Tere kuulajatele rände, tere stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna olemas omadega jõudnud Peruusse ja ja no seal on ikka hästi palju seda, mille peale siin maarjamaal elades võib-olla inimmõistus ei tulegi. Seal on omad imed nimelt, ja Ühtede imede hulka võib kindlasti lugeda Neid maa jooniseid neid kuulsaid kuulsaid maa, jooniseid, mille kohta olen ma lugenud, et kohalikud elanikud ei kipu eriti vastama, kes neid tegi või kust nad tulid. Nad lihtsalt on ja lisaks kõigele on muidugi fantastiline turismiobjekt. Ja etendab kokku kogu maailma inimesi ja sellest laskja. Joonistest on kirjutatud sadu raamatuid. Selline mõtlik Peruu viis on hea sissejuhatus mõtleva panevale teemale. Ja Nazca jooniseid on tõesti nimetatud tänapäeval nagu maailma suurimaks mõistatuseks või, või lausa maailmaimeks. Sest kui need inimesed saavad palju reisida mööda maakera ükskõik millisesse kolkasse nurka ka siis siis need, see maailmaimede nagu järjestus on antiikajast võrreldes päris kõvasti muutunud. Ja Nazca maa joonised on, on nüüd üks see, mille üle igas maailma nurgas kõik, kes natukene ringi liikunud või lugenud näiteks raamat, kuid nagu põnevatest paikadest need teavad seda aga, aga võib-olla eestlaste jaoks on ta ikkagi veel suhteliselt tundmatu nimi Nazca. Aga enne reisi Peruusse tuli mul endalgi siis ikkagi võimalikult selgeks teha, kuhu ma siis satun. Ja üks ütleme, esimene kujutlus luua, mis asi see on, see on siis 400-l ruutkilomeetril ehku kujutleda, siis kümnete kilomeetrite läbimõõduga alal on sadu nihukesi, sajameetrise läbimõõduga fantastilisi olendeid siis platood pinnasele nagu joonistatud ja need on niivõrd kummalised olendid ja neid on nii kummaliselt palju, need on nii tohutu suurel maa-alal. Et need on tekitanud ikka väga palju küsimusi, väga palju vastuseid ja jälle uusi küsimusi. Sellise terviklikuma kujutluspildi peaks neist vist üldse nagu lennukiga madallennul saama ja ja nende kuulsus saigi tegelikult alguse siis, kui esimest korda selle kohal siis lennukiga näete, selle, selle paiga kohal stan igavene tagumine kolgas, kas ta on andide eelmäestikus suhteliselt selline vähe asustust tuntud paik juba palju sajandeid ei ole seal peaaegu mitte kedagi elanud, aga esimesed lennud tekitasid täieliku sensatsiooni, mida sealt ülevalt nähti ja need olid aastal kahekümnendatel 1900 kahekümnendatel aastatel, siis kui Peruusse oli tekkinud juba piisavalt lennukeid, et ka niisugusse kaugesse kolkasse nagu lennukiga sattuda. Ja ütleme niimoodi, et see on tegelikult üks andide eelmäestiku platool, ütleme kui nüüd me eelmise reisi ajal või oma saate ajal olime seal Peruu läänega rannikul ja nüüd, kui minna nüüd sealt, et nagu ida poole ja tõusta andide eelmäestiku, siis andide eelmäestikus tihti niisugusi nagu astmetena selliseid suuri platoosid, mis on tegelikult täitsa tasased, niuksed, kõrbelised, koivad, täiesti väliselt elutud ja hästi-hästi suured, noh, neid nimetatakse kõiki Lõuna-Ameerikas pampa adeks. Ja praeguse Nazca linnake, kui sinna satud, siis tegelikult tema ongi hakanud kindlasti kosuma tänu sellele, et, et Nazca joonistest on saanud maailmakuulus paik sest seal on nüüd siis käib need uudistajaid ja on ööbimispaiku ja söögipaiku ja siis on eraldi nisukesed, kus sa saad siis nagu tellida lennuki, et lennata nende Nazca jooniste kohal ja igasugused muud asjad, mis kõik selle juurde käivad ja ja Nazca elanikud on võrdlemisi rahul, et nende külje all on niisugune niisugune suur maailma mõistatus vahel teevad mõne juurde. Jah, mine tea. Nagu sissejuhatuseks, kui me läksime sinna siis esimesel õhtul me läksime kohe ühe niisuguse Nazca elaniku juurde kelle isa oli juba alustanud niisuguse asjaga, et nad olid pinud ära selle iidse tehnika, kuidas kunagise Nazca kultuur valmistas oma erinevaid anumaid ja pote. No see, see, see oli ju hirmus palju sajandeid tagasi, kui see üldse oli see, see kunagine Nazca kultuur sealkandis õitsema seal, kui loodi need maajoonised ja, ja siis tema isa seal isemis stiits, niuke, hästi priske tursk ja siis tal oli kodus oli noh, sisuliselt nagu tohutu ateljee, seal olid need keraamikapõletusahjud, seal ta siis põletas neid neid savianumaid, mida ta ise valmistas ja kuhu ta siis peale maalis. Nagu õieti jäljendas neid vanu jooniseid, mis olid siis Nazca kultuuris kunagi ja see on huvitav, kuidas tema isa oli, käis siis nendel platoodel seal ringi need tohutud maa-alad, kümneid kilomeetreid elutud maad ja, ja korjas potikilde. Ja nendest potikildudest ta pani siis kokku nagu mingi mingisugust anumaid ja siis neid tegelikult nagu hakkas järgi tegema ja tema poeg on sellega ära õppinud. Noh, ühesõnaga äri läheb. Mismoodi neid jooniseid ikkagi tehtud on, et et sõber, ilm ja ilmastikuolud neid ka kuidagi pole aegade jooksul minema puhunud või, või sõnaga ähmasemaks teinud või, või üldse ära likvideerinud? Ja see kogu see Nazca jooniste säilimise ja nende potikildude säilimise saladus on see, et, et see on kliima on sisuliselt nagu parim muuseumi hoidla seal on seal praktiliselt kunagi 100 vihma, et seal on tohutult kuiv kogu aeg suhteliselt ühtlane temperatuur ja inimesed ei ole ka seal noh, sajandite jooksul käinud, sest see on nii kõrvaline paik. No heakene küll, platood on selline, eks ole, igavesti suur maa-ala, millega ta kaetud on ja kuidas kuidas need jutid? Teda oli ja noh, sisuliselt on ta täiesti tumepruun. Ühtegi rohulibled pole näha, ta näeb välja nagu kõrb, täiesti nagu kõrb. Ja loon on siis maakamar muld. Ei, see on kivid, kivid, suuremad ja väiksemad kivid. Ja tegelikult need joonised tehti sinna kunagi niimoodi, et korjati see pealmine kivide kiht ära ja selle alt ilmub välja niisugune, see on niisugune kipsi ega segunenud pinnas. Hästi hele pinnas ja kui see juba need kivid ära tõsteti, see hele pinnas nagu välja ilmus, siis hele pind on sajandeid püsinud samasuguselt heledam. Et, et see on nagu loodus on tohutult kaasa aidanud sellele, et see kõik seal niimoodi säilib. Neid potikilde on seal tõesti pööraselt palju. Muidugi nagu me juba varem rääkisime, neid indiaanikultuure on ka olnud seal aastatuhandete jooksul palju, aga Nazca potikillud jaga muide näiteks tekstiil on olnud erakordselt fantaasiarikas ja uskumatu värviline ja et neid on nagu suhteliselt kerge eristada nendest teistest kultuuridest. Ja, ja nüüd noh, see mees, kes neid nüüd järgi tegi, ta tegi tegelikult tõesti ehedaid asju, aga üks asi tähendab Nazca kultuuris põhimõtteliselt need nõud olid meelega kunagi purustatud. See on nende paljudes indiaanikultuurides on see, et tehakse tohutu hoolega, mitu aastat, parimad käsitöömeistrid valmistavad imekauni anuma ja siis teatud rituaalid. See eesmärk ongi rituaali käigus anum purustatakse ja need peab olema, eks, imeilus anum just et see ju ei olla, tal on vaja seda materjali, millesse anum on koostatud, et terve mõistus ütleb, et miks siis on vaja kunstiteos luua. Materjali saab ju ka kergemalt kätte just, aga see ongi see, see on mingisugune niisugune Low mõtteviis, mis on tegelikult paljudes maailma religioonides Austraalias, Aasias, et rituaalide ja isegi meie muinasusundis oli see, et teatud teatud väga väärtuslikud esemed purustada võtaks just nimelt väga oluliste rituaalide käigus ja vahel pannakse haua panustena kaasa purustada täna, aga seal olid nad jäetud lihtsalt sinna. Ja, ja noh, need olid fantastilised seal, selle mehe, need anumad oli, noh, mis seal oli, noh näiteks niisugune kala, kellel oli nagu kiskja peada, nägi välja nagu hai või vaal. Nad kõik on niuksed, paari-kolmekümne sentimeetri pikkused, väikesed, aga hästi fantaasiarikkad, et uskumatu, milline fantaasia või milline tegelenud siis näiteks üks mingi jaaguari pea, suurte kihvadega ja peas niuke kummaline torumüts siis mingisugune kull kahe jala peal rohkem, meenutab pingviini kui öö pulli. Nad kõik on näha, et need on mingisugused noh, mingid jumalad, mingit väga tähtsat üleloomulikud tegelased. Et nad on väga, mõjuvad sageli ka väga ähvardava välimusega tohutult värvilised, et tõesti äratavad juba uudishimu. Aga siis sellel õhtul siis läksime pärast magama sealsamas kuskil hotellis ja seal oli küll kummaline, et kuskil kell 10, kui me just Takas nagu magus uni tulema, siis algas tõsine sõda seal ümberringi tähendab paugutamine, püssid, paukusid valgussähvatused käisid ja nii käis läbi, oli novembrikuu ja see oli püha geni päev mida siis tegelikult ka mujal katoliku aladel väga tähistatakse, aga Lõuna-Ameerikas eriti käib see paugutamine siis veel otsa, et see oli, see oli midagi niisugust huvitavat sissejuhatuste järgmisel hommikul. Me läksime lennuväljale, no seal on see, et tõesti seda teatakse, et parim võimalus neid maajooniseid ikkagi näha on lennuki pealt jala ei tohi sinna üldse minna, saan praegu karmilt keelatud, see on kaitseala ja siis on üks võimalus, et sinna serva peale mehitatud hästi kõrge torn tornist ka binokliga neid maajooniseid näha, aga noh, sa näed väga väikest osa ainult lennukiga mingi poole või kolmveerandtunnine lend saab ikka päris päris vägeva pildi sellest kogu sellest alast ja ma just mõtlen, et, et kui lihtsalt niimoodi käia tipa-tapa, et siis ei saa ju nagu üldse suurt mingit pilti näed, noh, mingid tükikeste haaval, eks ole, see aed, sa ennegi öeldud, et lennuk on ikka selleks vaatuseks nagu kõige parem seda puud on ikka mõju, mis, mis lennuki pealt vaadates on, see, see läheb lööb küll tõesti pahviks. Ja, ja siis muidugi need lennukid on pisikesed ja soovitati meile hommikul, et parem jätke ummikus hilisemaks. Ehk peate vastu sellisel juhul ja see oli väga hea soovitus. Minul ei olnud, aga, aga paljudel kaaslastel oli küll tähendab ikka tõeline iiveldust, et väikelennuk sinna seal läheb, piloot, näiteks meie lennukis näiteks oli kolm inimest ja juba, kui sind seda rihmadega kinni tõmmatakse, siis aimuda sinna asi läheb tõsiseks. Need ei ole üks turvarihm, need käivad risti-rästi põiki üle su keha igas suunas. Ja siis, kui lennuk õhku tõuseb, siis ta tõuseb hästi järsult pisike lennuk. Ja siis 10 mõnda aega lendasime rahulikult, üsna sirgelt all oli niisugune tohutu pruun, lõputu väli. Ja siis järsku kuulan, kõrvaklappides käib niisugune robotiajale. Ja ma ei saanud midagi aru, mõtlesin, siis tuleb kuskilt raadiost, siis vaatasin lenduri pooleni, lendur näitab meeleheitlik alla sõrmega ja tema nagu ütles mikrofoni sele, mingit vööd on siis koolibri inglise keeles, et seal all on koolibri ja siis, kui ta sai aru, et ma juba nägin, siis ta keeras selle lennuki noh, sisuliselt täiesti külje peale, need küljeaken oli maaga paralleelselt ja siis sa nägid tõesti, ja see maailma üks väiksemaid linde on seal need umbes sajameetrise läbimõõduga, seal joonistatud väga nagu kriidiga tahvli peale niisugune. Ja siis, kui ta küsis, et kas said hästi näha, kuidas olnud, sest pööras teise külje niimoodi täiesti külje peale lennureisijate sajad Heino, teised kaalide huvilised, kui, kui süda lootusetult pahaks läinud. Et see oli ameerika mäed, ikka elan ja mulle meeldis eriti veel seal reisi lõpus oli siis lendur esimest korda elus, ausalt öeldes usaldas mulle siis selle lennuki juhtimisega. Oi, see oli päris huvitav, et võrreldes autoga, et kuidas lennuk juhtida, istus kõrval ikka ja välja ei hüpanud, aga, aga noh, et, et seal on paremale on nii nagu autoga käega. Kas siis on veel võimalik väga järsult üles ja allapoole saada, seda ma õppisin siis natukene tundma õhus ja mis tunne oli, tore oli niuke poisike seal ikkagi elevus tekkis täiest. Aga need olendid seal all, need tulid seal järjest ja noh, kuna ma olin nende kohta lugenud palju enne, siis, siis ma umbes teadsin. Noh, see ongi nii, et, et nad on väga fantastilised olendid, kes seal järjest tulevad. Igaühe kohta on tohutult teooriad ja tohutult vaidlusi, aga neil on omad nimetused alati, seal on see kuulus astronaut, see on niisugune silmadega onu, kes on kalju peale joonistatud ja hoiab ühte kätt niimoodi tervituseks nagu üleval. Ja ka enamiku niuksed loomakujud, aga nad, sa saad kohe aru, et nad ei ole jäljendatud nagu neid tegelikke loomi, kuigi kondor on näiteks siis tõesti hiigelsuurte tiibadega lind või pelikan on hästi suure nokaga lind või siis on seal ahv näiteks, kellel on tohutult keerdus saba, aga seda ma olin just lugenud. On seal elab küll üks ahv seal ütleme, Peruu Amazonase poolel, kellel on keerdus, saba, aga selle tõelise afige sabakeerud on nagu allapoole spiraal, aga seal joonise peal on nad nagu ülespoole keerdus ja palju niisugusi märke, mis viitavad sellele, et et ega ei ole tahetudki jäljendada tegelikke loomi olendeid, vaid neil on mingi teine, hoopis teine sisu, hoopis teine lugu. Nad on ikka olnud üleloomulikud olendid, selles usundis väga tähtsad tegelased, aga paraku me ei tea, kes nii miks. Ja siis üks asi, mis kohe silma hakkab, mis on tõesti oluline, on see, et nad on kõik joonistatud ühe joonega. Nii et ükskõik, kui keeruline see olend on, siis sa saaksid nagu seda nii-öelda seda joot mööda liikuda, katkemata tulelt ja kõndida, noh, see loomajoonis täielikult läbi nagu niisugune. See põhimõte oli väga kindlalt seal hästi näha. Ja mitte ainult loom ei olnud seal oli no ovaale ringjoone siis suuremad kesisemaid sirgeid jooni, mis jooksid kilomeetrite kaupa üle selle tohutu lageduse. Ütles, et see oli nagu üks tahvel, hiigelsuur tahvel, mis on täis joonistatud mingeid mõistatuslikke märke. Teete oma. Mõelnud, kuidas kunagi valmis tehti, kes need võisid olla ja kuidas tehti, kui lennukit abiks ei olnud ja selle enda sees olete selle mõistatuse lahendanud. No ma pean tunnistama, et ma, et kõigepealt lihtsalt lugesin selle kohta nii palju, et selle lugemise põhjal mul tekkis mingi mingid kujutlused ja et lühidalt öeldes on, on see niimoodi, et, et ta maa peal näeb see, mis ülevalt paistab, niuke, peenike valge kriips, ta maa peal oleks poolemeetrise läbimõõduga niisugune rada tegelikult mida mööda saaks tegelikult kõndida täitsa vabalt ja siis muidugi tekib nagu see arusaam, et ju siis oli vaja märkida mingisuguseid radu, mida mööda oli vaja liikuda ja et see oleks hästi selgelt märgitud, et see on nagu tegelikult ikkagi maa peal sündimise jaoks need rajada. Aga miks, miks on seal vaja kõndida? Selle juurde me võib-olla veel jõuame, aga üldiselt siis kogu rajad siis tulid loomale kujulised ja, ja igasugused, mõned on mingid olendite sarnased põhiliselt mingid linnud või loomad, aga mõned on täiesti mingisugused spiraalid, ringid või, või sirgjooned koha pealt näiteks lähevad kiired nagu laiali igas suunas sirged nagu jooned. Et kõnnid küll, aga et miksi ikkagi niimoodi, et et see, miks seal kõndida, see, see jääb mõistatuseks. Aga aga noh, põhiline, mis on tekitanud ikka suurt niisugust vaidlust ja elevust ja ärevust oli ikkagi see, kui, kui tõesti kahekümnendatel aastatel esimest korda õhus nähti neid kujundeid ja esimene mõte seda nähti ja see levis, selle paiga kuulsus oli see, et neil pidid olema ju lennumasinad pid kuidagi õhust nägema seda asja, et, et seda kujundit Ta joonistada üldse kogu seda hiigelsuurt ala nagu, nagu välja välja joonistada. Ja, ja tegelikult kogu selle Nazca jooniste nii-öelda mõistatuse lahti muukimise lugu on omamoodi, väga põnev. Rännak mööda ütleme kultuurilugu. Sest see oli kuidagi niimoodi, et, et siis, kui kuskil üks 10 aastat oli seal kohal lennatud juba siis ilmusid esimesed niuksed, tõsised teadlased ja üks USA teadlane Paul kosub. Tema oli ajaloolane ja astronoom, tema võttis esimesena tohutult põhjalikult uurida neid kujundeid ja mida rohkem ta neid uuris ja lennuki pealt vaatama, kuidas sa neid maha joonistas seal. Ja siis ta võrdles neid taevatähtede ja tähtkujude päikese kuu seisuga ja ta jõudis niukse pika-pika pidands uurimise tulemusel kaljukindlale veendumusele, et siin on kujutatud taevakalendrit, mille abil saab siis näiteks määrata pööripäevi, saab määrata tähtkujud asendeid ja ta isegi jõudis nii kaugele, et ta püüdis nende taevas olevate tähtkujude liikumise järgi noh, aastatuhandete jooksul nad nagu taevalaotuses nagu näiliselt liiguvad määrata, et selle järgi, et millal olid tehtud need kujundid, et need tähtkujud pidid just olema selles asendis. Ühesõnaga, ta tegi tohutu töö ärata kirjutas uhke paksu raamatu kuskil neljakümnendatel aastatel sel teemal. Ja Raamat sai esimeseks tohutuks bestselleriks kogu maailmas seda müüdi tõlgiti ja muidugi tõi see kaasa mitte ainult niisama rändajaid, vaid ka uurijaid, niukse jüngreid, kes hakkasid nagu jälgima seda sama teooriat ja nende seas isik, kuna kahtlemata Nazcaga seostub üks, üks ka väga eriline naine, see on marja Rihe kes sisuliselt 50 aastat elas seal kohapeal pärast seda, kui ta Paul Kozaki raamatut lugenud ja tegeles ainult nende Nazca joonistega, see oli tüüpiline niuke Śaksa naine, selles mõttes äärmiselt korralik, armset, järjekindel, äärmiselt täpne. Ta jäi elu vööt üksikuks vallaliseks, elas täiesti Niukest. Askeetlik on õnneliku elu ja enamik päevi kulus tal mööda seda platood kõndimiseks ja mõõtmiseks ja joonistamiseks ja ka lugemiseks ja, ja teistpidi ta sai väga kuulsaks selle, oma nihukese, andunud lugemise ja, ja esinemisega ta ise kirjutas väga hästi minevaid raamatuid ja pidas loengut, ta sai üle maailma kuulsaks legendaarne naine Ariel Ahja ja ta suri alles 1998 ja nüüd on tema muus on hästi vanas eas vanaajani elas ja nüüd on siis tema kodu on kah jälle omamoodi niukseks kultusepaigaks või muuseumiks saanud, kuhu inimesed tulevad. Aga põhimõtteliselt tema teooriad olid, olid sarnased Paul Kosoft jamaga, et on tegemist niisuguse iidse tähekalendri selliseid paiku, kus neid itsitada, Pähe kalendreid on otsitud jaga vahel leitud on ju mujalgi maailmas. Aga siis tulid aastat kuuekümnendad ja tulid need niisugused ajad, kui hakati ufosid avastama. Ja kohe kis terve hulk uurijaid, kes tegid väga täpsete mõõtmiste ja arvutuste tulemusel kaljukindla teooria, et siin on tegemist siis maaväliste olendite loominguga või vähemalt nendega seotud inimeste loominguga, et kujundid annavad teatud sõnumeid nendele kosmoselaevadele ja et need sirged teed. No milles küsimus, need on loomulikult maandumisrajad nendele Osmelistele lennumasinatele ja ja, ja seal on ju tõesti, kas astronaut, kes kohe tervitab kõiki niimoodi käsi üleval ja kui tol ajal oli üldse see ufode otsimine hirmus nagu suur trend, siis, siis loomulikult need raamatut nendel oli ka tohutu mine. Ja peab ütlema, et nii neid raamatuid, mis räägivad sellest Nazcast, kuid viidsest tähekalendrist, kui ka neid, mis räägivad sellest kui maaväliste olendite kindlast kohalolekust Maal neid ilmub tänapäevani ja, ja neid on ka eesti keeles ilmunud Nazca jooniste kohta paljudes raamatutes päris palju juttu olnud. Aga need ei olnud küll kaugeltki veel veel ainsad ideed ja võimsad teooriad, näiteks üks, mis oli minu meelest ka oma niisuguses järjekindluses ikka päris vahva oli niimoodi, et oli üks ameeriklane tema nimele, Simm, puudman, kes ka mõtles, põhimõtteliselt peab olema, nendel, tema ei mõelnud maaväliseid olendeid, aga ta mõtlesin, Nazca elanikud pidid oskama lennata. Et siis noh, nii täiuslik kujundite, kuidas nad said lennata? Nad pidid tegema omale õhupalli ja siis ta tõesti ehitas samasugusest tekstiilimaterjalist, nagu leitud Nazca kultuuris, näit tekstiilijäänuseid ehitas õhupalli. Ja paljude skeptikute suureks üllatuseks õnnestus ta sellega õhku tõusta ja lennata. Ta oli seal selle selle kohal ja loomulikult kirjutada ka sellest raamatu ja jällegi sai sellest suur bestseller ja üks hoopis omaette rida oli üks sakslane 1980 allest. Tema nimi oli Georg von Breunik, kes jällegi aastaid Nazca jooniseid uurides ja kogu maailma kultuuri uurides jõudis järeldusele, et siin on tegemist muistsete andide olümpiaväljakuga. Sest et need jooned neid mööda saab tõesti liikuda, et siin korraldati igasuguseid võistlusi, et see oli midagi sarnast Kreeka Sparta muistsete olümpiamängudega. Ja jällegi sai sellest raamatust suur bestselleri, peab ütlema, et eks need inimesed, kes neid kirjutasin, kõik aastaid ikka olid seal kohapeal ja mõõtsid mõtlesid nii, et pea suitses otsas, need tähendab niisugune täpsus ja, ja niukene järjekindlus on nendel kõikidel seal olnud. Ja noh, ma arvan, et tegelikult neid on võib-olla veelgi neid igasuguseid uskumatuid teooriaid, mida tuleb võib-olla juurdegi veel, mis alati elevust tekitavad. Ja noh, siis tuleb muidugi nagu see mõte, et aga tõsi ajaloolased, kui nemad siis oma natukeseks ajaks oma uurimistega on jõudnud jäämist, nemad kõige selle peale ütlevad just ja nemad on muidugi suhteliselt noh seal ta natukene maisamad ja võib-olla ka natuke igavamad. Aga võib-olla üks esimene küsimus, eks ole, et kes rahvas siis oli see mõistatuslik rahvast, kellest ei ole enam mitte mingeid jälgi Lõuna-Ameerikas siis muidugi nende jutu järgi on see lihtsalt üks paljudest kultuuridest, mis sealkandis õitses. Ta tõesti hävis väga järsult ootamatult, aga seda nimetataksegi siis Nazca kultuuriks. Ja see oli kuskil nii 1000 400800 aastat tagasi, kui siin paigas oli palju külasid, palju teid, palju inimesi, palju põlde ja et nemad nagu tegid need joonised, see on nagu see see esimene vastus ja et see põhjus, mõistatuslik põhjus, miks pärast see kultuur niimoodi läbi lõigati. Et selle peamine põhjus oli arvatavasti väga järsk kliimamuutus, tekkis niisugune põuane aeg ja inimesed ei suutnud ennast ära elada, Ta ta enam võiski olla lisaks sõdadega tegemiste sõdade perioodiga. Siis see teine küsimus, et mis, mis tähendus nendel kujunditel siis ikkagi oli? No need on ikkagi siis igal juhul tolle aja nihukese looduse usundi väga tähtsad üleloomulikud olendid ja seda ütlevad kaaned, ajaloolased, et see oli niisugune samanistlik usund, kus siis korraldati tõesti palju niukseid palverändurite, suuri rongkäike mööda neid madu ja siin tuuakse näiteks mõnedel andide rahvastel on, on siiamaani mõnedel katoliku pühadel kombeks kõndida mööda nisukesi oma, tehti kindlaid palverännaku radu, need meenutavad vägagi sedasama Nazca jooniste niisugusi radasid. Et selles mõttes, et see on isegi sellel sakslasel Georg von Breunigilisegi õigus, et, et tema noh, mõtlesin, et sealt korralt sport. Aga vähemalt seal tõesti liiguti ja see on ka see, et miks nad olid ühe nii-öelda ühe joonega joonistatud, et sa said kõik selle kujundi läbi kõndida ilma katkemata. Et see oli üks ja sama rada, kõik tuli selle looma kujund läbi kõndida. Ja siis edasi tuleb muidugi see, et aga et miks ikkagi ja vot, et miks nad seal kõndisid ja miks nad sinna joonistasid ja sinna tuleb jälle nagu andide loodus tunda. Seal on huvitavad, et see piirkond on praegugi näiliselt kuiv, aga ülevalt andide mägedest lumesulaveed ja nad kulgevad selle platoo alt läbi ja avanevad allpool orgudes ja seda need mossed indiaanlased teadsid, et tegelikult see näiliselt kõrbeline tasandik selle all voolavad veed ja nad suutsid ära määrata Nende vetesoonte liikumissuunad ja andsid ise kaasa, sellele veel suunasid seda vett natukene, ehitasid natukene reservuaare mõnda kohta mõnda kohta veealuseid, juhtmeid, torujuhtmed ja vesi oli nende jaoks elu, see oli seda orgudesse elu. Ja see oli nüüd küll tähendab kogu see mõtteviis, kes selle ümber, et, et me saame põldudele vilja siis me saame ise edasi elada. Ja nüüd need joonised olid seotud ajaloolaste kõneluse järgi nende kohtadega, kust need veesooned läbi kulgesid. Ja need märgid sageli viitasid selle koha peal, et siit vees on, keerab teise poole peale ja nüüd ilmselt nende rituaalide käigus siis nii-öelda nõiuti vett Nendest maa-alustest soontest, et need kunagi ei lõppeks, et need katkematult vett toodaksid. Ja need olid siis tegelikult märgid veealuste veeliikumiste kohta. Ja, ja siis muidugi see küsimus, et kuidas jah, et kuidas nii täiuslikud kujundid nii tohutul maa-alal lood, et seal pidi olema meeletu töö. Siis ajaloolased on teinud eksperimendi korras, püüdnud järgi teha neid kujundeid. Ja üllatus-üllatus, esimene asi oli see, et, et selleks, et teha üsna täiuslikku kujundit, ei olegi vaja õhku tõusta, vaid piisab, et keegi on seal kõrgemal künkal kuskil eemal ja juhendab neid tegijaid, aga tegijaid ei tee mitte midagi muud kui umbes sedasama, mida teeb Eesti perenaine kevadel aiapeenarde valmistamisel. Nöör, vaiad tõmmatakse kahe aia vahele, nöör sirgu, selle servast tehakse mõlemalt poolt siis nii-öelda plats puhtaks ja tekib niukene joon ja samamoodi saab ka kujundada igast ringe, spiraale tulevad päris ilusad asjad, ilma et sa kordagi õhustise näeksid, mis moodi see välja tuli. Ei ole lennukit midagi vaja, pole vaja vaid kahe jalaga maa peal olla kogu aeg. Ja veel muidugi ka, et see ei ole ka nii hirmus vaevarikas, nagu sealt ülevalt vaadates võib-olla tundub, et niukene sajameetrise läbimõõduga, üsna keeruline on niisugune olend, see tehti eksperimendi korras kuskil seal naaberalal valmis, see oli siis nii, et 100 inimest tegid kahe päevaga, Valmis ühe kujundi. Nii et, et midagi ilmvõimatut selles ei ole. Aga lihtsalt ime on see, et, et need sajandite tagused liigutused on jäänud täiesti samasugusena püsima, nagu nad oleks eile tehtud. Et, et see, see on see looduse eriline seisund, mis seal, mis seal on valitsenud, jääd vihma, ei tule, vihma ei tule. Ja teine asi ka see, et kui nüüd see kultuur katkes õitsev ja, ja tõesti võimas uhkemaid kultuure üldse seal Peruu aladel, mis on kunagi hõlmitsenud, et see katkes ja selle järel jäi ala sisuliselt inimtühjaks, nii et ka seda ei rikutud seda piirkonda inimeste mitte mingil kombel ei kujundatud seda ümber, ta lihtsalt unustati täielikult. Ja, ja umbes niimoodi siis aeg ja, ja loodus selle, selle salapärase paiga küpsetasid valmis. Aga muidugi ei saa kuidagi öelda, et need Nazca joonised oleks need nagunii-öelda lahendatud ja et kõikidele küsimustele on vastused olemas. Tegelikult on päris kindel, et tuleb veel uusi teooriaid, uusi seletusi, ikka seesama põhjus, et tegelikult ei ole ühtegi kindlat kultuuri, millest kinni hakata, et seda lahti kida seda saladustest. See kultuur hävis ilma igasuguste järglasteta. Jaa, no igal juhul on ta päris kindlasti üks suurejooneline näidis muistsest vaimumaailmast ja muistse inimese mõtteviisist, et ta on igal juhul üks väga vaimne paiku. See on kindel ja see, et ta meidki mõtlema paneb. See on tema väärtus kindlasti praegu ja edaspidi ja siia lõppu võiks siis veel kord kuulata seda. Vana Peruu mõtliku flöödi. Keda see need väga väga huvitama hakkas ja kes teab, et ilgelt sinna kunagi ei satu, eesti keeles saab ka neist maajoonistest lugeda. Ja siis ma soovitaks kõige parem raamat on 2003 eesti keeles Antoni aven ridade vahel. Ridade vahel on, on, on väga hea asjalik ja põhjalik kokkuvõte sellest maailma suurest mõistatusest. Peruu Nazca ma joonistest, seesugune oli siis tänane saade, millest tuleb juttu järgmises. Ründame andide indiaanlaste juurde, seal üleval mägedes. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula. Rändajat.