1905. aastal sõitis Hispaania kuningas Alfonso 13. riigivisiidile Briti kuningriiki. Kuningas Edward VII korraldas oma kõrgestisündinud külalise auks Buckinghami palees piduliku õhtusöögi. 19 aastasele Alfonso-le jäi seal silma heledate juustega noor leedi muidugi uuriste otsekohe järele, kes kaunitar on ja seda, et tegemist on kuningas Edwardi noorema õe printsess Beatrice'i tütre Victoria Jevgenia väätembergiga, kelle vanaema oli kaua valitsenud briti kuninganna Victoria ise. Nii kohtus esmakordselt tulevane Hispaania kuninglik paar, kelle jaoks ehitati Hispaania põhjarannikule kantaabria maakonda, saantandeeri, linna uhke suveresidents, Magdaleena palee ikka ilusat pühapäeva vikerraadio Helgi Erilaid. Ja algaski jälle üks jalg. Oleks ju viisakas kõigepealt kuninglike Maieszteetidega natuke tuttavamaks saada. Alfonso Leon, Fernando Maria Haime Is iidroo, Pascal Antonio. Sellise nimega ristiti seitsmeteistkümnendal mail 1886 sündinud järjekordne Haanja munar eos nimede reale lisanud. On ihar spurgo, Lorrina konide soost valitseja, kes kandis oma kuulsate esivanemate nimesid, sai kohe sündides kuningaks, sest tema isa Alfonso XII oli surnud mitu kuud enne poja ilmaletulekut. Kõigele õnnelikum ja armastatum monarh siin maa peal kirjutas prantsuse ajaleht Le Figaro 1889. aastal, kui Hispaania kuningas oli kolm aastat vana. Tema ema, Austria Maria-Kristiina valitses räige endine Hispaaniat kuni poja 16 aastaseks saamiseni. Sellel päeval peeti kogu riigis suuri pidusid, härjavõitlusi, palle ja vastuvõtte. 19 aastasena hakkas noor kuningas endale sobivat kuningannat otsima ja leidiski mariti kuningakojast, nagu just kuulsime. Printsess Victoria Jevgenia Juulia Hiinam vaatenberg oli ilmale tulnud 1887 Baal moralil lossis, Šotimaal ja Alfonso meeldis temale ka, kuid noore Hispaania kuninga ema absburgloräänide seost Maria-Kristiina üldiselt see abielu ei sobi kohe sugugi. Põhjuseid oli tema meelest mitu ja kõige esimene oli see, et Victoria Yoyczyin ja vanaisa ise küll kuninglikust soost oli abiellunud aadliseisuse alamalt astmelt pärit naisega kes oli ainult krahvinna. Näete, kui keeruline võib elu mõnikord olla. Lisaks oli Victoria ju siin ja veel protestant, kes Hispaania kuningakotta abielludes pidi usku vahetama. Tõsisem põhjus oli muidugi see, et noore printsessi vanaonu kuninganna Victoria vend Leopold oli kannatanud hemofiilia all. Niisiis oli võimalik lausa 50 protsenti. Võimalik, et ka Victoria Jevgenia on selle tõve edasikandjahäälse. Alfonso ema tahtis, et poeg võtaks naise, tema eneseperekonnast, absburg Noräänide kuningakojast, teise katoliikliku printsessi, sest Vättenbergid pole ikka päris õige kuninglik sugu. Kui teemad, ka kuninglikud emad peavad ikka lõpuks oma poegade valikutega rahule jääma ei andnud Hispaania Maria Kristiinal muud üle, kui saata oma poja väljavalitu, emale printsess Beatressile ametlik kiri, milles teatas, et tema poeg Alfonso soovib abielluda Inglismaa printsessi Victoria Jeniaga. Päevased kõrgessost sugulased kohtusid Prantsusmaal Šveitsis ning seejärel sõitsid printsess ja tema ema versaisse, kus Victoria jõutšiinja tulevane Hispaania kuninganna õppis tundma katoliku usku. Tema usupööre toimus Sebastian is. Märtsis 1906. Ja kuninglikud pulmad toimusid 1906. aasta mais Madridis kui uhke pulmarong kirikust kuningapaleesse teele asus. Kaubeldav rahvahulk, ümberringi Heutis anarhist, matteo moraal ühe maja rõdult kuningapaaride õllele, mõmmi. Kuninganna elu päästis see täpselt pommi lõhkemise. Hetkel pöördus ta kõrvale vaatama Püha Maria kirikut, millele Alfonso parasjagu ta tähelepanu juhtis. Vaid Victoria Jevgenia pulmakleit härdus tõlla kõrval ratsutanud valvesõduri grega. Pomm tappis ja haavas paljusid pulmarongi vaatama tulnud inimesi, kuid kuninglik paar jäi terveks. Ja alati nii vaoshoitud, jahedalt ja vihmaselt Inglismaalt saabunud verinoor kuninganna pidi mõistma, et tema elu jätkub nüüdsest hoopis teistsuguses kirglikkus. Samas temperament ses kaugeltki mitte ohutusmaailmas. Hispaanias. Ega hispaanlased kohe oma uut kuningannat omaks ei võtnud. Olukord paranes siis, kui sündis troonipärija prints Alfonso. Kuid õige pea selgus, et noor prints oligi oma emalt, õigemini siis viimase vanaonult hemofiilia pärinud. Tema veri ei hüübinud korralikult, mistõttu kõige väiksemgi haav võis eluohtlikuks saada. Kuningas Alfonso 13. ei suutnud seda oma naisele õieti iial andestada. Kuigi paaril sündis kokku seitse last, viis poega ja kaks tütart ning hemofiilia all kannatas vaid kaks poega. Kuningat paari abielule. Niisugune mure perekonnas muidugi hästi ei mõjunud ning Alfonso hakkas mujalt lohutust otsima. Victoria Jeanie aga pühendas heategevusele haiglad, Punase Risti organisatsioon koolid, Hispaania vaesed jäid tema eestkoste alla. Hispaanlased võtsid lõpuks oma kuninganna omaks ja tema tööd hinnati kõrgete aumärkidega. Tema nime said endale teatrid, sillad ja isegi üks sõjalaev. Esimeses maailmasõjas jäi Hispaania neutraalseks riigiks kuningliku suguvõsa liikmeid leidus ju kõigi sõdivate maade kuningakodades. Valgas Alfonso 13. asutas isegi organisatsioonid, mis aitas kõigi sõdivate riikide sõja pange. Selle peakorter paiknes Hispaania kuningapalees Madriidis. 1918. aasta gripiepideemia ajal haigestus tõsiselt kaal fonsoise. Neutraalse Hispaania uudised levisid üle maailma ja kuigi haiguskoldeid oli ka igal pool, mujal arvatud Haanjas, on asi kõige hullem. Niisiis hakatigi seda epideemiat Hispaania klipiks kutsuma. Edasiste sündmuste mõistmiseks tuleb meenutada, et Hispaania oli 19. sajandi lõpul veel vägev koloniaalimpeerium, mis 20. sajandi alguses lagunema hakkas. Lõunaks sai Maroko, mida Hispaania kaotada ei tahtnud, kuid monarhia vastased leidsid, et sõda marokopärast nõuab mõttetult palju raha inimelusid. 1923. aastal kehtestas kindral Miguel Primo de Rivera riigis sõjaväelise diktatuuri ja valitses diktaatorina kuningas Alfonso toel kuni aastani 1930. Hispaania majandus oli juba mitu aastat lausa kriitilises seisus ja 1930. aastal astus kindral priimoderi. Veerand tagasi toimusid valimised ja uus vabariiklik valitsus kuulutas välja teise Hispaania vabariigi. Kuninglik perekond lahkus riigist, elati Prantsusmaal, jäi Itaalias, kuid Alfonso 13-st troonist ei loobunud. Seda tegid 1933. aastal tema kaks vanemat poega Alfonso Jahaime. 1934 hukkus kuningana noorim poeg Gonzalo autoõnnetuses. Nii jäi ainsaks Hispaania troonipärijaks kuninga kolmas poeg, Barcelona grafuann. Tulevase Hispaania kuningas Juan Carlos esimese isa. Hispaania kodusõjas toetas Alfonso natsionalistide, kui viimased võitnud olid, teatas aga natsionalistide juht, kindral Francisco Franco, et Alfonso kolmeteistkümnendat uuesti troonile ei tõsteta. Jaanuarist 1941 loobus Alfonso Hispaania troonist. Ta andis selle üle oma pojale Huannile. Juba sama aasta veebruaris lahkus Roomas elanud Alfonso 13-st siit ilmast. Hispaanias, kuuludes diktaator Franco välja. Hullem rahvusliku leinapäeva Alfonso matused peeti Roomas ja kuningas maeti sealsesse Hispaania kirikusse. Kuid jaanuaris 1980 toodi tema põrm hiigelsuurde ja salapärasesse Ell Eskoria Halli Madridist Loode-poolseisvasse lossi kloostrisse. Jah, mausoleumi. Kuninganna Victoria hoiutšiini ja oli sunnitud 1942. aastal Roomast lahkuma. Itaalia valitsus nimelt kuulutas ta persona non grataks, põhjuseks tema halvasti varjatud poolehoid Itaalia ja Saksamaa vastu võitlevatele liitlasriikidele mis oli loomulik, sest Victoria Jeanie pärines ometi Briti õukonnast. 1968. aastal käis Victoria Julsiin ja kiirvisiidil Hispaanias oma Vea poja kuningas Han Carlose poja Felipe ristimistalitusel. Feliidest sai Hispaania kuningas juunis 2014 või tema isa troonist loobus. Hispaania kuninganna Victoria Jevgenia suri 81 aastasena Lausanne'is aprillis 1969 ja ka tema põrm toodi hiljem kuningliku hauakambrisse Ell Eskoria kallis abikaasa kuningas Alfonso kõrvale. Selleni on Hispaania kuningapaari lugu, kellele 20. sajandi esimesel kümnendil, kui nad olid noored ja õnnelikud hakati ehitama toredat suvepaleed põhjarannikul seisvasse Santandeeri linna Magdaleena poolsaarele. Taarja maakonna pealinnas Antandeeria ajaloo kohta on vähe andmeid. Rooma ajastul oli siin sadam Victoria, Julia briigensium ning just Magdaleena poolsaarelt on leitud märke kunagi siin seisnud mosaiikpõrandaga hoonetest Hermes pronkskuju, münte ja keraamikat. Kirjalikes dokumentides on linna mainitud esmakordselt aastal 1068. Legend pühade märtrite kiriku kohta samal Rostra mäel on aga hoopis varasem. Ja ja selle toonio tõenäoliselt vennad olid kolmanda aastasaja lõpul Rooma leegioni sõdurid, lärjohas ja kristlased, mis tähendas aegadel eluga riskimist. Rooma keisriks, oli siiski, oleks Jaanus, tema hoidis alles Vana-Rooma tavasid, soosis Jupiteri kultust ning jälitas jahukas kristlasi, emeteerija ja sele. Toonia võeti kinni, neid piinati ja sunniti oma usust lahti ütlema. Ja kui vennad põldusid, raiuti nende pead maha. Ja need jõudnud kummalisel kombel kivi paadis sandandeeri rannikule ning siinsed mungad võtnud selle hirmuäratava saadetise reliikvia noh, oma hoole alla. Märtritest emeteeriastjasele tooniast said kohalikud pühakud ja sadamalinna stantandeeri, kaitseb. Kaitsjad ei aidanud linna 1893. aasta novembris, kui sadamasse jõudis laev, mille laadungiks oli 51 tonni dünamiiti ja tekil tsisternid väävelhappega. Ohtlike ainete vedamise reegleid oli siinkandis pidevalt rikutud. Õnnetus juhtuski. Plahvatuses hukkus ligi 600 inimest ja umbes sama palju sai vigastada. Purunesid nii sadama ümbruses seisnud majad kui mitme kilomeetri kaugusel merele ankrusse heitnud laevad. Järgmine õnnetus, mis Antandeeri linna tabas, oli suur tulekahju 1941. aastal. Tuli levis tugeva lõunatuulega kiiresti ja möllas linnas. Tervelt kaks päeva hävitas sadamapiirkonna ja keskaegse linnaosa nii vanad puuehitised kui uuemad kortermajad. Hukkus siis õnneks vaid üks inimene, kuid tuhanded jäid kodutuks. Mageda lõuna poolsaarele, kuhu sajandi alguses oli rajatud kuningas Alfonso 13. suveresidents. Tuli, ei jõudnud. Marja-Leena poolsaar ulatuks Verilahe suudmesse Hispaania põhjarannikul kantaabrias ja siia hakatigi 1908.-le aastal jalutamas Antandeeri linna ja tollal ka kogu Põhja-Hispaania tsiviilarhitektuuri kõige uhkemat hoonet kuningas Alfonso 13. ja kuninganna Victoria Joyczyinja suveresidentsi. Selle ettepaneku tegi sandandeeri linn, nõukogu, kes tahtis oma rannikulinnast kogu Hispaanias tuntud suvituskoha ja kuurordi arendada ja mis võiks olla külastajatele veel parem lähimaks suvituspaiga reklaamiks või teadmine, et kuningas ise kogu oma perekonnaga just siin oma suvesid veedab. Suvepalee kavandeid tuli kokku kaheksa ja kuningas vaatas need San Sebastiani süle. Mõnede päris tuntud arhitektide tööde seast valiti välja kahe noore kanta Araabiast pärit ja just Madriidi arhitektuurikooli lõpetanud arhitekti Gonzalo pringaasi. Jahaabeeerr Gonzales Beria, Anža töö. Oma ase mängis selles valikus seegi, et arhitektid olid oma projekti kuninglikuks paleeks nimetanud ja see meeldis eriti. Kandideeri linnanõukogule, kes oli otsustanud kogu Magdaleena poolsaare väga diskreetselt kuninglikule perekonnale annetada. 1908. aasta 23. septembri ajaleht Lavostegantaabria kirjeldas võitnud projekti järgmiselt. Palee on kavandatud inglise stiilis. Silmatorkavad, uhked õiendid, terrassid rõdud ja stiilset tornid. Selline ehitus ei sobiks Inglismaale maale, kuid meil, Hispaanias on ta suurepärane. Kuningas Alfonso Kolmeteistkümnes võttis sandandeeri linn mina annetuse vastu ning käis Magdaleena poolsaarel vaatamas paika, kuhu tema suvepalee pidi tõusma. Tema ise otsustas, et see tuleks ehitada poolsaare kõrgeimale künkale. Kuningas Hanna Victoria Jeanie tegi sisekujunduse plaanides mõned muudatused, näiteks kuningaruumid viidi alumiselt korruselt üle peakorrusele. Ehitustööd algasid 1909. aasta märtsis. Hoone pikkuseks arvestati 91 meetrit, laiuseks 21. Plaan nägi ette viis korrust keldrikorrus, põhikorrus, meie mõistes esimene pea korrus, öine, see kõige tähtsam ülemine korrus ja pööning. Välistööd lõpetati kahe aastaga. Palee siseplaane nägi kuningad paar esmakordselt juba 1910. aastal ning monarhi otsustasid sisustada hoone omal kulul Elbardo palee hispaania stiilis mööbli ning Vilbaos valmistatud parasjagu Inglismaa kõrgklassis moes olevate esemetega. Sisekujunduse viimistlemiseks kutsuti kohale mitmete maademeistreid ja kunstnikke. Kuninganna Victoria Jevgenia jõudis küll ise Magdaleenasse esmakordselt alles 1912. aasta septembris, jälgis valvsalt lossi ruumide sisustamist ja andis täpseid näpunäiteid, niiet mööbel paigutati Magdaleena paleesse puhtalt tema maitse järgi. Palee võti anti kuningapaarile pidulikult üle seitsmendal septembril 1912. Võtmele oli graveeritud Santandeeri linna vapp ning kuninga ja kuninganna nimetähed A b ja w w tähendas siin vorboonide dünastiat. Laamangreleenas Magdaleena palees veetis Alfonso 13. koos perega kõik suved aastatel 1913 kuni 1930 tohutu hoone sisustati kevadel enne kuningapere saabumist uuesti, sest osa palee mööblist ja kunstiesemetest viidi talveks mujale. Järgmiseks hooajaks oli muretsetud ka uudne mööblit ja kunsti. Need palee sisemus muutis igal aastal pisut oma ilmet. Suveks kogunes siia kogu Hispaania kuninglik perekond, kes sai selles ühtaegu uhkes ja koduses palees hoopis rohkem ja vabamalt suhelda kui ametlikes lossides. Muudel aastaaegadel. Kui ajad muutusid ning kui Hispaania kuningriigi asemele tekkis teine Hispaania vabariik, võttis uus valitsus rahulikult ülega Magdaleena palee hoone oli ju tegelikult Santandeeri linna kingitus kuningale. Nii et ülevõtmisest ei tehtud kuigi suurt numbrit. 934. aasta sügisel palus kuninganna Victoria Jeanie Madriidi Briti konsulaadi kaudu, et Hispaania Haanja vabariiklik valitsus annaks loa osa Magdaleena palee mööblist paguluses viibiva kuninganna Londoni residentsi saata. Hispaania kuningapaari endises suvepalees. Magdaleena poolsaarel hakkas 1900 kolmekümnendatel alguses tegutsemas Antandeeri rahvusvaheline Ülikool, mille tegevus jätkus ka pärast seda. 1982. aastal kuulutati palee rahvuslikuks ajaloo mälestuseks. Üheksakümnendatel võeti ette suured restaureerimistööd, kuid arhitektide pringaasi ja reansso põhiprojekt jäi ikka alles. Osa paleest on tänapäeval muuseum ning seal on püütud taasluua kunagiste kuninglike suvede õhkkond ja meeleolu. Suure hoone teistes ruumides peetakse kongresse konverentse ja rahvusvahelisi kohtumisi. Selline on Magdaleena palee pikk ja värvikas lugu. Enamasti rohelusega kaetud Magdaleena poolsaart ühendab heledas andanteeri linnaga piklik maariba. Palee seisab kohati päris järsu Astanguna ookeanivette ulatuva künka tipus poolsaare põhjapoolsel rannikul selle ümber. Meil on võrratud aiad ja suur park. Magdaleena palee maapoolne fassaad koos peasissekäiguga on ilmatu pikk ja arhitektuuri mõttes ka ilmatu põnev. Eklektiline fassaad, mis ühendab asjatundjate arvamusel nii Inglismaa Prantsusmaakihis Vanja arhitektuuristiile. On näha, et arhitektid hakkasid nüüd juba rohkem kui sajand tagasi looma üht tõeliselt Maieszteetliku hoonet kuninglikku paleed kuninglikus, see tähendab pikki sajandeid ajalugu, millest jutustavad lõputud lossid ja lossidele, on iidsed traditsioonid, eri ajastute stiil, millest saab mõndagi laenata. Samas pidi too kuninglik palee sobima ka rannikulinnas Antandeeri ning siinsete suve ega üldse suvega, mil elurõõmsam helgem ja rahulikum kui muudel aastaaegadel. Ja muidugi pidi selles palees peegelduma Hispaania. Sümmeetriat pole Magdaleena palee fassaadil mõtet otsida. Surmavate klektikat leidub nii palju, kui süda soovib. Esmalt paistavad silma kaks torni kõrgem ja vägevam kaheksanurkne Orion jääb fassaadi vasakule poole. Torni tippu igast nurgast tõusevad veel ümarad tornikesed. Neid ühendab ringidega kaunistatud madal kivimüür. Teine torn seisab fassaadi paremal poolel, samuti kaheksanurkne sakilise tipuga Torn otsekui vanal kindlusel, kuid on esimesest tornist tunduvalt madalam ja selle alaosa külgneb hoone seinaga. Palee on üleni hele neli nurksetest valgetest ja hallikatest kividest, mis hoone seintel ja nurkades toredaid ruutornament moodustavad ja fassaadi muudavad vahvalt mitmeid kesiseks, erineva suuruse ning kujuga korrapärased. Nelinurksed eelduvad hooneosad, mis kõik lõpevad ülal suursuguste kolmnurksete viiludega. Kahe viiluga nurga pitsilised ülaosad akende kohal moodustavad erkpunaseid orne momente ning mõlemad sellised viilud jäävad taas fassaadi vasakpoolsesse ossa. Suure ja kõrge kaheksanurkse torni lähedusse punast leiduka, parema lossi poole katuseakendega unistuses. Niisiis, tornid, valguse ja varjude mängu tekitavad endid ja erineva suurusega kolmnurksed, katuseviilud ja muidugi rõdud, valus traadid ja terrassid, uhkeim terrass tekib peasissekäigu ette. Viivad kahelt poolt laiad, mõnusalt madalad trepid, mida piiravad hapratest kivi ornamentidest palus traadid. Peasissekäiguosa on palee fassaadil kõige pidulikum. Selle tippu kaunistab toore looklev viil ja viilu all seinal seisab kuninglik vapp. Magdaleena palee aknad ja uksed on piklikud ja nelinurksed. Nende kohal on sageli veel väikestest ruududest koosnevad väiksemad aknad ja kogu ebasin. Meetriline fassaad on ühtaegu nii rahutu ja mänglev kui klassikaliselt. Korrapärane ja malbe. Palee merepoolsel fassaadil ulatuvad hoone mõlemas küljes kaugele ette suured tiibehitused. Nende vahel seisab uhke sammas eeskoda, kuhu külalised õlgade käsisse võisid sõita. Hispaania kuninga suvepalee Magdaleena palee sisemuses on aegade jooksul mõndagi muutunud kuid eriti muuseumi ruumides on püütud ajalugu alles hoida. Avaras fuajees ees on suur hele kamin, mida ehib taas kuninglik vapp. Heledad seinad ja soe tume puu toredad palustraadidega puutrepid kulgevad koduselt mööda seinu ja moodustavad järgmistel korrustel väiksemaid ja suuremaid. Siserõdusid rasse. Kaunid lõiketrepi Sämmastel ja palust raadil, kristall-lühtrid, ornamentidega ehitud Stocklagedes ja valgetel seintel. Hinnalised ajaloolised maalid. Puude ahveldistega, seinad kunagises kuninglikus söögisaalis. Ehtne ja õige sisustus, praegu muuseumina avatud ruumides kuninglikus hallis kuninga kuninganna ja nende lasteni raamides ning suurtes tantsusaalides. Siin on aega püütud 100 aastat tagasi keerata, tuua tagasi need 17 suve, kui igas juulikuus saabussantandeeri Hispaania kuningas Alfonso 13 minnes oma pere ja lähimate nõuandjatega ning igal aastal tekkis mõneks kuuks just siia hispaania tähtsaim paik, kus ja suuri otsuseid tehti. Ja võib vaid kujutleda, et võib-olla oli noil ammustel aegadel siin suures valges lossis ka mõni muretu suvi, kus kõik oli korras eluga, olles rahulikult aega aeglasemalt. Meri loksus vastu Magdaleena poolsaare kõrge künka alus, kaljusid, päike paistis ja ümberringi õitses ning pakkus oma ande. Helge ja külluslik loodus. Kuninglik suvi kuningale.