Tere märkide saadetes oleme püüdnud leida märke, mis ühendas soome-ugri lasi kauges minevikus ja mida ühist on meil säilinud. Tänaseks teame, et soome-ugri lasi on ligi 24 miljonit. Meid, eestlasi on sellest miljon, soomlasi Meist ligi kolm ja Ungarlasi 10 korda enam. Seevastu liivlasi võib täna kokku lugeda vaid poolesaja ümber vadjalasi paarikümne ringis. Kunagisest Merja ja Muuromi rahvast annaga jäänud üksnes nimetus. Homme algab Komimaal struktowgaaris Henno Kristide kuues rahvusvaheline kongress. Eestimaalt sõidab sinna umbes 100 osalist, kellest enamik võib pidada end professor Paul Ariste õpilaseks ning keda ka kogu maailmas peetakse üheks juhtivamaks fenno Kristiks. Esimene küsimus tänases peremärkide saates ongi talle. Millega põhjendada seda, et soome-ugri uurimiskeskusi on nii Skandinaaviamaades kui ka Madalmaades kui ka Prantsusmaal, Inglismaal ja Ameerikas Ki kaks tegur. Mis tegelikult on see, et soome-ugri keeleteaduse uudis käesoleval sajandil väga kõrgele, palju kõrgemalt kui võrreldes siis oligi ühtlase külmuta keldri kõrvutades. Teiste keeltega. Suudeegolasel ungarlased, et leida poeeti, on see läinud, siis praegu on maailmas täiesti igal pool soomuslikele õppetool, ma näen Maardus Pariisis, Belgias, Hollandis, Taanis, Narvas, Rootsis, soomlastel muidugi räägisolosovo Kiva siis. Ja siis DDR-is siis Jugoslaavias Itaalias, Broniaski, Jaapanis, Tokyos. Mujal töötu, kõige laialdane ja meelika spreiga südikus. Teile endale sai tõukeks soome-ugri keeli hakata uurima. Vaadake asja nisukene ninapidi algselt olema rahvaluulet koguma. Hooliva õpilasena pulka rahvlad kogunud, selle tõuke saime kahelt poolt, ühelt poolt san jama poolt ja siis oli ta saatnud ultrareisile rahvaluulet. Teisalt oli siis kokkupuude ensioniga kindel. Lahvaluutooriuma tulin siia nadinud vabamalt, sihiks on vähe ja võtsin siis keerata veel juurde ja siis ma olen kogu aeg kõik need rahvaluule- ja keele vahele adja rahvlaski Vadja keeles kirjutan Accord ära, suren siis kindlasti. Lingvistid kirjutavad niimoodi, et ta oli vist fotonist Fungiskeldataligist sõjalingvist. Kuidas te hindate Eiseni töid nii soome-ugri kui ka ütleme siis rahvaluule kogumise alal? Ei, seal on hirmus palju ülekohut tehtud ükski mees, kes tema tavalist ülikonda iiliku tegematesse, kellel oli ka mõningaid järglasi Oskar Loorits. Matthias pahadega ta midagi väärt ei ole. Aga käis väga palju tal kogunud nii palju rahvaluule kogumist avada, tellida raamatuid, mina väga usaldada. Tol ajal oli see telekoolkonna mõju väga suur. Hüljes suurt rõhku panid Mart Mägiste keele ajaloole. Ketta nüüd oli ta sellel puhul kõne pooldage, tema muudki tõi esile värvitmedes. Saarso täitsa erinev ja tema siis võttis palju laiemasse keel uurimas, pita täielikku lugu. Petiskab morfoloogia. Leksikograafia, et nad ei olnud valla eesti keeleatlase emal on kõige mitmekülgsem, mina arvan, time mõju ilusam, kõige suurem olnud. Ma sain tema teaduskistipidiaadiks praegusel ajalgi aspirant. Paul Ariste juhendamisel on tänaseks väitekirja kaitsnud üle poolesaja aspirandi. Nende hulgas on olnud soomlasi, Ungarlasi karjalasi mordva lasi Marisid, kuid murte vepslasi. Üheksa kunagist aspirandi on nüüd teaduste doktorid. Selle suve hakul käis Tartus oma kandidaaditööd kaitsmas ka keele ja Kirjanduse Instituudi soome-ugri sektori teadussekretär Aime Kährik, kelle erialaks on vepsa keel. Te olete nüüd Vepsamaal käinud? Üheksa korda. Olete te seal oodatud? Külaline, ja nüüd ma võin öelda, et ma olen oodatud külaline aga aga esimestel aastatel kui 69. aasta oli minu jaoks esimene aga vepslaste jaoks oli, kui ma ei eksi, 60 lõunavepslaste jaoks oli 68. aasta, kui, kui sellele alale siit meilt eestist mindi. Esimest korda, siis me olime lihtsalt niisugused elusegajad või häirijad ja naljakad täies jõus inimesed, nii mehed kui naised tulevad ja hakkavad järsku küsima. Kuidas on vepsa keeles ja kuidas see on vepsa keeles, jaa. Vene keele vahendusel. Tal on raske aru saada sellest, miks on vaja ühte sõna korrata 1000 korda. Ma ütlesin sulle ju selle sõna juba selle ütlemise all mõtlete seda, et ta on leksikaalse tähenduse edasi andnud. Eks ta nii ole iialgi õppinud oma keelt oma keele grammatikat, nii nagu meie, eestlased, oleme õppinud aastate kaupa. Need on emakeele õppimise tunnid. Sellelegi emakeelt juba niikuinii räägib et laste jaoks on see täiesti täiesti tundmatu asi, tema kasutab lihtsalt keelt. Kas vepslased on nüüd erandiks siin, et kuidas teistel selle emakeelse grammatikaõpetusega loodame? Ei, vetslased vestlused, ainuerandid muidugi ei ole, aga aga läänemeresoome keelte hulgast võtame läänemeresoome keeled kui lähemad sugulaskeeled on ju ainult eesti ja soome keel. Niisugused keeled, millel on kirjakeel keel, mida normeeritakse, see tähendab seda, mida õpitakse grammatika kaudu. Ja millele püüab inimene siis ise teatud reegleid peale suruda. Aga vepsa isuri Karjala, liivi vadja need on niisugused keeled siis, mis elavad iseenesest, mitte keegi ei saa neid iialgi normeerida. Kõik kõik need keeled, millel puudub kirjakeel, mis elavad ainult suulises vormis ja nüüd, et eri eri käänetes või tegusõna näiteks eripööretes veel esineb. Ja erikõneviisides eri aegadest see, mis keeleuurijale just huvi pakub, see ei jõua kõikjale juhtideni, aga samal ajal mõnedeni ta jõuab jälle diakeelejuht on jah, tõesti see, kes oskab aru saada või kes laseb endale selgeks teha et ühel sõnal on 1000 erivormi ja, ja eriti hea keelejuht, siis hakkab ise neid otsima. Siin hakkab siis mängima mingi selline usalduse tekkemoment ka või on see oluline? See on muidugi oluline, sest et juba juba sellel etapil, kui sa otsid niisugust inimest ta lihtsalt võib su eest ära joosta loomulikult, sest tal on oma elu ja oma majapidamine ja ta leiab alati midagi olulisemat teha, kui sulle neid vorme öelda. Aga niipea, kui siis ta on aru saanud, et see on sulle vajalik ja võib-olla mängivad siin siis oma osa ka veel võib-olla isuga isikliku sümpaatia tekkimine ja et kui ta juba tahab tingimata abistada, siis on ju täiesti võimalik ja loomulik nähtud asi, et ta lükkab kõik oma toimetused kõrvale ja püüab sind aidata. Aga kõige olulisem niisuguse ideaalsituatsiooni saavutamiseks on kahtlemata see, et see, kes midagi tahab õpilaselt saada või ükskõik kellelt madjalaselt võlglased, kui ta ise juba seda keelt räägib. Kui ta ei pea mõne teise keele vahendusel püüdma saavutada seda, mis, mis teda huvitab. Et see otsustab peaaegu peaaegu sajaprotsendiliselt juba selle asja, see on, seda on mul isiklikult läbi elatud kogemus. Niipea kui ma olin ise võimeline suhtlema nendega nende emakeeles siis ei olnud rohkem neile vaja. Siin kuulutati tütreks ja alati oodatud inimeseks, kuigi see, mida sa neilt tahtsid, oli neile teatud määral tüütu. Ja, ja niisugune harjumatu ja vaevanõudev ja vahel isegi mitu tundi järjest on mõni suutnud niisugusele pingele vastu pidada. Kui te nüüd keelt lähed uurima ja te olete keele uurija, vaevalt nüüd siis ka päris rahvausundist või kombestikus sellest kõigest mööda pääsete või on see teile lihtsalt nagu noh, võtmeks nende juurde. Ei, sellest ei pääse mööda ja sellest ei tahagi mööda pääseda, sest ma olen püüdnud kõike seda, mis mind kui keele uurijat huvitab kirja panna spontaansust kõnest, see tähendab, et igasugusest kõnest, mis vestluse ellu kuulub, kui ütleme, üks teema enam ei sobi või on ammendatud või millest annab edasi minna teise teema juurde, sealt võib ju, ja elu ise pakub juba niisuguseid võimalusi ütleme, naabrinaised saavadki kokku, mida nad räägivad, nad räägivad külauudiseid ja oma pereuudiseid ja sealt võib ju kõike välja tulla, aga, aga siis tänu sellele, et keelte nüüd korralikult juba valdad, siis see on kõik sinu jaoks ka täiesti kätte saada või sinu oma asi, kui palju sa sellest siis võtad. Nii et minul on lindistuste hulgas igasugust teksti, peaasi, et on spontaanne ja vahel muidugi ka juhitud, aga, aga siis mitte niimoodi üksikvormide esinemist ja, ja kõike niisugust. Ja samuti on siis vihiku märkmetes niisuguseid lausejuppe ja, ja teinekord väikeste situatsioonide kirjeldusi väga erinevatelt alad, kaasa arvatud uskumused ja kombed ja ja ended ja kõik niisugune metsa, inimese elu, metsainimene selles mõttes, et lätlased elavad metsade rüpes lõuna võtlased ja metsa. Seal kohal elus mitmeski mõttes, kuivõrd on linn nende ellu tulnud? Linn nende nende ellu, kes kes praegu lõunaid seal külades vaiksed on, pidevalt elavad. Nende hulgas on linn muidugi selles mõttes oluline, et suur osa lapsi on linnas. Ja vähemalt nii palju tuleb siis see linnaelu nende kodudesse ja viimastel aastakümnetel muidugi ka televiisori kaudu. 69. aastal, kui ma esimest korda käisin, siis minu teada ei olnud seal veel ühtegi televiisorit ja siis oli linnamoment nende elus kindlasti palju vähem tähtis, kui ta praegu on. Juba selles mõttes, aga linnas muidugi tuleb neil käia. Kuigi esineb, võib olla üksikuid vanainimesi, kes ei ole. See ei ole võib-olla tõesti üldse välja saanud. Külastage meid, on suured erandid. Aga teisest küljest, linn on jälle selline, kes võtab neid endas. Nii et praegu on. Mitte siis rahvaloenduse metoodika järgi tehtud loenduse järgi, vaid niisuguse tavalise perest, terve käimise külast külla käimise ja inimeste loendamise järgi, mis väikestes külades ei ole võimatu, on umbes 600 tõuna vets last, kes elavad pidevalt külas. Kui, kui nüüd tahta võrreldud tingimata, siis tuleb muidugi öelda, et 8100-st on 600. Külades elavad lõunavepslaste aga nende lapsed ja lapselapsed ja muidugi ka paljud vanakesed juba on siirdunud siis lähematest linnadesse. Väga palju Antifinis metslasi ja see tähendab muidugi siis teise keele mõjusfääri sattumist. Ja nii tasapisi siis seda assimileerumist, mis on täiesti loomulik maalt linna siirdumine, see on globaalne probleem. See ei ole ainult meie lähemate sugulaskeelte kirjakeeleta keeltekandjate probleem. Brin annab haridusse. Linn annab töö. Vepsa külades, praegu on üks ühes külas kaheksaklassiline kool. 69. aastal oli veel mitmes külas, see tähendab seda siis muidugi, et 69. aastal ei olnud linn veel jõudnud nii palju ära tõmmata, neid küladest oli lapsija, oli koolilapsi ja, aga nüüd ei ole juba mitmel aastal kuulnud enam lastekeelt. Me võime rääkida, et meil on oma muuseumid ja instituutide seltsid, mis tegelevad soome-ugri rahvaste uurimisega, aga kuivõrd nad ise on nüüd sellest huvitatud. Vastusel on kaks poolt. Esiteks soome-ugri rahvad, nagu juba eespool oli pisut juttu, on erinevas staatuses selles mõttes, et osal soome-ugri rahvastel on oma kirjakeeled ja ja, ja siis ka oma keeleuurijad oma rahvusest, ütleme seal maridel Mortwalastel, komitee lud murtidel soomlastel, eestlastel aga väikerahvastel kirjakeeleta rahvastel, ühesõnaga rahvastel, kes ei ole haridust saanud oma emakeeles, siin muidugi tuleb väike mööndus teha. Et eespool nimetatud Volga rahvad ja, ja kommid, udmurdid nendel on osa haridusteest küll niimoodi käidud emakeelsena läbi aga teisel osal, siis ütleme, läänemeresoome rahvastel ei ole muud hariduse võimalust kui vene keele vahendusel. Ja on suur õnn siis, kui nende hulgast on võrsunud niisuguseid inimesi, kes kelle vastu huvi tundnud ja ühesõnaga, kelle puhul võib rääkida, et nad on ise ütlevad lätlased ja tegelevad vepsa keele uurimisega. Meil on niisuguseid inimesi, mõlemad töötavad pidu soodskis, Petroskoisse ja mõlemad on aga ühelt murde alalt kesktäitsa murde alalt. Nii et muude vepsa murretega on siiamaani tegelenud siis mitte lätlased. Ühesõnaga, et on siis olemas küll soome-ugri rahvaste hulgas neid oma rahvusest, oma keele uurijaid ja teisalt siis niisuguseid keeli, mida lihtsalt paratamatult peavad uurima, mitte oma rahvusest keeleuurijad. Nüüd teine pool oleks siis see, kuidas kuidas siis lihtsalt võib eestlane või lihtei suur või kuidas nad suhtuvad sellesse meie töösse. Siis ma muidugi võin ainult siis oma kogemustest rääkida seda kuidas lõuna metslane asjale vaatab. Siin on vast kahesugust lähenemist, nii nagu arvatavasti ka eesti keele puhul eesti keele uurimise kohta hinnangut andes. Osa inimesi leiab, et see on täiesti tarbetu ja naljakas osaga suudab aru saada, et kultuuriliselt on see kultuuris vääriliselt, on see töö väga tähtis. Ja on ka veel nii üks üks osa inimesi keda on võimalik harida selles suhtes, et nad et nad ei ole lihtsalt osanud asjale vaadata niisuguse pilguga, et mida see võiks anda kultuuriliselt meenubki üks näide lõunametsast kui keelejuhi tütred segasid kangesti meie tööd ja vahemärkustega ja vihaselt, et ei ole vaja niisugust aja raiskamist. Emal on muudki teha. Siin ei maksa muidugi seda võtta isikliku solvamisena, vaid peab asjast üle olema ja püüdma siis kõigi vahenditega niisugustel juhtudel selgeks teha või ennast kaitsta, eks ole. Kuna me seekord olime autoga läinud ekspeditsioonil oli meil kaasas kirjandust niisugust, mis on siis versa keele kohta avaldatud kas nõukogude liidus või koguni välismaal. Ja see fakt juba mitte paljassõnaline kinnitus, et seda tööd on vaja vaid nii-öelda näitlikult puust ette teha, näidata raamatuid vepsa keele sõnaraamat tehtud nõukogude liidus, Essakile tekstid, osa neist välja antud nõukogude liidus, osa Soomes, et rahvusvaheliselt on huvi tuntud nende pisikese murde vastu, milles nad ei ole kunagi kooliharidust saanud ja millest nad on nüüd nii-öelda püüdnud vabaneda selles mõttes, et täitsa keele oskusega eriti kaugele ju ei pääse. Kes tahab hariduse poole püüelda, see peab paratamatult siis vene vene keele kaudu seda tegema. Ja et niisugust huvi tuntakse nende pisikese pisikese rahval killukese keele vastu, kuidas kallutada nende kahe noore inimese mõtte siis hoopis teise suunda, nii et edaspidi ei ole meil iialgi vähem nende poolt tekkinud probleemi, et nad ei laseks näiteks emal töötada. Vastupidi, nad on ema aidanud isegi selles töös, püüdes siis vahel täpsustada ema poolt esitatud andmed ja ja üldiselt siiski siiski ema, mina mäletan seda asja natuke teisiti ja ühesõnaga me oleme nad oma parteisse meelitanud mitte meelitanud, vaid lihtsalt neil on selgeks saanud, et see on täiesti mõeldav tegevus. Vajalik ja vajalik tegevus, muidu nad ei abistaks. Nii et see tagasiside, seda, seda on vajalik muidugi alati ei ole selle peale võimalik mõelda olnud, aga aga anti siis lõuna Vetlastele me oleme siis lisaks siis sellele sellele keeleuurimise sfäärile. Me oleme omal ajal koos rahvaluule uurija Maria, ole juba ja etnograafiamuuseumi direktori Peterson ikka oleme viinud neile näitamiseks. Neid etnograafilisi filme, mis nende aladel on tehtud ja see on. Meil on olnud väga-väga oluline tagasiside sellele mida nad meile on püüdnud anda. Samuti on siiamaani küll ainult minu teada ainult üks vepsa keelejuht nad vaevaks tulla ise siia ja anda endale nii-öelda ise selline võimalus, et nad näeksid, mis nende ütleme näiteks etnograafiliste esemetega, mis me oleme sealt nendelt hankinud, rääkides muuseumile, muuseumile, aga mida see praktiliselt tähendab, seda igav eksa vanake ei tea. Selleks, siis oli meil kord niisugune võimalus viia vetsa informant Tartusse etnograafiamuuseumi kogudesse, näidata talle, kui palju on kogutud eri rahvastest näidata, kus on need konkreetsed esemed, mis on vets lastelt kogutud. Vaat et tundis võib-olla isegi mõne oma antud eseme seal ära ja tagasi läinud, siis pidas ta ühe niisugused väiksed pissivad oma naabritele ja ja pajatas siis sellest, et ta nägi neid esemeid, see on väga-väga oluline mu meelest. Sellest, mida nüüd teie ja teie kolleegid olete kokku kogunud, oleneb, mida tulevikus nagu ka võtta on. Aga see kõik on üks suur teadus ja teadusuurimine, aga kui palju nüüd sellest tagasi rahva kätte jõuab, pean silmas siin ka rahvaväljaandeid. Noh kuidas ring jälle oma kokku saab? Maritel, murtbalastel komiteel nendel muidugi on see natuke teistmoodi, kui, ütleme siin nendel meie väikestel läänemeresoome rahvastel Ta võib-olla nii otseselt kogu kogu rahva killuni jõua oleneb jälle võib-olla sellest, kuidas siis ütleme, keeleuurijad ise selle eest hoolt kannavad, näiteks kui neil valmib mõni raamat või siis püüame lihtsalt nende raamatukogu varustada nende kohta kirjutatud asjadega lõuna vepsaski, teanonzo, terve raamatukogus olemas etnograaf, Pimenovi raamat ja siis me oleme püüdnud sinna saata ka eksasõnaraamat, tuia tekstikogusid ja nii et niimoodi jõuab ta küll nende väikeste rahvaste võib jõuda, õigemini. Ühe tagasiside näitena, mis ütleme, vepslaste puhul võiks asendada neid nõndanimetatud rahvaväljaandeid, oleks nende väike Muuseum põhja vetsašuut järvekülas, miljon vepsla riiuli kloonil ise rajanud möödunud aasta ühes keele kirjanduse numbrist andis sellest väikese ülevaate. Sellega seoses, et tema muuseumile oli eraldada võttud üks ruumikas maja oma külast. Siis muidugi tänu sellele, et tema kogul juba nii suureks paisunud, kas tal oli midagi 5000 eset või? Väga täpselt, ma ei mäleta. See on nüüd, on jälle metslane, ise on hakanud oma ainsa kultuuri vastu huvi tundma ja selle esemeid siis koguma, ilma et tal oleks mingit muud sundustanud peale sisemise sunduse. Aga ta teadis, et niisuguseid asju on olemas ja tundis asja vastu huvi ja ta ei ole etnograaf, ta ei ole keeleinimene nii-öelda üks üks tavaline inimene, kultuurihuvidega tavaline inimene oma jõududega oma vabast ajast korjas kokku. Ja, ja nüüd on siis sootjärvel olemas selline muuseum. Aga selliseid muuseumi näiteid võib veel tuua. Kui kaugele ajas üldse nüüd fennougristika? Mingid juured ulatuvad? Materjali kogumise osas kindlasti kaugemale kui üldistuste tegemise osas. No paarsada aastat võiks keeleteaduses niimoodi ümardatult ja populaarses vormis välja pakkuda, aga see on muidugi ka eri keeleti jälle väga erinev. Lõuna peab samurretton tähele panema hakatud alles 1916 tähendab 70 aastat on ta lingvistide huvi objektis ja eri maades muidugi ka erinevalt ungarlased alustasid varem siis soomlased, siis Peterburi, Teaduste Akadeemia siis Tartu Ülikool ja, ja päris viimases järgus, siis ütleme Tallinnas, kellele Kirjanduse Instituut etnograafidel jälle jälle teised arvutasin, aastaarvud ja ajad ja see on väga erinev. Ma tahtsingi öelda, et aga fennougristika pole ju ainult keeleteadus. Nüüd ei ole enam ja nüüd ei ole enam ta ainult keeleteadus. Nüüd on ta nagu akadeemik korduta 60. aastal, tähendab Meie praeguste kongresside seeria avamisel rõhutas, et see on ikkagi soome-ugri rahvaste kultuuride, nende ajaloojad, keelte kompleks, uurimine, kaasa arvatud siis kõik antropoloogia, arheoloogia, etnograafia, rahvaluule, uskumused, muusika, keel ja kirjandus. Kas võib loota või oletada, et kunagi ilmub siis midagi suurt ja võrdlevad? Lihtsalt selle poole kogu fennougristika pürib ja ordut tai poolt ette pandud eesmärk oli siis niisugune, et kongressid peavad kajastama või kujutama endast siis soome-ugri rahvaste ajaloo ja kultuurinähtuste kompleksse uurimistöö tulemusi. Vaheetapi tulemusi. Soome-ugri keeli kõnelevad inimesed elavad ju praegu kahes eri maailmas sotsialismimaailmas ja kapitalismi maailmas, eks ole. Kui võtta siis nii. Riikide tänapäevast. Levinud kirjeldust arvesse, eks ole, soomlastel on oma riik ja, ja ülejäänud soome-ugri rahvastest siis patsi ungarlased kõik elavad ja nõukogude liidus. Ja siin tuleks rõhutada võib-olla ka seda Nõukogude liidu erilist osa sest paremini kui Nõukogude Liidu teadlastel ei ole kellelgi võimalik materjali juurde pääseda, see on neil ju nii-öelda oma taskus. Millal nad selle välja võtta, et see on täiesti endas ja kui nad seda ei tee, siis on see täiesti noh, kasvõi rängalt üldises kuritegu ohustatud maksimumi välja panema. Ja 60. aastal seati eesmärgiks just niisugune ühisekspeditsioonide korraldamine eri riikide esindajate ühiseks traditsioonid siis soome-ugri rahvaste juurde, sest et möödunud sajandil ja ka varem on ju kogutud väga palju keelelist materjali ja ka muud materjali. Vahepeal tekkis paus, töödeldi materjali võrreldi. Ja nüüd ongi Nõukogude lingvistide ja teiste teaduste esindajatel on siis väga suur missioon seda värsket materjali võimalikult palju saada. Te piirduda oma uurimistöö kitsaste huvidega, vaid mõelda selle peale, et hääbuvad rahvaste puhul et nende keel saaks nii-öelda konserveeritud võimalikult täielikul kujul ja kultuurinähtused esemeline ja, ja nii edasi. Kui te lähete jälle oma vepsa maale kas te tunnete ka mingit lähedust nendega? Tunnen küll, kuidas, aga see nüüd seal minu kokkupuuted alguses oli teda, seda on praegu raske öelda, aga teisiti oli ta igal juhul. Keel on mulle väga oma juba sellepärast, et ma teda olen hakanud ise rääkima ja ja ei, muidugi struktuurilt ja sõnavaralt ja ta on. Ta on omaette keel, aga ta on siiski eesti keelele väga lähedane, siin muidugi mängib kaasa see, et me oleme lõpuks ühist elu juba elanud ja ikka iga paari aasta takka mõned nädalad. See, see määrab ka palju selles selles, et ma nüüd tunnen, et nad on täiesti omad ja. Nad tunnevad paratamatult huvi ka selle vastu, kuidas teie seal alati ja võrdlusiooni tahavad tõmmata ja seda jutt on meie vahel ju ka olnud, nii et ei, kindlasti on Eestimaa neile nüüd ja siinsed inimesed ja meie tööd ja need on palju, palju lähemad neile nüüd. Aga see on tänu suhtlemisel. Üks ennemuistne hääl kostab läbi mängumasina läbi liiva sellest haua põhjast läbi hingevaeva, igapäevase leiva läbi mure, mure ja helluse ennemuistne hääl. Vana naise laul, hellitus ja tüdimus. Ta on sulle laulnud, mida teadis, sina olid koguja, käisid heidekese juures Teidekese juurde. Jutu jätkuks küsisid elulugu. Need olid kui mustrid selle maakoha aja peal. Osa võtma pannes kuulasid lugusid. Ja sulle näis, et aeg kaks inimpõlve tagasi on vaid üksainus kolmemõõtmeline pilt. Korjasi, täidekeste hääli, kambri vaikuses lendasid ringi ikka samad sõnad huulil. Rahvamees vanavara koguja, ainult koguja. Eidekesed lõid oma ammukuuldud laule ja sina kogusid tähtis oma vahendaja ametis, väsinud läinud aegade õnnest, tähesära kujutluses, arhiivi, Muuseumi ladudesse, salvedesse, möödunud aegu hääli, asju mõttejuppe ja ilmastikku täis toppida, salved kõhuli, ots toppida veel ja veel. Nii kujunes su rahvas salv pähe, südamesse, ladudesse, sedeleid, sedeleid, sedeleid, 700 aastat orjatöö, sõnakõlksud, mis tähendasid ütlemise ajal, mida õpetajad olid sulle pakkunud, kogunud ja mida sa kusagil ei näinud. Ohked said lauluks, hõisked naeruks, viha, naljaks, elasid inimesed, neil oli üksainus elu. Otsid müütidest lootust, nagu oleks sinu elu väärtuslikum aeg, parem mäng, mängum, elamise töö, mõttekam, mõtisklused huvitavamad. Mis sul üle jääb? Ka sinu elu on üksainus. Jätad enesest salvedaie hääli ja kõminaid sinugi, õnn on su enese tunda. Miks mitte, kuulates ennemuistseid aegu hajutades südamest vaeva kirjatust, kirjaoskamatust, luteri õhukest haridust, väärates pähe topitud Isamaa kõnede-aegseid tõdesid. Õnn on su tunda neis minevikku lugudes. Ühine olemine, tulevikuks, saamine, säilimine, säilimine salvedes, jonnis, keelekujus, mõtteviisis, lootuses ja vihas sügavatest kaevudest, tuues kuhjates, et keegi ei saaks korda öelda. Pole olnud. Salve pole olnud. Hääled on meelepete.