Palveränduri. Päevaraamat. Palverännak ei ole tavaline retk, väljasõit või piknik, sõnaskeesi vorm, vaimne otsing ja füüsiline pingutus, tahe ja valmisolek end ületada. Ning kuigi igal palverännu siht on niisama tähtis ka teelolek sihtpunkt, kulgemine ja rändur. Neist kolmest koosnebki palveränd. Mina olen Martti Kalda, helipuldis on Maristamba ja see on palveränduri päevaraamat. Palveränduri päevaraamat. Tänase saate külaliseks on Polina Tšerkassova antropoloog õppejõud. Ilmselt ma võin öelda ka muusik. Ja meie põhiliseks tänaseks teemaks on tervishi ordud sufidsm muusika. Nüüd poliina, ma tean, et sa uurid tervissi muusikat ja, ja kogu seda tervishi. Selle muusika kaasnevat praktikat, mis põhimõtteliselt on, on palve jumala poole pöördumiseks. Räägi meile natukene, kuidas sa selle juurde jõudsid. See on hea küsimus, sellepärast et mulle tihti tundub, et ka minul on raske sellele vastata. Et see juhtus üsna kuidagi loomulikult iseenesest, et mulle alati on suur huvi idamaise muusika vastu, kuna juhtus nii, et ma kunagi ei hakkasin tegelema vanamuusikaga. Ja lisaks sellele mul tekkis suur huvi antropoloogia vastu siis kuidagi need kaks suunda kutsusid mind sama tugevalt ja tegeles nendega nende mõlemaga. Aga ühel hetkel mind hakkas huvitama see vanamuusika, mis ei kuulu just Euroopa graafilised nagu piirkonda. Et väga tihti sellest ei räägita, et ka eelLähis-Idas on väga vanamuusikatraditsioon. Ja siis ühel hetkel, kui mul oligi vaja ja mõelda juba oma doktoritööd peale antropoloogia ja samal ajal tegelesin muusikaga, siis ma ühel hetkel sain aru, et nüüd nüüd on see hetk, kui ma lihtsalt pean enda jaoks ühendama kahte väga suurt himu minu elus ehk siis antropoloogiad ja muusikat ja selleks saigi see Suhvide muusikaprojekt, ehk siis noh, mu uurimustöö teema ja räägib praegu see suur valdkond, mille kallal me siis töötan. Aga kui näiteks sedasama küsimust küsisid minu käest inimesed, kellega ma tutvusin Türgis siis kui ma püüdsin meelde tuletada, et mis hetkel mul oli esimene kokkupuude suffi, kas kirjanduse või luulemuusikaga siis mul tuli järsku meelde ühel päeval, et see tuleb hoopiski minu lapsepõlvest, et kuna mu isa töötab teatris, siis kuna ma olin väike, siis selleks jääksin paremini magama, ta alati luges mulle ja ehk siis kas oli tongi hdd või viisiks piir või või keegi veel kirjandusest siis mulle kõige rohkem meeldisid needsamad pärsia luuletused, mille kohta on pärast sain teada, et see ongi see pärsia müstiline luule. Et siis väiksena ma mulle kõige rohkem meeldis kuuletajafeesi Rumid aga ega ma siis magama jäänud, kui nende luuletusi kuulasin. Selline esimene kukkuma. Puudemoneni kas sa ise oled ka proovinud seda sufi muusikat teha? Ja see oli väga oluliseks protsessiks minu välitöö ajal, ehk siis minu uurimustöö ajal. Ma elasin terve aasta aega Türgis ja seal ma tegin, tegin oma välitööd ja üheks oluliseks selliseks õppimiseks. Antropoloog kõige läheb teise kultuuris siis ta õpib mitte ainult selle kultuuri kohta mitel seda õppisite tundma, vaid ta õpib läbi, selle, eksis, ta, õpib nende inimestelt. Ja mina läksin siis jah, muusikaõpilaseks ja hakkasin õppima Türgi neid, see on selline flööt, mis on roopill praktiliselt, mis nõuab väga suurt pühendumist ja tehnikat. Siis jama siis aasta aega, see oli üks minu selline praktika ja pühendumus, et pidin iga päev harjutama seda flööti siis ühe grupi ühe õpetaja juhendamisel. Ma küsin siis niimoodi, et sa oled seda asja ühelt poolt antropoloogia, uurijana vaatled kogu seda tervissi, muusikat ja tervisi, tantsu väljapoolt ja teiselt poolt oled sellega ise ka praktiliselt kokku puutunud selle muusika tegemisega. Kas võib öelda, et sa ise oled siis ka nii-öelda usuliselt või emotsionaalselt mõjutatud sellest, kes sa nimetaksid ennast ise usklikuks inimeseks? Minu jaoks on siin nagu mitu küsimust korraga tuli. Et ühelt poolt, et see, et kas ma olen mõjutanud, et emotsionaalselt sellest muusikast. Me oleme kõik mõjutada, tema ikka mõjutab kõik praktilised on tõesti väga raske olla kuidagi nii, et sind ei mõjutaks miski ja kuna suureks osaks minu uurimustööst ongi heli ja see, kuidas hili mõjub inimesele tekitab erinevaid kogemusi ja läbielamisi. Ehk siis see pani mind eriti tähele panema seda, kuidas just heli mõjutab seda vaimset, sellist emotsionaalne, lihtsalt kogemust, mida inimene saab, ehk siis kindlasti ma, ma, see oligi osa minu loogiastelegi otse minu uurimustööst. Nii et jah, ma usun, et igal juhul see mõjutab neid. Võib-olla teine osa sellest küsimus, nagu ma sain sellest aru, kui sa tahtsid küsida, et kas ma olen sufiks nendes siis kindlasti ütleksid ei. Ja ma ei tunne Türgis ühtegi inimest, kes oleks sellele küsimusele vastanud jaatavalt. Isegi need inimesed, kes on olnud minu õpetajad, keda ma ise pean tõesti tõelisteks tärvistideks, siis ka nemad ütleks ei, et nemad ei ole tavalist, öeldaks, vastatakse sellele. Nii et ma olen mina olen alles teel. Et see on teekond sofismele, mitte seisund või mingisugune see koht, milles inimene viibib vaid see on teekond, on siin avastamisõppimise, pideva transformatsiooni teekond. Et siis, kui nagu proovid sõnastada seda nii, et siis, et inimene on teel, siis, siis nad olid sellega nõus. Räägime kuulajale lahti ka, mis on sufism ja, ja kes need tervishid on? Võib-olla kõige lihtsam viis, kuidas siis tavaliselt räägitakse fismist, on see, et sufism on islami müstiline ordu mis siis siiamaani on väga aktiivne erinevates piirkondades Lähis-Idas ja Aafrikas, isegi Indias. Ja see veel oma Etti jaguneb hästi mitmeteks-mitmeteks osadeks, mitusada ordut või võivad seal olla ja neil on väga erinevaid praktikat, nii et see on väga ka mitmekesine ja väga, väga selline värvikas, väga rikas, rikkalik maalide ja ja tõlgenduste kogumit, aga võib-olla seisvufism, millega mina siis puutusin kokku Türgis? See oli üsnagi selline elav, kus inimesed praktiseerisid, nad uurisid tekste. Nad uurisid filosoofiat siis nii intellektuaalselt kui ka kogemuslikult ja noh, ma ei tahagi võib-olla siin väga suurt lõhet nende vahel nagu luua läbi oma kogemuse, natsism. Nad püüdsid selleni jõuda. Kas sa küsisid ka, kes on tervisid, jorsid ja aha ja see on ka üks selline sõna, et mida hääldatakse erinevalt erinevates kultuurides ja närvis värvisin. Terlissid nagu ühtepidi saab öelda, et see on nagu rändmunk kuigi otseselt nagu islami puhul, me ei saa ka nagu selliseid sõnu kasutada, aga võib-olla see kõige lihtsamalt seletatav roopi inimesele, kes nemad on siis tihti nad on sellised sufismi, teelolijad, põieotsijad, kes tihti veedavad enamus aega oma elust rännates. Tihti loobuvad erinevatest füüsilise maailma hüvedest, neil ei ole mingit vara. Ja nad elavad annetustest enamasti ja traditsioonilist, nad olid ka sõdalased. Nad olid väga head sõjakunstis, et kaitsta, siis jäis ennast loomadest, kes tol ajal elasid nendel territooriumidel. Aga päeval ma panen tähele, et see sõna on väga palju muutunud ja tihti kasutatakse seda väga aupaklikult pöördudes nendele inimeste poole. Igatahes mitte otseselt, vaid siis, kui neid ei ole lähedal. Räägitakse kellestki, keda siis väga austatakse, aususe, tema teatud südamed tunnuste pärast. Tavaliselt need on inimesed, kes käskis, teevadki muusikat, rändavad palju või siis osalevad rituaalides või aitavad neid läbi viia väga suurte südametega inimesed näiteks mõned iraanlased, mõned türklased, kes siis elavadki sellist elu, et nad rändavad ühest rituaalist teisele ühelt festivalilt, noh siis kogunemisel või palverännakul teisele vahepeal teevad muid töid. Aga jah, et see sõna on hästi palju. Tänapäeval siiamaani kasutuses. Tervisside kohta on kasutatud, selline paralleelsõnana on ka, on ka fakk kiiret. Tervis on pärsia keelest pärit sõna fakir, araabia keelest pärit sõna, et paljudele inimestele on on jäänud ka mulje, et nad on sellised natukene nagu, nagu naljategijad, et fakeerid siin lamavad naeltest asemetel ja, ja kõnnimate klaasikildude Nalja võib-olla tunduvad väljapoole sellised natukene hullumeelsed. Ma ütleks võib-olla siin täpsustuseks, et näiteks Türgis, aga nad ikkagi teevad vahet nende kahe vahel, et Türgis näiteks fakeeriks nimetatakse rohkem selliseid kirjusid ja vaesemaid inimesi. Ja võib-olla see seos sellega, et nad on naljad, tegijad, nad võivad olla naljategijad on täitsa olemas, sellepärast et tavaliselt ärisid, kui nad rändavad palju ja siis nad on väga elukogenud ja need kõige kuulsamad ka nii väga hea huumorimeel, kui ka samas väga terav mõistus ja võlakõige, rõõmsameelsem või selline lõbusam, kohalik, närvis või, või siis isegi võib-olla pühak olinasredin. Siis kuulus Anatoolia seksis Türgis, eks pühak, kes võib-olla on kuulus ka siin Euroopas ja meil siin, et kes ratsutas eesli ka istudes eesli seljast tagurpidi ja keda väga siiamaani mälestatakse ja pühitsetakse ühes türgi linnas akse hir. Minnes, kuhu sinu rännakud selle antropoloogilisi uurimuse tegemiseks siin põhiliselt on viinud millistesse paikadesse? Kõige kauem elasin Istanbulis ja tänu sellele siis tutvusin erinevate sufide ringkondadega, et siis kahe suurema ordude esindajatega, kes pärast suunasid mind edasi ja siis pärast ma juba liikusin Türgis juba, nii et mul oli täpselt teada, et kuhu ma lähen, et millistesse pühapaikadesse kohtadesse satun ja mis huvitavat karismaatiliste sellistest sufi ja õpetajate juurde ma sattunud. Ja lisaks siis jahistan põnele omaette linna väga suur ja väga mitmekesine paik, kus on siiamaani siis jalutades tänaval. Sa ei pruugi kunagi teada, et millises majas, millises hoones võib-olla mõni suffide koda, et kuna sufism on siis ametlikult siiamani keelatud Türgis siis seda praktiseeritakse salaja ja väga tihti on nii, et sa oled tänaval. Ei, sa ei tea tegelikult selle suure hoone viimasel korrusel kuskil seal pööningul toimub sel hetkel suur Suhvide kogunemine ja tseremooniad rituaalid. Lõpuks siis lisaks Istanbuli keisin konjas, mis on ka väga tähtis koht sufile jaoks. Kuna sinna on maetud nende kuulus pühak Meblana kile, siis Läänes tuntakse rohkem kui seal Alaudin Rumi. Nüüd konjas selles Meblana muuseumis nii nagu teda tänapäeval nimetatakse, tegelikult siis seal alludin Rumi haual, mis seal toimub. Jah, seda nimetatakse siiamaani muuseum ja see ongi kaitseliselt paradoksaalne koht, et kuna tegelikult sinna on ka maetud, et see on väga uhke hoone ühe mošee kõrval siis see on selline, muuseumis tõmbab võib-olla kõige rohkem külalisi, külastajaid, kes tulevad seal tema sellise nagu haua juurde ja viibivad seal, mõned lähevad kohe edasi, aga enamasti kõik jäävad sinna pikema, mõneks ajaks. Mõned palvetavad, istuvad lihtsalt räägivad juttu vaikselt. On olnud Suhvideoks sisene iga aastane palverännaku koht. Tavaliselt sinna minnakse detsembrikuus. Siis kui seitsmeteistkümnendal detsembril toimub iga aasta Rumi pulmatseremooniaid pulmad päev siis on tegelikult tema surmapäev, aga seda siis kutsutakse pulmaks ehk siis, kui tema hing lõppude lõpuks ühines algallikaga võib-olla kõige vis vaesem osa, jah, tõesti toimub selles mausoleumis või muuseumis, kuhu enne Läti tasuline pilet, ehk siis selleks, et tulles teda siis külastama oli vaja maksta kolm, neli Liirad ja inimesed käisid ikkagi iga aasta ja alus võib olla mitu korda. Ainult sel aastal, kui ma nüüd käisin detsembrikuus astel 2014 esimest korda tehti just selleks nädalaks, pidustuste nädalaks tehti seda tasuta. See on väga huvitav koht, sest seal on väga tugev energia selles kohas nagu mõned inimesed räägivad mulle, kes rohkem tunnetanud seda kohta aga igal juhul tavaliselt see ei jäta kedagi ükskõikseks, et väga tihti on võimalik näha, kuidas inimesed tulevad ja hakkavad kohe nutma seal isegi mõned külalised, kes ei ole varem väga palju kuulnud sellisest inimesest nagu sellele Indrummi. Aga samal ajal detsembrikuus, kui toimub see kuulus palverännak, samal ajal seal võib-olla kõige huvitavamad sündmused toimuvad jällegi nii-öelda selles põrandaaluses kuningas, et on, räägitakse Tõnus kaks kuni üks on see maa olen, kus siis on võimalik näha seda palverännakut Rumi haua juurde. Aga teine on see maa-alune, kus näiteks kõige kuulsamad Iraani muusikud ja lauljad lähevad selleks päevaks selleks nädalaks konjasse, selleks, et anda tasuta kontserti kuskil hotelli fuajees. Sest ametlikult nad ei saa neid kontserte oma siis näiteks ekstaatilise luule ja muusika kontserti anda. Kui on mõningatel hotellide omanikud, teevad oma hotellide uksi lahti nende jaoks ja siis kutsuvad, näete siis väga kuulsad nimed nagu Sahramnaaserii näiteks kõige kuulsam Iraani pärsia laulja, tema käib praktiliselt lasteaia, annab tasuta kontserteid, kuigi ta esineb ka Pariisis New Yorgis üle terve maailma kõige suurematel lavadel. Ja lisaks sellele käisin teistes kohtades, nagu näiteks Hadžibektaaž, mis on ka üks uuesti oluline koht, kus kuu on siis maetud Hatsitektašveili ka üks väga oluline pühak. Ja noh, mõned veel kohad Türgist. Võib-olla tasub siin kuulajatele lisada Challuldin Rummyy haud konjas mis on siis nende Mevlevi ordu peakorter ja kus üks nendest põhilistest sufjordudest tegutseb? On üks kõige kuulsamaid palverännupaiku islami maailmas. Nii võib-olla ka seda, et ainult see Sofide selline tantsiv keerlev rituaal kanti aastal 2008 Unesco maailmapärandi nimekirja. Aga räägi natukene, sa oled nendest rituaalidest ise selles mõttes osa võtnud, et sa oled neid pealt näinud. Kuidas sa sinna sattusid, kas tavaline inimene võib ja sinna sattuda ja neist osa võtta ja mis seal toimub? See rituaal, millest me räägime, on praegu, selle nimi on sama, mis siis pärsia keeles nimetatakse sedasama ja see tähendab siis otsetõlkes tähendab kuulamist eksis millegi kuulamist, häälestamist, millegi kuulmisele. Ja see on päris tuntud nüüd tänapäeval, et ma arvan, väga paljudelt kui merekuulame tervezitest, siis silmade ette tekib pilt, kuidas nende valgete lehvivate säilikutega võrreldakse ja kuidas mehed siis järjes paiksed ühele punktile näed, nad siis pöörlevad, eks staatiliselt ja praktiliselt üldse ei liigu. Need rituaalid on siiamaani kättesaadavad ysna mulisid, mis kõik, mis iganes võib neid vaadata. See on väga levinud selline turismiatraktsioon Istanbulis ja, ja noh, see ongi nagu natuke paradoksaalne on see, et kuigi Türgis fismi ametlikult keelatud ja selle praktiseerimine ametlik praktiseerima keelatud pärast Türgi reforme aastal 1925 siis vaatamata sellele Türgi, kui riik väga palju kutsub turiste, raamib ennast kui turismisihtkohta läbi nende tantsivate tervisside ja siis on ta teatud kohad Istanbulis, kus siis ametlikult turistid võivad näha, kuidas siis seda rituaali praktiseeritakse. Tunnen neid muusikuid, kes näiteks käivad ja mängivad maalidel ja üks neist on olnudki, teine nei flöödi sense surfiteoks väga pühanike tähtis, et et ma tunnen mõningaid neist ja kui ma küsisin, et mis astmeni on see siis rituaali, mis astmine on see performans, selline esinemine turistidele. Eeldades seda, et ikkagi, kui see või seal võib olla mingi kvaliteedi vahe osusele jaoks siis tema ütles, et vähemalt nemad, kuigi nad saavad selle eest raha ja, ja nad on õnnelikud, nad saavad oma peresid üleval pidada, sest nad tavaliselt muusikud. Aga siiski nende jaoks, kui nad käivad seal siin diood ikkagi palatada, kui nad mängivad. Ja vähemalt tema ütles nii, et ta on õnnelik selle üle, et kasvõi keegi, kes turistidest tulevad sinna ja oma suurtega kaameratega ikkagi kogu aeg tahavad muudkui teha pilti. Et kui kas keegi neist tunneb mingit liigutust enda sees tunneb ära mingid võib-olla väikest igatsust või, või, või sellist hämmingus enda sees, siis tal on juba hea meel, et siis siis see, kogu see rituaal ei ole, mitte asjata ei tee vahet osalejate ja pealtvaatajate vahel. Sest need, keda me tavaliselt oleme harjunud kutsuda pealtvaatajateks need, kes istuvad mugavalt oma toolide peal või maas rätsepaistmes ja vaatavad seda, kuidas siis ema, trennid, ehk siis pöörlejad pöörlevad selle Meida keskel, eks Meidanud väljaga armastusse väljak, kus need pöörlevad. Siis mõned isegi on mulle öelnud, et need, kes vaatavad pealt, on tegelikult need, kes pöörlevad sest ainuüksi selle pöörleva keha pöörleva inimfiguuri vaatamine on juba piisavalt transformatiivne vaimne kogemus. Ja see on huvitav, et tihti räägitakse sellest, et need semadenid ehk pöörlejad on vaiksed ja need on, nemad, on need, kes ei liigu, kes on tühjad, kes on vahendajad selle, nende enda kogemuse ja siis selle maailma vahel. Ja need, kes sel hetkel istud ja vaatad pealt nii õelda, kes palvetades mediteerides siis nemad ongi need, kes loovad seda, et see on selline pidev koostöö, kus ei olegi võimalik neid jaotada, et kes on pealtvaatajaid, kes on osalejaid. Viimasel ajal on türgi tekkinud aina rohkem selliseid väiksemaid ja suuremaid gruppe, kes räägivad sellest, et Suhhism on tegelikult elas praktika ja see ei ole ainult selle ühe sufie ordu privileeg läbi viia neid rituaale. Ja su Fismes on väga huvitav õpilase ja õpetaja suhe, ehk siis neid teadmisi on, nagu nad ütlevad, et selliseid vaimseid võimeid, vaimseid oskuseid näiteks tervendada, aitad inimesi selgelt näha, külastada teisi inimesi unes on võimalik, on meil asi, et siis iga õpetaja, keda nimetataksegi, kutsutakse sufi õpetajaks Türgis näiteks sel piirkonnal tema on kunagi surnud kätt ja käesurutuse abil ta on saanud oma õpetajalt ehk siis oma õpetajaga kätt surunud tema võimeid, mis tulevad tema eelmiselt õpetajalt ja läbi selle me võime näha, terved ja luua ja tegi mõned inimesed isegi teavad peast tervet seda liini nagu pärimusliin, kus siis vaimne võimekus nii-öelda jõuab siis selle inimeseni, keda me siis täna näeme, kui selle rituaali läbiviijad. Nii et siis selliseid rituaali läbiviijaid on Türgis palju, neid tihti nimetatakse, kas õpetaja ja mõned grupid, kes on hakanud tooma seda sema rituaali tavalistele inimestele lähemale. Et vahepeal oli siin, enne jätad Türgi reformi 20 sajandi alguses, siis oli, siis meist on saanud väga suur institutsioon väga selline kõik ja ka väga suure hierarhiaga, kus näiteks naised oli täiesti sellest tõsist institutsioonist väljapool ja uurdude vahel väga palju ka omavahelist selliseid konflikte tänada. Päeval näiteks on üks Rutt Istanbulis, kes praktiseerib semad pöörlemist avatud nii meestele, naistele, välismaalastele ja selle puhul on pigem nii, et täiesti, et nendeni on võib-olla natukene keerulisem jõuda juba kuigi, kui inimesel on huvi, kuid on huvitav ja siis tal on võimalik neid leida. Nemad korraldavad igal suvel pikemalt sema rituaali pöörlemisrituaali, mis vastab siis nendele sema praktikatele, mida kunagi tegi rummi ise. Et siis räägitakse ta ükskord pöörles päeva järjest üks kord kuus päev, eksport, üheksa päevakord 33 40 66 ja isegi 99 päeva järjest pöörles. Nii et selleks, et seda mälestada nad siis korraldajad igast suri pikemad silmapraktikat, mis toimub Istanbuli lähedal, kus siis Tom Stopööd ja päevad läbi toimub rituaal. Ehk siis inimesed pöörlevad, muusikat mängivad ja siis need erinevad, koosseisud vahetuvad. Ja siis on selline kogukondlik, elu toimub, see on siis, mis puudutab Türgid, Iraanis on võib-olla ehk veel keerulisem jõuda nende praktiseerijate juurde, kuna tänapäeval on see üsna keeruliseks tehtud ja tavalised inimesed hoiavad seda väga nagu salajaid, kes praktiseerib, kelle juures kelle kodus toimub koguneminekus, loetakse ekstaatilist pärsse luulet, mängitakse muusikat, mis on keelatud ametlikult Iraanis ja arvatavasti ka tehakse semad, kui noh, see on selline ringkond üks praktiline näide on näiteks see, et kuna sellised ekstaatilised rituaalid või siis sellised rituaalid, maalid, mis võimaldavad inimesel astuda välja vaheliselt aktsepteeritud normidest korraks olla teadvuseta päraks häälitseda, teha mingeid hääli, mis tulevad sügavalt inimese hinge seest, kõhu seest või siis liikudekstaatiliselt suurte raskete trummide saatel või eks talvise laulu saatel võib vaikuses istuda ja kuulata tundide kaupa luuled ja mõnelgedel hetkedel lihtsalt lasta endast välja teatud nagu uhkeid, siis kui hing liigukesele luuletusega kaasa. Et neil neid praktikat ei ole aktsepteeritud, siis sellises sotsiaalses läheb nii-öelda politiseeritud elus ja neid ikkagi peetakse väga, no mis nägi salaja. Ma saan aru, et sa oled ise sellistest rituaalidest osavõtnud. Kuidas sa kirjeldaksid emotsionaalselt, mida see sulle annab? Rituaali ennast ei olegi võimalik praktiliselt kirjeldada rituaali vormi, ma saan küll kirjeldada seda, mis mina mõtlesin, inimesed, seal saavad tavaliselt ka inimesed kellelegi rääkinud nii-öelda minu informandid, kui ma panen ennast antropoloogi kingadesse, siis nemad on öelnud, et see on kirjeldamatu, et see on see kogemus inimese ja jumala vahel, mida nad nimetavad siir, ehk siis saladuses. Vaimne praktika, ma ütlen, nagu võib-olla see kõige laiemas mõttes on vaimne praktika mis annab inimestele just seda, mida otsija otsib, ehk siis kui suvid arvavad, et me olemegi otsijaid, et me oleme teel ja liigume alati siis ma nagu sisetunde järgi sellise nagu tõesuse või nagu omaenda nagu tõelisuse poole siis need, kes on seda praktiseerinud, on mulle rääkinud küll, et noh, niimoodi salaja, et annab inimestele väga palju ka. Et see on mingil määral hingesoov selles liikumises, selles pöörlevas liikumises väljendub hinge soov, hinge igatsus selle looja poole kellest on tal mälestus ja näiteks väljendub väga hästi nei flöödi, kõlas mis sahises ja tohutult melon poolne kohati ja ühes ruumi luuletuses, millega algab tema kuueköiteline teos Masnavi, kus ta ütleb, et kuula, nei floiting, kuidas ta nutab, see hääl, see igatses, hääl, sest ka kunagi seda roopilli lõigati oma juurest maha selleks, et teha sellest. Nii, et see on seesama igatsus, mida tunneb hing, kui ta on lõigatud algallikast. Et see on see, selline pidev otsimine, pidev igatsus ühtsuse järgi. Kui me räägime tõsi, usklikust tervishist, kes tegeleb sellega hommikust õhtuni ja on ongi pühendanud ennast nendele praktikatele siis äkki kirjeldad, kuhu maani nad on valmis minema ja ja milles seisneb selline tavalise tervisi igapäevane elu ja tegevus. On olemas nii palju tarvisside teed ja nii paljude rivisse, teekondi ja praktikaid nagu ka inimesi maailmas ja eks õpetaja ütleski mulle seda, et nii nagu sa näed palli, nii palju inimesi, kelles oled oma elus näinud, sa võid kindel olla, et on vähemalt sama palju Suhvide teid, et nendel igaühel Nomsis mingil määral oma elutõde ees Aga sa ütlesid, et on olemas konkreetsed, nii-öelda reeglite kogumit, et millised need reeglid on, mis siis selle tervisii elu piiritlevad, määratlevad. Lühidalt öeldes ma võin lihtsalt tuua esile kõige tähtsamaid, et võib-olla kõige huvitavam praegu on oma nii-öelda vale egoga tegelemine, ehk siis surfismis nad kasutavad sellist terminit nagu ego mis psühholoogias ja transpersonaalse psühholoogias tihti mille kohta räägitakse, et see on ego või selline valitsev või, või nagu vale ego nemad, Nad peavad seda pärsia keeles näss. Need on sellised kõige madalamad Covid, meie nende loomsed, omakasupüüdlikud soovid ja hirmud ja kõik igasugused sellised negatiivsed asjad, mis väga tihti kahjuks juhatavad meid elus ja, ja ise korrigeerivad meie käitumist. Ehk siis nii-öelda kõige madalamad energiad, mis valitsevad inimeste südames, Nende kohta on Suhvedel täpne anatoomia on olemas, noh, selle nii-öelda selle hinge anatoomia või siis kus on, need närvid on väga hästi kaardistatud ja on võimalik väga hästi näha, et milliste madalate soovide rongide puhul, kuidas on võimalik neid ületada, selline üks reeglitest ongi see, et see on pidev lahing selle sisemise tumedusega siis ma sinna lahing, mis tähendab midagi väga vägivaldsed, aga, ja näiteks siin tahaks viidata ühele väga heale teosele, mis minu meelest ei ole veel eesti keelde tõlgitud. Ahmed filmi vaikin triini, mis on siiamaani inglise keeles väga piiratud ja siis on nagunii välja antud, kus siis räägitakse suffide filosoofiast väga huvitaval viisil, see on üks romaan sumbus suppidest, mis oli 20. sajandi alguses kirjutatud ja seal lahingust räägitakse sellest kui millestki-ist kus lõpus need pooled nad pigem lepivad. Kui, et alguses või tumedas emb-kumb, võidab siis ka siin ka, et tihti on nende sisemiste madalamate tungide ja emotsionaalsete raskuste ütlemiseks on hoopis vaja mitte mingit tõrjumist või vägivaldset nende likvideerimist enda olemusest, vaid pigem teatud vastuvõtmist ja, ja see on väga selline. Peenema toome päris paljud. Tunnen Türgis vähemalt kaks väga kuulsat näiteks transpersonaalse psühholoogiaprofessorit, kes on avaldanud raamatuid erinevatest teraapiatest, mis põhinevad nendesamadele vanadele sufide reeglitele, sellest egost, seda Yana Toom, et kasutatakse sine siiamaani ja väga erinevatest keskkondadest. Tavaliselt arvatakse, et moslemiga saamise puhul tuleb, tuleb väga rangelt järgida kõiki islami reegleid, aga kuidas sulle tundub, kas on võimalik olla sufi ilma olemata moslem? Või kaasneb ikkagi sellega moslemiga olemine ja kõigepealt peab saama moslemi eks, ja alles siis saab saada sufiks. No siin samamoodi paljud inimesed ei pruugi olla nõukogule nõus minu arvamusega, mina ütleks, et jah, ja samamoodi see, et on võimalik küll jälgida sushi teed ilma selleta, et inimene oleks moslem. Aga jälle, miks ma vastan nii puhtalt sellepärast, et kui Ma olin Türgis, siis ma ütlen tõesti nagu ausalt, et mitte keegi ei ole küsinud minu käest, mis usku ma olen ja see ei tulnud mitte inimese inimeste võltsviisakusest, et umbes, et religioonist ei räägita. Et seda seal ei ole. Sellest räägitakse väga vabalt päevaselt ja igapäevaselt on tihti inimeste jaoks jumal ja jumalikkuse vaimsus on väga tavaline osa elust. Et selliste lõhede vääri sakraalse pühaliku ja profaanse ehk siis igapäevase Molmelisuse vahel seda praktiliselt ei eksisteeri vingemale ka tänu sellele nendele urdudele, kelle juurde ma olen sattunud, kellega ma veetsin enamus enamuse osa oma ajast. Aga noh, kes nägid seda rohkem kui humaanset maailmavaadet kui humaanset viisi, kuidas oma elu siis korraldada? Kindlasti on ka inimesi, kes vastavad sellele küsimusele, et ei alguses palun nii palju korda, Bism, Elai, rähmanina him ja nii mitu korda siis igapäevaselt palvet, nii mitu aastat, siis siis sa saad, et selline vastus on ka täitsa olemas. Siinkohal paneme meie saatele lõpu. Tänaseks saatekülaliseks oli Polina Tšerkassova. Mina olen Martti Kalda, helipuldis oli maris Tomba. See oli palveränduri päevaraamat.