Luutu kuule, sõin, Külli on või? Näe mis keegi ütle. Ei ole. Sellist. Päeva. Ei läheks. Ja. Keel. Ja keski klaasi. Kuulde nii seksikas poos. Ta toob priiks. Näeb. Taadu ainsaks kaaslaseks teel las jääda millegi. Seda ei. Ole. Kauaks jäävad? Täpselt 10 aastat tagasi tõi laul 17 ansamblile Black Velvet raadio kahe aastahiti tiitli. Möödus natukene aega ja bänd kadus tasahilju lavadelt. Sven ja Sulev Lõhmus ning Lauri Liiv läksid kõik oma teed. Aastal 2003 tehti pisike retrokogunemine ja käidi esinemas Ameerika eestlastele. Aga siis ei olnud veel aeg, Ps läks veel neli aastat, kuni Black Velvet päris tõelise Kambeki teeb. Nüüd on see juhtunud. Sven Lõhmus, tere tulemast. Tervist. Tervist ja Lauri Liiv. Tervist. Tere tulemast. See sündmuste kirjeldus, ma loodan, vastas enam-vähem tõele, võib-olla mõni pisikene seik jäi vahele. Kuidas küll, jah? No ütleme nii, et tegelikult me tegutsesime suhteliselt niimoodi kusagil aastal 2000 2001 ja siis ta hakkas nagu niimoodi jah, vaikselt läheb umbes umbes nii. Ühelt detaili tahaks veel täpsustada, see puudutab ansambli tegutsemisaja algust. Kui 97 võitsite te aastahiti tiitli, siis kui palju te enne seda olite tegutsenud ehk kui kaua teil kulus, et see noh, ikkagi minu arvates üsna väärikas auhind ära rebida? No mõne nägi, kuus vist alustasime 96 lõpus hakkasime üldse mingeid asju mõtlema, 97 aasta alguses põhimõtteliselt alustasimegi nagu, et kevadel tegime esimesed loodet, aastati tiitlini läkski mingi kolmveerand aastat, siis on kolmveerand aastat, see on ikka super tulemus, eks ole, ühe bändi jaoks, kus sa Ivadel üldse tekkis, et hakkaks sellist bändi ja sellist muusikat tegema, mina ei tea, see hakkas, minul hakkas selline luul peas käima ja hakkasin nagu selliseid selliseid laule ja demose tegema ja eks ma olin ka ju tegelikult roheline ja ja nagunii-öelda vahtraleht, eks ole, oli seal mister Happyman i minister nagu selja taga, et, et selles mõttes nagu esimesed esimesed vitsad olid saadud ja esimesed tuleristsed tehtud ja ja, ja sellise esimese hiti iti maigud olid tegelikult juba suus, aga aga sellest hoolimata nagu võttis jah, natukene natuke aega, kui ma siis mõtlesin selle peale, et võiks see võiks nii juhtuda ja see võiks olla poistebänd või õigemini, ma ei mõelnud seda klassikalist poistebändi teha, aga kuidagi see kukkus nii välja, et läks siukseks Take Thati moodi või poisi moodi asjaks. Muide, mäletate mehed, kes võitis aasta hiti tiitli teiega samaaegselt 97. välimusest. Noores poisiasku langes, langes, elame ja oli jah. Mida see näitab, seda, et toona oli tõeline kõrgaeg poistebändile ja siis ei ole ka Black Velvet ei sünni üle midagi imestada. Ei ole jah ja, ja teiseks ka seda, et ega vist igavest selliseid korralike bände, kes on tipus olnud poistebändidest Eestis nagu väga meelde ei tulegi tegelikult, et jah, eks, eks nagu tänapäeval mõistetakse poistebändide all juba igasugust rokipunti, kus ollakse noored tüübid ekse mängimas, et toki hotell võib ka näiteks olla, eks poistebänd on ja kindlasti ongi. Aga noh, ütleme selles mõistes oli ta selline formaat ja noh, õnneks nagu jah, töötas kõik. Ma tsiteeriks üht 10 aasta tagust arvustust muide, on tehtud immo Mihkelsoni poolt ja Black Velvet plaadile või õigupoolest üht lauset sealt, kus ta ütles, et poistebändide magusad laulud ei ole mõeldud püsima jääma vaid paariks üürikeseks hetkeks tekitama tüdrukutest elevust. Päris intrigeeriv, eks ole, ja mäletad sa neid aegu oli see niimoodi? Ma arvan, et eks see, eks noh, mõnes mõttes võib-olla tal on isegi õigus on ja kui niimoodi rääkida, aga ka teisest küljest elu on näidanud, et et nendel samadel poiste bändidel on siiski olnud lugusid, mis on jäänud nagu päris mitmeks aastaks ja mitte ainult nende väikeste tüdrukute südametesse paljude inimeste südamesse. Vaid ka väga suurte tüdrukute südametesse on. Ja. Et ma arvan, et need 17 on päris hea näide, näiteks mina läksin eile läksin, läksin Tartus enne kontserti, läksin sööma ja 17 mängis rõõmsalt ja seal ei olnud üldse väikseid tüdrukuid. Suured tüdrukud ja poisid istusid ümberringi. Ja tegelikult, eks ma arvan, et iga hea lugu, mis on nagu väärt hea ja olema ja jääma ikkagi jääb, et selles mõttes, et. Tsiteerides ühte kuulsat klassikut sellest aastast, siis see on see, mis jääb. Ei, ma, Marek, ma olen. Alguses välja tulite, suuri hitte, tegite ja lained lõid, olid siis tüdrukud ka nii et, et ei saanud lavalt äragi minna, et olid küll, jah, ma nüüd küll onu lill tulid tänaval ja selveris ligi, tulid. Säästumarketis hullu hullu hullunud selles mõttes ei olnud, aga ega kontserdid olid küll ikka päris raju seal ikka neid autogramme jagamistuli pesu loobiti ja pesu ei loopinud, pesu vist aga igasugused noh, loomulikult igasuguseid karvaseid loomi ja minule liimile kingiti, metsikut mul oli, vahepeal ma mõtlesin, ma pean ise välja kolima. Nii palju neid karumõmmisid. Kuskil on mul ema töötab lasteaias, siis ma andsin need karud mingi viis aastat hoid, siis ma mõtlesin, et ma tõesti pean ise välja kolima. Andsin emale lasteaeda, et las lapsed mängivad. Kaks karu, jätsin mälestuseks. Ma ise ei tea poistebändi tegemisest mõhkugi. Aga lubage, ma arvan, mis on selle juures kõige ebamugavam? Kui ma ütlen sõna koreograafia. Ja siis liigume õiges suunas, loomulikult sellepärast et meie oleme olnud tõelise tantsu profitantsulõvid, tantsulõvid. Et meist paremini on, ei ole vist keegi Eestis kunagi aeroobikakavasid kindlasti. Et aga näiteks seitsme vapra videot ja sellest räägitakse, sellest räägitakse traagilised aga järelikult jäi meelde ja, ja ja noh, vaata miks ütleme ka see 2008 põhimõtteliselt räägime juba järgmisest aastast, eks. Miks see eristub? Kui me räägime alguses, mäletad meie esimest tantsuproovi Ei, ma mõtlen sellele, miks eristub uus uus Black Velvet nagu vanasti, et, et me ei tee neid neid liigutusi lihtsalt. Tõsi, räägime sellest esimeseks tantsuproovis ka see oli see, et me läksime, see polnud nagu proov. Aga see oli tegelikult juba nagu kontserdile minek. Oi-oi-horror Pärnu vallikäärus, tere Pärnu suvi ja siis me tegime poistega kuskil võsa vahel peatus tõesti, pani oma oma Žiguli, pani selle maki mängima, seal võsa vahel tegime püüdlikult liigutusi. Mulle kingiti sünnipäevaks null seitse null seitse kuskil sellel aastal, mis oli 97, eks ju, kingiti mulle Ziguli null seitse ja värvi, esimese. Sellega sõitsime Pärnusse esinema ja ja siis kuskil võsa vahel proovisime reede õudselt liigutused, aga lõpptulemus oli see, et laval läksime, unustasime kõik ära, sest mina olin täiesti roheline, ma nägin esimest korda massi Jalg värise silmadega, jalg väriseb lambal all niimoodi, et ei oska isegi Harjumaa hakkasid, siis ma ehmatasin täitsa ära ja siis ei tulnud enam midagi. Eks ta päris horror oli, jah, aga, aga samas oli rahvas oli nii pöördes, et need ei saanud tegelikult tuhkagi aru sellest ja ja aga enne ma arvan, need hõbedased särgid nagu mängiksid suureks. Ei tea jah. Hõbedased särgid nüüd mul tuleb meelde, aga seal alguses veel natukene kombates Sven, sinul oli selja taga või ka vist mõnda aega samaaegselt mister Happyman, samamoodi Sulev oli ju sellega seotud. Aga sina, kas Lauri olid tõesti päris puhas leht või kuskohast? Vastused mina olin otsa koolis esimesel kursusel. Ega tegelikult Lauri oli puhas lehtedest, ei, ma olingi puhastada, jah, mul oli ainuke asi, mis mulle ette näha, et oli laulukarussell. Et noh, põhimõtteliselt jah, siuke täiesti uustulnuk, ütleme nii, mainin seda. Ja ja leidsite te 11, siis niimoodi, et Sven pani ajalehte kuulutuse, võtsime lauljat. Ei, tegelikult see oli. See oli tegelikult selline suhteliselt tüüpiline lähenemine, et läbi läbi nii-öelda muusikas olevate inimeste saime, siis saime siis kummalgi. Aga mina ei, kui tegelikult ei tundnud Laurite ja see lihtsalt umbes meid meid viidi nagu meie seda meie rahva poolt nagu kokku lihtsalt, et näed, siukene, selline laulja näiteks ja järsku järsku proovime ja õnnestus. Kuidas algus ühele bändile välja nägi, kas oli niimoodi, et sul, Sven olid tegelikult juba ikkagi mingid lood olemas, mida sa palusid siis Lauril tulla sisse laulma või? Kutsusid sa enne laurihoov ja ütlesid, et teeks midagi? Ei, tegelikult oli demod olid mingisugused olemas, ametisse ameti iidoli kindlasti olemas ja see oli ka esimene singel ja selle esimene singel. Jah, nagu sa ometi siit tegelikult loonimi lik. Jah, et, et selles mõttes sameti siit tegelikult, et valimisüheksakümne kuuenda aasta sügisel ja ma mäletan, ma olin mingisuguseid lahkpilliga suvilas ja ja mõtlesin looliselt välja, ilus kuldne sügisõhtu oli, et et kuidagi kuidagi see hetk jäi mulle meelde, et järelikult jah, ta oli kõige esimene, mis ma tegin selle selle bändi jaoks. Aga 17 tuli kuidagi, noh, mina ise ei panustanud selle loo peale, et sa oled nii kõva lugu, võiks olla, et lihtsalt üks hea lugu, aga ma arvan siiani, et ta lihtsalt üks hea lugu, aga räägi-räägi Ta mulle hirmsasti küll ei meeldi. Ma ei tea, miks, miks te tegite? Ei, ma ei tea, aga teistele meeldis, töötas, et noh, ta on hea lugu, aga mina olen üldse enda lugude suhtes nagu nagu kriitiline. Ja mul on õigus ka selleks selleks olla. Et arvata oma lugudest, mida mõisa palju sele lugude tegemise puhul oleks nii-öelda prügikasti ka, et mis, mis üldse ei ole jõudnud rahvaid tegelikult me tegime kõik lood, mis me, mis me tegime, me tegime ära selles mõttes, et me ühtegi lugu Teeme ära, lihtsalt paar lugu oli sellist, mida me esitasime vist. Ja julgen seda ka väga vähe, jah. Et selles mõttes on nagu ikkagi ma arvan, et 95 protsenti jõudis, jõudis nagu nagu realiseerimise, nii et kuna aeg oli väga vähe, stuudiot meil omal ei olnud, eks siinsamas lähedal orbitaalpoksi stuudios, mis on väga kihvt koht, Jakobsoni tänaval sai kõik see enamus materjali plaadi materjali tehtud ja ja, ja kuidagi väga selline konkreetne töö käis, et täna tuleb teha see lugu valmis kõik. Ja umbes järgmine on see lugu ja kõik, et ei olnud niimoodi, et sa katsetad ja proovid ja teed, et nagu ma praegu hetkel oma stuudiost veel, et ma teen lugu viis korda ümber, aga niisugust asja ei olnud. Raadio kahes stuudios on Sven Lõhmus ja Lauri Liiv ansamblist Black Velvet. Me mängime siia vahele nüüd kõige värskema singli sem Velvatiin, teie kriitilistiits kogumikud ja jätkame jutuajamist siis. Kuival siirblar jõudeks uttu. Emale iides jää. Ja ütled, et keegi ei Kuule neele jälgi, kirjuta ääred meile. Palun, ärge käige mu järgi. Siin. On? Ka. Tuttavat muusikat raadio kahes värskelt ilmunud Black Velvet parimate palade kogumikud kretist it's, uus lugu siis relvetiin Sa enne Lauri on meil stuudios sellest samast bändist kui kunagi kümmekond aastat tagasi ei olnud mingi probleem Blackwell Velvetit nimetada poiste ansamblit, siis kuidas teile? Kuidas teile täna tundub, ärme enam nimetan, ma arvan, mehed juba ma just mõtlen sedasama, et noh kogu lugupidamise juures kaubanduslik välimus siiski on ju väikese templi juurde saanud, eks. Täiesti tõsilugu ja kui poiss ja kõik ülejäänud poiste elus lepp endised poiste ansamblid Kambeki teinud, siis nüüd on kõik habetunud, juuksed on sassis, enam ei ole silutustega see leed. Ja ei, no selgeks aeg on, aeg on oma töö teinud, et selles mõttes ka formaadi aeg on oma töö teinud, tänava poistebändid ei näegi enam selliseid välja. Aga aga see selleks, ega me ei tahagi nagu olla selles mõttes klassikaline poistebänd edasi, et tahaks lihtsalt arvan taksole lihtsalt bänd head väärikat mussi teha ja tunda ennast lihtsalt hästi, ega muu ei ole oluline. Kui palju tookord algusaegadel oli imago eest teadlikku hoolitsust, meenutan teie triibulisi soenguid, mille kohta on fotomaterjal siin buketi vahel. Oleme me ikka tegelikult ongi nii, et ega me, me kõik kolmekesi oleme nagu noh, eelkõige liiv on just mõeldud seda, seda statistikat nagu ise välja, et ega, ega meil pole müstiliste repole elusaid mingi stilisti olnud ja võib-olla keegi neid ideid alkoholi. Meil oli tookord lihtsalt niuke tore juuksurisalong oli, kus, kus nad mõtlesid meile välja igast. Jahile meeldiski katsetada, katsetada, eksperimenteerida jääks, meie olime siis need, kelle peale eksperimenteeriti ja kurat seal ikka raju, raju raju, mina näiteks rajoon juukseid kunagi mõtlesin, et ma ei värvi, ei see. Tahtsingi öelda, et, et see oli raju kraam, mida pähe määriti. Uratse kõrvetas ikka peanaha koos juustega ära, tegi juuksed täiesti valgeks, aga see minu meelest soovitasime kolju nii välja, et kuna esinemisi oli paljuski pidi nagu lakkamatult tegemist, oligi täitsa horror, horror asi täis, et ega see nüüd midagi mõnusat sel ajal ei olnud, et tänapäeval või ma ei kujuta ette mingid teised keemiadega, nagu sel ajal ikka konkreetselt hapet valati pähe, et see asi nagu valgeks läheks. Juus seal peal. Et päris kole ausalt öeldes. Tunda seda aga, aga noh, efekt oli lahe. Vot selles mõttes pärast hakati, ma vaatasin 10 aastat hiljem jõudis ka Eestis rahvani, see hakkasid inimesed värvima ennast triibuliseks, aga siis oli nagu aeg möödas. Sa oled öelnud Sven, et tegelikult see Black Velvet tulemine praegu päriskamber ei ole, et ametlikult laiali ei ole kunagi läinud ei ole jah, aga, aga siiski kui me räägime tagasitulemisest, siis kas see, mis on rahvusvahelisel areenil toimunud, viitan no praktiliselt kõikidele teie aegsete poistebändide tagasi tulemisele, erandiks vist on ainult N-Sync. Seda tahtsin Timberlake edukuse tõttu tõenäoliselt. Kas see on kuidagi mõjutanud teie valikuid või otsuseid, et poistebändidel tõesti läheb retrokorras nüüd jälle nii hästi? Tegelikult ei ole, ei ole. Sest et see mõte hakkas ju idanema mingi paar aastat tagasi juba, aga lihtsalt ajapuuduse tõttu on see nüüd niimoodi, et me alles praegu selle plaadiga välja tulime. Et ei. Tegelikult tegelikult ei ole jah, et kuigi see on praegu nüüd täpselt niimoodi nagu ajastatus mõttes nagu juhtunud, nii, aga, aga ega see nüüd päris nii mõeldud. Kuidas nende uute lugudega on, et kui raske nii-öelda vana raja peale tagasi saada, ma mõtlen, et vahepeal oled sa teinud väga palju erinevaid asju ja ja tegelikult ma pean ütlema, et väga raske millegipärast oli kuidagi nagu sellest varjust iseenda varjust üle hüpata. Hästi raske oli seda, neid kirjutada Velvetile, et ma ei ole üldse veendunud, et üldse jälle kõik 100 protsenti nii nagu, nagu ma tahtsin, aga aga ma osaleda tulid väga hästi välja, et, et selles mõttes nagu midagi häbeneda siin ei ole, aga aga raske oli neid teha, et kuidagi sellest vanade musketäride varjus tuli jälle tagasi tulla ja et palju 1000 korda lihtsam on teha uut asja plangust, niimodi. Räägime siinkohal sellest samast veel vatiinist, mis meil mõni hetk tagasi eetris oli. Mida esiteks tähendab Velvetiin Ei tea. Kõlab hästi kõlada hästi, lihtsalt jah, sobis nagu ansambliga ansambli nimekirja. Ei, tegelikult sa ju tead. No tegelikult, et eks, eks ta, eks ta on sellisest jälle mingi mässavast teismelisest või, või mingisugusest alter alter egost räägitud jah, et et põhimõtteliselt tegelikult. Ma arvan, et põhimõtteliselt tegelikult Velveti fänniga Jah, tegelikult jah, parem, kõige parem jah. Ja just nimelt mitte mitte mitte, kellel, võib-olla sellega ka just, et kes ta oli, eks ju. Et nagu, kui me olime kui kunagi ja siis kes nemad olid ja midagi taolist muusika ja sõnad ess Lõhmuses Lõhmus ja Sven Lõhmus ja ma ei tea, miks, on nii nagu kõik ka uued lood. Loodan minu loos selles mõttes jah, see on nagu Salaure ei ole kunagi kätt proovinud. Ei ole proovinud, tegelikult mingi üks lugu on sahtli ja, aga tegelikult sa pead selle realiseerima ärasestate never do leiga, ma arvan. Ütleme seda võib-olla seda päris plaati siis, et äkki sinna pea Selles mõttes, et üldse lugusid ma soovitan üldse inimeste kirjutatud laulutekste, tegelikult see avardab inimeste ennast väga palju, kõik saavad aru, kui raske see tegelikult on ja samas kui, kui halvad nad on ise endale iseenda kriitikuid. Nad on tegelikult, et tavaliselt, kui teistel lasta nagu hinnata, siis on palju, võib-olla isegi objektiivsem ja parem tulemus kui ise, nagu hakata enda laule hindama, et noh, minu jaoks on tegelikult raske töö. Selles mõttes nagu iseenda varjust üle hüppamine. Samas kõrvalt vaadates tundub, et väga ei ole, sest produktiivsus ei ole kunagi sinu jaoks mingisugune probleem olnud. Nojah, aga asi on selles, et Ma tegelikult annan, näitab neid asju, mida ma julgen nagu näidata, et selles mõttes nagu asju ka, mis ma mis on katsetused ja mida ma teen nii-öelda sahtlisse ja sahtel on ikka üks korralik kõvaketas vähemalt. Et selles mõttes nagu jah, neid on, neid on ka. Räägime plaanist 2008. Ma olen kuulnud, et Black Velvet on siis live-koosseisuga laval, muide vanasti, kui lai vanasti oli, siis oli fonogramm. No me laulsime lihtsalt otseselt või kaudselt ikkagi peale päris hea jah, aga, aga selles mõttes küll, et ega, ega puhas fono käis all ja sel ajal oligi niisugune trend oli et nagu Lõime, lõime liikumisega näidatud tuubiks saartest kõik bändid sel ajal ikkagi olid ainult fonoga peal, nii et isegi siuksed juba mingi roki liikuma liini esindajad olid lihtsalt tagant tuli mingit. Ja see oli ka üks tingimusi paralleelsed kellelgil käes, aga põhimõtteliselt nagu noh, ütleme rock, mu isa tehti ka niimoodi, esitati, et see oli päris kummaline, kas huumorit siis ka sai niimoodi, et elekter ära läks hoiu või sai küll, oh kurja, meil kunagi mäletan kadunud Margus Hüpasse kadunud vargus turul oli mingisugune vilets minidisk kaasas sihukene pisikene junn ja sõime kuskil kuskil siinsamas lähedal lauluväljakul mingisugusel üritusel ja mingi raju mingi maid mingi trummibassiüritus oli, mängija oli kõlari peal mängija kõlari ja muidugi see hea laulda mingit. Lugu kinnispandi uuesti ja niimoodi kolm korda, lõpuks ta võttis küll päris horror, oli jah, jumal on ikka, kuidas sa oled seal, jalg väriseb. Õnneks ta ei läinud nagu vokaali koha pealt mingit ainult, ainult ainult ainult, aga noh, põhimõtteliselt õudne reaalsus ja tegid õnneliku näo ja ütles, et nii on, aga inimesed said aru sellepärast, et ega ega, ega meiegi keegi boksiga kuradi põhja ei teinud, eks ju, et, et selles mõttes nagu kõik said aru, et see fono tuleb kuskilt mujalt ja mingisuguse helikandja pealt, eks esitatakse. Ja nüüd üks tingimusi, et kui kokku tulema, et siis enam nagu ei lähe. Kes paneme kasseti pealt nüüd? Vana lint, maksan ka, sellega ei saa olla see, et ta jääb, ta hakkab üle viskama, hakkab lihtsalt venitama, näiteks reedene moodsa efekti arvele ja, või lihtsalt jääbki noh, kerib vahel, eks siis ma tean, et üks Eesti popmuusika, ma ei hakka nimesid nimetama. On ka teinud oma laiu Laive päris palju kassetiga ja, ja tegelikult on see kassetiga tegemine päris kihvt, ma kujutan ette keridele õige looja. Paned siis peale noh, jah, ilma naljata, ega, ega tänapäeval ei kujutaks enam elu etet. Sinine. Oi, ilusad ajad, aga jäime pooleli selle juures plaan 2008, kes siis on live-koosseisus, kui suur see on peale teie kolme, kes te olete originaali? Meil on tegelikult kaks uut pilli, meil on kaks uut pillimast, jah, sest minu Mu vend Sulev on ta kogu oma teadliku elu trumme mänginud, tal on nagu selles mõttes lihtne, et tema on, tema on löökriistade peale, mina olen klahvide peal. Jään oma köögi juurde ja Lauri on lihtsalt vokaal, on meil ka basse kidra juures ja tõenäoliselt ka võib-olla kaasame mingisugused back'i lauljad. Et selles mõttes klassikaline, aga ka tahaks teha midagi huvitavat, et kurat, tavaliste live aega Eestis hakkab minu meelest natuke lõppema. Tavaline Laivanud, mis asi praeguseni? Noh, et basstrumm ütleme, paistvam kidra ja mingid klahvid ja klassikalisi roogasid, et mitte Rootsi ansambel, vaid nagu rockis. Et selles mõttes kuidagi, noh, minul on küll kõrini sellest, mina küll ei viitsi siukseid asju vaadata, et noh, see, et tänapäeval live ei ole mingi mingi näitaja, vaid, vaid pigem peaks seda laivi tegema kuidagi lahedas võtmes, et võib-olla lektroonilisemalt, kui keegi teine teeb oleks huvitav. Paljudel on juba kokku lepitud, esinemisi. Ei julge midagi kokku leppida, sest meil on vähe troopale tekkinud. Tegelikult. Päris suure portsu proove siin oktoobrikuus, aga siis selgus, et, et pillimehed, kelle me esialgselt võtsime, et nende graafikud on nii tihedalt, et me ei saa lihtsalt kuidagi kokku sobitada. Ja nüüd seetõttu me peame mõnes mõttes nagu otsast peale alustama, et et kuna nüüd on kaks uut pillimeest, siis me peame alustama jälle otsast peale. Aga noh, jaanuaris ikkagi ilmselt üks vähemalt esimesed kontserdid. Nii et jõulu ja uusaastaajaks neid ei ole, härra pukitud juba ei ole, proovi hoopis, ei ole jah, kahjuks või õnneks. Ma arvan, et õnneks ta praeguses seisus teie tegelikult pead, jõulud ja aastavahetus peab ikka vaba olema, et ma arvan, et mingi aeg, torbik, hinda ei oska leida, et see, see ei ole nüüd nii olulised kogu aeg kogu aeg olla teie kavva jäävad kõik vanad hitid sisse. Jah, peamiselt küll peamiselt küll isegi, aga uues nagu uues kuues siis ütleme mis mõttes ja selles osas küll täiesti uus range jäetud. Ei saa lihtsalt paraku nagu teha seda nii, nagu me tegime, et et see lihtsalt ei ole võimalik, kuna me tegime nagu ju põhimõtteliselt, eks ju, punu pealt neid asju. Aga noh, inimesi, kes tulevad kontserdile pettuma, et päris nagu putuks ka ei lähe. Ei ega, ta on ikka sama, mis ta on ikka sama, mis ta oli. Sama, mis ta oli, aga, aga selles mõttes uued seaded lihtsalt jah, teistmoodi, natuke natuke teistmoodi. Me mängime siia intervjuu lõppu veel ühe loo ühe uutest lugudest selle kogumiku pealt, mis on nüüd äsja valmis saanud. Velvet diil on üks uutest ja ülejäänud kaksis utoopia ja varjudest suurem. Kui ma ise soovitaks mängida. Varjudes utoopia, varjudesse kulli ja kirja kull ja kiri ulja kirja. Jumal, mul oli alles hiljuti, aga seni, kuni me senti otsime, põhjendage, miks, miks Laurile meeldib seal ballaade ja see meeldib Laurile või oleme ei ole meeldiv utoopia, sest on nagu raju Nonii teeme siis nii, et Lauri on happy pool ja Sven on jah, ühe pool. Ühekroonine. Vaatame siit tuleb. Nii kumb see tuli, Lõvi vool tuli? Ehk siis varjudest suurem, jah. No hea küll. Urmas Lauri Liiv ansamblist Black Velvet, aitäh tulemast ja andke minna. Aitäh. Aitäh. Oma barri juudes suure olla käivi serva ilma suure. Kõik me soovime olla Need, kelleks siiale isa Unisuse tuulde lendab põhi juurde. Kõnni väärikalt. Kes mind kuulda, isa kuuleks? Oma varjude suure. Olla käia liider maailma suure. Kõik soovime olla. Me hetkel läks ja lisaunisus tuulde lendab, kui, kui juurde kõnnib väärikalt Win. Ajagako Soovad. Oma varjude luure olla töine perma ilma suure. Kõik soovime olla. Hetkel läks ja Leisa Unistus tuulde? Lennata?