Tere õhtust, peategelased on koos, niisiis Alav Prinits, mina, Hans Trass kahmina. Aga enne kui me üldse jutuga peale hakkame? Mul on vist ettepanek, et laseme mängida orkestrilt dushi Ansule. Palju õnne kullana, mis ta nimi on, tundu Ralwaraap? Hullem kui ikkagi Tootsi ja kiire elu nende kolme hulgast valida, aha ütleme, lõplik valik on tegemata, siis. Ei lubata, vist, paneks kolm. Kolme-vanaisanimed no aga sul on ju, võib-olla peavad nimesid hoidma, sest kolm poega on siis igaks tab nime saada. Veel mul on üks 12 nime veel varuks. Aasta aega otsisin selle ajaga ikka leiab naise käest nõu küsima, siis. Kuidas nüüd, uni on magatud korralikult ja? Täiesti täiesti neli tundi. Plaanis on nüüd ma elan nagu Kalmer Tennosaar, tulen ka juba nii veerand seitse üles, nagu ta hiljuti ütles, raadiks, eks nii laulge algas sellest ajast, kui Tennosaar esimest korda ülikoolis esines. Jah, umbes kuus F ühel ajal umbes. No ütleme, natukene tuli hiljem ülikooli, sina ilmselt ikka juba enne ei tema tegelikult laulma hakkas varem kui mina juba siin seminaris, aga aga koos hakkasime laulma 49.-st 50.-st aastast vähenenud, kes sisalduses kangemari piko TÖÖ modem oli algusest peale kõigile, tema ju tenor ja teravdamine ja veel sale, terve ei ole. Aga ega keegi ei saa öelda praegu vastupidist silla kohta. Noh, 86 ja tenor sega just tenor ka ei ole nii et mul võib olla hea laulja ka, ei ole. Mõlemad laulsite seda ühte laulu, mida kunagi Ivar Voites lõi Ülikooli päevil ja vaevalt on päikesekiire, oli isetegevusolümpiaad ja siis oli seal ju heliloominguvõistlus ka seal ja, ja me püüdsime teineteist üle laulda ja kumb kõvem kõvemini laulab. Ma jään ikka alla. Ja minul oli igal juhul pärast seda esinemist paar ekstra filistorid, pingutasin hirmsasti, proovime praegu laulda ilma saated Ta täiesti vabalt, nii nagu me siin kahjuks veel praegu seisame veel otsiseks pärast toon? La siis esimene seal mõned sõnad on päikesekiired, õpetaja, tema jäi veed. Vaevalton. Oleme kuudes ka ordu silmades hõljus ja ei kihatoos meiega ta ordu õppiva nooruse poole lähme Belkudes ka RTU seeria. Paluksin, et mõlemat, teie ütlete oma täpsed ametinimetused. Tartu riikliku ülikooli matemaatika õpetamise metoodika kateedri juhataja Olaf Prinits, Tartu esimese keskkooli lastevanemate nõukogu liige juba. Peale selle siis veel ülikooli süstemaatika geobotaanika kateedris dotsent Hans Trass tee mõlemad, kus üldse tutvus ülikooli ülikooli linnaga, algas juba varem või ülikooli astumisega. Mina nägin küll esimest korda siis, kui ma koos paberitega siia Tartusse tulin, mina ka 47. aastal. Aga nüüd on töökoht siin kodus ilm, no ja nüüd hakkab varsti 20 aastat sellest mööda saama. Aga tundub päris lühike, kui mõtlema hakata. Aga mina tahan ikka pääskülla tagasi. Ja ega minagi pääskülast ära ei ütle, aga miks? Minul on pääskülas väga tähtis koht. Ämber kellaaja, seda sa toonitada. Ei, minul on lapsepõlvekodu seal ja seal ma tegin peaaegu vist absoluutselt kõik asjad oma elus esimest korda. Alates pisematest kuni taris otsustavate murranguliste, nii noh, esimest korda viskasin kiviga akna katki. Esimest korda võtsin kiitri, läksin sellega metsa, eakasid linde vaatama, esimest korda tegin näitemängu pärast, seda ma pole teinud, küll. Aga ikkagi esimest korda. Esimest korda armusin, esimest korda käisin õunavärgid. Kirjutasin oma esimese teadusliku tööpääsküla aedlinna linnustik ise tippisinud ära masinal, see võttis palju aega ja hirmus palju aega ja nii edasi, ja nii edasi. Kõik sai seal alguse kuni 18. 10. eluaasta lõpuks inimene põhiliselt kujunebki. Tartus, sina täiendati seda, mis seal seal alus pandi, kuidas neil mõlemil elukutse valik alguse sai. Mina kardan, et minul said alguse oma ema juurest, kuna tema oli õpetaja ja kuna ma oma ema väga armastasin, siis ma tahtsin nagu tema vääriline olla. Ja sealse pedagoogi elukutse nagu oma algusegisay. Ja juba enne, kui ma ülikooli tulin, olin ma juba kooliõpetaja kohal. Töötasin Padisel sel kuulse Jüriöö ülestõusu kohapeal kaks aastat ja siis olin Tallinnas teises keskkoolis matemaatikaõpetaja, ühe aasta. Kas need teise keskkooli poisid mäletavad veel? Ja aga kas sina mäletad oma neid vallatuid, vallatuid, poisse, mõnigi nendest võib-olla praegu pedagoog? Noh, siin meil Tartus on tuntud. Ja kui ma mõnda ei oska öelda praegu, siis ma loodan, et nad ei ole mulle pahased selle pärast. Aga need kaks olid nad elavad poisid, ma mõtlen keskkoolis, nad olid väga targad poisid. Sellepärast heidan muidugi meelde, aga muidugi ka raadios ja televisioonis on minu tolleaegseid koolipoissi olemas. Tunneme kõik, näiteks Ivar Trikkel. Siis televisioonis töötab kunstnikuna Palmse vahest mängib palli ja viiulit, mängib väga ilust. Aga sinu sai elukutse muidugi alguses, nagu ütlesid esimesest teaduslikust tööst pääs köiesööja pooleldi juhuslikult pääsküla jaama kioskis. Müüdi mitmesugust kirjandust. Leidsin säält ajakirja loodusvaatleja, mida toimetas omal ajal doktor Gustav Vilbaste. Seal olid vaatlusjuhendid, kuidas vaadelda linde, kuidas koguda taimi ja nii edasi. Ja seal oli siis niisugune väikene juhend. Minu isal oli pööningul üks tiiter ühe silmaga niisugune suur, päris tugeva kaheksakordne vist oli. Ja ma võtsin siis selle kaenlasse ja mäletan, et täpselt kaheksandal märtsil 1009 43 ma kandsin oma päevikusse sisse, esimese vaatuse nägin Glehni pargis leebikest. Sa ei teadnudki, naistepäev on siis? Ei, sel ajal vist ei tea. No ja sealt siis algas, siis oli meil mitmeid teisi poisse, kes Nõmme keskkoolis kümnendas tundsid suurt huvi loodusteaduste vastu, kes samaaegselt juba ja ennegi mind olid tegelenud vastavate küsimustega erast Parmasto, Harry Ling, siis Tallinna keskkoolidesse oli mitmeid niisuguseid mehi, kes praegugi siin veel ülikoolis on nagu Arvo Rõõmusoks ja teised. Mesis nendega nii. Tegime koostööd, käisime koos ekskursioonidel, pidasime koos koosolekuid, andsime välja oma toimetisi. Ühesõnaga, sir. Nõmme keskkooli loodusuurijate ringi toimetised oli süda ilmsiks vist 10 15 midagi selle vaheni numbrit. Seal siis kirjutati teaduslikke töid. Aga muuseas, nende tööde seas on mõni. Ma mäletan, et erast Parmasto oli seal üks päris ilus uurimus kohe Viljandimaa taimestikust, mis pakuks huvi praegugi veel. Noh, ja siis juba nii üheksandaks klassiks oli enam-vähem juba selgunud, et ikkagi tuleb siia bioloogiat tulla õppima. Nakatus, oli juba nii tugev. Aga ju teil pidi seal mingisugune bioloogia-alane, mingisugune stiimul ka olemas, teid kõiki seal poisse siis nii kiskus selle poole ega nõmme üksinda neete loodus. Tiit tehas oli mingisugune jah, ühine huvi. Ja ükskord ma mäletan, meil juhtus niisugune pahandused, viimasel korrusel käisid poisid suitsetamas ikka. Aga meie tegime seal oma koosolekuid. Tahtsin põrandaalune ring nagu pooleldi tulime sinna kokku ja tegime ettekandeid ja Inno Salasoo oli seal väga aktiivne meest ja just mäletan, Inno Salasoo rääkis ravimtaimedest. Ja äkki tuleb meie matemaatikaõpetaja saab meid seal kätte. Kaasinde olete suitsetate nüüd fakti ees, vaikset suitsuvinet oli, mõni poiss on ilmselt selles meie siis räägime. Ei, ei lugupeetud õpetajad, me siin koosolek, suitsu, kaasule, kahvel, suitsukoosolek, edasi meid kõiki alla ja siis tükk aega tuli seletada, et ei, me hoopis teistel eesmärkidel kolimisel koos. Aga suitsetama hakkasime muidugi peaaegu kõik pärast kahjuks. Binutega kuulus näitemäng, näitemäng ei olnud, minu, see oli, see oli Eino Tamberg, Kulno Süvalepa, ma mäletan aga tööstuses ja no ma ei kujutagi ette niisugust noort, kes ainult õpiks või ainult tiitliga metsas käiks, niisuguseid vist ei ole olemas või on, ma ei tea, pole näinud. Ma pole keskkooli õpetaja olnud, muidugi tegelesime igasuguste asjadega peale kõige muuga spordiga. Ja, ja siis mitmesuguste kunstiliikidega nagu laulmine ja operettide tegemine ja näitemäng ja nii edasi. Ja tänu sellele, et meil oli niisugune kõva kaader seal, no minu klassis, kus mina õppisin, oli Kulno Süvalepp, meie eestvedaja, praegune Vanemuise lavastaja Kreskonnad, teda siis sõitsime. Ja, ja siis üks klass allapoole oli Eino Tamberg. Kulno tegi sõnu ja tegi ka väga ilusaid viise, tal on terve rida väga ilusaid asju ja Heino tegi siis juba suurema vormilisi tükke. Veidrik Kivilo olime sealsamas. Sel ajal oli meie keskkooli niisuguseks vaimseks emaks Marta sillaots. Tema väga palju mõjutas meie kujunemist Meie nisust kunstiliste huvide teket. Ja siis võib-olla ka suurel määral tema mõjul see Odüsseus ei olnud mitte niisugune keskkooliliku õpilaslik palagan, vaid turul päris päris tõsine operett ja seal nii ilusaid aariaid ja päris ilusaid duett, mida tasuks kohe päris praegu ette võtta ja ja taastada kasvõi kuskil mingisuguses kultuuripalees või noorteklubis või kus on niisuguseid andekaid noori, kes laulavad seal keskmise tenori partii keskmise baritoni Tiia ja soprani osa ära. Et need aga üle jõu käiv ei olnud, ei olnud, kas ei tuleks kõne alla nüüd kõik endised õpilased kokku kutsuda? Ja nüüd aastakümneid hiljem võtta kätte ja lavastada seesama lugu uuesti? Ei ole paha mõte, ainult et osatäitjateks kui. Seda enam huvitavam ongi kõikidel endistel õpilastel seda kuulata, vaadata, veteranid mängivad korvpalli ja jalgpalli. Operette teha tegelikult. Niisiis esitame üleskutse kõikidele endistele operetitegelastele 10.-st keskkoolist. Andke endast märku. Põhilised huvid ikka ja kalduvused selguvad juba keskkoolis. See, kellele ei selgu, sellel on juba midagi korrast ära minu arvates. Aga eks see on vist üldse niisugune huvitav tähelepanek, et kui teatud koolis mingisugune ala saavutab populaarsuse, siis seal tekib iseenesest niisugune kaunis suur rühmitus. Kelledest sirguvad just selle alaga seotud inimesed ja võtame isegi juba ju kõigil on teada, et kui näiteks koolis nooremates klassides õppides mingisugune mäng kooli tuled siis see levib ju kiiresti, arsti on kõigil. Omal ajal näiteks mängite neid kompvekipabereid kokku keerata, et iga vaheajal kuskil akna ääre peal jälle neid püüti. Ma mäletan, meil oli klassis üks, üks kaupmehe poeg ja temal oli alati väga ilusaid kompleksi pabereid alati palju, siis taheti ka temaga mängida ja neid ära võita. Näiteks nüüd praegu koolides seda mängu peaaegu ei kohtagi, küll on olnud ja mitmesuguseid sulemängud ja noamängud ja nii edasi, mis käivad nii periooditi, käivad läbi ja tulevad jälle uued sahkis malet, kõige põnevam tunni ajal sahtlis malet. Seal seltse paistsid, halvad kombed olevat sealjuures väga, kes me oleme. Sellepärast seda sahtlis mäng. Aga täpselt samuti on niisuguste huvialadega, kui teatud kooris mingisugune ala muutub populaarseks, siis see köidab paljusid tõmbab oma orbiiti ja, ja sealt sirgub ka selle ala inimesi palju välja. No siin on näide bioloogilised huvid seal koolis. Kas järgmisest lennust ka sama palju? Bioloogia tunnis? Tuli veel mõni aasta ja kaks kolm aastat ja siis jäi vähemaks. Praegu tuleb, aga mitte rohkem kui teistes keskkonnaaias, aga siis oli umbes nii, nelja-viie aasta jooksul oli nii, et järjest järjest Nõmme keskkoolist mõnes koolis talle tuleb sportlasi, näiteks teatud ala viljelejad tuleb kohe arvuliselt, teisest kohast tuleb jälle mingi muu ala inimesi. Suurema ära oleneb ikkagi ka paljudes koolides just õpetajast niisugust aine huviringid, kus suudetakse nii väga elavalt ja väga kujukalt neid asju esile tuua. Nii et on päris selge, et koolipõlves juba teatud huvialad kujunevad välja ja need on nagu välistes tingimustes välistest põhjustest suurel määral ka mõjustab, aga öelge, palun, millal teie mõlemad esimest korda laulma hakkasite? Jätame need lasteaialaulud tähendab välja klaveri saatel esinemist puhtalt loosimist keskkoolis, kümnendas või üheteistkümnendas klassis, siis kui see Odysseus oli kiidetud, olgu me kuulusterp pandros. Minul oli ka keskkoolis esimene laulmine aga küll mitte üksinda, vaid laulsime duetti. Üks rahvalaul oli. Julgen praegult ütelda, mis laul see oli? Koolipeol, seal lasti neid laulda kahekesi ühe tütarlapsega. Ei saa nüüd. Ma ei julge ütelda, mida ta teeb, praegu ei tea. Siis muidugi, mis niisugust laulusoont võib-olla, kuule, tervita teda, äkki ta kuulab sind. Hämma tervitati ka. Vea, no võib-olla ta enam ei olegi päris tütarlast. Küll ta ise teab, eks ma siis seda ka tervist. Seda saab teha, aga lauluga palun, Alav, maestro Ago Russak on klaveri taga ja. Aitäh tore oli. Loodan, et selle kõrvalpõike pärast keegi ei pahanda. Aga nüüd jätka, palun. Ma käisin nimelt Türil koolis ja meil oli väga hoogne lauluõpetaja, ta moodustas koolipoistest mees, kooriumid oli 24 poissi ja kirjutas ääretult sütitava uut fantaasia Mihkel Veske sõnadele päikesele, Nosemis, Artur kapilgaan olema. Aga temal oli see tehtud väga huvitavalt üles ehitatud, seal oli klaverisoolo, oli tromboonisoolo, oli bassisoolo. Ta nii soolo oli melodeklamatsioone sees oli meeskoor. Nii et ääretult niisugune mitmekülgne ja huvitav, me ise olime sellest tohutult vaimustatud. Ja noh, seal ma laulsin siis meeskooris kaasa. Tol korral veel ei, ei usaldatud solisti osaga näiteks laulis baritoni soolot, et ka raadioinimestele hästi tuntud Ants Kivilo. Ma mäletan, kui ma ülikooli tulin, siis esimesel aastal esialgu küll kaheldi, kas mind vastu võtta meeskoorid, aga pärast siis lülitati selle meeskoori kolmekordsesse meeskvartetti, aga esimene avalik esinemine oli esimesel aprillil 1950 põllumajandusteaduskonna segakoori kontsert ja seal ma laulsin siis solistina kaks laulu, kus oli siis Petrovi aaria ja teine oli Vambo, kohe hakkasid operitega peal. No ma sinu järgi õppisin, sina, sina laulsid neid ees ja hambahari on siiamaani käes. On veel selge? Nii aga on ka toodi. Ja. Sinust lahku, ta leidis ka veidi. Keskkool jäi teil mõlemil selja taha. Algas tõsisem aeg. Ülikool koos tiigi intriga Tiigi intertuba 79 läbikäidav. Iga kord, kui Olaf Priinits minust mööda käis ta Leicani põlvega vaikselt mulle. Noh, sa pakud üle eipäraste käsiti teisest ja neid enam ei lastud, te panete pahaks, Lähme, tungisime hea. Pealegi, mul oli see suursamblike, see riiul kohe voodi taga, mäletan, sealt ikka varises igav. Ja idee olid ägedad, poisid seal omaette tuba oli ka puhtbioloogiline tuba. Praegu tuntud väga tuntud nimed bioloogiateaduste alal. Parmasto ja maavara ja lastigi klasting, rännu RM ja Okk. Meil olid seal toas jälle niuksed, tahtis teada ka praegu tuntud nimed ja võtame Tomson, Toomas Tomson, keemik, Ivar Peter seletas. Võhandu asjana tuntud. Nii et ega me palju kehvem. Jah, aga me ei mõjutanud kuidagi sugugi teineteist. Aga ega me ei tülitsenud, Kaherredelitasinud jahe eriti palju vahel noh, nii mõne stipipäeva õhtul vahela Eadukeni siis te saite juba üksteisega rohkem tuttavaks, arvestades just seda nii-ütelda võib-olla teist palet, mis tol ajal ülikoolis oli nii võib-olla teiseks ülesandeks või teiseks niukseks tõmbejõuks väga laialdane töö isetegevusrindel. Sel ajal oli see hoopis hoopis laiem kui praegu. Nojah, aga eks teised seal kohtunudki mõlemad laulsite ja intrise ja muidugi asi on muidugi meid lahendus. Koos tuli sageli olla kontsertitel ja muusikakoolis natuke aega ma käisin ka koos. Isetegevus oli tol ajal stimuleeritud, õieti nendest suurtest isetegevusolümpiaadidel ostmist korraldajate teaduskonniti ja organiseeriti igasuguseid, ka massilisi üritusi, nagu teaduskondade koorid ja ansamblid ja ja peab ütlema, et tol korral oli ka ikkagi küllaltki palju väga kvaliteetseid esinemisi näiteks instrumentaalsolistide alal ja neil oli teaduskonna koormaid teaduskonna kooriana mitu aastat. Olaf Renits oli dirigent. Ja see see asi niimoodi, et ma klaverit mängida ei oskanud, siseffetes Elle kasvanud, õpetas, häälepartiisid klaveril ja mina olin siis ees, vehkisin, aga teaduskonna au oli mängus ja see tuli ju siis kuidagi kaitsta. Ja isegi premeeriti selle ägeda laulu eest ja kuigi me esimeseks ei tulnud ega see on tähtis ka niivõrd, aga me tõime punkte. Massiline osa ja, aga muidugi, kui see ka see ei olnud eesmärk, oli lihtsalt vaim kuidagi elavam ja inimestel oli nagu hirmus vaja islami pärast. Pärast jah, tööd tulla kasvõi kell 10 11 kokku teha ansambliga proove, natuke nalja visata, koju kell seitse üles, kuidagi rütm oli niisugune vaheldusrikas. Praegu ma vaatan oma tudengeid natukene, on nagu jäänud särtsu väheks, aga mulle tundub küll, võib-olla kõik vanemad inimesed räägivad niimoodi, sel juhul ma palun andeks. Aga ma vaatan, vähemalt isegi statistiliselt võib kindlaks teha tol ajal ülikooli õpilastest võttis osa küll vist vähemalt 50 protsenti aktiivselt isetegevusest praegu ma ei tea neid arve, aga see on kindlasti hoopis hoopis väiksem. Jah, tundub, et praegu kuidagi nagu üliõpilastel on kuidagi press on tugevam. Et nagu õppetöö ei lase neid nagu isetegevuse kallal, aga võib olla ka teistpidi, on kuule mees, meie ajal oli nädalakoormus 40 tundi 42 tundi, Heino, minul on, praegu on kui ka olnud ja praegu ei tohi üle 30 olla. No praktiliselt muidugi on üle 40 ja noh, selge on see muidugi press on suur, pealegi meie olime nii pool vabatahtlikkuse alusel kah osavõtjad loengutest nii väga suurt gara sel ajal ei tehtud, kudedest puudusid veidi, võisid ikka valida ka sirutamine pisut selge. Olaf teeb seda head meelt, et pakub laulu. Ole hea. Nii. On pööranud respra. Audi ästiumi TSD-d. Meie erinevus on selles, et Olas Prinits on selle aktiivse lauluarmastuse säilitanud siiamaani. Ja kuuldavasti teeb isegi väikseid trenni. Mina olen melaisen ja mina otseselt enam sellega ei tegele. Kodus, vahel nii vannitoas, kus hästi kõmiseb Chovi. No ja muidugi sellest on, sellest on väga kahju, sest sa ju juba esimesel ülikooli aastal siin nii-ütelda oma häälematerjaliga vaimustasid lauluõpetajad nii ära, et pärast ei ei jõutud kõiki sinu enam välja pumbata. Sul reservis oli? See on selge minu seisukohast kahte. Lihtsalt halb on, kui sa tunned, et ikkagi ei ole hääl seal kohas, kus ta olema peab ja trenni teha ei, tundides käia ei jõua ja mis sest ikka pinguta, teenius pisikesi lauliku laulukesi võib muidugi laulmanistusin moka otsast. Aga suuremaid enam ei julge. Proovisin korra hiljuti selleks raasu tsuh, musitseerimine kui niisugune on ju meelelahutuseks ikka väga, väga niisugune mõnus asi. Aga jah, et mõnikord maestro Jõks leiab minu jaoks praegu ka aega, ma ei lõiganud seni väga halb oleks ja muidugi ka minul ka oma teadvuse muusa ees, nii suuri teeneid ei ole kui sinul oma ees. Nii et vast lepime selles osas, et mul on veerand ja kolmveerand, sul on üks null. Jutt ongi läinud sobidele, see on ju teaduse kõrval meelelahutus, mida te nii endale kui teistele. Mõlemad teete põhiliselt meeskooriga seoses seal ma olen olnud ülikooli astumisest saadik, 20 aastane staaž, võiks öelda. Minu muusika on mulle jäänud ikka tähtsaks ei olnud, kuidas öelda, niisugune toniseeriv prits kui sa oled kõvasti tööd teinud, kasvõi istunud päeva läbi mikroskoobi taga või või midagi taolist või kuus tundi pidanud loenguid pärast seda, kas kuulata muusikat või tulla kokku ja natuke rääkida muusikast või ise natukene ümiseda? Kohe ergastab ja selle tõttu ta on täiesti vältimatu minu elus ja võib-olla mõne teise elus seal piltide vaatamine või, või midagi taolist, markide, kurgi ja peaasi muidugi, et see hobi ei läheks segavaks põhitööle. Vaat siis on juba halb. Ma tean, et meil oli kunagi üks õppejõud, kes kah väga palju rääkis sellest, et igal teadlasel peab ikka olema ka üks üks kõrvalharrastus. Ja ütles, et tema harrastuseks on parkide korjamine. Ja tõesti ta korjas marke, aga lõpuks me pidime ta ülikoolist vallandama, sest ta enam muud ei teinudki. Karjus, Mark ainult korras marke, hobi kasvu, sülehobi kasvas üle ja ärimees on meilt ära. Vaat seda ka ei tahaks. Aga nüüd lähemegi selle põhitöö juurde, näiteks, miks Olav Priinits armastab oma ametit? Väga niisugune äge küsimus. Kui oled ühest tööotsast kinni võtnud, siis ilma teda armastamata vist üldse teha ei saa. Mikspärast ma teda armastan? Siin oli juba eespool juttu sellest, miks, nagu see pedagoogi soon on sisse löönud. Mõnikord öeldakse nii, et kes muudel alal ei tuletoimeks, hakkab pedagoogiks. Küllap ka selles oma tõetera on olemas, ainult siis on väga palju, neid. Millegi muuga toime ei saa, sest pedagooge on meie riigis väga-väga palju. Aga nad teevad võib-olla kõige tänuväärsemad raskemat tööd. Ta on märgatavalt rohkem veel vaja. Ja me teame, et isegi vastuvõtueksamite ajal me oleme alati mures, sellepärast et nendes osakondades, kus hakatakse pedagoogi ette valmistama ei taha kontingendid täis tulla. Ja ka väljalangemine eksamite sessioonide ajal kipub just seal kõige suurem olema. Nii et on põhjust muretseda. Võib-olla rohkem peitub põhjus selles, et küllaltki räägita pedagoogitöö õilsusest võludest, aga raskustest, vastutusest vaevalt on sellest tarvis kõnelda, kui näevad ju lapsed 11 aastat õpetajat. Ühesõnaga näitlik agitatsioon on tal 11 aastat silme ees. Aga võib-olla siis meil on vähe häid õpetajaid. Niimoodi ei tohiks öelda. Aga mina tean oma keskkooli päevilt, et meil oli päris palju häid õpetajaid ja tõesti üks õpetaja oli niisugune kes oli mulle kohe niisuguseks, kujunes eeskujuks, ma mõtlesin, et kui elu teeb mulle sellise Inger bussi jätma pean kunagi saama õpetajaks pärast bioloogia osakonna lõpetamist ja see oli täiesti reaalne, sest enamus meie osakonna lõpetajaid lähebki õpetajaks. Siis ma mõtlesin, et ma tahaksin olla niisugune nagu tema, aga ma ei oleks selliseks saanud, sest ta on väga hea õpetama. Eks niisuguseid eeskujusid kaheldamatult on igaühel ja näiteks, kui üliõpilastega läheme pedagoogilistele praktikale, siis on ju nii huvitav näha, kui sa näiteks tunned tema õpetajat, jälgid siis tema esimesi samme pedagoogilise põllul, siis lööb tema õpetaja ju läbi, tema töö on näha ja on märganud. Ja muidugi siis kipuvad läbi lööma Ülikooli lektorid. Nagu teada ülikooli lektorit vähemalt, et meie teaduskonnas on sunnitud palju kõndima, sest nad väga palju kirjutavad tahvlile tahvli pind oleks nähtav kuulajatele, siis tuleb sealt eest ära kõndida. Ja siis sama printsiipi kasutavad sageli ka siis meie noored pedagoogid käivad tunnis kaunis pikkama maha. Ja eeskuju on muidugi suur asi ja vaadake, kui palju meil on lauljate hulgas väikseid kuusikuid. Vähemalt esialgu, kui nad lõpetavad konservat pärast, võib-olla nad hakkavad nagu rohkem oma tee leidma. Nii, aga nüüd veel üks küsimus. Miks meeldib matemaatika? Võib-olla, et sellepärast, et ta on niisugune ilus, sirge ja täpne, et seal sa ei tohi midagi uskuda, muidu kui sa olete ära tõestanud. Ja pole see, just teebki, ta on nagu niisugune puhas kristalne nagu selle tõttu. Aga ta võib matemaatikas väga palju mustvalgeks. No see on väärtõestus, on muidugi õigus, üks asi on lõpetatud siis, kui on tõestatud, kas ta on õige või ta on väär. Seda eestist teadustes ei kehtiks oma printsi. No täpselt sama. Ma päris kindel selles ei ole, sest miks pärast siis viimastel aastatel matemaatika võetakse ka teiste teaduskondade kav praegu minagi loen sinu esimese kursuse ümber, see muidugi matemaatilised meetodid tungivad kõikidesse teadustesse ja kuid, et tõestada, et mingi nähtus või või mingisugune ese on õigesti käsitletud või õigesti avatud, ei pruugi muidugi alati ainult matemaatikat kasutada, nii et me võime ka oma meetoditega Fereerides ütelda mingisuguse nähtuse kohta, et vot see on just nimelt nii. Ei no see on induktiivne, eks ole, tähendab üksikute katsete tulemuse põhjal tehakse üldistav järeldus. Jah. Ei, nüüd ei tohi niisugust muljet jätta, et olen matemaatika vastu vastupidi meie oma kateedris kahme tegelema võrdlemisi palju praegu matemaatiliste meetoditega ja statistiliste meetodite rakendamisega oma teadusalast, siis on täiesti loomulik protsess kaasaedi vältimatu vältimatu protsess ja tuleb välja, et siis oled kõige moodsama aineõpetaja. Pedagoog vastu ei vaidle, ta on kõige tarvilik, on võib-olla praegu, no ja, ja ütleme näiteks ju seoses viimaste kooli reformidega ju matemaatika osatähtsus on ju ikka tõusnud. Kui me võrdleme näiteks kodanlikuaegsed kooli, seal võtame matemaatika tundide kogusumma, võrdleme seda praeguse kõnelejat on tunduvalt tõusnud. Ja nüüd õieti algabki arvatavasti niisugune periood, kus hakatakse nõudma matemaatika tundide vähendamist, kuna üldharidus muutub nagu väga ühekülgseks. Muidugi, selles on oma suur tõetera sees. Jah, tendents reaalteaduste sellisele esiletõstmisele ja liigsele esiletõstmisele meil vahepeal nagu oli selle tõttu humanitaarteadused, jäid nagu tahaplaanile, muuhulgas muuseas jäi tahaplaanile ka geoloogia. Nüüd on hakatud sedasi ka parandama ja on sisse viidud üldbioloogia keskkooli. No ja bioloogia on ju, tundub nii. Teise alainimesena öeldes nagu mingisuguse taassünni nagu läbi elanud või ütleme, Tal on hakatud, omistame nüüd sootuks hoopis suuremat osatähtsust, võtame ajakirjanduse veergudel Ki, kuigi ma ühtegi bioloogianast raamatut ei ole viimastel aastal lugenud, aga ajaleht pakub juba sel alal ka võrdlemisi rikkalikult. Kui oleme väsinud, aitab jälle laul. Laul kõlbab ju iga probleemi juurde. Niisiis. Aga nüüd ma tahaks sinu käest küsida, miks sulle on bioloogia jäänud südamelähedaseks. Miks? Miks siin on võib olla mitu põhjust, kõigepealt, mul on mingisugune kalduvus või ma ei tea, mis asi. Eelsoodumus rändamiseks. Täiesti vastupandamatud ostujõud ikkagi igal suvel kuskile sõita, see oli mul juba õige varakult tekkinud ja selle baasil võib-olla ka kujunes välja see huvi looduse vastu, lindude taimede vastu. Ja iga niisugune rännak, mis esialgu piirdus pääsküla ümbrusega, hiljem siis Eesti eri osadega Anid siis viimase 14 15 aasta jooksul Nõukogude Liidu kõikide osadega. See on teinudki minust niisuguse loodusteadlase, kes ei saagi üldse ette kujutada oma elu ilma otsese kontaktita loodusega. Ja võimalikult, et vähe uuritud, puutumata loodusega. Sellisega, kus iga su samm on, on esimene, on mitte just esimene, aga vähemalt niisugune, kus sind võib oodata, mingisugune väike siiski avastus? No sa, üliõpilaspõlves olid väga agar siin Eestimaa soid mööda ringi hulkuma ja otsima uusi taimi ja mul oli jah, kandidaaditöö oli mul Eesti soodest kas võib siis nüüd öelda, et Eestimaasood on neid kõik läbi uuritud? Kaugel sellest, et no siis olete ka sama printsiibi mehed. Nuustakule ei ole veel kõik käsud, Laaridega käite juba Pariisis? Ei, vaat siin on teine printsiip. Kui suur on Eestimaa üle 44000 ruutkilomeetrine? Kui me siin uurime loodust, siis me leiame mingisugused seaduspärasused, kas taimkattes või loomastikus. Aga need seaduspärasused tuleb kontrollida selleks, et teha nendest üldisemad järeldused. Neid siin eesti materjalil tehtud järeldusi teoreetilisi üldistusi tuleb kontrollida mujal teiste stangate tüüpides. Stepis sest taimkate on kogu maakeral ühtne, et on väga erinev tema eri osades, aga ta on siiski üks ühtne taimne kile ümber maakera ja tema seaduspärasuste selgitamiseks ei aita 44-st 1000-st ruutkilomeetrist. No ja nii, et siis ka järgnevatel bioloogidel on, on ikka põhjust enne Eestimaal soid mööda ringi hulkuda ja siis aga muidu olla male vaatama alatu tulika induktiivselt alata tuleb väiksem siis suurendada oma silmaringi. Mis oli kõige kaugem ja kõige vähem avastatud koht. Ei saa öelda, et see kõige vähem avastatud oli, aga kõige kaugem punkt on meetrini saar komandöri, saarte hulgas kaks saart vaikses ookeanis ja säält sellelt saarelt ühelt mäetipul ma nägin Ameerikat. Tähendab atu saart kõige läänepoolsem saar Ameerikale uttides. Et see oli nii, mis ta võib siin olla 12 ja pool 1000 kilomeetrit, istuksid, aga kõige vähem uuritum koht, võib-olla, ehk oli see, kus ma tänavu suve olin põhja hea meel Taimõri poolsaarel, seal oli tõesti viimane botaanik minu erialalt botaanik, oli seal käinud 36. aastal, viibinud seal vist kolm või neli päeva. Olin seal kuu aega umbes. No, ja muidugi huvitav oli mul sinna minna ka selle tõttu, et seal oli kunagi viibinud meie kuulus meie maalt pärit Hellenurmest pärit akadeemik Middendorff ja siis ma püüdsin siis kah oma marsruuti niimoodi sattusin sinna kohtadesse mõnedesse, kohtadesse, kus tema oli viibinud, astuda tema jälgedes, aheldas ja, ja siis oli võrreldav tema kirjutas oma ekspeditsiooni tulemuste põhjal kolmeköitelise suure teose siis oli huvitav vaadata, kuidas siis tema neid paiku nägi ja mis siis nüüd on muutunud, muutunud pole peaaegu midagi. Sest see on täiesti peaaegu täiesti asustamata maa väga vähe inimesi ja selle tõttu säilinud looduslikus seisundis. Karm kliima ja muutusin palju. Aga mis tunne siis on, kui astud seal sellel maal selles kohas, kus nagu juba ette teada, et seal pole keegi varem käinud, võib-olla juhuslikult ainult läbi läinud ja nüüd sa lähedalt lihtsalt vaatad-uurid, tahaks kaid laadida, kõik tahaks kaasa võtta. Aga seljakott ja taimeraam, kus sa võtad? Sest lihtsalt sa tead, et vot umbes mis 500 100 500 kilomeetrit suurusel alal ei ole sinu pilguga mees veel olnud. Kõik taimed, mis seal kasvavad, on uurimata meedia, milline flooras elab, millised kasulikud taimedes elanud millised indikaatortaimed salongis, infitseerivat, mingisuguseid väärtuslikke maardlaid, midagi taolist. Ja seetõttu esimesel esimesed päevad lähevad nisus lihtsalt nihelemiseks, kõnnid ringi, ei tea, mida mida võtta siis teed, juba, päevaplaani jäävad tänama, teen selle marsruudi, täna teen nii palju analüüsi, seal näiteks Geobotaanilisi teisel päeval teise analüüsi kogu selle rühma ära. Siis juba hakkab nagu laabuma ka esimesed päevad olid täiesti nagu, nagu arust ära, see on nii huvitav, see on mõningal määral võib paralleeli tõmmata. Augustiks oli Moskvas ülimaalne matemaatikute kongress, seal oli välja pandud raamatute näitus. Meie mingisugust taimed ei korja, aga aga nad äkitselt ka seal raamatute näitusel oled ka niisuguses olukorras, et näed korraga tohutu palju uusi raamatuid ja, ja tahaks ka väga vajalik vajalikke ja no ütleme just näiteks koolimatemaatika seisukohalt, kus praegu igal pool maailmas otsitakse uusi ideid, kuidas kooli matemaatikat keskajast tuua kaasaega ja, ja sellel alal väga palju raamatuid kirjutatud ja tahaks ka, lihtsalt lähed sinna näitusele ja vot seisad ja vaatad siia ja vaatad, sinna tahaks ka kõik korraga nagu haarata asja. Alles teisel kolmandal korral, kui siis sinna lähed, siis juba saad rahulikult raamatuga süsteemi. Küllap Hans oled saanud oma rännukihku parajal määral rahuldada. Ent üldiselt on ju see inimlik tarve, ta tahab ju kõike teada, kõike näha. Ning ilu ja omapära oled ju kindlasti kohanud. Igal rännullia ekspeditsioonil. Viimane oli ju Põhjamere äärde sel Thai mõõril peassina jõest. Ja 100 kilomeetrit loodes on üks maailma põhjapoolsemaid peakivi avamuid aga kõrget, kuni 50 meetrit kõrged, järsud lubjakivikaljud langevad kohe jõkke. Ja siis sõidad seal nagu kanjonis oma paadiga. Ja. Linnud seal häälitsevad, jaa. Jaa, põhjapõdrad ujuvad seal üle jõe kuskil sulgus, on mingisugune väike org, tuleb sisse ja ja eriti huvitav oli seal laulda. Siis need need kaljusi kaljukanjon andis, niisuguse mitmekordse kajad oli kogu aeg nii. Mäedlemise jõgi tuli sulle siis mitme nurga all seal tagasi viis-kuus korda kuidagi moonutus häält, isegi erineval kõrgusel tulid need hüüded ja kõikide joodeldakse tagasi. See oli hästi põnev, näiteks parem kui taevaskojas ja palju parem, no taevas koos tuleb ükskord ja ongi kõik. Aga see oli küll erakordne ja seal muidugi oli hirmus palju. Hanesid ja nemad olid just sulgemas seal sonist sajalised, parved nendest siis sõidad kohe parvest läbi, nad ei saa õhku tõusta sulgimise ajal võimetut lendama. Siis sealt natuke ülespoole, seal me nägime kõige suuremat põhjapõdrakarja, mis sel ekspeditsioonil meile ette juhtus, see oli 30000 loomapull, ujus üle jõe. Sel ajal nad Kahabitud, siis lase need nii palju kui tahad, aga nüüd tekib tähistlikud vooluna 30 elukaaslane teadis, temal oli juba niisugune silm. Vaat meil ornitoloogide longaanis mune, silm. Sügisel lähed nendega seal kuskile ekskursioonile, näed kuldnokad traadi pääl ja kohe ornitoloogide paha 3620 tüks. Selle nad saavad, niimoodi on üx Barcelonat hindavat 6000, järgmine parv väikese vahega on traadi peal, see on 300 hindavad siis on 20 lindu. Ja siis 1321 polnud ära. Ei hakka nõus, umbes niimoodi ka matemaatika. Aga põhjapõtru siiski, kui loend, missugused on need probleemid, millest me võib-olla killukese võiksime täna rääkida. Meil on väike uurimisrühm dotsent Kuke juhendamisel, kes tegeleb vetikate uurimisega, vetikad, pisikesed mikroskoopilised organismid, kes elavad vees põhiliselt. Ja nüüd on siis avastatud. Nad on väga perspektiivsed organismid, kõigepealt paljud nendest on ülikiire. Paljunemisega Nad annavad ööpäeva jooksul 200 kordse saagi tõusu. Ühesõnaga, kui näiteks külvata kuskile basseini hommikul 10 kilo klorella näiteks, siis järgmiseks hommikuks on seal 10 korda 202000 kilo. On nii, matemaatik, kaks tonni on järgmisel hommikul sul seda vetikate massi, sealjuures vetikate mass väga valkude rikas. Selle tõttu teda juba praegu saab kasutada loomatoiduks ja seda tehakse Jaapanis näiteks väga palju. Teiseks on aga avastatud, et sellest massist võib teha ka inimesele toite. Ja kuna toitumisprobleem lähema aastakümne jooksul muutub meil maakeral väga teravaks arvestame seda, et mõnekümne aasta pärast on meid kuus miljardit kõigi prognooside kohaselt siis see on üks väga perspektiivne mikroskoopiline kultuurtaim. Teiseks aga on sellel vetikad on nendel vetikatel suur tähtsus ka selle tõttu nende varal saab luua nõndanimetatud suletud bioloogilisi süsteeme näiteks kosmoselaevade jaoks, tähendab naad võtavad õhust süsihappegaasi ja annavad inimesele hingamiseks hapnikku ja samaaegselt annavad nad suure massi. Ja kui on välja töötatud vastavad retseptid, kuidas neist valmistada biskviidibriketti, siis sellisel juhul saaks niga toiduks tarvitada. Seda probleemi uuritakse praegu väga aktiivselt Ameerikas, Jaapanis on muidugi ka meil peale selle vetikatega, praegu puhastatakse reovett. Nad on ühed üheks põhiliseks bioloogilisteks puhastajateks ja meil kah praegu juba mõned katseseadmed töötavad koostöös epa töötajatega, kes lahendavad tehnilisi küsimusi meie poolsis lahendamist bioloogilise külje. Aga see on üks probleemidest üleüldse alamate taimede hulgas, mida nii rahva seas sageli isegi põlatakse, noh, ütleme seal mingi samblik või, või limane vetikas on väga ja väga palju kasulik väike esindajaid, niisuguseid, millede omadusi me veel ei tunnegi. Aga palju Antibiootilisi aineid sisaldavaid taimi. Ja nüüd pööratakse üldse nendele väga palju tähelepanu ja meiega teel siis kah praegu uuritakse näiteks sellest seisukohast samblikke. Nüüd on kah niisuguseid vähe silmapaistvad organismid puutüvedel maas kasvavad, aga nad sisaldavad väga aktiivseid bioloogilisi aineid. Ja nendest on juba tehtud mitu antibiootikumi väga-väga mõjuvat antibiootikumi Nõukogude liidus ka üks Winaan seda saada muuseas ka juba praegu Tartu apteekides seal rahvas ei osta, ei tunne veel seda, peaksid natuke propageerima. Näiteks nii. Olav krinits läheb hommikul oma abikaasale appi, nagu ta alati teeb hommikuti keetma kohvi. Aga äkki ta kahjuks natuke kohmakas kuuma vett valab endale käe peal, mis nüüd teha seebiga Jahnusendiga ei saa seebika nii hästi. Mõju helistab Hans trassile, Hans Trass toob talle purgivus niinhapet binaani. Määrib siia sellele peale 10 minuti pärast on põletuskadunud. Nii et ma tulen tänaõhtuse sinu juurest läbi? Ei, see on tõesti väga efektiivne põletushaavade vastane vahend, aga muude asjade vastu. Ja nüüd läheme tagasi hobide juurde, kui Olav Priinits laulab alati aariaid ja meeskooriga, siis Hans Trass, vana oled ju ja mitte ainult laulja, vaid saaled ja vaikselt ka komposiitor. No miks me hakkame siis kohe pilkama ja jääme ikka niisugusele tasemele, kui meil on asitõend olevas külma leiaks midagi salaja? Niimoodi, et mina armastan peale kõige muuga luuletusi korjan luuletuskogusid ja õhtuti tasakesi, kui olen väsinud, siis loen luuletajatest, sest armastatumaid kanomics ei ole ikka ikka mõni, mida korduvalt kätte võtad. No kõige värskematest mälestustest, võib-olla Jessenini. Aga siis väga mulle meeldib bens, keda ma nüüd olen hakanud ka inglise keeles lugema ja ta on tõesti-tõesti väga suur luuletaja. Nojah, ja vot, kui siis niimoodi loed, neid luuletusi jäävad nagu pooleldi meelde lähed järgmisel päeval tööle, istud mikroskoobi taga või seal tõstad herbaariumi fake ja äkki leiad, et ümised seda luuletust. Lihtsalt kuidagi iseenesest tuleb mingisugune meloodekkine talle taha. Pärast mõnel õhtul, kui oled sõpradega koos, laulab nendele ette ja niimoodi siis mõni laul on tehtud. Aga muidugi need ei ole mitte mitte nimme tehtud iseendale tehtud ja, ja nad on kindlasti suured, plagiaadiga võib olla suur osa nendest. Ja muidugi nad ei ole mingisugused helitööd, aga nad on niimoodi välja kujunenud. Nimme olen ma teinud ainult kolm või neli laulukest kaunist tähtpäevade puhul. Kui mõni sõber Kallis kasvuhoone nii meelik. Aastaid sust kõndisin. Siin äike meil oli ja. Miks küll ei näinud sind, muusin? Üksinda kõndisin tänaval niiki teadumatageda, võim ta nüüd sinu kõrval suvapunas. Saatjaks sul. Üksinda elasinkaatusega. Seda meeletut. Ja olin sõprade pingi. Palju sain nalja, ei anna ereda saagerissil miskis sädemeid. Loi näis nagu lähenekski. Kaussi ta jäi tühjaks kuiv laiukus. Kallis, kas pole nii mehelik? Sõpru maakoht on nüüd. Sina nüüd oled mu täna jaagu. Leitud sait või mis on, ei, ta siin väike ja siis ma oli ja. Ma kalliks pea Sõbrad surusid kätt, palusid vabandust igava jutu pärast ja kirjutasid kahe käega alla juhtmõttele. Ükskõik seid me ei salli.