Ma maksuga nüüd sedaviisi, et maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv maks, mis jagatakse nagu mõtteliselt kahte ossa riiklikuks kohalikuks maksuks, riiklikku maamaksumäär on 0,5 protsenti maksustamishinnast ja kohaliku maamaksumäär 0,3 kuni 0,7 protsenti maa maksustamishinnast aastas ja maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu, kusjuures 94. aasta lõpuni oli kohalikumale maksumääraks samuti 0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Maamaksuga maksustatakse kogu maa, välja arvatud mõned üksikud erandid, selliseid näiteks nagu välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hoonete või nende osade juurde kuuluma kalmistute, maa, kirikute ja koguduste, ma no need on siis maksust vabastatud. Nüüd väga palju on tekkinud küsimusi seoses sellega, kui inimesed väidavad, et nad pole maaomanikud ja neilt nõutakse maamaksu. Tõepoolest vastavalt kehtivale seadusandlusele maksab maamaksu omanik või kuni 31. detsembri numbrini 1995 ka selline kasutaja, kelle maakasutus ei ole ümber vormistatud maareformi seadusega ettenähtud korras, see tähendab ei ole viidud lepingulisele alusele. Maa omanikuks saab isik vastavaks kande tegemisega kinnistusraamatusse. Ja nüüd selle maa omandamisele järgneva järgnevast kuust hakkabki maamaksukohustus omanikul. Nii, see oleks vast need põhimõtteliselt kõik maamaksu ütleme niiviisi maamaksuseaduse kohta ja maamaksuga maksustamise põhimõtetega. Nojah, aga kui me tuleme selle Kundast saabunud kirja juurde, siis minu meelest nõutakse siin inimese käest maa eest maksu, ilma et krunt oleks kinnistusraamatust läbi käinud. Kirja autor väidab, et ta isegi ei tea, kust see kolm hektarit põllumaad talle tagasi antakse. Seda küll, aga kahjuks kirja andmetest ei selgu, milliselt maalt või millist maad on antud juhul silmas peetud, mida on maamaksuga maksustatud siin kirjas sisaldub ainult summa ja inimese arvamine noh selle maa suuruse kohta, mida tal kunagi võib-olla on võimalus tagasi saada, aga siin peaksid esiteks sisalduma täpsed andmed selle kohta, milline on olnud see maa, mida on maksustatud ja see võib olla ka täiesti maa, millest inimene räägib, et ta kasutab, see on siis õuemaa ja sellele lisanduv aiamaa. Kahjuks pole selle suurus täpselt teada, nii et noh, väga raske on öelda ja peab ütlema, et ega õuemaad ei maksustatagi hektari ja, ja maamaks 193 krooni noh, põhimõtteliselt võib-olla ka õuemaamaksest, see uuema maksustatakse natuke natuke teistel alustel, mida ma võib-olla siis hiljem ka mõne sõnaga selgita. Ja siis on veel jutt sellest, et maksukviitung on saabunud lapselapse nimele, kellel on pärandatud maja, aga maja ümber oleva maa dokumendid on siis ilmselt vanavanema nimel. Kas siin on mingisuguse segaduse või õigusliku kahe paiksusega tegemist? Raske öelda, mida kirjas mõeldakse ja dokumentide all seepärast, et nagu inimene isegi väidab, maa tagastamise protsess alles käib. Ja üldjuhul on niiviisi, et hoone müügi korral läks edasi ka maa kasutamise õigus ja ilmsesti hooneregistri andmete põhjal välja saadetud maksukviitung ei võimaldagi selgust saada, kas saadetakse 12 aastasele või 22 aastasele, kuivõrd hooneregister omaniku vanust ei sisalda, küll aga omaniku nime. Ja loogiline on, et et see saadetakse hoone omanikul. Õuemaamaksukviitung saadetakse hoone omanikule, et see hoone omanik hetkel juhtus 12 aastane olema, siis ilmselt tuleb tasuda tema vanematele. Nii et mingit niisugust õigusliku tasakaalutust te siin ei näe. Ei, ma ei julgeks küll sedaviisi väita. Sellele võib vast niipalju öelda, et 24. märtsil 94. aastal vastu võetud maamaksuseaduse 11. paragrahvi muutmise seadus näeb ette võimaluse vabastada riiklikust ja kohalikust maamaksust kuni 97. aasta 31. detsembrini vanadus või invaliidsuspensioni saajad, kelle kasutusõigus maale on tekkinud NO99 kolmanda aasta esimest juulit. Seda siis linnades kuni 0,1 ja valdades kuni ühe hektari ulatuses tingimusel, et maksuvabastuse taotleja ei saa maakasutusõiguse alusel rendi- või või üüritulu ja maksuvabastuse summa ühe maakasutaja kohta ei oleks enam kui 200 krooni aastas. Sellise maksuvabastuse taotluse vaatab isiku kirjaliku avalduse põhjal läbi otsustab kohaliku omavalitsuse täitevorgan siis omavalitsusüksuse volikogu poolt kehtestatud korras. Ja maksuvabastuse vormistab maksuhaldur, kelleks on siis vastava maakonna maksuamet omavalitsusüksuse täitevorgani ettepanekul see tähendab, et kohalikud omavalitsusüksused oleksid siis pidanud esitama vastavad andmed ka maksuhaldurite maakondade maksuametitele. Nii et siit Tallinnast midagi reguleerida on peaaegu täiesti võimatuks. Te peate asjade niisugust korraldust otstarbekaks, kus maakonnas inimesele tundub, et temaga on ebaõiglaselt käitutud, aga kaevata õigupoolest ei ole kuhugi edasi. Milleks tähendab, kui kaevata on, on ikka ka võimalik, sest ega siis keegi kaebamise õigus sellega ära ei ole võtnud, et et kohalik omavalitsus võib ühteteist otsustada ja tallinn kõike ei, ei reguleeri. Nii et seal sellest maine nüüd küll mingit hirmsat apsu küll, aga noh, nagu ikka sagedasti jätab soovida andmete maht, mille põhjal kirjades küsitu üle otsustada. Ja, ja siin oleks ka ikkagi vaja märksa märksa selgemaid andmeid maakasutusõiguse tekkimise aja kohta ja, ja kasutustingimuste ja kõige muu kohta, nii et noh, nii paari sõnaga vastates ja kirjaandmete põhjal vastates tavaliselt head nahka ei tule. Te vaatasite sellele kirjale lisatud mitmesuguseid omavalitsusasutuste dokumente ja, ja vastuseid tema avaldustele. Kas need on teie pilgu järgi kõik eesti õigesti koostatud? Seda on nüüd ka nende põhjal raske öelda, kuivõrd ühe või teise dokumendi vastuvõtmisele eelneb mingisugune mingisugune menetlus, mingisugune protsess, siin on küll üks Jüri ja kodanikupöördumine, nii et noh, otse kohalikum omavalitsuse otsuseid siin ei ole seega poolega nendele võimalik hinnangut anda. Üks kõige tüüpilisemad kurtmisi inimeste poolt on see, advokaaditasud on, on väga suured ja raske on nende poole pöörduda. Kas maa-amet on mingil kombel nõus andma tasuta nõuannet inimestele, kes seda vajavad? Maa-ametis on asi korraldatud niiviisi, et kahel päeval kuus iga kuu teisel teisipäeval ja neljandal neljapäeval jagavad maa-ameti spetsialistid tasuta konsultatsiooni, milleks siis eelnevalt on võimalik registreerida maa-ametisekretäri telefonidel. Ja siis lihtsalt tuleb siia kohale sõita, eks ole. Ja tõepoolest meie mure, millega inimesed pöörduvad, kas lehe või raadio toimetusse, on see, et kui nad on saanud maamaksud appi see ja need numbrid ja maksud ja summad tunduvad inimesele ebaõiglasena siis hakkab ta pöörduma küll maa-ameti, küll maksuameti poole, ja tüüpiline on see, et inimeste jooksutatakse ühest ametkonnast teise. Kui nüüd on poolest niisugune tüüpsituatsioon, et selle kviitungi saajale tundub, et numbrid on liiga suured ja talle on seda maksu valesti arvestatud. Mis on nagu kõige tähtsam või kõige esimene punkt, kuhu ta peab pöörama, kas on ennemini maa-amet või seal enemine maksule. See on päris kindlasti kõigepealt maksuamet, sellepärast et kohaliku omavalitsuse poolt esitatud andmete alusel koostab maamaksukviitungid ja väljastab need maksuamet ja kogu selle kaebuse läbi vaatama, kohtumine peaks algama sealt, kuivõrd noh, maa-amet ei tegele maa maksustamisega ja ei ole ka sellega kunagi tegelenud, välja arvatud ehk metoodiliste aluste väljatöötamine maksustamishinna määramiseks. Aga see, kuidas kasutuses oleva maa suuruse ja baashindade alusel lõpuks maamaks summaliselt kokku saadakse, see on juba nagu enam maksuameti rida ja vaidlustamine seal peaks käima vastavalt vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatud korrale, see tähendab pöördumisega kõigepealt maksuhalduri enda, see tähendab maksuteatise väljastaja poole ja siis noh, tema kõrgemalseisva organi poole edasi juba. Ja siis kohtus. Tüüpiline on see, et maksuametist ütleb mulle juhtivametnik, et maksuamet on ette nähtud ainult selleks, et maks sisse kasseerida, et kõik hindamised ja hinnad on teinud maa-amet. Et see on väga huvitav lähenemine, aga ma kordan juba seda, mida ma ennem ütlesin. Algandmete kohalikust omavalitsusest saadud algandmete alusel koostab maksukviitungid ja saadab need laiali, maksuamet meite maale. Nii et siis peaks inimene ikkagi pöörduma kohalikku omavalitsusse, kui ta tahab vaidlustada neid maahindade hindamised. Pigem siiski esialgu maksuameti poole, kui selgub nüüd muidugi seda tuleb jälgida tuleks seda maksukviitung, siit sinna peaks olema märgitud nii maksustatava maa suurus kui ka vastavad hinnad ja nii edasi ja nii edasi ja kõiki neid numbreid hoolikalt vaadates ja võrreldes siis tuleks jõuda järeldusele, kelle poole just just pöörduda, sest noh, reeglina ilmselt ei vasta inimeste nägemuses tõele kasutatava pinna suurus. Ja, ja kuivõrd need kasutatava pinna määratlused on sageli juba õige mitmed-mitmed, aastad vanad, siis võib seal tõepoolest ka vigasid esineda, nii et veel kord tõsist tähelepanu tuleb pöörata maksukviitungi yle. Enne tuleb mõelda, kelle poole pöörduda. Maa-amet on küll see kõige viimane, kellelt abi saada.