Täna me räägime juttu VAT teatri, näitlejate ja lavastajate muusikutega. VAT teater on sellepärast üks tore teater, et seda näinud lapsed üle Eesti. Ja nüüd ma küsingi, lavastaja ja näitleja Tiina Rebase käes. Kuidas VAT teater sündis siia Eesti ilma. Ta sündis nii ammu, see oli 87. aastal, kui me lõpetasime Pedagoogilise Instituudi tol ajal veel näitejuhtimise. Ja kuna me juba kooliajal mängisime koos vat tudengiteatri ja lihtsalt tudengiteatri nime all siis meil tekkis tahtmine, et peaks seda koos mängimist jätkama. Ja ainuke võimalus oligi ise teater teha selleks. Kui tahtmised tekivad, siis tuleb ise hakkama saada oma tahtmiste rahuldamiseks. Ja sügisel 87. aastal me alustasimegi, siis alguses tudengiteatriga ja aasta hiljem lihtsalt VAT teatriga. VAT teater, mida see sõna tähendab? See sõna ei tähenda tegelikult mitte midagi, sellepärast et. Kui me alustasime, siis olid tol ajal teatritel kõigil suurepärased, nimetasid tra ja ratt ja lühendid, mis tegelikult tähendasid midagi noh, riiklik, akadeemiline või ja nii edasi. Aga me mõtlesime, et õigemini oleks öelda Petteri. Aga kas mõtles, et võiks ju panna ka midagi sellist suursugust lühendit ja ta mõtles selle sõna, vat milline oli teie esimene lavastus? Päris esimene tudengiteatri nime alt võib isegi öelda, et oli 84. aastal Charlotte koob võrku. Ja selle tegi Härmo Saarm, kes oli meie kursuse juhendaja. Ja sealt alates hakkasime osalema vanalinna päevadel igal aastal kuni siiani välja uute etendustega. No meie endi töödest oli esimene, 86, see oli Kalevipoja lood Andres Ehini järgi ja need toimusid neitsitorni siseõuel. Seal olid siis tantsujuhid ja muusikud ja kõik suurüritus. Ja, aga kui me need kooli lõpetasime 87. aastal oli esimene, vot ma nüüd ei mäletagi, kas oli esimene Aare Toikka muinasjuttudest koosnev laste asi või oli siis Peeter Jana ka? Mul on külm Hans H Luige järgi. Nad tulid üsna koos ja teil on võrreldes suure teatriga nii mitugi erinevat külgem. Üks on näiteks see, et teil on oma helilooja, kes teeb igale etendusele spetsiaalse muusika. Meil on ja Rivo Laasi ihuhelilooja. Tema on teinud viimasel ajal viimased aastad palju etendustele muusikat. Mõned etendused on teinud muusikat ka Piret Tibot. Kolmele kokku ja. Aga noh, põhiliselt on see leib jah, Rivo käes. Ja kuidas see nii juhtus, see oli kolm aastat tagasi, kui raadio kaks tekkis, siis mul tekkis mõte teha niisugune saade nagu vatt muinasjutt. Ja seal oli mul muusikalist kujundamist vaja ja mõtlesin, et noh, kui juba siis võiks ju originaalmuusika olla. Ja siis mu mõtted läksid niimoodi Rivo peale teie olete ka need näitlejad, kes teevad raadio kahes vat muinasjuttu ja teil on tulnud välja siis viiskassettivat muinasjutuga HEA. 400 500 päris värsked veel, nad on umbes kuu aega vanad ja neid võid küsida kõigist hästi varustatud poodidest, Raadoodi, päeviti, mis kellaaegadel nagu muinasjutud on kuuldavad, see on raadio kahes siis laupäeva hommikuti kell üheksa 30. Aga läheme nüüd VAT teatrietenduste juurde tagasi ja kuna täna on maikuu viimane reede ja teie hooaeg hakkab lõppema, siis võib-olla vaataksime tagasi, mida te selle aasta jooksul olete korda saatnud ja milliseid etendusi lavale toonud? See aasta on meil olnud päris teguderohke aasta, nii et puhkepäevi annab ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Sügisel oli meil kõige esimene projekt, oli eesti televisioonis kudistaja saade, mis oli eesti muinasjuttudest, lavastasid vaheldumisi Aare Toikka ja Mart Kampus. Seda me tegime terve eelmise poolaasta. Niisiis oli meile järgmine, oli, oli super kakuke jah, klubis Hollywood, see oli lastele diskoetendus, etendus 45 minutit ja pärast seda koos lastega disko, mida tegid tegelased siis hunt Tiit seina ja koos lastega tantsimist. See on päris vahva mõte, kas suvel ei jätkata seda traditsiooni? Ei, kuna diskoteeki, diskoteeki ja, ja seal on päris suured kulud ühe niisuguse ürituse läbiviimisel, aga lastepilet ei saa olla eriti kallis, seal on 115 krooni. Siis hetkel jah, see projekt jäi, jäi pooleli, kuna ta ei katnud oma kulusid ära, aga etendust saab näha ikka sellega, me käime ringi ja, ja ainuke mure on see, et oleks hea, kui oleks pila saada, enne kui me etendustega edasi läheme, kuidas apteekriga kontaktidele oma maja tegelikult puudub oma telefon. Oma telefon, meil on, see on neli, 59, viis, üheksa, Tallinna kood on 22 ja seal on ka automaatvastaja, mis võtab vastu enamasti. Sest kui me etendustel oleme, siis on kõik inimesed väljas ja keegi seal istu. Aga fakt on täpselt sama number või faksiga saata ja me võtame kindlasti ühendust ja, ja pärast super kogukest tuli siis. Siis tegime tol ajal leeveedeedesse trolliprojekti, see oli viis saadet, trollid ja päkapikud, ta oli, pealkiri, oli jääkaru salasoov ja tuli veel uus jõulutükk välja mis nüüdseks on ümber tehtud ja kannab pealkirja kuningapoeg ja Kiiulinda Grasportsi muinasjutu järgi. Kas kuningapoega Tiiulinud lõbustik? On küll. Nad on kogu perele mõeldud ja kui kogu perele mõeldud on niisugune etendus, mis on mõeldud igas olukorras mängimiseks, mis ei nõua lava ja, ja teisi selliseid spetsiifilisi tingimusi, siis kõige parem on teha lõbusat etendust sest Nõmme on seda mänginud nii paarides, kui, kui nüüd lähme välja mängima. Klassiruumides, noh täiesti teda annab paigutada ükskõik kuhu, peasid natuke ruumi. Aga siis jaanuaris, jaanuari lõpupoole tuli välja meil Vene draamateatriga ühisprojekt aine Beekmanni tondinahad. Mängivad VAT teatri näitlejad ja vene draamateatristuudio noored näitlejad koos see on kahe vaatuse suur etendus. Siinkohal ongi hea meelde tuletada, kes on need näitlejad, kes teatris kaasa löövad. No me ise mängime kõik. Aare Toikka, Aarne Mägi, Märt Meos ja mina, Tiina Rebane, hane oleme nagu põhikoosseis, aga meil on väga suureks abiks Tallinna Pedagoogilise Ülikooli kolmanda kursuse teatritudengid. Nemad õpivad Rudolf Halla Verdi käe all ja nemad osalevad ka osad neist osalevad ka tondinahkades ja neid on ka. Oh, tuligi meelde sügisel Felix projektari, Merle karusoo näitemäng, sünnipäev ehk kuskil konkus siinsamas. Kuidas teie lavastused sünnivad, kuidas te valite enda jaoks lavastused? See on tegelikult vist ikka niimoodi rohkem, et igaüks, kui keegi leiab midagi. Näiteks, või mingi projekti mõte tekib ja seoses sellega noh nagu mul tuli see kakukese mõte kakukese, tegelikult me tegime kõigepealt muinasjutuks vat muinasjutusaatesse. Ta on ka esimese kasseti peal ja, ja siis mul tekkis järsku diskoteeki mõte, et lapsed tahavad tegelikult tahavad tantsida ja miks nad peavad tantsima ka noh, tavalistes tingimustes võiks saada ka diskoteeki, enne kui see õige aeg kätte jõuab ja nii edasi. Tuleb välguksid ja tossu oleks ja sellest oli väga suur kõmu linnapeale ja et see on ju põnev ja, ja ja kuna see mõte mul tuli, siis paratamatult jäin mina selle vedajaks. Ma ma hea meelega ei lavastaks, rohkem mängiks või, või teeks muidu nii sammu, veaks projekte. Aga noh, kui see mõte tuleb, siis peab keegi teda vedama. Võib-olla sa räägid paari sõnaga, sa lähed nüüd olnud nii projektijuht kui näitleja kui lavastaja mis on see põhimõtteline erinevus? Vastutus? Ega tegelikult sa ei pääse sellest kuskil oma igapäevases elus, samamoodi vastutad oma tegude, oma sõnade ja nii edasi, aga siis sa vastutad lisaks kõigele veel teiste ees ka, et kui lõpuks öeldakse, et näidend ei olnud nii hea, kui oleks võinud või näitlejatöö ei olnud nii hea, siis jääb lavastaja, siis mina ei tea. Praktiliselt ei olegi süüdi käinud, istunud seal näitleja, näitleja, nojah, aga paraku olen ikkagi mina see, kes ei ole osanud teda siis aidata. Nii et ülemus olla on küll väga tore, aga sellega kaasneb ka suur vastutus. Selleks peab valmis olema ja kui me nüüd räägime muusikast siis, et kas on muusika puhul ka seda tunnetad, et sinul lasub tegelikult ju väga suur vastutus kui terviku kujundamisel helitaustast siiski sõltub ka väga palju. Ehmatatud mulle meeldib päris hästi et ma siiski ei tunneta seda nii ränka koormat kui Hiina asja kokkupanemisel. Lõppude lõpuks saab lavastaja pähe, siis. Räägi üldse natukene muusika tegemisest etendusele. Kas kõigepealt on sõna või kõigepealt on heli. No kui räägime lauludest või kujundus muusikast, kujundus muusika puhul on ilmtingimata sõna ennem stsenaariumi läbi on olemas kohad kus tuleb siis mingit pinget tõsta või mingit meeleolu anda. Kas teatakse selle lavastaja poolt aitäh? Tihtipeale see nii on, aga mis puutub lauludesse, siis no tegelikult ikkagi ka ennem. Aga laulu käigus tekst muutub ja ma olen ise neid antud tekste ümber teinud kohandanud, nii et nad noh, põhimõtteliselt silpide arvu kahandanud meloodias enam-vähem muidugi sõnade autoriga kokku kokku leppides. Vaheda läheb. Sõnu kirjutab meil enamasti Aare Toikka, nii et Kõik on käe-jala juures. Kas seal mõningad sellist hirmu on ka olnud, et et tuleb üks etendus ja teine etendus ja tegelased võib-olla on üsna ühesugused, mitte ühesugused, aga ikkagi niisugused muinasjututegelased, et teatud hirmunud, et magan ennast järsku kordama? Aga loomulikult, ma kordan ennast, siin ei ole midagi parata, iga iga kordab ennast, iga iga interpreet on täiesti omanäoline. See, et ennast kordab omanäoliseks, see on sinu stiil stiil ja kui muidugi ilm on. Ega ei tahaks ennast korrata. Võiks nii üht kui teist laveerida stiilide vaheline, nagu ise tahab, aga see tähendaks seda, et ma peaksin võitma oma oma stiiliga. Kui sa saad etenduse stsenaariumi kätte sa loed selle läbi. Kas mõnikord oled sa tundnud, et etendusele muusika kirjutamine on seotud mingisuguse müstikaga. Tihtipeale esimese ropsuga muidugi hoid nagu see asi kokku saab, tundub, nagu ta ei oskagi nagu seisukohta võtta suvast paari korraga tundub, et oo, isegi päris hea on tulnud. Siis lõpuks vaadajad. Eks tähendab näitlejad kohalduvad ka osavalt Riho muusikale. Esimene kord, kui me kõik kokku saame, siis on selge teed, siis hakkad kokku sulatama, neid omavahel peavad kokku saama muinasjutuga ju muidugi natuke teistmoodi, seal meil on paar korda läinud niimoodi, et no vat ei läinud kokku. Kuidagi ei läinud kokku see, mis siis tehti ümber ümber. Sest meie teksti nagu lindistame ju eraldi ja siis ribade muusika eraldi ja siis hakkame kokku, sobituvad omavahel. Kuidas teile tundub, kas etenduse laulud peaks olema hitid või nad peaksid vastupidi olema võimalikult neutraalsed, et nad sulaksid ühtsesse teemasse sisse? Laulud etenduse ajal võiksid ka etendusest välja tulla, sest laul on ikkagi lauldan eraldi number, samas muidugi minema etendusega tervikuga kokku oma meeleolnud. Nii et ega ma ei saa teha mingi, ütleme stsenaarium annab ette, et vot see on pilatükk. Siis ma olin kohutavalt tõsise laulu sinna mis absoluutselt kokku ei sobi. Aga muidugi laulu eraldi number. Ja ja peab olema, noh, see on iseasi, aga, aga ta peab välja paistma siis ei ole muidu ei ole mõtet, on siis taustmuusika juba alla, mis toetab atmosfääri või jah. Aga, aga kui laul, siis ideaalne kui see jääb meelde ja jääb kõlama, kes laulavad, teie laulud? Ise ikka ise. Õmmelda naela seina lüüa lava üles, panna pileteid müüa kaua, müüa kõike meie teatrist kui paljude harjutate päevased kõige sellega hakkama saada? No meie oleme oma töö niimoodi seadnud, et meil on prooviperioodid, et tähendab sel ajal siis etendusi ei ole väga üksikud ja siis on jälle etenduste perioodid, kus me mängime, noh, viis päeva nädalas kaks kolm etendust päevas. Aga. Noh, ideaalne oleks see, kui saaks muidugi muidugi neid prooviperioode veel pikemaks venitada ja aega oleks. Aga no lihtsalt antud hetkel ei saa seda teha. Sest kuna me oleme isemajandav teater, siis sõltuma sellest, palju me teenime ja meil on prooviperiood väga täpselt välja arvestatud. Ja nüüd, kui rääkida lastevanematest, siis nendele on tulemas ka diiliks uus tükk välja. Ja nimelt meil oli esietendus 29. mail, see on siis kaks päeva taga, kaks päeva tagasi. Ja tüki pealkiri on olla terve hansatuultes, mille lavastas Ago-Endrik Kerge kirjutas Lauri Vahtre. Samamoodi tegi muusika Rivo Laasi ja kunstnik on Silver Vahtra. Ja seda me mängime neitsitorni siseõuel ehk Taani kuninga aias 21 30 õhtuti tänasest kuni üheksanda juunini 21 30. Nii et kõik isad-emad on oodatud. Suurepärane vaatemäng koos muusika, liikumise, tulevärgi ja õllega. Ja ega me ei ole ka lapsi ära unustanud. Nimelt vanalinna päevadel, meie mängime lasteetendusi, teisest juunist alates on siis pühapäevast kuni viienda juunini kell kaks ehk 14, null null on sünnipäevaetendus sedasama neitsitorni siseõues ja 16. Null null kuningapoeg ja Tiiu Linda. Nii et mõlemad etendused on mõeldud lastele või kogu perega ja seal on ka aeg-ajalt üllatusi nendel etendustel. Meil on nüüd üks esietendus veel tulemas, enne kui hooaeg lõpeb. See on festivalil Baltoscandal, mis toimub 20.-st kuni 26. juunini Rakveres. On VAT teatril esietendus, Aare Toikka lavastus Kaspar, mis on siis eriti kurva muusika ansambliga koostöö. Nii et sinna on oodatud kõik lapsevanemad ja õed-vennad, ühesõnaga noored, mis festival Baltoscandal, see on teatrifestival, rahvusvaheline, seal on ka tantsuetendusi, aga ma arvan, et seal leiab ka täiesti vaatamist noorematele, sest eelmistel festivalidel Valga klounaadi-ga seotud etendusi ja need täitsa põnevad, neid võib vaadata ka väiksem. Nii et jällegi kogupere festival siis kuus päeva Rakveres ja 20 kuni 26 etenduse juurde kuulub alati ka valguse ja varju mäng. Kuna me oleme rändteater, siis sõltume me päris palju tingimustest, mis on kohapeal. Me oleme nüüd suutnud endale muretseda korraliku heliaparatuuri, nüüd me tegeleme sellega, et muretseda korraliku valgusaparatuuri, meil on küll mõned prožektorid, noh, kogu aeg kaasas, millega me käima, aga sellest on vähe, et tekitada nüüd valguse mäng. Aga selles suunas me töötame, püüame, sest noh, raske on ilma valguseta, kui ta on kogu aeg üks ja see sama, ta ei muutu etenduse jooksul ja siis ongi nii, et atmosfääri ja, ja, ja etenduse toetamiseks on sul olemas ainult näitlejad ja muusikud ka. Noh, väga suur tähtsus on muusikal hetkel, sest valgus alles tuleb. Küll ta ükskord ikka tuleb, ega ta tulemata jää ja ma soovin teile kõike head, sest te olete tõesti tublid.