Teie uue, peatselt ilmuva valit luulekogu pealkirjaks sai Suur Suislepa puu. Kas sellel pealkirjal on ka sügavam tähendus, sellel on sügavam tähendus mu enda jaoks, vaevalt nüüd lugeja lugeja seda väga teada saabki sellest kogust. Aga minu enda jaoks on sellel tähendus küll. Sest et minu lapsepõlves kasvas mu vanavanemate kodu rohtaias suur õunapuu Suislepa ja see oli minu ema õunapuu. Ja sellest ongi nagu hakanud hargnema kõik need lastelood, mis ma olen kogenud ja kirjutanud. Ja sellepärast ma siis niisuguse koondkogu pealkirjaks paningi. Kas selles luulekogus on ka? Nimiluuletus on küll ja Suur-Suislepa puu. Keskmu ulm, kauged lapsepõlve kasvab kõrge Suislepa puu veelgi, korjan õunu, põlle selle alt kõik sügise kuu. Ema õunapuu, mahe varjav, kaitsevaim koduvärava suus haljaslatt vastu taevaharja võra päikeses, täike puus. Laias võras, mis habras hõrkus, igale munal on lapsee palg ninal, tedretäpid ja tõrksus, koerus Naeru nälg, nutuse, alglaste õunapuu, suviseid rivisse, rohtu puistamas, enne muid. Rohekumava on koja sisse tõmbab poisse ja tüdrukuid. Oi, sealt ülalt näeb kaugeid paiku. Meres Hiinasse sööbib silm valge seemnega Suislepa maiku on kõik virge ja Noorma, ilm. Hambad tooresse, õuna surud, küpsed puu otsas õuntega. Koos all on kodused õuemurud. Ülal päikesekuldne roos, tasapisi saab mustaks seeni. Selgib Suislepa selge maik. Sõbrad, varblased, mis me nüüd teeme? Maailm on äkki me paik, tuleb ta käpad võrasse, Rahmab okstel istujad kukuvad puust õunu, madise prohtu. Kui vahva suve maitse ei kustu Ki suust. Kõrgel Suislepa ladvas kumab õuna õhetust küll ja küll punab Algne õunapuujumal ning lehine guug ta Lüll. Teele saadab ta jõnglased silmsi kaema udu seest Aimuvaid maid. Põlvkond haaval, näe, ulm siia, ilmsi kõikunud tuttamas sedamaid. Oi kui tore on sügise kargus. Koolikottides Suislepa hõng lahti kerib end õuntest harguv lõhnav lapseks tagasi lõng, rättad ruttavat, tuli rummus, sügis kaob lumeaimdus aniis. Suure Suislepa haljas lummus muutkui kasvatab õunu mesis. Minu ema poolt vanavanematel oli väga suur pere, selles peres oli 11 last. Sel ajal oli muidugi ka kombeks, et peredes oligi rohkem lapsi kui, kui meie päevil tavaliselt on, sest et enamasti lati maal ja ka see pere elas maal ja maal oli lastel lihtne ja kerge kasvada ja seal oli oli siis 11 poissi-tüdrukut ja vanemad olid istutanud kõigile nendele lastele aeda igaühele oma õunapuu. Ja mulle paistab, et neid oli seal vist rohkemgi ja seal oli eelmiste põlvkondade puid ka. Sest mõned puud olid juba väga vanad ja hakkasid juba ära kuivama ära surema. Ma mäletan, mu vanavanaisa puu oli, oli suures rohtaias pikali maas, oli ära murdunud, aga üks koore ribakene veel hoidis seda tüve juurte küljes kinni ja igal suvel kasvasid selle õunapuu otsa toredad magusad kollased õunad. Nii nagu mälestus sellest vanavanaisast. Selles aias oli siis õunapuu kõikidel muu kuuel tädil ja ka minu emal. Ja emapuu oli nimelt Suislepa, see oli tohutu kõrge. Ma olen oma lastele rääkinud, et see oli nii kõrge, kui neljakorruseline maja nad harilikult määravad mindi ütlevad, et ma liialdan, luisken. Aga mulle ta tundus tõesti kõrge, aga on võimalik muidugi, et see oli ka mõnest eelmisest põlvkonnast päritud, sest et küllap emad kingivad teinekord omi õunapuid ka oma lastele edasi. Ja Suislepa on niisugune puu, mis seal taga varakult valmis, see on niisugune laste õun. Habras ja mahlane. Lastekari oli alati selle õunapuu all ootel, nii et kui ma panin niisuguse pealkirja oma kogule, siis mul oli ka see väike lootus, et ehk on siis selle juures ka vahel lapsed ootel nagu Suislepa puu all. Sellisest maakoduõuest on vist palju võimalik fantaasiat ammutada ka täiskasvanuid. Aga küllap on kõik inimesed oma oma lapsepõlvega rohkem seotud kui nad kui nad arvata oskavad, aga niisuguse elukutse puhul kui minul. Kuna ma lastele kirjutan, siis saab nagu selgemini ilmsiks, minule on küll lapsepõlv olnud äärmiselt oluline ja ja kõik algemaid nagu pärinevad sealt ja ja kõik, kõik mu luulemaastikud pärinevad kuskilt mu lapsepõlvekodukohtadest. Samuti pärinevad mu hingemaastikud. Kas mu enda lapsepõlvest siis võimu, võimu, eakaaslaste lapsepõlvedest, võimu oma laps, laste lapsepõlves on niisugune põiming rida, pärast ise ei oska enam neid? Neid niite lahti harutada, kust miski on tulnud, aga kindlasti on lapsepõlves väga paljud asjad seotud. Kas Smitri maalide lapsepõlves juba olemas? Ei, ei, seda sõna nagu ei olnud, see oli päris juhuslik leid. Kui ma, kui ma oma eelmist valikkogu kokku panin, siis siis kuidagi ma leidsin selle sõna ja kirjutasin luuletuse Midrimaa. Nii et see on kuskilt hilisemast ajast pärit kütte lapsepõlvest, luulesõna- peabki olema natuke umbmäärase tähendusega, siis ta ongi õige luulesõna. Ma mõtlen, et kui lapsed ise sisustavad ühe, ühe sõna oma mõttega ja oma tundega, mis võib-olla kirjaniku jaoks ei olegi nii päris selge alguses olnud siis on tore ja siis saab selle läbi laste omaks sõna. Kas te ise lugesite kooli ajal palju? Ma lugesin küll palju ja on ju kahesuguseid lapsi. Osa on selliseid, kes, kes tahavad midagi kätega teha ja, ja keda teinekord tuleb isegi raamatu taha sundima. Mina olin sedasorti laps, kel keda on ju ka palju keda pidi raamatu tagant ära tirima ja sundima kätega midagi tegema, näiteks nõusid ja põrandaid pesema või või umbes nii, nagu see kodudes tihti. Kas kodus oli ka suur valik raamatutest või oli see juhuslik, mida te lugesite? Kodu oli mu suvekodu, minu kodu oli tegelikult linnas ja meie peres oli ema, oli mul õmbleja, ta töötas kodus, nii et et üks niisugune tunde kihistus oli mul selle läbi rohkem kui paljudel tänapäeva lastel, kelle emad on kuskil väljas tööl. Ja muidugi ei olnud meil kaugeltki niisugust raamatuga kogu nagu nüüd tänapäevastes kodudes tihtipeale on, et on isegi tuhandeid raamatuid või on sadu raamatuid. Meil oli üks väike raamaturiiul ja, ja seal oli noh võib-olla sadakond raamatut, mitte rohkem, seal oli noote, mu ema armastas laulda ja oli elupäevad laulukoorides laulnud, ma mäletan, seal oli üks kolmandik nendest raamatutest, Osid noodid. Aga ma laenasin kee varasest east peale kooli, raamatukogust ja, ja hiljem linnaraamatukogust raamatuid lugesin küll palju, nii et ma mäletan kunagi printsi ja kerjuse lugedes ema peale võttis vitsa, et ma midagi muud Kädi teeksin nii innukalt, Ma olin sellesse süvenenud, oli ta hiigla tore, mu meelest. Selles eas oli nii kuskil keskmistes klassides, siis ju meeldivad igasugused põnevad seiklused ja huvitavat süžeed ja ja kuskil hiljem kuskil hiljem, nii umbes kuuendas-seitsmendas klassis tuli siis luule, siis ma hakkasin lugema. Tolleaegset. Nii. Eesti luule paremikku, mida sai kooli raamatukogust võtta ja mida, mida õpetaja jagajaga kenasti Oskesse oskas õpilasi suunata, selle juurde ma mäletan, lugesid vaimustatult Alverilt ja suitsu ja Merilaasi ja ja, ja muidugi siis tuli läbi isegi ju nii, nagu ta tuleb. Maailma kirjandus. Rollaan oli kunagi üks mu suur haruldus ja ja meeliskirjanik, aga need sümpaatiad ju vahelduvad ja muutuvad nii, nagu inimene muutub. Täna on sul üks lemmikraamat. Praegu emana kindlasti tuleb teil oma laste puhul neid taassündide vahelgi raamatutest eemale, kuid kas need lapsed on teile andnud ka ainet raamatute jaoks? See, et ma üldse nii rohkem olen lastele kirjutanud, see on, on suurelt osalt sellest tingitud, et mul endal on, on olnud alati mõni laps kodus vaadata, mul on neli last ja, ja nemad on mulle muidugi andnud materjali pidevalt, mul on praegu pooleli juba ammu aega küll pooleli üks, üks väike juturaamatu onu ööbik, kust lapsed on, on sellest, et üht-teist lugenud, tähekeses diaviimases jutu Bovnikus oli üks pihutäis neid onu ööbiku jutt, et see on niisugune naljakas onukene, kes kes käitub umbes nagu väike poiss. See on puhtalt minu kahe noorema poja elust kirjutatud ja no nii, nii mõni tehnik, teinegi raamat, mul on üks vana raamat Pilleriini lood. See Pille-Riin on jälle kokku pandud minust endast lapsepõlves ja mu kõige vanemast pojast. Nüüd kuuleme aga kahte onu ööbiku juttu, loeb Einar Kraut. Kuidas onu ööbik õunu sõi? Onu ööbiku laual oli ükskord virn õunu, oli valgeid klaare ja oli Tallinna pirn õunu maailmatu pirakas kausitäis. Onu ööbik tuli öötöölt koju ja hakkas õunu sööma. Kas õies õie sõi, nagu mängiks viimast paari ikka kaks pirnõuna ja kaks valget klaari, kaks pirnõuna ja kaks valget klaari. Ja nii sai ta neid lõpuks söödud, 14 paari. Aga ise luges ta sealjuures piltidega juturaamatut. Tore oli lugeda põnevat teost ja õunasüdamed, poetas onu ööbik teost, kuhu just parajasti sai kaks pirnõunasüdant laualinaservale. Kaks valge klaari südant lillevaasi kõrvale kaks pirnõunasüdant Värska veeklaasi, kaks valge klaari südant lillevaasi, kaks pirnõunasüdant voodi taha, kaks valge klaari südant laua alla maha kaks valge klaari südant kandekoti kaks pirnõunasüdant liivi potti, kaks valge klaari südant, kummisaapasäärde, kaks pirnõunasüdant televiisori taha seina äärde, kaks valge klaari südant puhveti peale ritta, üks lääne poole ja teine itta. Kaks pirnõunasüdant aknalaua peale. Ühe surma saanud sitika haua peale. Kolm pirnõunasüdant keset põrandavaipa ja ühe miks küll seda tõesti ei taipa prügikorvi sealsamas laua all. Küll võis olla seal üksinda igav ta all. Onu ööbiku seenelkäik, onu ööbik öösorri tänavalt otsustas kord metsa seenele minna. Ta pani prillid ette, võttis korvid ja kotid kätte ning läks ruttu rongijaama. Seal pidi ta Riisipere rongi peale saama. Onu ööbiku öösorri tänavalt, ostis pileti ja istus kähku rongi ning rõõmustas, et varsti ta nüüd seenel ongi. Sel päeval, kui onu ööbik seenel käis, oli Riisipere risti-põikiriisikaid täis onu ööbik, korjase korjer, mis kole. Ega see nimetus jätta ka mõtet ei ole. Kui onu ööbik tuli siis lõpuks rongijaama, tuli Riisipere jaama rongi peale saama ja siis oli tal kaasas kaks korvi kaseriisikaid, kuus koti kuuseriisikaid, viis märssi, männiriisikaid ja arvutu, hulk haavariisikaid tuli välja, Riisipere jaamaülem, punane müts peas ning silmitses korve ja kotte seal jaama eesreas silmitses pikalt ja ütle sõnu ööbikule sedasi. Kulla mees, selle seenesaagiga ei pääseda küll edasi, kuid perroonile jätta ei või ma teid nagunii. Ma pean haakima rongile külge veel ühe kaubavaguni. Võtan andeid, ütles onu ööbik vaikselt ja viisakalt. Oleks nii kurb, kui ei pääsekski tagasi riisikal. Kuidas näiteks grillraamatuks uperpallid? Kas see tuli kuidagi juhuse kombel, see? Minu lapsepõlves juhtus ka seda et lapsed käisid salaja ema rosinakoti kallal. Või siis sõid ära küpsised kapist, nii et tema ei teadnud ja, ja seda juhtub ju igas lastega peres. Ja siis Ma kirjutasin ühe väikese juhusliku viie realise jutukese Triinu ja Taavi lugudesse, kus, kus siis krõll sõi salaja moosi ja ja grill sõi salaja musti ploome ja ja kuidas vanemad olid pahased niiviisi kõik söögid kapis kahanevad. Ja Edgar Valter joonistas niisuguse toreda pehme ümariku eluka sinna raamatu lehele, kes lastele väga meeldis, nii et see on suurelt osalt Edgar Valteri teene, et see grill üldse üldse nüüd rohkem lugusid juurde sai, sest mina ise ei oleks temast rohkem midagi vast kirjutanud. Muidugi kui see Valteri joonistatud grill ei oleks lastele nii meeltmööda olnud. Lapsed hakkasid lihtsalt paluma, et kas ei oleks võimalik veel midagi grillist rääkida ja samuti hakkasid paluma filmimehed, kes tahtsid teha grillist nukufilmi. No ja siis nii see kujunes ja niiviisi teiste abiga tuligi ta siis niisugune väljend. Milliste maade lapsed võivad lugeda teie raamatuid? Ma olen üldiselt kirjutanud rohkem lastele luuletusi, luuletusi on ju raske tõlkida ja neid neid nii hea meelega ja nii lihtsalt ei tõlgita roosat ja minu lugudest ka. Mu proosalood on nagu rohkem teistes keeltes ilmunud. Pille liinilood ja Triinu ja Taavi jutud on ilmunud õige paljudes keeltes saksa keeles ja soome keeles ungari keeles. Berliini lood on ilmunud gruusia keeles, see oli mulle suur üllatus, kui ma seda raamatut nägin, see oli nagu sitsikleidi muster. Ma mõtlesin, et saaksin toreda lastekleidiriide, kui see gruusiakeelne Pilleri laiali laotada ja sitsiriide peale trükkida. No siis tsehhi keeles ja läti keeles, leedu keeles on ka üht ja teist ilmunud. Lõikuskuu. Õu nõhetab ja kahjaks tõmbub rukis. Suur küpsemine kõigest üle käis. Öö kõnnib juba pehmeis, mustist sokkis. Ja pihlakad on äkki marju täis. Näe, koolijüts, värskeid koolijüts, näki valmis saanud, terve sülem. Ja nende uhiuusi koolimütse soe sügispäike naerdes kuldab üle. Meenutaksite suve. Kas see oli puhkuse suvivalise tööderohke suvi? Eraldi puhkust on raske võtta, ikka midagi keerleb peas ja ikka midagi tahaks ka kirja panna. Aga minul see suvi oli selles mõttes erandlik, et me olime kuu aega Soomes ja sõitsime seal natuke ringi. Nii et see kujunes siis nagu rohkem puhkuseks. Kas Soome lapsed ka teie loominguga saavutatud? Jah, soome keeles on mul kolm raamatut ilmunud Pillerini lood siis suur maalritöö ja Triinu ja Taavi jutud. Ja nüüd üks Soome helile sooja marjata meritähti on suurest maalritööst teinud niisuguse muusikalise loo mis tuleb lähemas tulevikus Soome televisiooni ekraanile. Nii et siis minu tekstid, mis on tõlkija Liisa rööme On on tõlkinud soome keelde ja, ja Mariate välitähti muusika ja siis telemeeste värvi imed, nii et ma ootan suure põnevusega, mis sealt tuleb. Millest käib maailm koos? Millest käib maailm koos, kes seda täpselt teab, seda uurima peab, millest käib maailm koos. Lastel käib maailm koos, ei tea kõik, millest mõnest rohevast kasvust. Mõnest Harevil lillest lastel käib maailm koos kuid ka isast ja emast, kodust, vennast ja õest mõnest naljakast, valest, mõnest tõsisest tõest lastel käib maailm koos kõigist suurtest loomadest ja samuti väikestest helekollastest, ilmadest, sünksinistest, väikestest lastel käib maailm koos. Millest veel? Eks neist enestest lastest endist ka ikka kõiki nendest saada või ajab, ikka keerleb üks uus maailm, poiste jalgpallipöörises sepad, kaevurid, kaptenid, kangrud, teadlased, töölised. Igas lapses on uus maailm, ehkki habruke alles igas poisis tüdrukus, igas katise kalles kassipojaga kaenlas, kõigi õrnuste aimus elu tulevast imet. Laps võib puutuda vaimus unenäo udu seest välja, edasi üles. Lapsed tormavad elu eest maakera süles. Millest üks korda maailm käib koos, seda täpselt ette ei tea. Laste silmadest uurima peab, millest ükskord maailm käib koos. Suur meresõit. Vihm hakkas sadama tädi märjaks teed, tegi trepist sadama ja õuest mereveed. Taevast alla langes Wism tegi lastest laevu. Liiva pange langes vihm, asfalt paistis vaevu kodu poole, rühkisid laevad täieveoga, tee peal nina, pühkisid Härja räämas Beoga. Taevas oli hall ja must, vihma muudkui 100.. Liivakasti Saaristust kaugel oli sadanud. Vihma tuli lahinal tuulas, tuhatnelja. Laevad sõitsid pahinal üle mere, seljalaevad sõitsid vööni vees, ladisevas lodus. Kesse hoiduks kätt neil ees, kui ema polnud kodus. Õekest tassis suurem laev liivaämbreid, noorem. Tea mis oli suurem vaev, kas torm või raske koorem. Suur sai nina vastu kaid õekeikas üles. Väiksem laev kah sedamaid, ronis trepist üles. Mööda kõiki treppisid pori, jättes maha laevad õekses, leppisid oma ukse taha. Suurem rebis rutakalt snepper vutid paelast Kulizaigioopialt võtme kätte, kaelast laevad lahti, keerasid korter kuue lukku. Väikest õde keelasid ära, lävel kuku. Laevad sõitsid solinal oma esikusse, pidurdasid ukse all, pannes jalga susse, sussid jalas, lasksid seest laevad ukse lukku. Ema leiab toast nad eest, sest laevad toas ei hukku. Igal munal maailmas on mõte sees. Pall veereb kui näiliselt vaba. Sina tule ja ole täitsamees ning mõte ära taba. Poiss palli veeremist jälgides las harjutab kätt ja silmamees tuleb kord poisi jälgedes. Ning ta mõte haarab maailma. Minu ratsu. Künkal seistes tuuli haistes, loobib lakka, heidab saba, minu ratsu, koidu, paistes raudadest ja Suistest vaba. Ühel viimul vikervalgel, iga lihaskehas pingul seisan mina nõtkeil jalgel ratsu kõrval kõrgel kingul. Ootus väriseva sõõrmeisse teest ja tuulest on meil kahel krõbiseb üksainus rõõm meis. Kõik on selge meie vahel. Valjastesse vaba venda ainult see vaid see võib seada, kellel ammu enne enda ohjas hoidmis kunstan teada kes on kümneid kordi mõttes mõõtnud oma hüppe kõrgust päris hüppeks hoogu võttes, käinud läbi mitmest põrgust. See on enda märkamata ühel Heletaval hetkel äkki sadulas ja seljas äkki minekul ja retkel. Künkal seistes tuuli haistes ootab hobusüdapakk veel, et ma tuleksin ja seaksin iseend ja teda rakke.