Väino Tõevere Kaur osana. Olgu ma la ma ju Jaa jaa. Tiiti. Mis ta saama ja ta ei loe. Aga? Aasta. Aga aga no ma Osta soodsa rooli tookord vaadata, aga see. Siin. Joosta see Nii ja kolmas doi. See pala. Oo-oo. Kalevala teema juurde oled sa õigemini pealgi korral pöördunud, meenutame kas või seda Raua needmine on oma algtekstist ka ju Kalevalast pärit. Peale selle oleks esimest unad kasutanud Kaleva last 30 teist ja 30 kaheksandat. Need on omaette terviklikud teosed, kuid seitsmeteistkümne suuna on nende hulgas kõige ulatuslikum. Kui aga võrrelda seda, sa oled ka Kalevipoja teemadel teinud siis mulle näib, et kuidagi Su kiindumus oleks nagu suurem Kalevala suhtes, millest see tingitud on? Noh, Kalevala on kõigepealt algupärasem teos kui Kalevipoeg ja juba sellepärast on ta absoluutväärtus suurem, tahab seal rahvalaule palju rohkem sees tekste jale sõbras rohkem kaitsvalt enda luuletused. Nüüd, mis Kalevalasse puutub, siis Kalevala juurde ma olen tulnud öelda suure ringiga, algas see tõepoolest rauaneedmisega aga siis oli mul mitte härra niivõrd eesmärgiks, kuivõrd rahu ja sõjaküsimus, hävitusvahendite arenemine, vot see aspekt selles raualoos, mis Kalevas leidub siis oma kale pärale lähenenud meie lähemate sugulasrahvaste folkloori kaudu. Juba nimetatud Kalevala koosneb suures osas Karjala-Soome folkloorist rahvaluulest rahvalaulust. Nii on ju meie, Eesti, eriti põhjaeesti rahvalauludes väga palju sarnast nõndanimetatud Kalevala lauluga. Ja siis edasi, kui ma tegelesin vadja pulmalauludega siis isuri eepos, ega sa võib otsene kokkupuude Kalevala maailmaga, sest on teada, Lõndrud sai, saab materjali istmelt Ingeri maalt. Sellepärast siis nii suuri kui ka soome ingerisoome kui ka vadja materjalis on palju kokkulangevusi Karjala rahvalauluga üldse ja, ja Kalevala temaatikaga eriti. Nii et seal sattusid mulle kui lauldavate laudena, see tähendab 70. aastal, kui ma kuulsin näiteks ilma loomise lugu või, või seal undarmo ja kaller vōi lugu, mis on ju tuntud kuller, vohh teema paralleelis Kalevi. Ja vahepeal oli veel vepsa materjal, Ulees Vepsa rajad tehtud sari terve rida. Marju eelnesid otseselt Kalevala teksti poole pöördumisele nüüd juba kui Kalevala kui terviku kui fenomeni poole ja olin paar väikest tellimust ka Kalevala aasta puhul, aga peamine ülesanne oli mul leideks teema või midagi Kalevalast, nii, millest saaks teha mingi suurem teos. Mis oleks seotud siis ka meie meeskooriga meeskoori kontsertreisiga Soome just nimelt selle aasta suvel, 25. juubeliaasta suvel. Ja siis, kui ma jäin selle juurde mõtlema, siis sain väga palju abi oma perest. Mu abikaasa on ju väga hästi kirjanduse asjadega kursis ja ja aitas mul selles mõttes leida õige vaatordsele Kalev alale, mida minul oleks siis tarvis. Me teame ju, et Kalevala teemadel on loodud terve rida tuli siia teatriteoseid, aga kõik need on muusikalises mõttes siiski läänelikule. Jõudsime selleni, et kale pärast tuleb võtta tema enda vorm, see, mis kalas on olemas olnud muna, üks koroona tervikuna. Ja kuna poisid on meil varemgi huvitanud ja arvestades ka seda, mida kalevlased juba kasutatud aga on üks lugu harva teost, see on seitsmeteistkümnes Rõna ehk vibu seas käimine. Võib-olla oli hiidnõid, kes oli, on, aga sellele aga ei olnud ka. Kogu see kala on ju nii, et ta on nagu on, nagunii ei ole nagu ka väina mööduletis diabeet ilma naela ja haamrit vaid sõnadega, nagu ta isegi oli nuts, ei ole neid, kes siis. Kolm kõva sõna, mis oli tarvilikud padi lõplikul viimistlemisel ja läks neid saama, on siis varustatud kõikvõimalike raud ja teraskaitseriistadega ja nibu jääb suu lahti, tahab võib-olla sisse ja hakkab vibusele valu ja häda tegema. Ja vibul on siis selleks, et et sellest paaridest lahti saada, hakkab sõnul laduma tõrvese Runa keskmine osa koosnebki nendest sõnadest, mis Nad pahasid välja. Vähenemine oli tema jaoks paa, aga Väine meeldinud rist. Ta tegi seal kõhus endale paadi aeru, ta sõitis mööda kõhtu ringi nurgast nurka ja enne ei aidanud, kui tibla nullist talle need tarvilikud sõnad öelnud, muidu täitsa momendid seal ei olegi, vaid jutleb ümber ümber selle. Ja siis lõpuks on jälle kirjeldus sellest, kuidas meil siis on sõnad kätte saanud, tuleb välja jälle uuesti ja läheb koju, lõpetab paadi tegemise. Aga kogu see una tervikuna koosneb peamiselt lõikudest. Loitsud need on vist üleüldse kõige ürgse jõuga. Looming. Jah, ja väga suur, üha õitsema ei tunne tänapäeval ära enam loitsud on. Aga teisest küljest loits iseenesest ju ei näita inimese tugevust või nõrkustest, ta palub endale abi väljastpoolt. Sõnades peitubki inimese jõud sõnades teisiti öeldes teadmises sõnade kaudu. Loitsu mõte ongi see teha kellelegi selgeks, et ma tean, kuidas see asi käib. Ja niiviisi raba need, mis juba eriti selgelt väljased rauda haaratakse sellega, et ma tean, kuidas tehti kirjeldaks revolen, kuidas seda tehti. Sellega saadakse võim selle asja üle. Sa tead, seal jõud. Meie uuemas muusikas ma mõtlen rahvalaule lähiminevikust ei ole meil olnud eriti löök instrument, et aga näiteks loiksimine paljude rahvaste tavades see kaasneb just nende trummidega, see vist mõjutas sinul instrumentaariumi valikut seitsmeteistkümnenda runo tegemisel. Jah, nii see on, roitsimised tarvitati mitmesuguseid abinõusid. Abiriistu arp on siis eestlasele arbu ja tähendab tööotsijad. Ja arp on see see instrument, mis on, siis võiks ju seal abiks. Kõige sagedamini tõepoolest on see nõiatrumme ehk šamaanitrumm põhjarahvaste juures kuni viimase ajani tarvitusel olnud nii loitsimise juures kui ka hiljem juba igapäevases olmes, näiteks tantsupidudel Lennart Meri hambel ja sellised nõiatrummid käes hoitavad sellised trummid. No olid levinud ka läänemeresoome rahvaste juures praegu olemas ratastele, kes seal on ka meie sugulast. Soome, Karjala ja ka Eesti rahvaluule sobib väga hästi oma struktuurilt väga hästi selliseid trummilöömisega sinna juurde. Ma olen neid trumme kasvatanud, jah, juba esimest korda oligi see Rovoneetmises. Hiljem veel rahvatantsupeol sai ükskord proovitud, neid see küll ebaõnnestus. Ja nüüd siis seitsmeteistkümnenda Rena puhul võtsin uuesti kasutusele need. Ettenähtud seal tegeletakse seitse tükki, nii et alguses üks mängib hulka, siis hakkab hiljem lisanduma teine, kolmas, neljas ja pärast kõik seitse seitse on ka. Ja harv nagu jaga. Sul on seal põhiliselt kasutatud kahte meloodiat. Mõlemad on Karjala-Soome päritolu. Kas sul tuli väga palju enne läbi otsida igasuguseid rahvalaulukogumikke kuni sa nende peale sattusid? No võib öelda küll, jah, mul oli riiul täis siin kõiki neid raamatuid, kus on läänemeresoome rahva helise Soomes välja antud ja meil väljendatud kõik olen püüdnud endale saada. Eks neid ole ehitatud ka juba aastakümnete jooksul. Nüüd ülemöödunud suvel aga oli mul võimalus viibida Soomes rahvaluule arhiivis ja seal mulle lahkesti anti ette kõik magnetofonirullid kõikidest igatahes 1905.-st aastast paragrahvi rullidest ümbervõtetega kuli salvestusteni, mis oli tehtud kuskil 50.-te aastate lõpus, nii et meie päevadeni. Ja võib öelda, et see Karjala laulnud ema pingest janused, sellest eksisteerid võib-olla veel praegu eksisteerivad nii oma endise aegses olekus, tähendab traditsioonilise kunstina suust suhu kantud. Põlvest põlve edasi kandunud materjal on seal laulud, laulud ja sealhulgas on siis ka Kalevala laule, väin on ühise lugusid ja Ilmarise lugusid. Nii et need mõlemad ehedat Kaleva laast pärit laulule Ja need viisid, mis on rõhutatud, et selles siis sõnas kaks neid on üks on Väino naise jaoks ja teine on Kibuse jaoks. Ja lõpuks peavorm siis on nagu formaalselt nagu olemas meil väljumisi jaoks valisime sellise kõige tavalisema nõndanimetatud Kalevala rütmi. Ei ole sajantaktimat seal seal, nii niivõrd tundub, et allaks viis, viis neljandik, et see on niisugune ebatasakaalukas rütm. Aga kui hakkad seda vaatame, siis, siis tundub, et see on ainuvõimalik üldse. Ja see on niivõrd lihtne sellele midagi. Hõbesee oleneb värsistruktuurist. Tas juhtstruktuur on ju ühine meni nii karilaste, soomlastel kui ka meil ja annab ka meie laulud hästi-hästi lauluainetega Kaleva viisidega. No üks tüüpiline viis on see, millega tavaliselt tsiteeritakse Kalevala algust. Nii lund. Vi Aivoonjajatele Vi üks, kaks kolm, neli, viis. Üks, kaks, kolm, neli, viis. On natuke keerulisem meie jaoks, aga mitte muidugi rahvalaulikute jaoks, see on seal viis kaheksandiku, on seal, esineb kiiremas tempos seal oma loomult natuke ürgse viis. Huvitav sünkoppidega üldiselt meie puusiks koopi, nagu oleks arvanud. Ei oleks, ei ole, ei saa midagi, seda võib-olla ei peagi sind kombiks nimetamata see meile tuntud kiigerütm. Hällilaulud. Vibrus jaoks ma tegin ise teema, mis põhineb ka lõuna karjalast pärit viisile. Selleni viis, kaheksa Kendamised sisaldav rütm. Esimene pool on viis, 85 80, siis tuleb neli miljondikku. Kui need moosi, et siin ennem kui need moosi, et siin sina rütmiline See tundub raskem meile akadeemilistele, muusikutele aga rahva laulikel, see on raske. Noh, see on natukene hämmastunud, võib-olla just selle üle simusi, tervet ruumi annab laulda viibides foorikasime, tunned et alguses nagu ei osanud seisukohta võtta, aga kuskil poole peale, siis äkki satuvad transsi kõik kuulajad järjest rohkem lööma tuleb. Ponotoonsusel on ka omamoodi võime inimest hakata tasapisi üles kütma ja haarama. Jah, eks see võti on siin rakendatud mingil määral, aga ma siiski ei kujutanud ette, et 40 minutit järjest saab laulda ühte sõnaviisi samas rütmis ühesuguse tugevusega. Nii et ma siin olen teinud järeleandmisi muidugi meil käibel olevale lääne akadeemilisele muusikale, stiilile. Ega sa ei ole ära lugenud, mitu korda üks patiiv näiteks? A osas läbi käib? Ei ole lugenud, aga ma tean, et selles peatükis on 628 rida umbes kaks kolmandikku või ütleme, kolm viiendikku sellest on väinamise viisiga ja siis keskmine osa, mis üle jääb, on siis. No sellisel juhtumil on muidugi siiski instrumentide juurdetoomine lausa hädavajalik ja nende kasutamine arvestades siiski nende omamoodi piiratud võimalusi peab olema kohutavalt ökonoomne. Jah, siin peamine ei olnud mitte see, kuidas välja mõelda instrumendi mingit partiid, seda muidugi ka natuke, kuivõrd palju teada anda. Kui paljudes kannelt mängida laste alguses, sest meil on siin kasvatatud kaks karjala kannelt, viiekeelset kannelt, mis mängivad alguses sissejuhatuseks, sellele hakkab siis tuleb peale, alguses läksid, on sooloesitus, hiljem koor tasapisi väiksemate rühmadena, siis suurema rühmana ja siis juba terve kooriga. Kuskil tuli see kannel väike jätta, sest meeskoorijõud on palju tugevam kui kaks väikest viiekeelset kannelt. Nii et siin planeerimine pidi olema samuti hiljem kasutasin ma siis vibuse juures, kasutasin veel puutrumme, et pillid, Me saime karjalast kingituseks ülemöödunud aastal siis kasutatud siin vurri ja temale sõnast instrumenti, mille ma nimetasin ise turistiks. See on selline, puulistab, mida nööri otsas keerutatakse. Noh, kas ülepea või niimoodi suure ringiga ja see teeb väga, sisendavad heli. Vaat just sellise ühe motiivi pidev kordumine. Siin peab hea psühholoog olema. Endast paneme kuulaja seisukorda, millal temal tekib see piir, kus ta vajab uut elementi. See on õigus, jah, kuidas sa seda teed? Ei tea, iga kord mõtlen uuesti, kuidas teha selle materjaliga on ju see asi, et ei saa siin eriti korrata teatavaid võtteid või vorme, mida on juba varem kasutati iga kord peab midagi uut välja mõtlema, iga kord pikkusi mõõtma, uuesti jälle kujutlema ja lausa mängima klaveril järjest helidest tajuda. Ja noh, siin nakkusele helide sisse, kuigi siin laua taga tööd enamasti oligi, ega siin midagi niisugust ei ole, mida tingimata nüüd klaver pidi ette mängima endale, aga, aga kontrolli jaoks oli klaver tingimata vajalik, nabis see helide sees olemine, sa tajud seda kui kaugele sa juba oled, kusjuures mul oli tekst tervikuna ees, ma võtsin põhimõtteliseks, mitte ühte rida sealt Velleta. Et mul tuli planeerida kulminatsioon täpselt viieni, mitmenda värsi peale ükskord see on ja nii ja nii mitmendal teine ja leida selliseid teostuse lõksusid, millega kõik need sõnad ära vormida. Kuidagi see on huvitav asi selles mõttes, et siin ma ei oska midagi nõu anda või õpetust teistele, kes tulevad, küsime meelest mulle pakkuda, isegi konservatooriumi tule annab tunda. Kuidas sa teed seda asja, ma keeldusin peamiselt sel põhjusel, et ma iga kord teen uuesti ja mul ei ole mingit niisugust teoreetilist baasi, millelt ma lähtun peale kõige üldisemate tõdede tähendab ikkagi intuitsioon, intuitsioon, kord tuleb intuitiivselt see leida, see õige lahendus loomulikult ideega valeks osutuda, aga teooriat ei ole, et ma saaks seda teistele edasi anda.