külas väga puudu oli õpetajatest ja kuna minu isa oli praegu juba tol ajal 25 aastat õpetajana algklasside õpetajana töötanud, siis mina otsustasin ka minna pedagoogikakolledžisse õppima. Kui lõpetasin pedagoogika kolledzi, tuli välja, et külas on ikkagi väga palju juba õpetajaid, et kes tulid lapsehoolduspuhkuselt näiteks need tulid ja kohta ei olnud saada. Mis siis edasi sai? Edasi minna õpetaja Irina Giorgi vina, kes õpetas pedagoog koolituses, mari keelt meile taolil äsja lõpetanud Tartu Ülikooli. Väga palju rääkis Tartu ülikoolist. Sain otsustada, et peaks proovima ka sisse astuma Tartu ülikooli. Ühesõnaga, ta soovitas soojalt. Ta soovitas sojad ja piirist mingi mari keeles ajalehte, kus oli artikkel Tartu ülikooli kohta ja päris põnev artikkel oli. Sellepärast otsustasin saata vajalikud dokumendid sisse astuda Tartu ülikooli ja siis te saite sisse, sain. See oli, see oli aastal 2000. Mäletan, et augustikuus tuli mulle kiri Tartu ülikoolist. Et oleme Teet varunimekirja pannud. Juhul kui keegi loobub oma kohast, siis kohe esimesena tulete teie õppima ja minu teada keegi handimaalt loobus Eestisse õppima Tulmast. Esimene Asta ja meil oli kõigil filoloogiateaduskond, kus me õppisime eesti keelt. Ja peale eesti keele eksami edukat sooritamist oli võimalik valida teaduskonda. Mina valisin õigusteaduskonda. Üldse sattusite elus esimest korda Eestisse. Esimest korda sattusin esimest korda, sattusin välismaale, üldse nii? No mis olid need esimesed emotsioonid, tulite rongiga lennukiga? Bussiga Peterburist tulime bussiga, kohe on Emajõgi on praegu, mäletan, kuidas ma kõndisin üle Emajõgi. Leidsin üles Tartu Ülikooli ühiselamud. Kuuma, pidin elama minema, aga ma ei teadnud, kuhu, mis tuppa. Ja õnneks selles ühiselamus elas meie naabrikülast nadi kenaadion, Kamarik. Kuidas mina temaga ühendust sain? Ei teagi nüüd, sest telefoni tol ajal ei olnud kuidagi ikkagi ma leidsin teda üles. Aastal 2000 telefoninumbrit täpsemalt öeldes ei olnud, sest telefon ei ka ei olnud. Ma mäletan, et meie hakkasime tudengitele ostma telefonid kuskil 2002 mobiiltelefon, mobiiltelefoni ja ja Gennadi oli Tartus juba vana olija. Ta vist juba oli lõpetamas Tartu Ülikooli ja ma tulin kell 10 õhtul. Siis hommikul me läksime Tartu Ülikooli peahoone, kus oli välistudengite osakond. Kõik hakkasid eesti keeles, ma arvasin, et ma kunagi ei õpi seda keelt selgeks. Siis juba selgus, et mis tuppama saan, millal alustatakse õpingutega õpingutega hoolid juba minu kaaslast alustanud intensiivkursus ja neli või viis tundi päevas oli eesti keel. No kuidas te tundsite ennast, et tuli hetketi ikka see tunne peale, et ei, ma ei saa kunagi seda keel selgeks. Ja siis ühel hetkel tuli murrang või kuidas sellega? Tegelikult eesti keele õppimine ja minu jaoks ei olnud raske. Esiteks oli see tegemist Tartu linnaga, kus kõikjal oli kuulda ainult eesti keelt. Teiseks ma arvan, et seesama Gennadi soovitas minnulla õppima eesti keelt mitte vene keele baasil proovida tõlkida mari kilde või mari keelest kohelisti keelde. Need nõuanded ikkagi aitasid minul ess keelt õppida ja ma ei ütle, et oli eesti keele õppimine raske selleks, nii kergelt raskem tuli juba teaduskonnas. Teaduskonnas eesti keeles õppida juba oma eriala, et see pole eriala, oli vaja konspekte kirjutama, on väga kiiresti. See oli pigem raskem. Aga hakkama saite. Saint ja Tartu ülikoolide lõpetasite siis aastal 2000 2006 2005 Ma pidin lõpetama, aga astama võtsin akadeemilist puhkust. No ja kuidas siis edasi läks? Juulikuus Asso 2006 juulikuus öeldi, et ma võin tulla notaribüroosse tööle Tallinna. Sellega seoses oli Tallinna kolimine Tartust Alidel para-nud, tol ajal ei olnud elukaaslane, tol ajal kohtusime neiuga. Siis 2006. Mina tulin Tallinna tööle ja tema tuli vist Tallinna tööle aasta varem, juba siis, kui mina tulin tööle, hakkasime koos elama. No Tartus, Tallinnas Tallinn pole muidugi teab mis suurlinn maailma mastaabis või võrreldes kasvõi Ufaga teie sünnimaa pealinnaga, aga ometi ilmselt ikkagi kontrast oli teile. Mäletan, et meelaks notaribüroo controller praeguse Swedpanga kõrval. Mäletan, et ma tulin sealt kesklinna, pidin bussiga sõitma Lasnamäele, jama poole tunni jooksul ei osanud leida oma peatust. Kesklinnas tundus väga suur linnud, võrreldes Tartuga tänaseks päevaks on juba, olen Tallinnaga harjunud, nüüd hoopis Tartu tundub väiksena. No mis on see, mis teile Eestis meeldib ja mis on see, millega on tegelikult raske, kui mitte võimatu harjuda. On väga raske harjuda Eesti kliimaga, aga nüüd ma ikkagi rohkem ütleks, et olen Eesti kliimaga harjunud hoopis, kui ma lähen talvel Pascortustani oma vanemate juurde tundub, et seal on nüüd väga külm. Eestis meeldib see, et Eestis on väga arenenud infotehnoloogias, mis teevad elu kergemaks, aga samuti ka kiiremaks. No elu on selline, et peab nüüd arvutiga sõprussuhetes olema. Olete rahul oma töökohaga, oma ametiga? Oma ametiga olen täitsa rahul. Ma juba töötan advokaadina töötanud üle kolme aasta, juristina juba juba rohkem, olen töötanud. Ja ühtlasi ka siis Narva esimeses advokaadibüroos. Narva esimene advokaadibüroo ja et ma läksin sinna tööle aasta 2012, kuna seal isegi ei olnud vist advokaadilt, kes olid tsiviilõiguses, praktiseerivad, et kõik olid need kriminaalõiguse advokaadid. Nii et tegelikult sõidate Tallinna ja Narva vahet või? Kahe nädala tagant, et ma olen Narvas, teisipäev, kolmapäev või kolmapäev, neljapäev kaks päeva kahe nädala tagant. Kõik kliendid räägivad ainult vene keeles. Chrisikesem paberid, dokumendid tulevad ka vene keeles. Need lepingud näiteks et need peab tõlkima eesti keelde. No ühesõnaga, teil on selles mõttes elu põnev ja ise olete seejuures marimari rahvusest, aga kui nüüd teie rahvusest rääkida, siis Eestimaal neid Marisid ju ikka on. On ja et meil on Tallinna mari selts asutatud ja Tartus tegutseb Tartu mari laste liit. Ma arvan, ikka sadades ja Marisid testis. Me oleme maridega selles sarjas kohtunud, aga päris tükk aega tagasi, et alati on selles mõttes tore üle korrata mõningaid fakte, et nad on siia tulnud, siis ütleme küll hõimurahvaste programmi ka küll küll muul moel õppima ja on tuldud ka lihtsalt tööle või kuidas selle asjaga on. Suurem osa Marisid, ma arvan, is tulnud just tänu hõimurahvaste programmile mis alustas oma tegevust vist esimesed marid tulid 1990. aastal ja peale seda on tulnud Marisid iga seda Eestisse. Ja paljud on muidugi läinud tagasi Marimaale elama. Aga väikivasson ikkagi jäänud siia ka Eestisse. No kas teie selline sõpruskond koosneb ainult maridest või on selgelt teistest rahvustest toredaid inimesi? Hõimurahvaste programm Tamm ma selle programmi alusel Eestisse tulid õppima kõig soome-ugri rahvad Venemaad. Ja meil on Karialasi ja peps lasi, et need on ainult üksikud. Kes siin elavad Eestis, kes siin elavad Eestis nendega meiega hoiame sidemed, eestlasi on ka teie sõpruskonnas või eestlastega on rohkem tööalased suhted. Kuna me elame Eestis, on ikkagi eesti rahvusest, on ka nüüd sõprottetud. Kas teie abikaasa on ka Marylanna? Ta on Narvas sündinud vene rahvusest Teil on siis selline segaperekond ja on teil üks laps ja üks laps. Mis keeles te temaga räägite? No mu abikaasa räägib vene keeles, mina üritan mari keeles rääkiva, aga praegu eriti ei õnnestu, kuna tema lasteaias ja uues ka ikkagi kuulub rohkem vene keelt, praegu. Aga kuidas eesti keelega lood on? Lasteaias on on temal eesti keele tunnid kord nädalas, praegu aga need mõned sõnad ikkagi üllatavalt tema ütleb mulle eesti keeles. Et mida rohkem keeli oskad, seda paremini õppida teisi keelis. Ja kui me võtame sellise asja nagu köök, millised toidud seal siis on, et kas seal on rohkem vene köök, on rohkem mari köök või on selline segu kõigest ja üldse on kiire vahel üldse käime Selveri külmletist läbi ja ei ole mitte mingi. Ei sellest rahvuskööki meil päevast päeva ei ole, et ikkagi valmistame igassuguseid, suppe, kartuliputru aga aeg-ajalt. Me valmistame mari toitu ka, et naisega koos. Ta on mari köögi omaks võtta. Nad Tamm ja omaks võtnud, mis te siis teete? Neeton pareeniku moodi, aga seeson kartul, paneme kodujuustu ja rohelise sibula sinna ja süüakse seda võiga panni peal praetud või iga. No ja suu hakkab vett jooksma ka selle toiduga ikka mängimist ka, nii et iga päev seda ei tee. Isegi iga nädal ei tee. Ja väga tihti seda ei õnnestu teha. Võib-olla kord kahe kuu tagant õnnestub seda toitu teha. No kuidas teil valeerisele kodutundega nüüd on, et kodu on ikka Eestis või või on lihtsalt teie teadvuses see, et mul on kaks kodu, et üks on see sünnimaa ja teine, aga väga tugev kodu on ikkagi siin, Eestis? Te olete siin nii-öelda ka juurdunud. Kodu on nüüd tõesti siin Eestis ma juba elan Eestis 15 aastat ja nagu mina mainisin, et mina olin see poeg perekonnas, kes pidi kodust lahkuma. Sellepärast need on minu koduks, ma arvan, saanutest. Mis siis teised perest arvavad, et kas on käinud meil külas ja mis nad on arvanud teie elust? Siin Tallinnas käinud minu vanemad mõlemad vennad on siin käinud ja venna abikaasa. Nendele väga meeldib Tallinna vanalinn ja Eesti kaasaegses. Ja see, kuidas teie ennast olete sisse seadnud, mis nad selle kohta. Lähevad siis kui nemad käisid, meil oli kahetoaline korter, nemad tunnevad, et neil on liiga kitsas siin, kuna nad kõik elavad oma majades ja nendel on, et maatükid kuskil, ma arvan, kakstuhatkolm 1000 ruutu. Sellepärast nendel see korter oli väga kitsas, ei muus osas kõik siin meeldib, et käisime siin poodides. Käisime. Jägala Joal et sellised mälestused väärtuses vaatamas Loodus meeldib loodus ja Eestimaa meeldib, kas teil on vahel igatsus Paškiiri looduse järgi ja selle avaruse, mis tol ajal oli? Loodusse järgi jah, et seal maskile solist olid rohkem sellised mäed ja kõrgustikud et võttes nende järgi ma ikkagi igatsen. Aga seal on võimalik käia. Käia iga aasta korra suvel ja kui õnnestub, siis üritan ka kahel korral aastas saada. Mõistagi on meil ka saate lõpulugu olemas ikka marikeelne lugu, mis nimelt on seda laulu. Laulub väga noor neiu, et jällegi sellel laulupuul mulle meeldib see heli ja sinnad, et see neer laulab sellest, et tema käib, ta korjab lillema, ei tea, kuidas seda segi eesti keeles nimetada, aga aga nendest naised teavad mütsi endale. Ta korjab lilli ja siis tehakse pärl. Jah, jah, täpselt, ja ütleb, et kingib oma poistele seda väga tore. Kuulame siis seda lugu ja suur aitäh teile Eestis elav mari allerigi majev ning stuudios olid veel ka Haldi Normet-Saarna Maristamba kuulmiseni.