21.-st jaanuarist kuni 20. veebruarini on päike Veevalaja kähku. Koopidest ütleb, et selles tähtkujus sündinuid on unistaja iseloom. Emotsionaalne loovus on väga sümpaatsed oma inimlikkuse poolest. Nad mõistavad võõrast muret ja teevad kõik, et abistada vigast Veevalajad, midagi leiutajad inimest, kes on haaratud täiustamise idee. Samal ajal on ta unistaja fantaseerinud. Veevalaja on emotsioon alles ebastabiilne, elab raskelt üle ebakindluse perioode hinges kuid need vahelduvad ruttu rahulikkuse entusiasmiga. Veevalaja on tagasihoidlik, ent valitsev. Harva koormab teisi palvetega, püüab kõik iseenda jaoks ära teha. Meie tänase saate sissejuhatuseks kuulsite katkendit Gunnar Pedraudse Sanantiinist keelpilliorkestrile. Ja Gunnar Pedraudse ongi seekordse muusikalise tunni külaliseks. Tegelikult lapsepõlves ma ei mõtelnudki selle peale muusikuks hakata. Tõsi jah, ma võtsin klaveritunde ja siis klassis olin mani tuntud lööklaulude mängija vahetunni ajal ikka võeti Undiale kinni, lähme klaveri juurde, mängi rosmariin seal või maipäevade, mis talle veel moes olid. Ja siis tähendab, sai nii klaverimäng kuidagi noh, laste muusikakooli ulatuses umbes kätte. Ja ühtlasi väike niisugune improviseerimis oma pääst mängimise oskus ka juba koolipäevadel. Siis läks elu keeruliseks, sõja aegu sattusin tagalasse, kus üldse muusikariistu ei olnud hulk ka aastaid üldse ei tulnud mängida. Ja juba koolipäevil oli mul ikka mõte, rohkem füüsika poole kiskus ja elektrotehnika raadiotehnika poole. Kui ma sain võimaluse kooli jätkata haridusteed, siis oli mul juba noh, muusikuna oli väike praktika olemas. Kuna säält tulidki mul hakata tagalas ka ühtlasi pilli mängima, kuna rajooni pall ei leidunud teist klaverimängijat ja kultuurimajas oli niisugune pill olemas, sai pill korda tehtud ja hakkasin tantsuõhtuteks mängima isetegevuslikke lauljaid saatma. Kontsertmeistrina. Ja nüüd, kui tulin Tartusse tagasi, siis astusin ühtlasi õhtukooli, ta keskkool oli vaja lõpetada ja muusikakooli ja muusikakoolist. Ma käisin ikka selles mõttes, et muusika nagu meeldis, aga nendele oli ikka mõtlesid ikka inseneriks saada või? Füüsika elektrotehnika raadiotehnika sõlmid tõmbas ma juba lapsepõlvest, konstrueerisin detektorvastuvõtjaid ja siis öösel kõrvaklapid pähe, kui ikka õhtul hilja, kui vanemad juba magama õitsitud, mitte segades läbi kõrvaklapid ja see oli hästi kuulda kõike. Kuulasin siis Eesti raadiosaateid. Muid see aparaat ei võtnud vastu. Siberisse, siis tähendab muud ametit mul ei olnud. Astusin särgi jälle selle vana tee peale musitseeris ja nii edasi, nii et nagu elu ise määras mulle selle kuidagi, ilma et ma ise eriti suitsu, kui ei oleks selle vastu tundnud. Aga mulle meeldis muusika ja just eriti see niisugune. Mitte täpselt just noodi tagaajamine sel, vaid peast kuulmise järgi midagi mälu järgi. Nii et see meloodia, mälu ja mälu nüüd muidugi aastatega nõrgenenud, nagu ikka lubjas tuludega. Ja aga siis. Praegu peab ütlema, et imelikul kombel varemate aastate isegi lapsepõlveaastate sündmused ja meloodiad tulevad nüüd meelde, mis vahepeal olid ununenud ja kuskil keskmised aastat 40 ümber nendest palju ei mäleta. Aga kuidas sa sattusid siis konservatooriumi? Mina lõpetasin muusikakooli Tomskis ja seal oli niisugune juhtum, et olime ühtlasi ühe linna parima isetegevuse juures kontsertmeistriks kullatehase klubi isetegevus. Kevaditi saadeti kolhoose teenindama kontsertidega külvi ajal. No siis tähendab, päeva sõitsime järgmisse külla õhtu siis oli kuskil ele külaklubis või mõnikord isegi lageda taeva all kontsert. Ja, ja nüüd kuna mul oli samal ajal muusikakooli lõpetamine käsil, siis ma hakkasin vaidlema vastu sel kevadel ma ei saa sõita ja. Mul on vaja ikkagi eksamitele anda riigieksamid siis öeldi, et see töö on väga tähtis. Kuradi töö, kolhooside teenindamine ja kui ma sinna ikka nõustunud minema, siis aidatakse mind sellega, et antaks mulle võimalus valida, tähendab peale muusikakooli lõpetamist, kas tahan edasi õppida üliilma, suunamisteta lubadustes peetigi ja ma sain Sist valida, tähendab, Tomski muusikakooli riigieksamikomisjoni esimees oli Sverdlovski steks professor. Sid kutsus mind Sverdlovski konservatooriumi. Aga mind tõmbas ikka muidugi kodumaa poole. Teel astusin isegi Moskvas sisse. Konservatooriumi rääkisin professor Svsnikoviga. Tema oli ka väga selle poolt, et igale vabariigile oli antud seal kohad ja Eestist ei olnudki päästi kellelegi tahtjat. Ja ütles, et andke haka paberit sisse. Aga mul siiski läks korda siin Tallinna konservatooriumi astuda. 55. aastal, siis hakkasime õppima Villem Kapi kompositsiooniklassis. Ta jõudis konservatooriumi programmide järgi. Kõigepealt kirjutasin seal klaveripalu, siis väikseid ansambleid. Sellest ajast on isegi säilinud üks trio klarnet dile tšellole ja klaverile ja üx klarneti. Sanatiin, mida Aleksander Rjabov Vete kandis klaveril mängisin Viross. Siis tuli kolmandal kursusel Üheoloogistreerimine. Villem Kapp andis ühe oma ilusa laulu, sai lumehelbed. Tegin Sestolekestratsiooni. Kahjuks nüüd on see meelest ära, kas ta jäigi Villem Kapi kätte, kus May leiani nooti partituuri küljest mõtlesin, et kunagi peaks isegi prooviks orkestrile aga senimaani veel kätte saanud, kus, kus ma panin neljandal kursusel, siis tuli tehaks vokaalsümfooniline teos. Siis ma tegin kevadpoeemi, see koorile ja sümfooniaorkestrile. Konservatooriumi lõpueksamil kantida vete konservatooriumi koori ja kahe klaveriga. Kaks klaverit orkestri asemel sellest linti säilinud veel. Ja viimasel kursusel oli diplomitööks mul orelikontsert tiino. See sai ette kantud lõpueksamil professor Lepnurme mängise sümfooniaorkestri keelpillirühm oli seal harf. Ja lõõtspillid juhatas Roman Matsov. Nii et tuleb välja, sa oled hästi viljakas, on tudengi. Aga hiljem, nii huvitav kui see ka pole, sinu töökoht isegi segas veidikene loomingulist tööd. Sa oled kogu aeg olnud seotud televisiooniga? Jah, see on õige. Kohe peale konservatooriumi lõpetamist, mul oli suunamine Eesti televisiooni. Ja see oli see aeg, kui televisioon oli alles viiendat aastat töötamas. Töötasime veel vanas raadiomajas kaunis kitsastes oludes, aga entusiasm oli küllalt suur. Sellepärast et see töö tundus küllalt huvitav ja põnev ja olime siis tähendab kahekesi. Oli siis veel nii, et kolmekesi olime, Ahti Raiast töötas seal aga esimesed aastad, kui kahekesi olema, siis oli niisugune olukord, tuli mõnikord hommikul kella üheksast töö nii kella 12-ni olla kohapeal siis tegime ülepäeviti, aga nüüd 15 tundi järgimööda. Ja töö seisnes selles, et kõik see tuli eriliselt kujundada. Jah, kui võrrelda praeguse delegatsiooni tööga sisehoopiski, erinev sellel ajal televisioon näitas väga palju filme. Selle hulgas oli, tähendab palju neid kroonikafilme noh, nagu Nõukogude Eesti, Nõukogude Läti ja kõik need kasahhi ja Gruusia ja kõik igasugust liiduvabariikide ja muidugi ka keskfilmistuudiote toodang. Ja siis oli niisugune töö korrutad, eesti keeles loeti teksti, aga kuna filmimuusikale oli juba seal vastavas keeles peale loetud, siis seda ei saanud kasutada. Meie pidime siis filmi läbi vaatama, mõõtma Need süžeede pikkused ja märkima üles, mis iseloomuga ja mis seal juhtub. Ja siis leidma umbes taolise muusika, nagu seal oli filmis kasutatud ja see läks siis tähendab muusika magnetofoni pealt ja diktor luges eesti keeles teksti peale. Ja nii sihukesi filme oli hästi palju, siis olid niisugused saated kah nagu näiteks seal kongressi otsused teoks ehk jälle seal müügiviisaastaku seal, et kus oli palju tööstus, Süseid ja teadlaste tööst ja kõik tuli ära kujundada ja siis käis ka aktuaalne kaamera hoopis teistmoodi aktuaalne kaamera oli esialgsel kujul 10 minutit pikk ja koosnes ainult filmisüžeede Sist diktori esinenud aktuaalses kaameras. Diktor esines sellega küll, et ta luges filmile teksti peale kaadritagust teksti aga kõik filmijupid olid siis noh, nii umbes pooleteise minuti keskmiselt poolteist minutit pikad. Need olid kas kohalike operaatorite võetud siin kohalikust elust või ka mõned siis kesktelevisiooni poolt saadetud noh, üleliidulist elust ja kõik tulinad muusikaga kujundada. Kolm magnetofoni, ühes muusikali esimesel magnetofon, teise süzee oma oli teisel ja kolmandal oli tavaliselt aplaus. Sellel ajal oli väga palju kõnesid, kõned läksid ka muusikaga, aga seal koha peal, kus Michael aplodeerib Sist mängisime Kalinti lindi pealt aplausi. Et asi oleks nagu loomulikum. Jään samuti mõned niuksed süžeed, kus oli mingisuguste kindlat tausta, noh näiteks seal sõjataustad sõid paugutamine kassalindi pealt, nii et praktiliselt sa töötasid nende aastate jooksul kõik meie raadio fonoteegi läbi või oli sul oma süsteem ka? Alguses oli meil televisioonil väga väike, fonoteegis oli tegelikult üks riiul ainult seal paarsada linti, need olid nii igaks juhuks vaheaegade muusikat ja nii peamiselt jah. Kuna samas majas töötasime, saime kasutada raadio fonoteeki, seda teeme praegu. Aga seekord oli olukord hoopis erinev. Meil oli siis hea, et usalduslikud, suhted ja raadio fonoteegi juhataja jättis ilusti võtme mati alla. Nii nagu see laul ütleb, et jätke võtmed väljapoole. Ja sealt siis nii meie kui ka mõned raadiotoimetajad teadsid seda, kui vaja oli, sai kasvõi tööl sinna hädaolukorras võis ka keskööl fonoteegist linte kätte saada. Siis oli meil niisugune süsteem jah, et T-tähega tähistasime tööstusmuusikad. Tööstuslike suguseid oli väga palju, lihtsalt tööstusmuusikat läks tõesti palju vaja. Ja sinna tuli valida niisugune muusika, mida nii muusikateadlased ei pea vist eriti lugu. Tähendab eriti suurt emotsionaalsust ega dramatistmisel ei tohtinud olla, aga nii umbes ta pidi, et seda masinate miljööd umbes noh, nagu masinamüra meenutama kuidagi ja samal ajal olema ikka küllaltki optimistlik, sinna ei sobinud traagilist muusikat panna tööstused. Ja sama mõned teised liigid tekkisid näiteks aeglane ja need lindid on veel praegugi rahatähel. Tähendab niisugune muusika, mis sobib niisugusesse seedele nagu seal kunst kirjandusteadlaste töö või laboris kuskil kus tähendab hästi nii mõtlik ja rahulik, peab olema muusika. Noh, siis oli veel tantsumuusikažanre, veed olid valsid, eff tõid, foksid. Kuna sa nii palju tegelesid kujundamisega kujundus, muusika otsimisega leidmisega, siis hiljem sinu oma loominki jäi nagu seotuks muusikaga kuuldemängudele lavastustele jah, seda küll. Minust eriti palju ei ole seda jäänud, aga siiski võib-olla 10-le 12-le lavastusele on oma loodud muusikat ka kohe tellimisega loodud asi selle taga, et ega need finantsolukorrad ei olnud ka alati nende toimetustel kõige hiilgavamaid ja näiteks tellida muusikat tuleb muidugi kallim, kui lasta seda mitme kuupalga eest otsida. Ja selle tõttu enamik lavastusi tuli lihtsalt ikka valmis muusikast ütleme nii kompileeritud muusikaga nagu öeldakse, tähendab, mitte omaloodud. Aga siiski oli ka tellimusi, sai tehtud ka teatritele. Tartu vanemusele sai seatud üks muusika kokku Inglise-Iiri auto juma, mis taimee maik. Ja siis lasti minul see muusika kokku seada, seal küll oma muusikat ei olnud. Aga siis sai tehtud Vene draamateatrile. See oli üks prantsuse näidend, ionid Kuulsa nimi, ent meelde tuleks selleks küll nii, et tuli isegi teatrisse väike ansambel kukkusele. Teatriõhtu aiakse oli nagu kulissidetagune ansambel olemas. Sellele ma kirjutasin nagu prantsusepärased laulud. Kaks näidet kujundus muusikast. Kõigepealt avamuusika TV lavastusele onu tik taki seiklused ja seejärel sissejuhatus TV lavastusele maa ilminuta. Sa rääkisid oma kunagisest kiindumusest füüsika vastu. Oli see nüüd põhjuseks, et sa olid esimene mees, kes sai lindile mängida meie elektripilli varjola? Jah, selle pilliloojatest. Heino Pedusaar töötas samal ajal, ah nii, meie televisiooni juuste telefilmide peal töötas. Neid oli tegelikult kaks loojaid, Anatoli sügis ja Heino Pedusaar keskele konstrueerisid. Ja Heino Pedusaar kutsus mind juba selle pilliehitamise käigus juba tutvuma selle asjaga, kui ei olnud küll päris valmis. Ja see asi kangesti huvitas, sest ma juba enne sõda juba oma kõrvaklappidega kuulsin, esines tihti Paul Indra elektriga orelil. See pakkus mulle suurt huvi, et mis pill see ometi niisugune on huvitava kõlaga. Ja nüüd sain siis võimaluse oma käega seda pilli mängida. Ja kui pill valmis sai, siis saigi vist esimene lindistus sellega tehtud. Ma selle jaoks kirjutasin spetsiaalse loo intermetsakesed väikse ja see kvartalist avasalu ja Laansoo saateks. Kolmekesi mängisime loo maha. Heligilt arhiivist Gunnar Pedraudse kõneleb oma kodusest stuudiost ning räägib ühe mehe orkestrist. Mõni aasta tagasi. Avanes mul võimalus osta endale üks pill, see oli Saksa DV toodetud vildist Weltmeistri elektriorel. See ongi, mis te siin näete praegu ja sellel talvel nüüd aja jooksul hankinud juurde mitmesuguseid efekti ütelda instrumente niinimetatud vau-vau-efekti seadeldised, siis on siin veel üks faasi pööraja faasi muuldaja. See loob niisuguse efekti nagu läheks kuhugi pilvedesse kõrgele ja siis tuleb jälle maa peale tagasi, kõikus niimoodi, ujub trummilööja asemel on siin ühelt elektrooniline trummilööja, see on alati töövalmis väga hõlpus tehase käivitada, deva pall on võimalik saavutada õige mitmeid tantsurütme. Vahel on tal ka mitmed tämbrid, siin võime kuulda. Nõnda löödud Klaws puupulkade klõbinat siis veel tähendab väikest trummi, konka trummi, suurt trummi. Ja veel olete võib-olla džässi, trummi, balleid, Niukest lõugade moodi, Puustmist, instrumenti kahtlemata tuleks palju paremini välja stuudiosse spetsiaalses foonikas kuid just mul tekkis niisugune mõte, et kas ei ole ka kodus võimalik niisugust asja soovitada. Ja nagu te näete mul siin mingisugust spetsiaalse pulti, ei ole ma alguses lihtsalt reguleerimise nupud kohale ja siis ise mängima. Need spetsiaalsed helirežissööri nende salvestuste juures ei ole. Nüüdsel ajal on kindlasti olemas palju täiusliku maid, salvestusmeetodid on palju realiselt magnetofonid ja nendega oleks muidugi hoopis lihtne teha, kuid minul tavaline olmemagnetofon ja see võtab nagu ikka tavaliselt stereomagnetofonid on. Lint on jaotatud nelja neljaks rajaks ja tavaliselt võetaks esimesele kolmandale ajaleht vihkaks kanalit korraga. Aga mul tuli niisugune mõte, et miks neid korraga võtta, et võtan n esimese kanali ja hiljem mängin juurde sinna kolmandale, kanalile. Ja jah, ja lõpptulemus tulemus olnud nagu ükskaks orelit mänginud rütmipilli imitatsiooni olen asetanud helipanoraami keskkohta ja see jääb niisugune mulje, nagu oleks vasakul paremal Kaczuveliste keskel rütmis infektsioon. Ja ma olen isegi asjaarmastaja lühilaine amatöör kuuldamatu kutsung olemas, olgu siis, ma kasutanud ei ole. Asi on selles, et et saada tõeliseks, tähendab, rääkis jagamatu juhiks peab enne kuulda amatöörina töötama ja siis peab tähendab neid kuuldud sidesid üles märkima, saatma oma visiit Kaardi, kuues kuues tarbi. Ja nüüd nende kaartide tegemisega on küllaltki olev probleem kannid kuskil valmis saada ei ole. Paber, tuleb endal muretseda, seal nõuded, ta peab küllaltki hea kartong olema ja mitte liiga paks ja mitte liiga õhuke, siiski mitte kortsu. Ja samal ajal siis on kõik ette nähtud, kahe kui suur ta peab olema ja milline kõik. Ja ma veendusin, et seal on küllalt keeruline teha. Loobusin sellest, aga kuulan siiski hea meelega Brasiiliat, jahukjaaniatele uus pereemad. Huvitav lihtsalt kuulata, et kui kaugelt saab vastu võtta niukse kaunis keskpärase aparaadiga. Kui nüüd võib-olla kunagi aega tuleb pensionipõlves äkki ma kunagisi saatja omanikuks ka, et saan isegi sidesid pidada. Aga see on tore jah, kuulateetrid ja kontakti otsida seal nii väga huvitav. Sellega õpib palju nii geograafiat tundmast, pärast kutsun kirgi, võid otsida selle koha üles, kus saati asub ja ühtlasi seal igasuguseid keeli räägitakse, inglise keelest rääkimata. Seal kuuled saksa keeltest Soome keelt, prantsuse keelt, prantsuse keelt. Mõned kuud õppisin Lauri Leesi prantsuse amatöör, kuulen ma oma imestuseks mõne mõnes ja sain isegi aru, mis nad räägivad. Märjal mängude leer tõdele Kerru kaudu, kellele riik suutma tegutsenud papptaadi noore tuju eme kajutena jäta kedagi. Tuules vermarka tee levis ka teised mõtted. Mees, mis siis Mart Kalmu tänava ja kui sa oled neid, kulub raskust, kui saastud ta taas trotsisid pooma päiksele võtatud vastutuulega. Ele maale, veele, korall Akto, kus kähku, mida näinud, meenuta haudega. No millest sa oled asendamatu olnud, see on saatepartnerina, sa juba rääkisid, et see on sul lapsepõlvest nagu kaasas olnud see improviseerimine, see vahenditu musitseerimine, nii et selles mõttes oled sa väga hinnatud saati meil. Jah, ma just erilist diplomit selle peale ei oma ja ei ole ka professionaalne saatja, aga tegelikult on tulnud küllalt paljusid lauljaid saata. Kõige rohkem olen tast Kalmer Tennosaarega ringi rännanud mööda meie vabariiki. Väga paljudes rajoonides ma teaks, ongi niisugused rajooni, kus ei ole esinenud aga siis Artur Rinne, Kassai, kas tehtud hulk sõite siis juhuslikult on tulnud vahel isegi Georg Otsa saataja Veera neelust ja peale selle tuleb meelde, et mõned praeguse ajani tunnustatud lauljad laulsid oma esimeseni tuntuks saadud laulu minu saatega. Näiteks Helgi Sallo oli tookord üheksandas klassis, vist, siis oli 57. aastal. Jah, ja mina too aeg töötasin Kalinini rajooni kultuurimaja jus klaverisaatjana ja kui läksime sinna esinema, siis tuli mul igavest palvitud meeligalüsaatikasholgen head saaki ära. Ja siis saatsin seda koolitüdrukut Helgi Sallolt, ta sai patriootilisi laule, sealhulgas vabariigis esikoha. Ja hiljem natuke mõni aasta oli ta nagu varjus kuskil keegi tavast palju teadnud, ta õppis kuskil seal viieteistkümnendas kutse kokaks. Siis ükskord äkki minu abikaasa töötas tookord sealsamas isetegevuses selles kutsekoolis ja panuseks kats end asendada. Ja lähen sinna, vaatan Helgi Sallo tuttav nägu. Seekord seal isetegevuses veel hiljem, kui ma ei eksi, kas Artur rinnelist avastas ta ja siis hiljem oli ta horoskoobi aegu, oli ta väga tuntud ja hiljem hakkas teatas tööle ja nüüd on väga tuntud samuti Margarita Voites, samal noorsoofestivalil 57. aastal, sellel ajal oli ta Tartu riikliku ülikooli üliõpilane ja laulis Riikliku Ülikooli naistertsetis. Ja tuli jälle minust seda retsepti saata, kuna nende oma saateri millegipärast tulemata jäänud või midagi seal ei juhtunud. Ja siis oli ta nimialase Lombak. Aga ma nägin tema karjääri valgustus, iga kord ei ole noote, Kivaalselete. Jah, kui nutiei ole, see ei ole, mul ei olnud eriti suur tragöödia mustaviisi, kirjutan endale ülesse sinna mingit harmoonia värgi talle. Noh, see tantsuorkestrites mängimine, see on selle nihukese oskuse andnud lihtsalt praktika. Ega jah, tantsuorkestrite enamikul ju ei ole nihukesi noote Igalühel akordionil asi on välja kirjutatud, antaks lihtsalt viis, kus on tuurid alla kirjutatud akordimärgid ja seda on aastate jooksul kujunenud see süsteem nii omaseks, et et see ülesmärkimine käib väga kiiresti. Nüüdsel ajal muidugi magnetofonid kantsler palju kergem tehast võid igat kohta kas või 10 korda korrata. Aga see minu muusikalise tee alguses nyt magnetofoni ei olnud veel, olid ainult raadiol olid magnetofonid, aga neid kodusid magnetofonivine võõraks olmemagnet, foneedi tuntudki veel. Ja sellel ajal siis oli ainuke vahend, et raadiost siis viis kiiresti üles kirjutada kui seal oli nagu psalmi laulus teise sõlme märkida need akordimärgid ja oligi asi tehtud. Vanad tenorsaksofoni Varioleja rütmiansamblile. Kuidas loomingulise tööga praegu sellega on nüüd niisugune lugu, et lootust on, et kui võib-olla pensionipõlveks aeg, annet hakkan katsetama, aga sellega siiski liiga suur optimist ei taha ka olla, sest ma tunnen ikka, et see päev ei ole enam see, mis ta peaks olema. Et igasuguseid skleroosi ja vägistamine juba arstid kindlaks teinud, et kas ta nüüd midagi suurt palju loomiseks võimeline on. Aga eks tuleb katsetada veel teha. Aga senimaani oli küll niimoodi, et kui ma sinna vajanovusse käisin neli korda iga kord ikka üheks sümfooniaorkestriteose seal tegin ja riik on isegi maha mängitud meie raadio sümfooniaorkestri poolt ja Ivanova see on erinevat liidu puhkekodu, seal on mitestas puhkekodusel tom loomingumaja ja suvel seal tõepoolest on puhkekodust, siis puuduvad võimalused selleks loomingust 90 liiga palju kära. Suvel on seal väga soodsad tingimused töötada. Lisaks nimetas nagu suvila või aga see on tegelikult köetav, soe, majakene, kakskolm, tuba ja seal on hea teenindamine, koristatakse kolm korda päevas on toitmine ja selle eest tasunud sümboolne 45 rubla kuus kusjuures hea toit on veel ja samuti seal alati konsultant heliloojate liidu poolt, kes annab siis nõukogu aeg midagi teinud, lähed näitama ja siis võib-olla antakse head nõu, mis võiks natuke seal paremini teha mida võiks muuta, mis heledam. Aga milline? Muusika on sind algusaastatel mõjutanud ja millist sa praegu kuulad, hea meel. Kui päris algusest peale võtta, õppisin klaveritunde nii eraõpetaja juures ja mulle tundub, et tema valis ka küllalt niisugused ilusad loodilised teosed alati mulle kui sa ütelda, sellepärast võib-olla ongi mul natukese võõraks jäänud tänapäeval väga dissoneeriv ja otsitud niuke. Intellektuaalne muusika, kus emotsionaalseid kohti on vähe. Selles vaimus on mind siia siis tähendab juba lapsena kasvatanud. Ja nyyd ma hakkasin siis tähendab koolis oma klassi, ütleme, Moosekandina kahvlit popule, Arsit lugusid mängima. Aga selle juus hea sümfooniline muusika on mind alati köitnud. Ale kütoscertzando sümfoonilised süüdist noortele. Kalmer Tennosaar, sina oled palju esinenud koos Gunnar Petraudsega. Jah, eks seda ole tehtud, aga noh, kõigepealt mulle kolleeg praeguselt televisiooni poole pealt. Aga kui ma tagasi mõtlen niisugust esimesest kokkupuutest, siis see oli kusagil 50.-te aastate lõpul, kui ma Tallinnasse juba olin. Ja ta pakkus mulle ühe enda laulu, millal kuldnokk kevade toob jälle. Ja see oli väga omapärane lauljad, abi siis väga-väga kaua. Ma mäletan raadiosaadetes ja sealt algas jah, meie tutvus hiljem ja Eestimaal jah, sai temaga nii sõidetud, kuna sega mängis klaverit väga hästi, väga lennult haaras, sest palju mul neid nootigi teinekord kaasas oli. Ta tegi kõike seda nii lennult peast ja väga orgestraalselt. Ta tore niisugune rahvamees. Ja alati üks väike nüanss oli, tal oli alati klaverihäälestamise võti taskus, põuetaskus, ükskõik kuhu rahvamajja ka sattusime või pubisse või koolimaja saali või kõigepealtvaates üle, millises korras on Cleveron ja noh, seal tuli ka pahatihti see võti mängu panna ja, ja need asutused ja, ja lapsed ja rahvas väga tänulik talle ka niisuguse väikese töö eest. Ta on niisugune põhjalik mees ja sealjuures väga vaikne, ega tema suuri sõnu ei tee. Temal on see tegu. Ja kusjuures sealjuures on väga niisugune tore, muhe huumor tal kui ta ikka midagi ütleb, siis sealjuures pehme huumor, miteedige. Ja ma tean, noh, ta on suur rännumees, ta on rääkinud oma oma käimistest kasutada igasuguse võimaluse ära, et ikka rohkem maailma ahmida endasse. Ja teadmisi on tal väga palju. Ja niisugune jah, vaikne töömees. Ja näiteks üks väga ilus lõikan tal, kus ta kaadri taha jääb, on ju televisiooni, viktoriini saatanat, kes keda kus ta mängib seda taustamuusikat. Ja teinekord tähendabki mõne impulsi oma muusikalise taustaga nendele mänguritele lahendamise võtmed. Silmapiirjärvel kaabloo. Vangis. Millal kooligage vaade toob järvede äärde ja urva silma, paotab Sarapu. Millal vesi tööd kätte ja ma olen see ja teel mind lõugab lõbus. Mullale mina tahaksin ka ta juba ja põllu künka köinna värske. Ma ei Soometavani tul Hüüdanud venivad õhtusetoon. Uiskude tuusane. Mis küll neid mõtteid peas mõlikumas vuti rahule sööda, jäi? Kärsitult sees on siin. Keegi pääle ja. Millal, kui kevade toob järvede äärde urva silma, paotab Sarapu. Millal see kõik? See ja veel. See laul siis ma olin, kui ma ei eksist, õppisin neljandal kursusel konservatooriumis Villem Kapi õpilane olin ja oli välja kuulutatud see lauluvõistlus noh, nihukest estraadimuusikast olin juba varem nii osa võtnud pillimehena aga kuna kompositsiooni õppisin, siis mõtlesin, et peaks katsetama. Tahtsin kõigepealt muidugi teksti vastava Aino Otto tekst ja lõin sellele siis muusika. Kuidas õppejõud lauluga rahul jäi? Õppejõud üldiselt rahul lauluga William kapil on? Tähendab, temal oli see hea omadus, et tema Pisas lugu ilusatest meloodiates, diaselgetest, harmooniatest hiljem kapis estraadimuusikat ei loonud, küll aga kui me vaatame tema mõningaid laule, siis seal on küllalt palju nihukest harmooniat ja selle estraadi musta lähedast. Ja sellepärast ei tema sugugi jonka vastu minus nende harmooniatele meloodiatele. Mulle tuntuks senimaani ikka, et muusika peaks ikka rohkem ilusama poole tegema. See eelolev kevad on sul 60. kui nüüd tagasi kerida, mõttes milline kõige toredam elu kevad on olnud. Eks neid ole palju kenasid kevade kontekst, muidugi õppimise lõpetamine. See oli kah nagu ikka, teatud arvutused sai see õppimine küll mitu korda katkestatud, aga lõpuks siiski kiuste sai läbi viidud ikka. Aga mulle tõtt-öelda kõik juhatust meeldivad, siis kevadel on ka minu lemmik aastaaeg. Ja kevade annab alati rõõmsa meeleolu. Mulle tundub, et sinul on see rõõmus meeleolu kogu aeg kaasa antud. Oled sa elus vihastanud palju? Mitte väga palju noh, eks juhtub ikka et nii pikka viha pidada seda aiale.