Täna on siis see päev, kui 25 aastat tagasi reklaamiklubis oli saade. Reklaamiklubi ruumides tuli siis saade Ervin Aabel suuga, see oli päris reklaamiklubi. Seal oli reklaamklubi raames ja saate pealkiri kirjutati niimoodi A punkt B punkt Ell y sov souli, nii et see oli väga keerulise keerulise pealkirjaga, et noh, kui hakata niimoodi tähthaaval välja nuputama, siis võis seal ka igasuguseid muid asju välja mõelda. Aga noh, kokkuvõtteks oli ta ikkagi Aabeli sov. Millest see endas, kui mäletad seda saavutatud? No küsisime Tõnu Aava käest ka, kes osales selles saates ja ega suurt ei mäleta küll seal olid väiksed sketšid olid ja ühte pilti ei mäleta, kus nad kahekesi seal mingid papist välja lõigatud televiisori ekraani taga tegid oma nalja. Ja noh, me pidime täitma siis need augud vastavalt lauludega Meil oli ka so alguse signatuur oli nagu. Tehtud, mida siis ka Ervin Aabel ise laulis ja siis saate lõpp lõpu peale. Ega need ei ole alles, lõpp on olemas. Lõpp on algus ja lõpp on olemas algusest ei, ei. Ega sellest saatesse ühtegi videojuppi. Ei ole seal sealt võib-olla on fotodon, sest tookord oli reklaamiklubi, oli ka oma fotograaf, Armoscalikes alati olid platsis, kui saade käis. Ja, ja igast saatest on tavaliselt ikka pilt tehtud. Need eetrisse õhkus see saade ja sinna ta jäi. Paraku ta haihtus ja nii nagu ta meile meelde jäi, nii ta siis elab meie. No räägime siis nüüd selle, selle esimese saate koosseis ära, mis siis täpselt siin on olnud igasuguseid variante, kes siis Kukerpillidest q kikerpillid esto tollel ajal siis olid siis sina, Toomas. See oli muidugi nali ka, sest et tegelikult meil olid trumm trummi peal oli kiri kikerpillid. Ja siis kuna seal saates oli ka Kustas kiker pu laulud, siis Taivo lõikas paberist kiiresti välja uue tähe ja pani uue, oligi Kukerpillid. Sest oli qq kikerpillid, oli see tegelik alguses variant, mis, mis pidi tähendama kuhugi, see on nii sõna võtta. Tuntud väljamõtleja ja ja, ja. Selline kus inimene nagu ta on ja tema mõtles, vot seda peab täpsemalt võib-olla tema käest küsinud, mis ta sellega mõtles. Kus ta, kus ta Heino Mikiver siis praegu Ta kutsus, ta töötas vanasti Kaubamaja kunstnikuna. Peaaegu peab ta pensionipõlve. No ma arvan, et viiendal saab ta kindlasti kohal kindlasti kohale, tema käest saab küsida, mis, mis tähendab kikerpillid ja, ja siis need neli laulu, mitu auku oli siis vaja selles Aabeli Saus täita. Ilmselt kuskil neli, viis, sest ega meil esialgu rohkem laule ei olnud. Ja noh, mis oli kindlasti oli, oli üks pulma palkamisel eesti rahvaviis. Taivo oskas seda hästi mängida ja siis oli, ilmselt oli ka, pole sul tarvis teada. Ja siis oli veel midagi. Aga mälu tõrgub ütlemast. Nii et sina Taivo Linna, Toomas Veenre mängiski tarret Ja Vello Salumets mängis bassi. Neljakesi ja neljakesi ja paistrummule lihtsalt butafooria või keegi jalaga ka seda. See oli lihtsalt butafooria. No ikka jah, bändidel oma Pytelsitel oli ka ju. Hiljem kasvatasime trumme suurt trummi väga palju, sest kõike tuli mängima, siis, siis oli see trumm alati meil kaasas ja reisidel oli väga hea sinna musta pesu sisse panna väga palju. Jah, nii et esimeses saates vähemalt kõlast lugu pole sul tarvis teada. Tuli siis nagu igale noort noormeeste bändile, sellepärast noored mehed tollal olid ju ka selline valge lipik postkastid Tuiva sõjaväkke minna, kes siis salumetsa võlts läks sõjaväkke ja olid vist koosseisu muutus, siis tuli. Siis tuli koostada, see muutus, eelneb aeg, kui salumetsa velo mängis veel, siis oli tema üks põhilisi ka laulude tegijaid seal. Kuna temal oli ka seda haridust oli nagu pisut rohkem kui teistel. Ja ta tegi väga palju siis selliseid lüürilisi laule, mis olid ka tellimustööna näiteks saunamehe lugu ja see on niigi rahva rahvaluule ainetel ja, ja, ja peegeldused ja siis kosjalaulja. Kosja olume kahe natukese aja pärast kuulame võib-olla see raadiokuulajale võib-olla eil pilti ette, Vello Salumets, Vello Salumets on see mees, kes 70.-te keskel kui seal nagu enam Kukerpillide kohta ei olnud, kuna Ike Volkov oma suure kujuga tuli ja väga vita allutas, vallutas ära Kukerpillide passi basskitarri, siis Vello Salumets lõi kaasa ühes teises väga populaarses 70.-te bändis, oli nimelt palderjani palderjani, ta mängis ka oma kolmnurkset Yolama passi ja oli ka väga edukas. Arvan, et tal üldse mitte nördimust ei pakkunud see, et Kukerpillidest ta nagu lahti sai pärast sõjavägi, aga võib-olla Vello Salumetsa Vellast nii palju, et tema on muidugi tuntud-teatud. Vitlomaan Piplomaania ja, ja veel see ka, et et tegelikult basskitarr on tema nii-öelda harrastusinstrument tegelikult minu meelest vist konsi lõpetanud fagoti eriala ja siis te näete, ta mängis Estonia teatri, on päris pikka aega. Siiamaani ei, nüüd ära mängi, nüüd ta tegelikult praegu, nagu tegeleb hiljaaegu kohtusime, tegeleb just eesti biitmuusikaajaloo uurimisega väga sügavalt ja ja käisime tema juures rääkimas Eesti esimese viit ansambli juuniorid, liikmed, kes meil veel ka järgi oleme. Ja, ja väga raske meelde tuletada, kuidagi ei taha meelde tulla sellised. Isegi see kuupäev on väga raske öelda, millal või kas me tulime kevadel või sügisel kokku, siin. Et tookord ei kajastanud kuigi ma leidsin nüüd ka esimesed teated, kitarristide ansambel ja et kui me mängisime Turu klubis seal suure turu taga siis klubi juhataja leiutas nagu selle nimel, et mis me nüüd nimeks paneme teile, et kolm kitarri ja trummid panime kitarristide ansambel, väga hea nimi ja nii ta tuligi ja jäi. Ja meie nimi esmakordselt ma vaatasin just õhtu lähened tantsunurkades. Et esimest korda oli ka kuskil 64, oli alles. Nii et noh, tegelikult me olime juba ammu-ammu ilmselt kuskil 63 võis tõesti olla kuskil selles vahemikus. 62, mina sündisin, ma ei oska öelda. Kahjuks kahjuks. Ja muide väga tihti tuli seal mängida hilja teise teemadel üle. Aga ikkagi kolm kord nädalas. Kikerpill oli ikka siis praktikad küll, oli ikka loomulikult ja Taizzi kadunukene, tema ju lõi kaasaga peole Os. Ta mängis isegi leegavuses viiulit. Jupp aega. Et vaat kuulame ära praegu selle salumetsa Vellase selle kosjaloo ja siis räägime natuke edasi. See tähendab Taivo linnasti jutt pooleli. Taivo Linna mängib praegu juba taevases bändis ja Meil siin kae kantri, saate kuulajatega on siin viimaseid saateid olnud suur probleem ansambel ansambel nimega peoleo ja siis on teine väga minu meelest Eesti kõige pikema nimega ansambel, nimelt Eesti NSV Eesti Nõukogude Sotsialistliku vabariigi Tallinna puhkeparkide direktsiooni folkansambel. Ja sealt kuudega taevahäält ja äkki oskad sina öelda, mis nende bändide vahel või miks nad ei saanud selle Bioliaal nime all tegutseda või mis probleem on isegi Rein muuga Ahjalt ei osanud seda vastust välja tuua. No seal oli probleem selles, et iga orkesse pidi kuhugi alla kuuluma ja see oli nagu aamen selles mõttes, et niimoodi Vabalt sai, tohin tohtinud, liigeldasin muusika veevetes, et sa pidid kellelegi jalaga tähendab kontroll vastu ja just nimelt kontroll pidi olema. Ja siis igaüks püüdis leida niisuguse sõbraliku kohakese proovi teha ja just nimelt prooviruumi küsimus oli ka ja võimendatud ostmine ja kõik. Et siin ei olnud midagi üleloomulikku või, või midagi sellist ja eks, eks ilmselt siis kellelegi oli mõni tuttav või võib-olla sugulane töötas seal ja ja klubid olid ju igal suurel asutusel. Jajah nüüd tähendab tegelikult see puhkeparkide direktsioon, see oli tegelikult see organisatsioon, mis haldas laululava ja ja Tallinna lauluväljakut ja, ja seal oli kindlasti ruumi ja kohta küll, kus teha ja noh, siin vahepeal käis selline noh, mõte läbi, et võis ju olla tegemist hoopis mingisuguse ära keelamisega, sellepärast olevat väga populaarne ära keerata bänd, eks ju. Siis oli väga lihtne, eks ju, vahetasid bändi nime ja koosseis tegutseb edasi sellel nimel nimelist bändi enam ei olnud. Konsiilium ja, ja, ja, ja polümfon tuleb nagu meelde sellega seoses ja vist ma arvan, Steinfeldi, need trikid ka omal ajal need bändid, koosseis jätkas aga teise nime all, need. Küsimus on selles, et paljud bändid seda ära keerates laulutekstide pärast ei läinud ja meil oli muidugi see häda või eelis, et me kasutasime põhiliselt ka rahvalaule mis nagu, nagu põhi Põhirepertuaar ja noh, niipalju kui siis Henno Käo tegi sõnu juurde, ütleme, seal teistele lugudele ja millal sõnul on kujunenud või nojah, ütleme seal mingeid välismaa lood või omaloomingulised palad ja aga noh, tema tekstid olid küllaltki mahlakad ja jätsid siukse maahõngu ikkagi külge. No tekstid on üldse head, sellised mõnusad ja, ja neil on kogu aeg oma stoori, ta ei lihtsalt ei jah ta ära ja mina jala oma väike lugu on sees, jutustasime, mõtlen kuulates neid peoleo aegseid laule, siis on täiesti vahvad tekstid ja nüüd kui koera peale keti otsas vee ja ja kotermann krõbistas trümmis kui hiir ja nii edasi ja nii edasi, päris vahvad lood. Räägime siis Toomas Veenrest jälle üks mees, kes on nüüd küll pikemat aega tähelepanust kõrvale kadunud, mis temast on saanud. Kuna tema lahkus bändist. Temal hakkas üsna pea, sest ta õppis konservatooriumis riiulit ja konservatoorium lihtsalt lubanud kergekaaluliseks bändis jah, et mis on hoopis mingi muu koht ja mängisin muud pilli ja, ja ühesõnaga, seal tekkis tal konflikt kohe. Ja tavalise muusika muidugi. Mida ta vist praegu enam nii palju ei tee. Kuulutanops muu. Toomase vahetas välja, siis vennast Tiit oli praktiliselt kohe selja taga ootamas jah, nagu see. Kas ei saanud seisma jääda masinal. Kus jaja, kas Tiit oli ennem ka mingis bändis trooninud harjutanud kätt? Ja ta rahuneb biitbändides. Enne seda olid mikronid ja ja, ja sellised. Sellised bändid olid. Tähendab nüüd pärast seda ütleme saatuslikku esimest aprilli 72. aastal. See saade oli tähendab Täpsustan veel mikronid olid ja siis tituga koos me mängisime optimistide 100 ja need tulevad vahele. Enne või peale seda saatuslikku esimest aprilli 72. aastal. Kindlasti oli see see noh, üldse Ervin Aabel saated olid väga populaarsed ja kindlasti oli ka reklaamiklubi saade väga populaarne kas siis nii-öelda, kas läks see asi suure mürtsuga käima, et kohati oli väga palju mängupakkumisi Kukerpillidele või siis Ega alguses ei tulnud sellepärast et noh, me kogusime jõudu ka, kuna selle saate eelis oli see, et me pidime alati tegime uued lood panigi ka meie masina käima, et me pidime ette valmistada, ei lähe just nimelt me pidime hakkama kõvast ette valmistama, järgmises saadakse siis osa, osa oli tellitud, tekstid näiteks ma tean Priit Aimla, kes ka tookord kirjutas. Muide, teine Aabeli show oligi hobidest oli seal mingi saade ja siis ma kirjutasin oma esimese laulu ka laul hobidest, mida, mis oli siis Priit Aimla tekst? See lugu on veel alles Kalindis. Kahjuks me seda mängida, no see võib-olla tuleb meie järgmistele helikandjatele, sest te püüate panna kõik nad nii-öelda ja noh, meil tuleb üsna mitu, võib-olla kui nüüd võimalused on ja seal on päris tundmatud asja, siis omalgi naljakas omalgi ja. Nüüd laul hobidest iga iga saade või tähendab, et siis see pani siis nagu Kukerpillid ka rohkem tööl oma repertuaari kallal. Et repertuaar täieneks. Just nimelt ja ja eks nüüd hakkas siis sujuvalt tulema, tol ajal olid laadad väga populaarsed ja siis sai laatadel käidud ja ja. Mäletan esimest korda mängisime kuskil jõhvil jõhvi laadal mängisime, siis oli kadunud Artur Rinne oli ka meiega ühes pundis ja siis oli meil väga suur auh koos vanameistriga esineda. Rinne oli väga populaarne ta juba Eesti ajal nii-öelda esimesel Eesti ajal oli juba väga suur täht. Ja hiljem viisid meid tihtipeale teed kokku temaga, et ta oli väga põnev, teda isegi saime saata. Ta Artur Rinne oli väga niukene kantrimuusika fänn, sellepärast et tal, vennas vennas, oli ju Ameerikas ja siis ta isik ise mulle näitasite paksu laulikut. Just mingisugune k umbes sixty jää, kantrimuusika, mingi mingisugune selline pealkiri tal oli, seal oli väga palju laulude noote, nii et et, et Artur Rinne jah. Näiteks vana vokisõnad, mida kuskilt saada, siis ta mulle saatis. Aga see oli jah, vahetult enne tema lahkumist. Ta oli niisugune tähelepanek veel, ma tean, et Artur Rinne laudis sellest koerast aknal window ja noh, kuna me ühele helikandjale selle panime, mina ei leidnud üles tema, Salme, kõiki ma ühe salmi sain kätte kuskilt, eks ju ja me pidime, olime sunnitud uue variandi tegema sõnadele. Et oleks tahtnud vanu vana teksti üles soojendada, aga ei õnnestunud. Ja noh, see lugu oli mul ammu plaanis ära teha. Seda lugu kohe praegu kuulamegi, kuulame. Mäletan, seitsmekümnendatel oli üks. Saade Eesti televisioonis nimelt mingisugune taidlus, see on väga vahva sõna taidlusansamblite saade kus oli mingisugune hindamine üle Eesti asutuste ansamblid, tulid televisiooni, tegid loo ja siis neile anti hinded ja vot a la mingi seitse vaprat mis tänapäeval on väga populaarne, aga siis oli, kas ta võis olla ka mingi kaks tega, bändid omavad, nüüd? Ei oska öelda ja mäletan ühes jõhviv bändis oli üks viiuldaja, kellel oli suur ilus suur kikilips ja, ja, ja millegipärast on meelde jäänud, et kui teda tutvustati, siis ta naeratas hästi-hästi sellise kassi näoga hästi suure suuga naeratas ja, ja see naeratust pälvis televaatajate mingisuguseid eri eripreemia. Ja see mees Tõnu Raadik, kuidas tuli Tõnu Raadik nüüd Kukerpillidest? See oli niimoodi ka, et see oli See oli raekoja keldris, oli mingisugune pidu, restoraatorite pidu vist. Ja nende punt mängis nagu ennem. Ja meie pulss oli, tuletan meelde. Oli mingi jajajaa. Ta oli seal väga kentsakas nimi oli ka. Ja siis Vaatamata seal väga hea viiuldaja on ja meil oli nagu viiuli seda viiulimängu külge tahtsime, nagu just. Tahtsime just nagu tugevdada. Ja Tõnu Eeemmel tookord silma ja me võtsime midagi tähendust. Kui ma nüüd täpsemalt mäletan Ja ta võis olla päris noor tollel ajal ta oli väga noor, siis jah. Ja noh, praktiliselt tuli hakata ka teda õige suuna peale juhtima, nii nagu indrek allagi. Meil oli sama probleem, selle üleskasvatamine, see on kõige-kõige raskem. Raskem asi just et inimene juhtide õige tee peale, et vot Me ajame nüüd seda liinid, me ei mängi seda liini, mängivad seda linn, nii et seal nüüd kuulan seda muusikat ja ja uuri seda, seda värki ja ta lennult võttis kõik kinni, seepärast on ikkagi imelaps, nagu teda kutsutakse, kutsuti vähemalt under kind. Ja lapsest on ta nüüd küll välja kasvanud, aga imesid teeb ta viiulil ikkagi. Tõnu Raadik on väga hästi minu meelest stiilitunnetus enamasti swing välja välja välja kukkunud alati minu meelest kõige paremini eestlaste noh ja siis muidugi võrdlaga. Niukene Svenga mees on ta küll vahva, tähendab, nobedam, nobeneb jah, ja tal on alati oma sooludes, on sellised mingid krutskid või ta ei, ta ei lähe nii-öelda nii-öelda maameheliku Rammuga sele viiulisel ligi, et vot nüüd ma mängitud kõik mättasse, vaid tema on selline. Pigem niukene viiuli viiul viiuli peal, pigem selline kavalam. Ja, ja mis peab ütlema, et ühtegi soolot ei, ta mängi kunagi ühtemoodi. Aga lindistuse juures on ikka niimoodi viiulimängijatega Indrek Kaldaga näiteks sama lugu, et on vaja soolomängija mängib seal ära. No tahaks veel natukene paremad Mägi alguses oli väga, mängin nüüd veel ei tule, siis läheb hoopis rappa, siis uuesti otsast. Pealegi ärimehel. Need Tõnu Raadik oli siis, mis aasta see võis olla siis umbes? Aastatega all tähendab niimoodi peast ütle seda vaatama, raamatust on ka mingisugune. Tähendab ta vaatame raamatust selle, selles mõttes, et dokvanad, dokumendid, mis on järgi veel jääb noh väga palju on jää järgi jäänud kontserdite repertuaari repertuaarilehti ja, ja ühesõnaga huvitav on just seda vaadata, mida me vanast mängisime. Ja võrrelda praegusega. Raudvara on ikka jäänud ütleme seal jah, kihnu neiud ja pole seal tarvis ja, ja muud. Aga siis on seda igasugust repertuaari läbi käinud. Tõnu Raadik, Tõnu Raadik ja ta isegi laulab ka väga hästi. Olav, jah, mõtlesin, võiks kuulata tema selle, mulle väga meeldib see mari kohvik, see on väga vahva lugu, ma olen mitmeid kordi näinud seda ka kontsertlaval ja see on päris vahvad. Laulab päris omapäraselt. Ja seal ka hea tekst on sellel kelle tekst on, see on kevadeks. No kuulame. Tõnu Raadik tegelikult tuli jõhvist ju Tallinnasse tegelikult teiste plaanidega, mitte Kukerpillidest mängima, ta ju väga edukalt konservatooriumi kompositsiooni erialale konsis, ta käis sellelt loomulikult üliõpilasele, võib aga lisaraha teenindaja mängis Kukervjuudes. Mängijal kindlasti palju. Jaga siis see helilooja töö läks nii raskeks. Ta oli vaja uus Tiiulda leida. Indrek Kalda. Ja Hendrik Aldo tuli ka juhuslikult võrust, kuna ta pääses sõjaväest ja ja siis kuskilt me kuulsime, et on olemas poiss, kes on sõjaväes olles õppinud pähe kõik meie esimese plaadi peal olevat soolod ja mängisin perfektselt maha. Ja mäletan seda esimest mängu, kus ta oli kaasas ja täiesti täiesti poisis oli materjali. Ja nii ta jäigi me meile ja, ja noh, siis hakkas samasugune õpetamine jälle, et kuula, kuula rahvamuusikat, kuula bluugressi. Kuule kuule, Keitšinid yhe algselt tarkus muidugi vastast, ta ei saanud nagu pihta laasjalaga pärast kassas huvi ja, ja enne uuendal juba nii kasvanud, et ta valdab vabalt, et kõiki stiile, rääkimata iiri muusikast, mis on eriti spetsiifiline. Eriti filigraanne filigraanne just sellepärast, et seal mängivad kõik pillid unisooni ja nad käivad täpselt ühtemoodi. Ja neid keerutusi ja vahvaid asju. Ja peale selle, et Indrek on ju hea viiuldaja, millest me keegi ei kahtle, ta ju õpetab Viljandis kultuurikolledžis ju rahvapilli viiulit. Tal on palju õpilasi. Ja näiteks Tiit Kikase õpetaja on ju Indrek ja, ja peale selle ta laulab väga omapärase ja väga meeldiva häälega stangel värvereeri ajal, jah, ta väga-väga harva laulab. Aga kui laulab, siis laulab nii et kõigile jääb hing kinni ja Vagula kohe praegu hetkel on hea mõnus koht, las ta mängima siis Indrek Kalda ja ta laulab ka järgmise tango. No palju on Kukerpillidel? No praegu see on selline spontaanne küsimus. Mitu lugude läbi olete mänginud erinevaid lugusid oma 25 aasta jooksul? No ta kuskil ütleme, 300 400 vahel võib-olla see täpset arvu ei tea, aga, aga mis on kindel, et 300 lugu on lindis lindistatud ja mis on mis on nagu kontrollitud ja sinna siis sisse mahub? Tollal reklaamklubist lindistatud monolindistused, nagu nad olid ja. Plaadi tele jaoks monovaja jah. Ja meie plaadimaterjalid ja siis isegi üks, üks nukuteatri etenduse muusika, mis sai tehtud. Ja siis oli noh, kõik muud ütleme rahvakunstiõhtutele, mis on vaja instrumentaalmuusikat ja, ja, ja kõik see muu tantsupeo, muusika, tantsu, mu muusika ja noh, me võime vihtuda, vihtuda neid rahvatantsulugusid nii, kuidas süda lustib, selles ei ole probleeme. Ja. Sellepärast ongi, et, et selle viimase topeltplaadi materjali kokku kokkusättimine oli väga raske, sellepärast et noh, valik tuli teha, paraku me võtsime selle koore pealt praegu, aga seal noh, nagu rääkisime, allpool on veel midagi. Ja, ja kust tema lood olete saanud? Kindlasti väga traditsionaalne küsimus ja, ja kindlasti palju küsitlema asendist öelda, sa tead juba vastust, et ma tean, et te olete väga palju veetnud Kreutzwaldi nimelises raamatukogus Eesti rahvamuusika tuurides Tartus päris käinud ja olnud nädalaid seal nii-öelda siis teatri- ja muusikamuuseumis Tallinnas, eks ju, aga ei, mitte keelekirjelduses, jajajajaja just, aga kas on tuldud ka lingid? Kuule poisid, Kukermi poisid. No loomulikult, meil isegi siin üleeile tuli üks vanem proua ja ütles, et tal on väga hea lugu. Ja nüüd Tiit kirjutas selle üles. Ma ei ole seda ise kuulnud, aga, aga pidi olema vahva lugu. Et repertuaari täiendamine jätkub. Tõsi küll, on niimoodi, et noh iga lugu meile ei sobi ka, mul on kodus ka on arhiiv juba kogunenud lugudest, mis on jäänud tegemata, noh, mis me oleme võtnud igalt poolt saanud ja lasknud laulikutel laulda, nõnda öelda. Praeguseks on juba selgeks saanud, et siin lõõtspillide ühing ja untsakad käivad sama rada, sest et laulud hakkavad kordama juba, mida me oleme teinud ja mida nemad, tõsi, nad on, head sõnad on pisut ja ütleme viis ja suhtumine ka teine, aga põhimõtteliselt on. Eks ta käib niimodi spiraalselt, see asi. Aga. Kellelegi on näiteks kodus vanaemal veel mingisugused laulude vanaisal hai kuskil. No vot õlle pakkuma sellele laulikutega me ei tee suurt midagi sellest, et on vaja täiskomplekti laul ja viis ja mõned vana vanad inimesed, kes on ka kutsunud enda juurde, nende laul ei ole enam see, mis oli vanasti ja sealt ei loe ka õiget viisi välja, et selliseid juhtumeid on ka olnud. No näiteks siin laul Kihnu neiu. See oli ükskord Pärnus olime, mängisime vanas kultuurimajas ja, ja üks poolpurjus, mees tuli sinna lava ajutiselt poisid, maania lugu. Jõmisest seda lugu siis ette ja Taivo kirjutas selle veel Salfrotiku otsa peale ja ja no see oli see sama, las laine möllab torm. Ja möödus aastaid-aastaid pole, kihlus pole, pole saanud veel enne, kui siis. Ükskord Mark Soosaar võttis meid kaasa oma filmi jaoks muusikat sinna esitama. Ja nagu vägiväevõimuga viidi meid sinna ja siis avastasime seal väga hea. Tundmatu maa selles mõttes, et seal oli väga palju huvitavaid inimesi, kes oskasid laulda, kes tegid ise laule nagu järsumäe, virve. Ja tookord elas ka veel. Theodor Saare õde Tiina Saar kes praktiliselt laulis meile ette kogu oma oma kaheksa laulikud täit laule, mis tal oli kogutud. Kust ta need kogussis? 100 oli lapsepõlvest alates ju noh, nemad olid üldse kultuurilembeline perekond ja suguvõsa. Ja Teodor Saar teadupärast on ela, oli elav ajalugu ja, ja ühesõnaga selle kultuurikoguja nagu Ja avastasin just väga palju ilusaid laule mis olid hoopis paremini säilinud, säilitanud oma algupärase meloodia ja, ja kuidagi tundusid puhtamad olevat kui need, mis on. Me kuulsime mandri pealt. Sellepärast me võtsime ka sealt need meloodiad, võtsime viisi, võtsime üle, et tundusid nagu olevat. Sellised. Puhtamad et ei olnud nii palju rikutud ja huvitav keel oli, neil on oma kihnu keel ja, ja seal oli huvitav dist, väljendused olid ja päris päris midagi värskemat ja et sellise üllatusi tuleb ja noh, siis meie muusika ongi olnud tegelikult selline etappide kaupa, näiteks kui oli Kaarel Kilvet, Me solistiks siin vahepeal ka siis oli siuke simmani muusika meil ja, ja tegime seda simmanimuusikat ja neid lugusid Need laule, mida Kaarel ise kirjutas seal rannalinna restoranis ja, ja pojapojad on meil üldisnaksid. Ja, ja siis ütleme, see kihnu periood, tuli, kihnuperiood oli, siis oli seal Tõnu Raadiku periood, noh see oli ka hoopis teistmoodi muidugi, või noh, teistmoodi lähenemisi, lähenesime oma muusikale Gatesi nimi, jah, ja siis noh nagu ta tuleb etappide kaupa. Aga meie pooleli veel selle Kihnu neiu juurde sõnalistele, teised selgusele. Ja tähendab, mees laulis, et las laine möllab, torm, aga tegelikult kihnlased ise laulavad, las laine möllab pordis. Aga mispärast torn murdis? Jah, lehed. Omaette huvitav varianti. Ja vorm oli hea selles mõttes sellise pausega ja siis me saime kõva paugu jalaga vastu maad ja siis rahul hirmsasti. Jah, sellised noh, kui sa vähemalt lased loa alguses lõpuni, tihtipeale ei ütle mitte midagi, seal peab olema võimalus rahval ka anda, midagi teha, kas vilistada või plaksutada ja ei ole ka sedamoodi just nimelt selline. Selline laul nagu läheb alati rohkem üles. Sellise rahvaliku muusikaga nagu Kukerpillid on nüüd siis oma ajal teinud oma tegutsemisajal, siis on teinud. Sellise muusikaga sai seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel Ki väga palju väljaspool N Liidu piire käia, sellepärast et see oli nii-öelda homosovjetliku, see ühe väikse nurga rahvamuusika ja see sobis küll, kui sa hakkasid näiteks bluusi mängima, siis või roki siis nagu keegi ei tahtnud siin sinust midagi, teadagi et saaks õue, aga, aga õue sai sellise rahvaliku muusikaga küll paljude rännanud ulatuses oma bändiga. Mehhiko tuleb kohe meelde Mehhiko ligigi. Mina ka, kus oma üllatusega üllatusena sattusime. Ja see jättis muidugi vapustava mulje, sellepärast et maailma hoopis teises küljes olla ja, ja seal oma muusikat esitada selles kuumuses, mis seal oli tegelikult ja ja noh, delegatsiooni koosseis delegatsioonil üsna kirves oli kosmonaudid ja pianistid ja, ja noh, väga mitmekesine, pidi see kontsert olema. Ülo Vilimaa oli meil ka kaasas balletiballetti ja siis rahvatantsu esitamas seal. Ja. Mängus võeti meid väga hästi vastu üldiselt ja, ja tähendab, õppisime ka mehhikokeelse laulu ära hoida, pita. Delmar Yorka ambra, Puerto beebi lõppetitadel, major ka Averme Puerto Puerto sa oled, ava mulle värav ja seda laulis üks Moskva meeskvartett, et kuskilt lindi pealt me saime. Need sõnad kirjutas sõnad ise maha ja laulsime täpselt nii, nagu me kuulsime. Aga enam-vähem läks pihta, sest kõik naeris kõva häälega, seal õudselt lõbus. Ja näiteks sama asi oli meil Fixiga, olime seal Portugalis ka kobina peale, leidsime ühe portugalikeelse laulu, sest portugali keel on õudselt keeruline aja ja valisime ühe laulu välja, see oli laulu pealkirjaks oli oliivipuuoksake. Ja esitamise esitasime seda siis esimest korda laval. Ja ehmatasime ära, kõik rahvas tõusis püsti ja laulis kaasa. Ja, ja lausa nutsid. Ja pärast siis lava taga saime õnnitlusi, nutsin selle pärast, et me laulsime liiga kiiresti seda. Me panime valsirütmis nagu eesti valts on, aga tegelikult on seal niuke voolav aeglane-aeglane laul. Ja tegelikult väga huvitavad sõnad olid selline ülistus oliivipuule, mis on Portugalis ka üks põhipõhiline majandusmajanduslik niisugune jah, tooraine. Praktiliselt kogu Portugal on täis ilusaid oliivipuid. Ja tihtipeale on sattunud niimoodi, et et on hästi läinud, aga on ka halvasti läinud, on selles mõttes ka näiteks? Ida-Saksamaal esinesime, siis laulsime Lääne-Saksamaa rahvalaulu, mis oli väga pahasti. Võtsime ka juhusliku saksakeelse rahvalaulu Volk, Volksliine ja ei läinud täppi. Mis siis öeldi, öeldi, et. Et ei ole vaja lihtsalt ei loe, ei ole vaja see tule eriti hästi välja ja teile selle välja. Tähendab siis nüüd on Mehhiko, Portugal, Saksamaa, ega sa jõua lugeda need Austria See ei ole mõtet lugeda, ei ole sotsialism ja tähendab ainuke maa, kus me käinud ei ole, aga mille laul Me oleme laulnud Scurd Soomes. Me käisime ja laulsime esperanto Esprantistidele ja siis laulsime esperanto keeles Kihnu neiut. See on huvitav ja ma ütlen, et esperantomaal ei ole veel käinud. Kuigi me oleme käinud Poolas linnas, kus esperanto keel leiutati. Seal oleme käinud, aga, aga igasugustes keeltes on lauldud jah, jaapani keeles, mitte ainult Jaapanis oled töö, kenasti oleme käinud, aga, aga tegelikult oskasime laua taga, oskasime laadaga, laulsime küll. Need sukki, jaki ja mis need olid need varastanud populaarset estraadi meloodiad, jaapani estraadi meloodiad. Euroopasse kultiveeriti siin. Et noh, neid me lava taga laulsime, aga aga lava peal nagu ei, ei Me esindasime oma Oma aga kes tahtis ja sellel oli eriti just Eesti muusikat, mida, mida autentsem, seda paremgi. Õnnestus olla tuntud ansambliga jäääär, kes siis tegi moodsamat rahvamuusikat, me tegime siis nagu vanemad. Et see oli ka väga tore reis. Nii Austraalias ma siin vahepeal hüüetasin Austraalias legendi, mitte mingisugune Ameerika mandril naha muidugi lõigu, aga, aga siis sinna USA-s nagu läbi sõitsime, küll. Kanadas oleme olnud pilli mänginud, seal USAs. No selge, igal juhul sul on kiire, kuna viiendale on üritus tulemas ja siin eelmises saates ma hõikasin eetrisse ühe sellise palved, et inimesed saadaksid selliseid õnnitlusi või, või, või siis midagi Kukerpillidest ja siin on tulnud päris mitmeid ja Neile kõigile, kes on saatnud, loomulikult me saadan ka sademekassetid, eks selle vastu. Pigem vastupidi. Ja näed, siin on siis selle kirjutanud Linda. Linda on meil kirjutatud, kus puhas lind on meil Põlva maakonnast perikülast. Linda Tigmanni on kirjutanud ja siin on. Näed, siin on selline piltidega puha ja kus esimene pilt on see, kus on mingisugune kummimaja tagant, lapsed hüppavad taas Tartus lauluväljaku lauluväljaku taga. Nii, ja siin on üks mingi reklaamiklubi pildike. Taizz. Sina oled suure suure habemega ja, ja siis on vennaste Tiina mis aastal 72, nagu sa näed, ta võis olla küll siis lõpus. Siin on igasuguseid huvi huvitavate tsiteeritud teie laule siin siin, sina kevadel tulede õisi, muldodora kadunud, õnne mul tagasi tood. Ja siis Balti merel ja las laine möllab, torm ja valged kajakad kisavad rannal ja nii edasi ja nii edasi. Kuigi aastad on läinud, ei kordoneid eal ja palju rõõmu näinud. Need on hea laulda, laulud, kõlagu, alati laulud kõlagu kõikjal ja ikka. Reipana teil oli aasta 89, detsember. Olid Kukerpillid, Peril haa vot 89 detsembris olid kuked Peri Belgiaga vaadates olla ja siis te mängisite ja siin on nüüd seesama kultuuri magus, te mängisite nad selle pilisata kaasa. Sellel võitlus, võitlus ja vot seal on mingisugune selline pannoo ja seal oletada mänginud, nii et esimene televi Belle Vilde kolhoosi. Nii et, et see on nüüd selline kingitus, siis on, siis on tulnud mul ütleme väga moodsal teel nimelt elektronpostiga interneti kaudu armu haab, on kirjutanud, kust Hiiumaalt nii Kipliburraa super punt kukrite oma. Minu esimesed mälestused ja väga positiivsed pärinevad 1973.-st aastast, mil olin EKM-is, lausa pisar tuleb silma, kui teid jälle kuulen, Allar, Hiiumaa. Vot selline selline teade teile tulnud, siis on tulnud teile selle kirja, seda kirja sa pead muidugi tegelikult ise täiesti süüvinud, lugemas Ma lihtsalt seda, et sa pead tegema, sellepärast see on tulnud Ahjalt. Ja selline ajamees nagu rail purust. Rein Muuga on minu meelest Eesti popmuusika elav entsüklopeedia ja ta on kirjutanud. Väga huvitav. Alguses ei ole just tavaline, et meie niivõrd heitlikus muutlikkus ajas oleks üks muusikaline kollektiiv oma veerand saalist juubelit tähistanud. Ja eriline on ka see, et Kukerpillid pole mingi aja moevooluga kaasa läinud, vaid hoopis teist laadi suuna rahvusliku muusika, Eesti kõige ehedam variant ja nii edasi ja nii edasi ja siis on ta kirjutanud pill teist ühe pika loo. Sa pead ise lugema sedavõrd, saateaeg saab läbi nagu sellena siit. Sa tead, teised ka mees kirjutas kuue isendi ajal tegelikult ja võiks seda rohkem isegi, aga, aga minu meelest Kukerpillid on olnud selline punt, kes on olnud alati seal rahva sees ja hea meelega rahval mänginud. Ja see on tore, aitad, aidatakse neil mälu värskendada ja, ja just nimelt just, ja, ja ma siin loen veel ühetasid. Mul tuli üks idee veel. Ja Malle käeb taevaskoja sidejaoskond Kiidjärvelt on sellise luuletuse kirjutanud, rõõmsalt kõlab lauluviis, Kukerpillid jälle koos, terve saal on rahvast täis all nii noori kui ka vanu, kõigil tuju väga hea, laulud on ju mõnusad juba aastaid veerandsada ikka koosnad laulavad, plaksutavad pihud rakku, kui lavalt lahkuvad, isegi unes näen nagu oleksid sa saalis, Kukerpillid, poisid, elagu. Bravo bot Malle käeb meile kõikidele õnnitlejatele. Ma loomulikult saadan teie helikandjatel. Ma tahtsin just siin. Ja lõpetuseks öelda, et tegelikult noh, et toode nagu mõtlete veel koos püsida. See on ka hea küsimus, sest ega ei oska selle peale vastata. Nii kaua veel. Tervist on, tervist on ja torust tuleb. Viimane korrus on nõudlus, nagu on, tähendab, selles mõttes. Tähendab asi on selles, emissioon ei ole veel lõppenud. Kui me tunneme, et me emissioon siin nagu saab otsa. See aga see, et praegused kontsertid näitavad, et et meid on vaja ja kui meid on vaja, siis me täidame oma ülesannet sellega, et et oleme osa eesti kultuurist. Ja kui vaadata seda, et habe on jube hall ja nii edasi ja nii edasi, siis võtame paralleeli ansambel seal tablynars Iirimaal, kes on ka vanad grandid, pikad habemed, Mägivad ja meiesugust muusikat mängida ju elu lõpuni. Eks see Kukerpillid rohkem selline klubiline vorm on siin mõnusa äraolemise klubi, nad on meil juba elustiil. Jajah. Toomas Kõrvits saab linna peal, vastasel Kukerdil maskott nagu, nagu sa oled. Aga vot siin selle jutu algusesse tulles tagasi, näed sa enne saadet ka väitsid, et et ei tule ju enam tärminidega kuupäevad meelde, et siis väikene selline nõuandenõuanne noortele bändidele. Et pange kirja. Just nimelt fotod kuupäevad ja niuksed huvitavad juhtumid et pärast on endal hea vaadata ja, ja ei eksi. Daatumites aatomites ja, ja üldse. Ja sellepärast, et kindlasti tuleb 20 25 aasta pärast jälle keegi mees, kes tahaks teha mingisuguste nii-öelda Eesti siis kergemuusika, entsüklopeediat või kama kõik, mida, eks ju, või mingisugust raamatut tänased ajalugu läheb edasi ei aja. Aga siis on jälle hammusta küünarnuki, sellepärast et ei ole meeles. No mida soovid? Kuulajale, kes tõid 25 aastat kuulunud. Ma tänan orkestri nimel kõiki kuulajaid, kes on meid kuulanud, ära kuulanud ja Soovin omalt poolt ka taasansambli nimel kõikidele tervist ja need kõrvad oleks puhtalt, et kõik, mis tuleb kõike ega oleks hästi kuulda. Ja mis põhiline, päikest kõigile. Aitäh sulle. Mina lähen ise loomadega. Mina olen Kõrvits, Toomas Kõrvits, nüüd on Kukerpillid raadio kahes hurra.