Vikerraadio. Rahva teenrid Tere, hea vikerraadio kuulaja, tere kuulama rahvateenrite saadet, mis jõuab täna erakorraliselt eetrisse paidest arvamusfestivalilt rahvusringhäälingulavalt. Ning Meie saade on erakorraline täna ka põhjusel, et meil ei ole täna päris tavapärased külalised, vaid palusin meile täna siia rahvateenrite saatesse rahalised ja olen, olen palunud täna siia kohale kogenud saatejuhi, Eesti vabariigi õiguskantsleri Ülle madise, kes nüüd tõsi, oma ameti tõttu enam raadiosaadet juhtida väga ei saa, aga seda enam on rõõm sind ülle täna siin tervitada. Peale selle on meil täna siin rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerki, keda mina tean ühe kõige parema argumenteerijana, sellepärast et kõikvõimalikes aruteludes on Tarmo alati see, kes oskab alati ka vastaspoole argumendi välja tuua ja seetõttu on, on Tarmo meelest üks kõige paremaid arvamusformaadi saate osalejaid ja, ja kolmandaks on meil siin LHV panga majandusekspert Heido Vitsur, kes on on teada-tuntud, väga kaine majanduse üle arutleja ja oskab lugeda nii väikest kui ka suurt rahanumbreid. Tere, Heido rahvateenrite saatesse ja saates me räägime keeldudest, räägime seakatkust Kreekast, aga ka koalitsioonist, aga alustame sellest, mis meid ehk täna kõige rohkem on puudutanud, see päikesin arvamusfestivalil on kindlasti paljudel meele rõõmsaks teinud. Aga aga see, et arvamusfestival toimub kolmandat aastat ja et et külastajate minu poolest võib öelda, et, et tegu on on tõusujoones korraldatud festivaliga, siis ma, ma arvan ja olen täiesti kindel, et arvamusfestival on oma koha leidnud ka Paide linn, on, on täna selleks suureks ürituseks, ma väidan esimest korda valmis. Ja, ja, ja on, on ootamas neid külalisi esimestel aastatel, me nägime, et Paide linna natukene, võib-olla kõhklased, kas arvamusfestival tuleb piisavalt suur, täna võime öelda, et Paide linn on sellest festivalist väga palju võitnud ja kindlasti on kohalikele inimestele seetõttu ka palju palju tegemist, mis, mis poolt teeb neid kohaliku elu huvitavamaks, aga samas ka kindlasti tähendab kohaliku inimese rahakoti märkimisväärset lisa. Aga, aga, aga millegi poolest ma ikkagi olen ka selle arvamusfestivaliga seoses korduvalt kuulnud küsimust, et arutate siin ühe teise, kolmanda üle, aga sellest kõigest on on vähe villa. Et kas, kas see on see, mida ma juba kolmandat aastat järjest kuule, kas see on mingi selline, selline meie eestlaste, selline igipõline probleem, et me ei saagi mitte millegagi rahul olla või, või on see või on see mingi inimtüübi probleem või mis veel, et miks oodatakse sellelt arvamusfestivalilt rohkem kui arvamusfestival pakkuda suudab? No ma ei tea, kas kõik ootavad, et ma arvan, et väga palju on tegelikult neid, kes on asjaga rahul. Et see asi toimub, võiks mõelda selle eesti ütluse peale, et seitse korda mõõda, üks kord lõika, praegu on üks nendest seitsmest korrast, kui me mõõdame, teame asjade üle arutlema, et mina olen kohanud ikkagi ja ülekaaluga, et neid inimesi, kes ütlevad, et nad leiavad, et asi läheb asja ette. Aga praktilised lahendused ei saa tulla, see on fakt, aga võib-olla sa nimetasid Paidet, et võib-olla Järvamaa ja Paide jaoks võiks küll siit midagi praktilist tulla, et et näiteks ma kuulsin, et siin on eraldi, eks ole, Järvamaa lava, Järvamaa, Järvamaa teemade maja väga hea, kui tõesti seal jõutakse mingisuguse lahenduseni selles osas, et kuidas Paide linnapoliitikat korraldada, et Paide ei muutuks nagu Otepää sünonüümiks ele kohaliku omavalitsuse mingisuguse väga segase jamslik olukorra kujundina. Et praegu tundub küll nõnda, et keegi ei suuda enam jälgida, poliitikaajakirjanikud ka mitte, et kes on paides võimul, et kui see korda saada ka selle ürituse raames, siis on mingi pluss kirjas. Ma olen kuulnud hinnangut ka siin selle kohta, et debatti on aruteludes vähemalt, et inimesed on liiga palju ühel nõul ja siis on loomulikult maailma vaata lavad, kus ongi kokku tulnud võib-olla sarnase maailmavaatega inimesed on erakondadel avad, kus üsna tihti erakonnad ei olegi otsinud sinna oponeerivaid seisukohta, vaid on lihtsalt kolme erakonna poliitikud pannud rahva ette rääkima, kes kõik räägivad ühte juttu, võib-olla lihtsalt pisut teistsuguses vormis, et kas seda peaks kuidagi kuidagi muutuma. Arutelu oleks elavam, huvitavam, intrigeerivama ja et kutsuks inimesi rohkem kaasa rääkima. No küllap on mõned teemad, mille puhul inimestel ongi võrdlemisi sarnased seisukohad või siis sarnased inimesed saavad kokku ja arutavad ja kinnitavad üksteise usku omavahel. Aga eile käisin mina kuulamas arutelu selle üle, kas näiteks peaks eesti teedel kehtestama piirkiiruseks 80 kilomeetrit tunnis. Jaano seal küll ei saa öelda, et inimesed oleksid ühel nõul olnud, minu meelest läks arutelu õige tuliseks, aga detsibelli kerkisid kõrgele. Ikka tavatsetakse küsida, et kas arvamuste vahetamisest midagi kasu minule näiteks isiklikult on, ma ei tea, kuidas teised tunnevad, aga minul on seda elus õige tihti ja praegugi ei pea igapäevaselt, et kui on võimalik teiste inimestega mingit teemat arutada, siis ka omas mõttes, justkui astud järjest uutele aladele ja lõpuks võib tulla see mõistlik lahendus. Ja lõpetuseks, mis puudutab muudatusi, mis nende arutelude tulemusel võiksid sündida, siis mina olen tänulik selle üle, et Eesti on nendest aegadest väljas, kus üks seltskond otsustas, et nüüd teeme nii ja viis selle otsusekindlalt seal ellu väga pikalt kellelegagi aru pidamata ja kus tõesti muutused olid kärmesti näha. See, et me täna rahulikult arutame ja üheksa korda lõikame üheksa korda mõõdame, alles siis lõikame, et seal on minu meelest tegelikult suur saavutus. Kui sa mainisid siin seda kiirusepiirangud 80 kilomeetrit tunnis, siis tõepoolest, ma, ma nägin ka selle arutelu ühte osaleja, pean ütlema, et see oli tõesti väga põnev ja see pani kaasa mõtlema, et ühelt poolt seda seda piirangut toetaks, justkui statistika, et kui me vähendame piirkiirust ühe kilomeetri võrra, siis siis ka mis, mis see endaga kaasa toob, kindlasti liiklusõnnetuste arv, arv väheneb. Me me teame, et see vähendada ka mingil määral kokkuhoidu kõigile, kes autoga sõidavad või bussiga sõidavad kütuse kütusekulu näol. Pluss. Me teame, et see võib tähendada ka ka täiendavat koormust liiklusjärelevalvele, ehk siis kui me 10 kilomeetrit tunnis vahendame juba seda piirkiirust, siis see võib tähendada oluliselt rohkem, et politseile, sellepärast et alguses inimeste korralekutsumine võib, võib oluliselt politsei ressurssi viia ainult kiiruse mõõtmise suunas, nii et, et siin on nagu neid küsimusi on päris palju. Ja, ja see on tõesti üks huvitav, huvitav, huvitav teemapüstitus. Jah, kindlasti nii naljakas kui see ei ole, kui ma siia sõitsin. Hommikul mõtlesime ainuke selle 80 kilomeetri. Ja kiirus sellel kolonnil, mis ma sõitsin üheksakümnealal kõikus 105 ja 75 vahel ja siis ma mõtlesin, et 80 80-ks, aga võidvast 10 kilo väiksemat kiirust vähendab liiklusõnnetuste arvu. Aga kui praegu on 90 ja politsei eest põgenenud 200-ga või sõidatakse jumal teab, kuidas siis äkki on rohkem tähelepanu vajab arvata siiski seadus kuulekusele ja hoopis teistele väärtustele. Sest kui 90-st kinni pidada ja mitte sõita hullumeelselt, siis võib minu arust 90 vabalt olla. Maailmas on riike, kus sõidetakse 110 130, Saksamaal sõidetakse ka 300 mõnel ja ei ole halvemad tulemused kui Eestis. Nii et see on küll statistiliselt nii, aga tegelikult on muid tegureid palju rohkem ja need muud tegurid võivad olla palju olulisemad ja tegelikult võivad selle 10 kilomeetrit miinust täiesti ära nullida. Nii et see küsimus on tegelikult veretult keeruline, nagu kõik muudki. Heido ka täiesti nõus, see on ka üks minu erialaseid lemmikteemasid ehk siis keeldude kehtestamise põhjendatus ja seejärel nendest kinnipidamise kindlustamine. Ja kui me nüüd kujutleme, et tõepoolest kehtestatakse kõikidele Eesti teedel ka seal, kus kogenud juht täna tunneb, et võiks julgesti kuiva teega sõita 120-ga reaalkehtestatakse piirkiiruseks 80 siis selleks, et reeglist kinnipidamist kindlustada, on vaja tõesti äärmiselt intensiivset liiklust, järelevalvet. Kui aga kujutleda, et seda järelevalvet ei ole, siis tõenäoliselt tuleb arvestada sellega, et ühel osal inimestest ei pea närvid vastu, tegelikult kasvab hoopiski ohtlikke möödasõitudes arv ja sellest võib omakorda järeldada, et kasvab ka õnnetuste arv. Nii et minu jaoks on üldistus see, et esiteks tuleb läbi mõelda, mis on ühe konkreetse keelu või piirangu eesmärk ja loogiliselt, mitte soovmõtlemise teel ja teiseks peab siis riik olema võimeline ka sellest keelust või piirangust kinnipidamist kindlustama. Ja kolmandaks tegema kõik, et selle keelu rikkumine ei oleks pop- või lahe. Ja üks päris hea retsept, kuidas mõõta mõne reegli või piirangu mõistlikkust, on kasvõi kujutleda, et kui see piirang oleks juba kehtinud kas või viimase aasta jooksul et kas siis näiteks oleks jäänud need kõige hirmsamad, kõige kurvemad liiklusõnnetused, mis meil siin on olnud, olemata? Vastus on igaühel endal vist. Ma saan aru tegelikult, et selle arutelu mõte eile oligi selles, et lihtsalt rääkida ühest võimalusest, sest et see hullude liiklusõnnetuste arv ajab inimestel tõesti pea segi, teeb meile murelikuks, et mõtleme, et kas need heaks midagi teistmoodi reguleerima või, või mida teha. Ja selles mõttes kindlasti tuleb kiita, et, et kui mingi reeglistik on paigas, siis peame sellest kinni, et taga on ennekõike seda. Aga ma arvan, et stimuleerimisse jaoks päris hea rääkida, et paneme selle asja sinna. Aga me teame kõik suutma tagada teatud asjad jäävadki ainult arutelu tasandile, et neid ei hakataks kuskil viima ellu niimoodi, et me avastame nad üleöö, nad on ellu viidud nagu tundub, täpselt ei tea, aga tundub, et nagu toimub praegu Eesti keele instituudiga võib-olla mida hakatakse liitma Tartu ülikooliga, vähemalt väga palju on sellel teemal sõna võetud ja tundub, et asjatundlikud inimesed, kes teemat on palju uurinud, et noh, ta ei tohiks teatud asju teha niimoodi, et raks ära tehtud kuskil tagatoas, mis on ka üks kriitikute jutt arvamusfestivali kohta. Rääkige siin minister, räägite, erakondade tagatoad otsustavad kõike ära, tulge veel viis korda paidesse kokku. Kasutage siin, eks ole, et noh, seda ei oleks vaja. Sellise küpsuse tasemele jõudnud kindlasti, kui me peame aru saama või saame juba aru, et ei ole ainult ühte lahendust. Tegelikult on terve trobikond alternatiive, mis, millest üks on üheks asjaks hea teineteiseks asjaks ja, ja meil kõigil on erinev hind ja erinev selline toimekiirus. Nii et selliseid asju on vaja hakata arutama, sest kui üldjoontes kõik on paigas, siis edasiliikumine on tunduvalt keerulisem ja mitmepalgelise ja omavahel väga tugevalt seotud. Ja aga Heido, kui sa ütled, et ei ole ühte lahendust siis kui me vaatame, kuidas, kuidas meil täna toimub meie parlamentaarne te ja toimib parlamentaarne demokraatia, siis ühel hetkel pärast ükskõik milliseid arutelusid ja ükskõik millise kvaliteediga see arutelu on meil parlamendis toimunud, langetatakse üks otsus ja siis on see üks lahendus olemas. Ehk siis ehk siis ja, ja, ja samas me kuuleme veel ka kriitikat, et võib-olla seda teist alternatiivset varianti ei olegi piisavalt põhjalikult kaaluda. Siis ongi selline asi, et seda demokraatiat hästi demokraatiaks enam nimetada ei saa, kui otsus on juba langetatud ja pärast tehakse teatrietendus, siis parem selline sellist demokraatiat ärgu olgu, sest see on juba noh, kuidas ütelda rahva ja selles demokraatias lehte petmine. Nii et mina arvan niimoodi. Nii et tuleb arutada hoopis seda, et kuidas siis demokraatia arengus minna sisulisema ja sügavama demokraatia suunas. Ühes vabas ühiskonnas tõenäoliselt enamuses valdkondades ei saagi tekkida seda olukorda, kus kõik oleksid ühel ja samal meelel, ehk siis oleksid ühe ja sama lahendusega leemile nõus. Et on väga hea, kui Eestis püsivat teatud põhiväärtused põhieesmärgid, milles ollakse ühel meelel või kus siis rõhuv enamus inimestest on ühel meelel. Aga kui me võtame maksusüsteemi, võtame näiteks inimese eraelulise vabaduse oma elu korraldada või võtame mistahes muu niisugusse inimestele väga erinevaid tundeid ja soove tekitava teema siis nendes teemades paratamatult on väga erinevad seisukohad ja eks sellepärast tõesti valimisi peetaksegi, et selguks, et kui suur osa ühiskonnast on ühe või teise ideedega No eile oli siin üks põnev arutelu, kus arutleti vasaraga koalitsiooni loomise võimalikkuse üle ja osalesid seal sotsiaaldemokraatide ja ja Keskerakonna ja seal oli seal oli ka veel teiste erakondade poliitikud, aga aga arutleti, et mis siis, mis võimalused on, mis võimalused on sotsiaaldemokraatidel ühel hetkel, kas teha siis valitsuskoalitsioon Keskerakonnaga oma või siis oma nõudmised tänase valitsuskoalitsiooniga saavutada ja, ja Andres Anvelt, eks sotsiaaldemokraatide juhtpoliitikuid ütles, et ütles praeguse koalitsiooni kohta üsna kõlava lause, see laps on sündinud tõsiste vigastustega ja tema ellujäämine või tema ellujäämise tõenäosus on väike. Ehk siis ta sisuliselt sõnastas ära selle, selle, tänase valitsuskoalitsiooni hingeelu ühe sellise kõige olemusliku probleemi, et, et selles koalitsioonis vähemalt sotsiaaldemokraatlik erakond ei ole rahul. Me teame, et ka teisel koalitsioonipartneril IRL-il on olnud probleeme, aga kuna nende seis ei ole täna kõige parem, siis nad tõenäoliselt on ka oluliselt vähem nõudlikumad ja nad on vähemalt istunud selle positsiooniga, kus nad selles koalitsioonis on. Ja nüüd on küsimus selles, et kuidas edasi, sellepärast et et me oleme nädal aega nüüd näinud seda, et, et erimeelsused on õhus. Nõudmised on õhus, aga mitte midagi ei ole muutunud üsna üsna pretsedenditu olukorda Eesti poliitikas, arvestades seda, et milliste nõudmistega on sotsiaaldemokraatlik erakond välja tulnud ja ma väidan seda, et, et niivõrd mahukate nõudmistega muuta koalitsioonilepingut ei ole Eesti poliitikas mitte kunagi varem keegi välja tulnud. Aga noh, see koalitsioonipoliitiku kohta on kindlasti väga karm diagnoos see, mis Andres Anvelt ütles, aga ta iseloomustab seda, mida minu meelest me kõik oleme näinud otsast peale, et see koalitsioonile On väga vindunud sündinud tõepoolest vindunumalt kui, kui varasemad ja selle tõttu minu meelest on põhjendatud, et selle üle arutletakse, et kui leitakse, et teda ei saa ellu viia siis ei olegi mõtet klammerduda temasse ja olla nagu formalistlik, et noh, ta on ju tehtud taastateks, te olite kõik nõus, kust see siis nüüd ära tahate joosta, et kui ikkagi üks asi on mäda ja tundub, et ei tööta, siis tuleb teda parandada. Teine asi on küll see, et kas need konkreetsed ettepanekud on rakendatavad vastuseid minu meelest ei ole ettepanekute tegijad sotsid andnud piisavalt hästi. Noh, siin ongi mõtlen, et meie poliitika tegemise mitte ainult majanduspoliitika tegemise kõiges mäda. Me olemasolevat probleemi ei kirjelda piisavalt hästi. Ja kui me probleem hästi ei kirjelda, et mis täpselt viga on, mida me tahame saavutada, siis on lahendusi neetult raske välja pakkuda, sest udusel asjale tuleb udune lahendus ja udune lahendus tavaliselt ei tööta. Ja peale selle võtab palju välja väga-väga lihtsa lahenduse, et tõstame tulumaksuvaba miinimumi, 400-ni ja raha tuleb tulumaksumäära tõstmisest neli protsenti, et seal oli terve trepi trobikond teisiga. Nonii. Lina, aga. Asi on selles, et ei üks ega teine ei tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ega tulumaksumäärad tõstmine ei ole eesmärk, eesmärk on muuta inimeste elu, aga vot see jäi defineerimata, kelle elu kui palju, milleks see jäi ütlemata. Aga kui see oleks täpselt ära sõnastatud ja arusaadavalt ära saanud, sõnastatud, kui sellel oleks, kas ette, eks ole, kui selle poolt oleks 63 protsenti inimestest oleks asja okei, hoopis teine aru. Ma ma korra veel täpsustan, ühesõnaga ühesõnaga sa ütled, et selles ettepanekus ei olnud piisavalt maailmavaatelist sisu. Ei, mitte maailmavaatelist Eesti reaalsest olukorrast meie probleemidest, tulevane tulenevat siduv sisu maailmavaatega meil üldse niimoodi, et kuivõrd kõik on teinud koalitsiooni kõigiga, siis maailmavaatest on jube keeruline rääkida. Vot jõudsimegi selle koalitsioonivalitsuse olemuse juurde ei ole ju saanud ükski erakond üksinda, nii tugevat rahva toetust valitsus ise või siis teha niisugune vähemusvalitsus, mis erinevate otsuste puhul erinevate opositsioonipartnerite toega kuidagimoodi toimida saaks, nii et kui koalitsioonivalitsus tuleb ja selle osaliseks on erineva maailmavaatega parteid, erinevate huvigruppide esindajad, siis on üsna paratamatu, et igaüks peab millestki loobuma. Aga kas pole nõnda, et seekord lepiti üpris hõlpsasti kokku, et mida tuleb teha ja milleks ka valija andis mandaadi et ehk siis vähendada vaesust, toetada eesti perekondi, toetada lapsi, aga läbi rääkimata, jäi see, kust võtta selleks raha. Ja eks see ole ka tänapäeva valimiskampaanias ehk loomulik, et ei keskenduda mitte sellele, kas tõsta seda või teist maksu, vaid pigem püütakse pakkuda positiivset, püütakse pakkuda seda, mis võiks Eestis teha kõikidele vähemaks. Nii et selle poolega saadi hakkama ja kas pole nõnda ja et tegelikult erimeelsused tekkisid just sellest, et kust see raha võtta. Et kas tõsta käibemaksu, kas tõsta seda maksu, teist maksu? Need põhiseaduse järgi on nõnda, et kui valitsus enam koos töötada ei saa, et näiteks arve jääb vastu võtmata et siis võivad lõppastmes tulla ka erakorralised valimised, aga alati on võimalik mõni koalitsioonipartner välja vahetada, moodustada uusi koalitsioone, nii et et küllap see on nõnda, et kui omavahel kokkuleppele ei saada, siis siis tulevad sedasorti lahendused. Põhiseadus näeb need kõik ette. Lehman on pillu pinnuks silmas ka majandusteadlasel Viktor Trasbergi l kes, kes on tuntud oma vasakpoolsete vaadetega ja Trasberg on seda sotside maksumuudatusettepanekut väga teravalt kritiseerinud, öeldes, et see ei ole maailmavaateline ja see ei lahenda lahendada neid probleeme, mis, mida, mida tegelikult sotsid oma maailmavaate järgi oleksid ühes koalitsioonileppes lahendama. Ja ma tulen nüüd oma eelmise nädala jutu juurde veel tagasi, mida rääkisin samas saates, et et mingil põhjusel sotsiaaldemokraadid ei kaalunud tõsiselt, et IRL-i maksumuudatuse ettepaneku edasiarendust ehk siis seda madalapalgaliste tulumaksutagastust, kui seda oleks hakatud tegema igakuiselt, siis ma väidan, et sellisel juhul oleks me saanud inimestele sisuliselt tekitada astmelise tulumaksusüsteemi, mis oleks ühel hetkel edasiarendatuna jõudnudki jõudnudki selleni, mida sotsiaaldemokraatlik erakond on kogu aeg taotlenud. Ehk siis seda olukorda pisut targemalt lahendades oleks, oleks tõenäoliselt sotsiaaldemokraatlik erakond jõudnud parematele tulemustele sellepärast et et IRL soovis igakuiselt seda tulumaksuta tagastust madalapalgalistele. Nad saavad nüüd selle koalitsioonileppe järgi seda üks kord aastas teha, mis, mis on jälle jälle teistmoodi suur, sest et kui me vaatame, kuidas siis sellisel juhul inimesed võiksid oma raha kulutada ja et kas see raha võiks neile ka kätte jääda ja kui kiiresti nad võiksid siis siis selle maksimaalselt 900 eurot ära kulutada, siis nad tänases tänases kaubanduses on see väga lihtne, ehk siis tõenäoliselt see see 60 70 eurot kuus, et oleks inimesele olnud kindlasti igakuiselt suurem suurem summa kui see 900 eurot korra aastas kätte, sest lihtsalt inimloomus on selline, et ta kulutab seda raha pisut teistmoodi. Oma vaielda ei taha, sest seesama IRL-i maksutagastus igav SÕNA oleks aritmeetiliselt võrdväärne ja astmelise tulumaksu, aga see ongi astmeline tulumaks lihtsalt korra aastas, aga noh, ta nimi on teine, tal aga aritmeetilist võrdväärne. Astmeline tulumaks on kurjast ja sellest selle, selle võiks öelda vaid. Vaat siin ongi nõnda hobused, see on tabud ja neid on palju tabusid ja me ei saa lihtsalt aru lihtsast asjast, et olud muutuvad. Me ise muutume, taustsüsteemid muutuvad ja kui me ei saa vabalt rääkida asjadest ja vabalt arutleda, siis aruteludest välja midagi ei tulegi. Kõik laulavad ühte hümni ja ei mõtle selle juures üldse mitte midagi, vaid teavad, et see on õige, et nii on kogu aeg kogu aeg räägitud ja seda peetakse. Lisaks sellistele olla seal arvamusfestivalil positiivne tulem tegelikult, et et need, kes langetavad otsuseid meie nimel ja keda me oleme volitanud enda eest otsustama, et nad mõtleksid selles võtmes, nagu Heido Vitsur praegu rääkis, et me saame oma seisukohti revideerida, ei pea olema klammerdunud, et meid ei hakata nimetama tuulelipuks ja me ei lase ennast nimetada tuulelipuks ja põhjendama, miks me lihtsalt vaatame asjadele teistmoodi, et võib-olla teatud asjad testis seisavadki paigal, sellepärast lihtsalt ollakse, istutakse kinni oma kingades ja kramplikult keeldutakse sealt lahkumast. Vaat kõige naljakam on see, et jumalast kõige paremad ja õigemad asjad tüütavad ka inimesi ära, nad tahavad mingisugust muudatust, sest kui millegiga hirmsat paar harjutakse, on soe, päike paistab, öeldakse kurat, tuleks üks suusailm ka vahel ja kõigiga ka majanduses. Ettevõted harjuvad ühtede stiimulitega ära ja see stiimul enam ei anna. Ei pane neil silmi särama nad tahvatest stiimulid. Selle võimalusega nad ära kasutanud, siit enam midagi ei tule, tuleks samavõrdväärne präänik kuhugi teisele kohta hakkaksid kohe selle järgi hüppama. Teatud sõnade vältimine või kartmine arutelus on tõesti kurb ja sellepärast tahaks kohe üllatada kõiki teatega, et Eestis on ju astmeline tulumaks, et meil on praegu kaks astet, et on maksuvaba miinimum ja siis sealt edasi hakatakse maksu võtma. Nii et et nõnda on ja kahju, et seda sõna kardetakse. Aga tegelikult siit tuleb välja üks paradoks, et kui me kurdame, et ei ole selgelt maailmavaadet või ei ole selgeid oletusi, mille küljes erakonnad või poliitikud pikalt püsiksid, et et alati saaks usaldada, et vat see erakond või need poliitikud on solidaarsuse poolt, leiavad, et need, kes on jõukamad, peavad loovutama oma sissetulekust suurema osa selleks, et teistel, kellel pole nii palju õnne olnud või või kes on lihtsalt mingitel muudel põhjustel vähem jõukad, et läheks hästi ja siis on teised, kes ikkagi ütlevad, et riigi sekkumine ümberjagamine peab olema minimaalne. Ja nüüd, kui me tahaksime puhast maailmale vaadet selged püsivat võitlust nende vaadete vahel ja nõuaksime poliitikutelt, et nad mitte mingil juhul nendest ei tagane et siis tegelikult teises otsas jõuamegi sellesama kriitikani, mis siin just praegu kõlas, et noh, siis kellega arutada ja kui on ebamoraalne, oleme oma sellest põhiteljest ka koalitsioonivalitsuses kõrvale astuda või kõrvale kalduda, et noh, siis ei tulegi mitte midagi välja, nii et seal selle mündi teine pool Aga mina väidan, et maailma saadet ja seda maailmavaatepoliitikat ei lõhu mitte koalitsioonilepped, vaid, vaid seda lõhub parteide enda soov olla, olla populaarne võimalikult paljude inimeste jaoks ja, ja ma olen, ma olen suhelnud teemal ka Saksamaa kristlike demokraatide erakonna peasekretäri Peeter Dambergiga, kes on, kes on väga põhjalikult seda rahvaparteid ehk siis suurte suurte parteide tuleviku analüüsinud ja ta ja ta on seisukohal ja nad on seda ka edukalt Saksamaa poliitikas kasutanud, ehk siis kõikidelt konkurent parteidel võtta selliseid põhilisi valimislubadusi põhilisi põhilisi loosungeid, põhilisi põhilisi suundi, näiteks Rohelistelt, võtta ära see energiapöörde energeevende mõte sotsiaaldemokraatidelt, võtta ära seal poliitikalt liberaalide majanduspoliitilisi nüansse ja ja isikuvabadustega seonduvat võib kirjeldada nii, et tänu sellele on Saksamaa liberaalid täna väga halvas seisus, sest et need, kes varem hääletasid liberaalide poolt, hääletavad täna Merkeli poolt. Ja tulemus on see, et Merkel võidab ülekaalukalt valimised ta ei saa, ta ei saa üle poolte kohtadest, ütleme seal 40 protsendi juurde tuleb hääli ja kohti ja, ja siis on ta muidugi ühel hetkel probleemi ees, et ta peab ikkagi kellelegiga, kellega on, on keeruline, ta peab kellelegi ka koalitsiooni tegema. Aga, aga see, et, et tulla härra põrandale ja tuua erinevatest pooltest need seisukohad kokku, et see on üks Euroopa poliitikas väga levinud trend. See on täpselt nõnda ja lugesin just üle ühe aasta taguse ott lumi artikli mis võtab selle trendi väga kenasti kokku, muu hulgas sellega, et erakondade liikmeskond ja toetajaskond püsiv toetajaskond järjest väheneb. Ajal kui näiteks Suurbritannia näitel orientaarse või kuningliku linnuvaatlusseltsi liikmeskond kasvab jõudsasti. Et ehk siis tegelikult täna on poliitika väga põhimõtteliselt muutunud ja niisugune vanamoeline või siis praegu ideaaliks peetav esindusdemokraatias toimiv poliitik, liider, kes ühte konkreetset maailmavaadet ajab ja rahva ees või oma toetajaskonna ees uhkelt sammub, kindlameelselt. See mõjub täna nagu vapper ratsaväelane Troonide sõjas ütles ott, et selle väga hea artikli ma panen pärast oma Facebooki üles, nii et kes soovib, saab samuti üle lugeda, tõesti, väga hea ja probleem ongi see, et kui partei nimi on sotsiaaldemokraat plaadid või või siis noh, mis on siin parempoolsete erakondade nimed, kristlikud demokraadid ja nii edasi, et siis tegelikult võtad selle programmi või valimiste käigus räägitava jutu ette. Ja põhijoontes on ta üks ja see sama, sest kõik üritavad saada võimalikult palju hääli Kuda seal üpris tsentri paigus igaühele midagi. Ja teame ju, et kõige osavamad poliittehnoloogid kas või Ameerikas on läinud juba selleni, et profileerivad valijad ära, nii et üks ja sama erakonda tab Lauri Hussar yle, teades tema perekonda ja tema huvisid ja tema erialast tausta. Ühed lubadused mulle ilmselt teised, Heido saab kolmandad ja Tarmole lähevad veel neljandad. Ja siis saab meie hääled kätte ja siis juhtub hoopis midagi viiendat. Nii, aga positiivne teema on siin loomulikult hästi oluline, mida lubatakse, millist hüve lubatakse, aga samamoodi lubatakse keelde ja jutu juurde tagasi. Poliitika poliitikud on jõudnud sama kaugele, kui majanduski seal toimub konsolideerumine, konsolideerumine viib monopolide tekkimiseni ja kui monopolid on tekkinud areng seismas. Nii et see on väga tõsi, noh, tegelikult poliitikas kui kõik tsentrum konsolideeruma ühte kohta jäävad siis servadesse soolapuhujad igat sorti ja see ühiskond enam ei Toiminud see on väga huvitav diagnoos. Kas see käib ka Eesti poliitika kohta? See on üldine trend maailmas. Aga see keskpõrandale kokkutulek, et see ei ole tõesti mitte paari kahe viimase aasta küsimus, vaid see on juba suurem probleem ja pikemat aega toimunud, et kui ma meenutan aega, kui ma töötasin, selle ajakirjanik on rahvusvahelises uudisteagentuurides rahanspressa Reuters näiteks, siis alati nõuti minu käest, et, et sa pead panema Eesti sisepoliitikast kirjutades iga partei ette täpselt tema definitsiooni, milline erakond on, kas ta on vasakliberaal taoline, mis parem, kus parem kesk ja nii edasi, kõik muud sellised asjad küll oli keeruline, neid pannakse, paned siis need erakonnad ise loevad seda inglise või prantsuse keelest materjali ja ütlevad, et me ei ole see erakond, oleme hoopis teine erakond, eks ole, noh et see on selline tõesti natukene suvaline, et kuidas sa need sildid paned, sest et ei ole seda klassikalist erakondlikku süsteemi enam olemas, mis tegelikult nagu paberi peal on ja jaotustes, eks ole, sa õpitakse ülikoolides ja, ja nii edasi, aga. Aga äkki ei ole ka enam niisugust selget ühiskondlikku jaotust, nagu oli näiteks kahe parteisüsteemide tekkimise aegu, kus üks osa inimestest oli omanikud ja tööandjad ja teine osa oli töövõtjad, kes reaalselt võitlesidki selle eest, et saada oma puhkusepäevad tervisekindlustus et saada mingit mõistlikku töötasu ja võidelda selle eest, et neil oleks mingit sõna kaasa öelda. Et nende vaesus järjest ei süveneks, et võib-olla ka olukord on täna see, et, et niisugust väga selget vastandust enam ei ole, vähemalt mitte sellisel kujul. Jah, nüüd ma ei ole factio, proletariaadi enam pole ja sellistes teenindussektorisse noh, ma ei kujuta ette, seal on väike omand niivõrd levinud, et kuidas, kuidas nad oma ise vahel seal võitlema hakkavad, ei tea. Kuulge, aga ma tõmbaks korra veel päevapoliitikasse tagasi, et Jevgeni Ossinovski seis on täna väga-väga keeruline. Mis hakkab juhtuma? Mida ta peaks tegema? Ega me ei tea seda, mis on, mis on selle tema isa loo taga täpselt? Me teame, segased lood on, ta ise on otsustanud seni vaikida siis noh, ütleme, kui ajakirjanduse kohustus on teemat jälitada, uurida edasi, et me ei saa praegu siin ütelda. Jah, ta ongi süüdi. Igatahes kahtlasena see tundub. Ja kuna see isaga toimuv tundub kahtlane, et kas me saame kohe järeldada, et siis et ka pojapoeg ajab kahtlast asja. Ma arvan, et sellist otsejoont Mei Peaks tõmbama metile, siin on oluline vahe isa ja siis on teiselt poolt erakonna rahastaja ja need on kaks, need on kaks erinevat asja. Aga, aga samal ajal ma arvan, et see võib-olla see teine probleem või teine teemapüstitus on antud juhul isegi oluline. Siiski võttis sõna, ta ütles, et ta ei ole juba jupp aega, eks ole, aasta otsa selle firmaga isa firmadega seotud ja teiseks ta ütles, et sellest päevast peale, kui tema sai erakonna esimeheks on tal kokkulepe, et isa ei anna ühtegi senti erakonnale. Nii et ta esimese sammu ei vastus. Distantseerus isast. Tema isa tegevus. Nüüd lisas kui asi, aga, aga ma arvan, et ma arvan, et antud juhul ei olegi kõige kõige olulisem see isaga seonduvat, see siin kindlasti taustaks mängib taustaks, aga, aga nüüd on küsimus selles, et mis edasi saab, sellepärast et nõudmised on jätkuvalt laual. Mõned nõutakse haldusreformi osas märkimisväärset muutust. Ja, ja samas ma, ma sellega olen nõus, et jah, haldusreformi osas olekski võib-olla selline oluliselt laiem, radikaalsem lähenemine täna olulisem kui, kui see, et me siin joonistama jälle kaarte ja teeme viietuhandesed tõmbekeskustega vallad ja siis ütleme, et see on nüüd meie haldusreform, see on võib-olla täna liiga vähe liiga väheambitsioonikas. Et siin oleks vaja kindlasti oluliselt laiemat pilti ja sellepärast haldusreformi temaatika, ma eeldan, et koalitsioon hakkab seda arutama ja leiab mingid paremad lahendused. Aga mis puudutab nüüd seda, seda väga karmi nõudmist, millest te taganete, mis puudutab maksupoliitikat, siis siin on kindlasti olemas oht, et valitsuskoalitsioon laguneb. Mis võib olla ka sotside eesmärk, juhul kui neil on olemas teinekord tagataskus, või siis teine variant on see, et minnakse mängu peale välja, et vaadata, mis juhtub. Ma väidan, et Eesti poliitikas on väga harva ette tulnud neid olukordi, kus, kus minnakse mängima nii, et ei pea, ei teata, millega see mäng lõpeb. Ei tea selliseid olukordi, kuidas ma ei tea selliseid olukordi just alati, et alati on olemas, kas kellelgi kaart tagataskus, et aga kui nüüd seda seda teed minna, siis see oleks jälle omamoodi huvitav. Ehk siis demokraatia, see käib demokraatliku protsessi juurde, kui, kui kui suhted ei suju, kui suusad lähevad risti, siis toimubki uus arutelu ja lõpuks ikkagi ühel hetkel koorub mingisugune lahendus välja. Olgu see kasvõi siis erakorralised valimised. No täpselt nõnda on ja demokraatlik ühiskond paratamatult on vähem ettearvatav kui totalitaarne ühiskond ja seda me oleme ju tegelikult tahtnud, nii et tõepoolest elu on kogu aeg huvitav, lõpuni ettearvamatu ja samas minu meelest on see hea, et. Ja värske erakonna esimees kindlasti proovib rohkem neid piire kui mõni teine, et las proovib, et midagi hullu ei juhtu. Et iga kord, kui on mingi valitsuse tagasiastumise probleem või üks minister peab tagasi astuma, siis mind ajab naerma see, kuidas ajakirjanikele antakse pressiosakondades neid põhjendusi, et miks ei saa see minister tagasi astuda või miks see, miks see valitsuse laiali minnes ja neil on väga tähtsad asjad tulemas paati, on sellel ministril või valitsusel väga tähtsad asjad. Et nüüd on see Eesti eesistumine, Euroopa liidus näiteks on üksteisest kaugem asi ka, et nüüd on nii stabiilselt selle aine, mitte midagi me ei tohiks muuta. See on ka tegelikult natukene naljakas, et asjad lähevad meil siiski suhteliselt hästi ja kui tarvis, siis tuleb muudatusi teha, et peame nendeks valmis olema, nagu siin juba viitas. Kui ministeeriumides on tasemel kantslerid ja asekantslerid, siis ministe ministrit üsna palju vahetada mitte midagi ei juhtu. Usume täitsa kogemusega inimene, räägivad. On eriti ei ole, siis on asi paha, aga me võiks ikkagi tänasest saatest ühe kraadiga ajakirjandusele pakkuda ja, ja kuna see, see teema burkakeeld on juba juba nii pikalt laual olnud ja selle üle on arutletud, aga aga me ei tea siiamaani, mida arvab sellest õiguskantsler Ülle Madise, siis üle, mis mõtteid sinusse burkakeeld ja burkakeelu võimalik kehtestamine tekitab. Ma näen, et kirjutajaid on siin palju ja eks kõik see jääb salve ja kõigele ka üles. Et kuna õiguskantsleri kantseleis on 51 inimest, kellega tavaliselt või kellest siis vastutavaks kohtud inimestega tavaliselt meie seisukohad läbi arutatakse ja seejärel need avalikult välja pannakse, et siis ma praegu seda ainuisikuliste ilma arvamuste vahetuseta majas seisukoha andmist vist ette ei võtaks. Aga tegelikult see küsimus on selles mõttes õige põnev, et et on andnud võimaluse rääkida läbi nii moslemi kui üldse teiste usundit rõivastamis, kombed. Et neid kehakatteid, mida kantakse, mis katavad ka näo siis tervikuna või suures osas, et neid on õige erinevate nimetustega ja õige erinevaid. Ja lisaks on see mingis mõttes pakkunud niisuguse huvitava arutelu sängi, et kogu seda temaatikat selle märksõna ümber pea igas seltskonnas arendada, nii et eile õhtul, kui ma siin ringi liikusin, siis muide, praktiliselt kõigis seltskondades tuli see teema jutuks ja ma peaaegu kõikidelt siis kasutasin võimalust, kui küsida, et mida nemad arvavad, arvamused olid hästi erinevad. Nüüd praktilisest küljest vaadates, siis mis on selge, kui Eestisse tulevad sõjapõgenikud. Ja me kõik, ilmselt loodame, et Eesti riik suudab teha vahet seiklejatel, terroristidel ja tegelikel sõjapõgenikel. Et siis nendel inimestel ka siis, kui nende kultuuri või religioosne taust on teistsugune, kui meil, tuleb Eestist täita täpselt Eesti seadusi, Eesti avaliku korrareegleid. Ja kui Eesti peab vajalikuks seda, et kaetud näoga avalikus kohas viibimine on keelatud et ju siis seda keeldu on võimalik kaaluda. Ma lihtsalt olen sunnitud siin õigusteadlasena ütlema, et selle keelu kehtestamine ei pruugi tehniliseltki teab mis lihtne olla, sellepärast et sinna tuleb siis kirjutada terve hulk erandeid või jätta päris tõsine kaalutlusruum. Ja samal ajal ei saa seda sõnastada nõnda, et üksnes usutavade tõttu või siis kultuuritavade tõttu kantav rõivastus on keelatud. Ja jällegi, et kui niisugune keeld kehtestada ja võib-olla tõesti, et julgeolekuolukorras võib see olla mõistlik, et inimesed avalikus kohas liiguvad nõnda et nende näod on identifitseeritavad. Et siis tuleb tagada ka sellest keelust kinnipidamine, oleme jälle varasema jutu juures tagasi, nii et eile siin viskasin mõne tuntud ärimehega juba nalja, et, et kui see keeld jõustub, et eks siis tuleb näiteks mootorratta kiivreid Eestis müüma hakata, millal see visiir on ees läbipaistev, et et kes siin nägid ka siis vakku suunduvad mootorratturite seltskonda, siis noh, minul ka tuli nendest mööda sõita või täpsemini neile vastu sõita siis rõhuv enamus neist olid mitte identifitseeritavad, et ehk siis nad sõitsid kohale ja kõikide näod olid kaetud. Et, et kogu selle keelu realiseerimine või näiteks kas või needsamad maskid, mida kantakse talvel suusatades. Et eks ole üksjagu keeruline, aga minu jaoks isiklikult on kõige olulisem see, et esiteks Eesti riik suudab välja selekteerida sõjapõgenikud, kes tõesti vajavad abi. Need erakonnad, kes, kes tulevad meie valdadesse, lapsed lähevad kooli vanemad tööle. Ja kui nüüd Eesti ühiskond on nii palju oskuslik. Et juhul, kui need inimesed ei saa kodumaale tagasi minna ega me ei tea, millal seal Süürias ja teistes riikides need õudused lõpevad. Et siis me oskame need inimesed sellisel viisil Eesti ühiskonda integreerida, neil eesti keele selgeks õpetada, et see teine või kolmas põlvkond, kes võib-olla siia jääb, et nemad ei tunne ennast tõrjutuna, et nendest ei hakka tekkima probleemid, mis on täna tekkinud Prantsusmaal. Nii et siin on meil endal ka väga palju teha ja ma ei ole päriselt kindel, et kas, kas see ainult burkakeelu kehtestamine, kas see tegelikult need probleemid ära hoiab? Tulin nüüd juriidikale natukene emotsiooni sisse, aga valdavalt see teemakäsitlus ongi olnud. Regionaalne paratamatult kui ajakirjanduse seisukohalt vaadata, siis need ajakirjanikud peavad alati hindama mingi teema puhul, et kas see on uudisväärne ja siis üks uudisväärsuse juurde kuuluv asi on see, kas see on ettesöödetud teema, et kas seal on mingisugune kunstlik teema, et lihtsalt, et meie kõik räägiksime burkakeelust, selle asemel, et rääkida, kas meile on maksusüsteemi muuta või ma ei tea, mis asja, eks ole, teha kuidas regionaalpoliitikat arendada, kas haldusreform ükskord ära teha, et ajakirjanike seas esimese hooga läks ka lahtised? Tsahkna IRL tahavad tähelepanu äratamata oma jamadelt, nüüd räägib Purgaga elus siin, et ignoreerime seda teemat, eirame seda teemat. Tegelikult see teema on saanud väga aktuaalseks teemaks ja minu meelest noh, ja kui seal isegi midagi taga, selles mõttes, et erakond mõtleb alati mitmeplaaniliselt, üks on, teed oma tööd, oma ministeeriumi vana tööd, teine asi, sa vaatad üldist konteksti, vaatasid, võib olla väga hea, kui rahvas räägib sellest, mis siis väga hea on siiski minu meelest ennetavalt räägime mingitest asjadest, et eriti hull oleks see, et me eirame seda probleemi ja siis ühel päeval on meil üksik intsident väga, väga vastik, üksik intsident 10 aasta pärast näiteks ja siis me kahetseme, miks me varem ei alustanud seda arutelu ja kusjuures asi on praegu arutelus, eks ole, asi ole mingisuguses eelnõus, mis on esitatud, asja analüüsitakse ja senised hinnangud on sellised, et miks mitte seda tõsiselt kaaluda. Minu jaoks on burkakeelust palju olulisem see, et et siin ei juhtuks see, mis Prantsusmaal juhtus, et esimene põlvkond põgenik ja need ei olnudki põgenikud tol ajal, vaid võõrtöölised töötasid ja nagu integreeruksid ühiskonda, kuid nende lapsed vaatasid, et nendel ei ole, kes oli juba Prantsusmaal sündinud võrdseid võimalusi, prantslast, prantsus prantslastega ja hakkasid siis tegelikult seda riiki ja seda ühiskonda põlgama ja sellele vastu töötama ja oma võimete piires, noh, ma ei tea, stabiliseerima. Nii et selline, et meil tuleb selline pool integratsioon see on kõige ohtlikum, palju ohtlikku, vaat siis on ka burka juba ohtlik, sest see, kes on rahulolematu, paneb endale maski pähe, sellel on ilmselt ka hõlmal nuga. Nii et siis läheb asi käest ära. Aga praeguses, kas nad käivad Burkhasu või mitte, see on see tee mingit ohtu eestile. Täpselt nõnda ongi, nii et tegelikult noh, minu meelest on väga hea, et see arutelu tõusetus minu meelest ei tohiks kedagi, kes algatab arutelu, süüdistada selle eest, et ta selle algatas, et see on kõik seltskonnad räägivad selle läbi ja uskuge mind, arvamused on erinevad ja see on suurepärane. Aga see tegelik probleem, tegelik pingutus peaks meil olema suunatud sellele, et need inimesed ja mitte ainult need sõjapõgenikud, vaid tegelikult kõik inimesed, kes siin elavad, et nad saaks ennast võimalikult pikalt ja hästi siin Eestis teostada. Ja ma olen sügavalt veendunud, et see eesmärk on ühitatav eesti rahvuse, keele ja kultuuri kaitsmisega, mis on ikkagi kogu meie riigi ees. Aga see jutt on tegelikult lihtsalt osa osa suuremast plaanist, et lihtsalt burka teema läheme niimoodi mööda, seda edasi ei vaata vasakule ja paremale. Tegelikult käibki jutt sellest, et mida teha, et pagulasi integreerida. Ma siiski ütleks, et, et me räägime immigrantidest, siis me me valdavalt arutleme pagulaste üle, aga meil on hoopis rohkem kordades rohkem immigrante, kes tulevad siia teistest Euroopa Liidu riikidest, kes tulevad reaalselt sissesõidu viisadega ja neid inimesi on oluliselt rohkem. Ma väidan, et nende seas on ka rohkem moslemeid kui nende 150 pagulase seas, kes meile tulevad, et, et seetõttu see pilt on palju laiem ja, ja seetõttu siin ainult lihtsalt öelda, et meil on sõjapõgenikud, et see ei ole päris täpne. Ja ka praegu, eks ole, vaos elavad nii Ukrainast tulnud perekonnad Elabalbaanlasi, Eestis on nendel inimestel juba sündinud lapsi ja eks ta nõnda kipub olema, et need inimesed, kes on saanud sõjakoledustest minema, et nad on tegelikult Eesti riigile äärmiselt tänulikud, et nad saavad elada nõnda, et ei pea enda ja laste elu pärast iga päev kartma. Aga, ja tõsi on, et mis saab nendest järgmistest põlvkondadest, juhul kui nad peavad siia jääma või tahavad siia jääda, et kas nendel siis hakkab mingisugune vimm põues pakitsema, et neid ei võeta omaks või kiusatakse taga, et vot see on probleem. Aga üldse selle pagulaste vastuvõtmisega seoses oleks hea, kui, kui Eesti venekeelsete inimeste seas ei tekiks või süveneks selline mõte, et ahaa, nüüd tegeldakse nendega, kes tulevad meie juurde, aga meie ka täpselt meie, ma ei oska keelt. Mul ei ole kodakondsust. Mõisa töökohta, sellepärast ma ei oska hästi eesti keelt, aga nüüd nad tegelevad nendega sisse, tulevad nagu seab sisse veel ühe mingisuguse miini, meie ühiskonda. Hea, kui, kui seda mitte ei tekiks, aga mingid ilmingud venekeelset meediat vaadates, näiteks sellest on näha paraku. Nii see on olnud sellel suvel üks väga huvitav teema, mida me oleme arutlenud, aga ma väidan, selle suve kõige tõsisem probleem Eestis ja tõenäoliselt veel pikaks ajaks on, on Aafrika sigade katk. Need uudised, mida me kiretutest kas raadio või teleuudistest oleme, oleme kuulnud selle kohta, et kui palju on jälle hukatud sigu, millistest sigalatest on seda katku avastatud, et et need ühelt poolt, et on, on tekitanud selle tunde, et, et seda katku ei olegi võimalik peatada? Poolt on, on see tekitanud mõneti sellise jõuetuse tunde, aga selle juures. Me räägime sigadest ja kui ma lugesin täna ka kirjanik Andrus Kivirähu väga-väga huvitavat kolumni Eesti päevalehest selle kohta, siis ka tema rääkis sigadest. Aga, aga mulle tundub, et, et selle juures on, on ära unustatud see inimlik faktor, ehk siis need inimesed, kes, kes, kas neid kasvatasid neid sigu või peavad nende nende sigade hukkamisega tegelema ja see võib olla palju tõsisem probleem. Täiesti nõus, et nõnda nõnda see on ja see on muide üks koht, kus Eesti ühiskond ilmselt peaks hoidma kokku ja mõistma ka selle Eesti ühiskonna osa, kes on praegu seakasvatuse ja põllupidamise jahil käimisega seotud ka selle osa mure ja pinget. Ja tõesti psühholoogiliselt nende sigade hukkamine on inimestele erakordselt raske ja eks teiseks tuli välja nii, nagu sageli välja tuleb, kui mingisugune kriis esimest korda õue peale satub, et et päris täpselt ei olnud plaani, kuidas asi ära lahendada. Et jällegi siin ei saa vist süüdistada ministrit või õieti üldse, et milleks kedagi süüdistada, aga fakt on see, et jah, aga fakt, et kõik see kuidasmoodi Nende inimeste psüühikaga toime, kes peavad sigu hukkama või, või kellel siis on ka vähem sigu olnud pidada ja kelle majapidamisest need loomad siis niimoodi õnnetul kombel lahkuvad või et kuidasmoodi tehniliselt tegelikult need korjused siis hävitada Õhtuks seda, mis mõnel pool on juhtunud, et neid maetakse lihtsalt maha ja nad paisuvad ja nüüd kujutage ette, mis siis hakkab saama, et see vist oli põhjalikult läbi mõtlemata ja siin on ka omavalitsuste huvid mängus ja siin on hästi palju probleeme, nii et et eks siin tuleb praegu küll ühele osale Eesti põllumajandussektorist kaasa tunda väga kõvasti. Jah, aga jah, kuidas Saikate mõtled, kuidas oskad mingit katkupuhangut modelleerida ei oska lihtsalt ja tegevusi ja inimeste vastupanev panu võimet loomade vastupanu võimet, kus ta läbi murrab. See on selline asi, et seda on palju raskem teha kui ilma jaanipäevaks ennustada. Aga probleem on tõesti tõsine, sest kuigi põllumajandus ei ole meil noh, ei tea, kui tähtis majandusharu on ta siiski meie maaelu ja regionaalpoliitika üks tugisambaid ja ega siis meie maal väga palju muud teha ei ole, kui sigu kasvatada, lehmi lüpsta ja natukene teravilja kartulit kasvatada. Ja kui me anname siit ära seakasvatuse ja ütleme, et see on keeruline siis tuleb hullu lehma tõbi, anname lehmad ka ära ja kartuliikaldus on olnud Iirimaal üks kord surid mitu miljonit inimest, kartuliikalduse pärast. Paneme riskantse tegevuse kõrvale siis maaelu ja Eesti regioonides elu enam pole. Aga sina oled väga tõsine probleem, sa oled seda teemat analüüsinud, et, et lisaks seakasvatusele, millised Nad olid veel väga tõsiselt pihta saavad, et et ja kui palju inimesi või võib reaalselt olla selles ohutsoonis, keda, keda võib reaalselt see aafrika sigadega? Siin on hoopis ohutsoonis selline Eesti riigi võimekus üldse riik olla, sellepärast et kui me läheme poodis pidama, vaatame, poes ongi, mida ma Eesti toodangut osta saame, on sealiha ja sealihatooted ja leib sai. Nii et joogi peale selle, eks ole. Nii et siin meie iseolemisest on väga oluline osa ja seal töötavad ju tuhanded inimesed, sest ega siis iga lihtsalt ei kasva ise niisama, seal on söödatööstust, aga seal on teatud osa tehnilist infrat ja ja nagu ma ütlesin, tihti on maal seakasvatus see, mis hoiab küla üleval. Ilma sigadest ta küla enam ei ole. Aga külalised on meil niigi väheks jäänud. Aga kui siin oli juttu meetmetest, siis, siis ma väidan siiski, et midagi saab teha või midagi tegemata jätta, et kui siin on püütud kaardistada seda, kuidas sigade Aafrika katk on, on liikunud Eesti poole, siis on on üsna levinud arvamused, et see Aafrika sigade katk hakkas liikuma pärast Gruusia sõda liikus Venemaale, sealt edasi Valgevenesse. Lukašenka endise sovhoosi direktorina otsustas loomulikult korraldada ajujahi, mistõttu sead läksid veelgi kiiremini liikvele, jõudsid väga kiiresti Leetu, Lätti ja, ja sealt ja sealt edasi juba Eestisse ja, ja ka Leedus ja Lätis üritati väga kiiresti sigade arvukust vähendada ja, ja tulemus oli see, et väga kiiresti jõudis Aafrika sigade katk ka kodudes igavene. Aga samas, kui me nüüd vaatame, et, et kuidas Eestis on see sigade katk liikunud, siis see on, kuna meil jäi ajujaht korraldamata, siis Eestis on liikunud katke väga aeglaselt alles aasta pärast metssigade lavastamist jõudisse kodusigade ja, ja noh, me võime siin arutleda selle üle, et kas, kas meie need biokaitsemeetmed on, on paremad või, või mitte. Aga aga kindlasti võib siin siin olla ka ka üks põhjus selles, et et sigu ei aetud lihtsalt selle ajujahiga liikvele, ehk siis tänu sellele on, on seatootjad saanud natukene siin just põhja pool ka ka armuaega, et, et ennast ette valmistada siin kõikvõimalike meetmete näol. Ma ei tea muidugi, kas neil on finantsilisi vahendeid kõigeks selleks, mida need uued nõuded endas endast sätestavad. Aga, aga siinkohal on Yasse mõtlemisainet, et mida siis nüüd teha ja kuidas teha, sellepärast et ega päris hästi ei ole ka ettekujutus selle kohta, et mida konkreetselt ette võtta. Et kui siin on räägitud ka sellest, et näiteks Sitsiilias on see Aafrika katk juba juba siin eelmise sajandi keskpaigast sees, siis seal on lahendatud olukord selliselt, et farmid on tehtud väga väikeseks. Kui katk tuleb sisse, likvideeritakse sära, natukese aja pärast algab seakasvatus uuesti. Aga, aga Eestis on see olukord pisut teistsugune, meie seakasvatused eesotsas eksakuga on väga suured. Et Heido rääkis minu meelest imeliselt ära selle kuidasmoodi, meil on tegelikult kõik kõigega seotud, ega see, mida linnainimene võib-olla vaatab, et on tähtsuse järjekorras ehk kuskil seal tagapool olev probleem, et see kaudselt võib puudutada õige lähedalt. Jah, aga nüüd sinu jutt ongi selline. Ma mõtlen Laurit, et eks tuleb vaadata ja analüüsida Sitsiilia kogemust, sest tõesti on kolm suurt ülisort seavabrikud, siis on meil, kui need tuleb likvideerida, siis on meil seakasvatusega üsna keeruline, sest seakasvatus väike Farbise suurfarmis on erinevad ja seda personaliei ole niisama lihtne asendada, sest ühel on automatiseeritud suurfarm, aga teine on koht, kus tuleb seal sabast kinni võtta ja tõmmata, kui vaja on. Ja kui inimene ei julge seale ligi minnagi, igatahes Sist ikka siga kasvatama ei hakka. Nii et sellist seakasvataja põllumehe karja kasvatada, kultuuri on vaja hoida ja siis on võimalik detsentraliseerida seakasvatust ja minna sinu pakutud meetodile üle. Ja siga kasvab kuus kuud, nii et ei ole probleemi. Meil on aega kolm minutit, järgmisel nädalal toimub riigikogus üks põnev arutelu, kuigi mulle tundub, et selle arutelu tulemus on juba kõigile teada, ehk siis riigikogu hakkab arutama Kreeka kolmandat abipaketti, mille Euroopa Liidu rahandusministrid on heaks kiitnud ja mis juba mitmete liikmesriikide heakskiidu on saanud. Et eks siin parlamendid peavadki otsustama selle üle, et kas nii nagu Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping ja siis ka teised aktid ette näevad, et kas Abimised Kreekale antakse. Esiteks, kas see on ajutiste ületatavate finantsraskustes kõrvaldamiseks ja teiseks, et kas nende meetmete, mis siis on kokku lepitud, need reformid, mida Kreeka peab läbi viima, need kärped, mida tegema, et kas nende läbimise järel tegelikult Kreeka isemajandamisvõime ja toimetulek mingis mõõdetavas aja vaates taastub, nii et sellepärast siia ongi kaasatud riikide parlamendid väga paljudel juhtudel, et aga teaduslikult vist ei ole seda päris hästi võimalik välja mõõta, kuigi Heido saab kohe kommenteeri rida. Ja eks ta hetkel olegi nõnda, et kui siin Euroopa komisjon ja keskpank on võib-olla ühtedel seisukohtadel, siis rahvusvaheline valuutafond on pisut pessimistliku, nii et, et lõpuks on see otsus parlamentide teha, aga, aga nii nagu ei tohi, rääkis asjad, on omavahel seotud, et ega ka pankrot Veurolast väljumine võib ka lüüa õige ootamatult. Jah, ma tahtsingi just jätkata selle koha pealt, esiteks ma olen päris kindel, et see kolmas ei jää viimaseks ja eelviimaseks, vaid neid tuleb veel, sest SKT-suurune riigivõlg on selline, mida ühe perioodi ühe pingutusega kinni maksta. Kuid me peame aru saama, et jutt ei ole niivõrd investeeringust Kreekasse Kreeka pääsmisse, vaid terve Euroopa liidu ja selle poliitika päästmises, millega me oleme nüüd 25 aastat elanud ja millest me tunneme ennast paremini kui 30 aastat tagasi, nii et tegelikult maksame selle poliitika säilimist ja edasi tähendamis ka kinni. Nii et kui ka tuleb nüüd seal, ütleme üks kolmandik sellest rahast korstnasse kirjutada, siis see pluss pool, et me oleme Euroopa liidus, saame selle majandusruumises vabalt toimetada ja kõik muu, mis veel peale sealiha ja leiva vaja on, saame osta tollivabalt, see on suur väärtus ja et me saame vabalt liikuda ja me peame ka sellele mõtlema. Eks investor ütles mulle eile, et tema kaotas Kreekas poole sinna pandud rahast. Ega ta väga kurb ei olnud, ka inimesed praegu teile võis lugeda, siinkohal peame tänasele saatele punkti panema ja meie tänased esinejad on kindlasti ära teeninud vägeva aplausi. Ja selline oli siis rahvateenrite saade täna paidest arvamusfestivalilt, aga vikerraadio jääb siia edasi ning pärast kella 12. häid uudiseid on siis juba mikrofonide ees. Arp Müller ja Olev Kenk aga tänased esinejad olid. Heido Vitsur, Tarmo Tammerki, Ülle Madise ja Lauri Hussar.