Taas on Rootsi uudiste aeg ja meil on telefonil Anu Kaupmees tervist, tervist ja uudised ning arvamused Rootsis keerlevad viimastel päevadel vist peamiselt ühe hirmsa loo ümber, mis juhtus esmaspäeval vesteroosi taas ja tänaseks on siis kahtlustatav vahi alla võetud ja ta on ka oma tegu tunnistanud. Ei jah, nendele, kes asjaga kursis ei ole, et eestirootsi IKEA kaubamajas pussitati surnuks üks 55 aastane naine ja tema, kui ma ei eksi, siis 23 aastane poeg siis kahe inimese poolt, kelleks on siis tänaseks selgunud, et nende näol on tegemist olnud lähedal asüülitaotlejad põgenikelaagris asunud või elavate isikutega. Kuidas see kõik täpselt toimus, seda politsei praeguste selgitab välja, sest turvakaamerad on jäädvustanud selle hetke, kus need kaks isikut siis 30 viieaastane ja 23 aastane Eritrea pärit isikud, kuidas nad võtavad Kaubamaja riiulitelt Noad, kuid kuriteo enda hetke ei ole turvakaamerad salvestanud. Ja üks nendest siis see 35 aastane sai ka ise mingil viisil raskelt vigastada, kas ta siis iseennast vigastaks või milles asi on praegust väljaselgitamisel? Igal juhul teda opereeriti, eile kuulati siis politsei poolt, et ülem ja noh, pilt hakkab siis tasapisi selginema kõiki üksikasju veel teada. Ja kogu see juhtum on muidugi Rootsis ja kogu Skandinaavias suureks kõneaineks, et ajal, kui Rootsi saabub rekordiliselt palju asüülitaotlejaid, siis seal kuskil üle 1000 nädalas ja rahvas tunneb noh, ikka järjest suuremat muret selle üle, kuidas kõik need kaugetest kultuuridest pärit inimesed rootsi keele ära õpivad ja ühiskonda sulanduvad siis äkki selline külmavereline kuritegu, mis valab ainult vett immigratsioonivastaste veskile. Ja teada on, et vähemalt üks nendesse 35 aastane oli samal päeval, kui ta vesteroosik IKEA kaubamajast kaks inimest vihahoos surnuks pussitas. Samal päeval oli ta siis teada saanud oma riigist väljasaatmise otsuse, et ta oli olnud migratsiooniametis kohtumisel, tal oli teatatud, et tema asüülitaotlust on läbi vaadatud, talle on antud eitav vastus ja ta saadetakse Rootsist välja. Aga teada on ka see, et sama mees on Rootsis asüülitaotluse esitanud juba kaks aastat tagasi, 2013. aastal juba siis sai ta eitava vastuse ja selle peale. Ta peitis ennast ära, redutas kuskil kaks aastat ja andis nüüd uue avalduse sisse. Kuid kui ka nüüd eitav vastus tuli, siis see teda nii hirmsasti siis šokeeris ja pahandas ja vihastas. Kuid rahvastele vihastab see fakt, et eitav vastus anti talle muide mitte selline, et ta peaks tagasi Eritreasse minema, vaid Ta peab reeglite kohaselt tagasi minema Itaaliasse sest selgub, et sealt ta oligi saanud juba esimese asüülitaotlusele jaatava vastuse. Euroopa liidus kehtib ju teatavasti seadus, mille kohaselt peab asüüli taotlema esimeses Euroopa liidu riigis kuu su jalg maha astub ja kui sa selles riigis saad asüülitaotlusele jaatava vastuse, siis seal sa hakkad ka elama. Ja noh, kui vaadata muidugi nüüd kogu selle sündmuse reaktsioone ja, ja mida rahvas arvab ja mida mida kirjutab siis muidugi internet on täis niisugusi, kommentaare, mida ei maksagi tsiteerida, et võid ise arvata, mis laadi need on. Pehmemad on sellised, et mis jutt see on, et Rootsi politsei väidab, kohtulikult on varem karistamata need isikud, et seda ei saa põgenike puhul iial väita, kuna on ju teada, et 90 protsenti neist saabub Rootsi ilma isikut tõendavate dokumentideta või siis võltsitud dokumentidega. Ja noh, üldse põgenikest, et see tulv, mis praegu Rootsi piiridele on, et see põgenike hulk lammutab ja lõhub meie heaoluühiskonda jaoks korda noja norra pressist jäi mulle silma kommentaar, kus üks norralane kirjutab nii-öelda lugejakirjas, et me ei saa teist rootslastest aru, et nii kui teil keegi paneb mošee ukse ette verise seapea, siis korraldate protestidemonstratsioone ja tootelillekesi, et nii ei tohi käituda teise religiooni ja teiste inimeste vastu kutsute üles sallivusele, aga isendid lasete kohelda ükskõik kuidas lasete ennast tappa ja hirmutada. Muide Norras oli ju umbes aasta tagasi vaata et samalaadne juhtum kah põgenikelaagrist tulnud somaallane, kes oli saanud oma asüülitaotlusele eitava vastuse, astus ühte linnadevahelisse bussi ja pussitas seal surnuks nii-öelda metsikus vihas, mitu inimest ka bussijuhi. Nii et rahval ei ole lohutuseks see teadmine, et sõjapõgenike seas on ju alati palju dramaatiliste üleelamisega inimesi ja psüühiliselt ebastabiilseid inimesi. Fakt jääb faktiks, et nagu nüüd selle Keeaa mõrvagi puhul, et kui sa ikka tulid Rootsi selgub, et juriidiliselt puudub alus asüüli saada. No milles küsimus, allu seadustele. No mis sa arvad, kas juhtum muudab ka Rootsi ametlikku nii-öelda suhtumist ja käitumist pagulastesse põgenikesse, et võib-olla nende liikumist hakatakse piirama ja siis rohkem kontrollima ja kõik muutub rangemaks? No poliitikud on siin juba natukene sõna võtnud, sest sõna võtmata ei saa sellises olukorras, nüüd räägitakse sellest, et kuidas saata kiiremini tagasi neid põgenikke kes tulevad noh, nagu antud juhul niisugustest kindlatest riikidest. Ja et üldse, kuidas takistada seda, mis on muutunud väga laialt levinuks asüülitaotlejate seas, et taotlusi antakse korraga sisse mitmes riigis, umbes nii nagu ülikooli sisseastumisel, et igaks juhuks anname kahte ülikooli, et kui ühes kohas tuleb eitav vastus, siis äkki näkkab teises kohas. Et niimoodi on ka asüülitaotlustega, et see nõuab ressursse, see venitab selle protsessi väga pikaks. Inimesed muutuvad närviliseks, vihaseks ja siis tekivad igasugused need psüühilised kiiksud. Jah, aga siis räägitakse peale selle ka turvalisusest kaubamajades ja üldse kuritegevusest, et noh, tundub, et meedia tahab seda fookust sellest üksikust juhtumist nagu eemale nihutada. Ja nüüd siis on jutt sellest, et kuidas ostukeskusi ja kaubamajasid turvalisemaks muuta, et asi on nimelt selles, et tahtmatult tekib ju rahval see paralleel, et siin 10 aastat tagasi ka Rootsi välisminister Anna lind tapeti ju just nimelt kaubamajas. Ja mitte ükskõik millises, vaid Stockholmi kesklinna kõige nooblimasse NK kaubamajas. Ja ka siis oli kurjategija relvaks nuga, mis joonud, tõsi küll, sealtsamast kaubamajast võetud. Aga noh, nüüd siis jah, Sebesteroosi kaubamaja juhataja teatas igal juhul meedias, et et nende kaubamajas korjatakse vähemalt ajutiselt kõik noad riiulitelt ära, aga noh, kriitikud ütlevad, et et mis see aitab, et ka kääre, kirveid ja isegi praepanni saaks kasutada relvana, kui, kui, kui sooviks, nii et mida siis lõpuks poeseltsimüüjad, probleemi asi pole üldsegi selles ja, ja siis noh, teine teema jah, mida praegu meedia siis arutab või millega soovitakse rahvat nagu rõhutada, et mis puudutab kuritegevus ja üldse Rootsis, siis et tegelikult kuritegevus justkui nagu väheneks või vähemalt surmajuhtumitega lõppev kuritegevus. Kuid samas ei saada mööda sellest faktist, et surmajuhtumite arv näitab tõusutrendi. Siiski kuritegelike jõukudevaheliste arveteõiendamist ja puhul ühesõnaga praegust niigi tuli, et olukorda ja, ja tulist sellist debatti põgenike teema ümber see juhtum muidugi lihtsamaks ei muuda. Just nagu ma ütlesin, et kuna tegemist ei ole mitte esimese korraga niisuguseid asju pidevalt, esineb akrüüli taotlusele eitava vastuse saanud isik hakkab märatsema ja vägivallatsema. Noh, nii meedial kui poliitikutel on raske raske ülesanne, et kuidas, kuidas rahvast rahustada. Siin korraldatakse kohe neil päevil järjekordne rassismivastane demonstratsioone ei rassismile, sest et teatakse, et kohe tekivad teatavad arvamused ja teatavad niisugused suunad, kuhu poole need arvamused hakkavad liikuma. Aga noh, tegemist ei ole ju rassismiga, et tegemist on konkreetsete juhtumitega ja mis kahjuks jah, nagu ma ütlesin, süvendavad ainult seda, seda ärevust, hirmu ja, ja kriitikat, see on iki vastuvõtu vastu. Nii kahjuks on tõsised ja sünged teemad Rootsis, aga neid teemasid tuleb ka arutada. Aitäh tänaseks. Anu Kaupmees.