Vikerraadio. Uudis pluss uudis. Kell on 13 ja viis minutit uudis pluss läheb edasi ja selles saatetunnis räägime mõnevõrra pikemalt Anija ja Kuusalu valla maadele Soodla veehoidla ümber rajatavasse rajatavast uuest harjutusalast. Mida on vaja selleks, et Eestis viibivate liitlasviibivad liitlasüksused saaksid harjutada senisest võimsamatest soomukitest tulistamist ja et nad saaksid seda teha inimestele ohutult. Valitsuses on selle plaani üheksandal juulil heaks kiitnud küll mõne ministeeriumi lõpliku koos kõlastuseta. Aga kuidas see asi täpselt on, milles on probleemid, kuidas käib kohalike elanikkonna teavitamine, nendega läbi rääkimine, nende arvamuse kuulda võtmine ja sellega arvestamine? Sellest kõigest räägivad meie saates pärast esimest muusikapala kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler Ingvar Pärnamäe ja Anija vallast Riigikokku valitud Tanel Talve ning lisaks on meil salvestatud intervjuu Kuusalu vallavanema Urmas Kirtsiga ja kõige sellega seoses palume teil head kuulajad päeva küsimusele vastata. Meil ei olegi õieti küsimust. Me palumete pakuksite lahendusi, kuidas uusi riigikaitsealasid ühendada keskkonnakaitse, elamis, väärsete olude ja majandustegevusega, kas neid on võimalik ühendada või kui keegi peab taanduma, siis kes peaks olema see, kes taandub ja annab teisele rohkem ruumi. Nüüd pisut muusikat ja siis alustame kogu teemaga. Silmaveel on. Ikka õige on veel kuue. Seisan akna. Ratsut kauguses ei kuule. Toitlejalebki ratsaväe. On siiapoole. Ela on. Sa. Ma tean, et vaikset laulab ta rats, meil hoiab käed. Tallajaäärne müts on peas ja kaelas kirju rätt. Maade Anett veidi kärsitu, sadulast paganlike teadvusest ratsamees. On siiapoole. Uudis pluss külaline. Stuudios on koguni kaks külalist, kõigepealt kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler Ingvar Pärnamäe, tere päevast. Tere päevast ja Anija vallavolikogu eelmine liige, nüüd Riigikogu liige Tanel Talve. Tere, tervist. Ja hakkame rääkima sellest Soodla harjutusalast, mida on kavas rajada, aga võib-olla räägime ka keskpolügooni ohuala suurendamisest, mõlemad on jäävad siis Anija ja Kuusalu valla maadele hõlmavad ka looduskaitsealasid ja no mida nende kahe riigikaitseobjekti loomine avaldab, on, on üsna märkimisväärne. Ingvar Pärnamäe alustame sissejuhatuseks sellest, miks on keskpolügooni ohuala pajas suurendada ja miks on vaja luua täiesti uus harjutusväli, kui keskpolügoon alles 10 aastat tagasikäiku läks? Seda on vaja luua väga lihtsal põhjusel, et nii Eesti kaitseväe häälikuga meile täna siia appi tulnud liitlasvägedel on vaja kusagil harjutada. Ja kaitsevägi saab nii-öelda igapäevast tegevust teha kuskil suvalisel põllul, vaid ta peab seda tegema ikkagi ettenähtud kohtadesse, mis on selleks siis välja arendatud, kus on erinevaid laskepositsioonid, erinevad ohualade, erinevad muud vajalikud sektorid selleks, et siis see väljaõpe oleks võimalikult kvaliteetne. Eestis täna kokku nüüd koos uue vastloodud Soodla harjutusväljaga on kokku seitse püsivat sellist harjutusväljad, kus Eesti kaitsevägi saab neid asju siis teha oma igapäevast väljaõpet. Ja, ja, ja seetõttu need harjutusväljad on nagu selline väga keskne maaväe väljaõpetamise juures ja uusi luua ja, ja miks on vaja seda olemasolevat keskpolügooni laiendada, on, on põhiline põhjus selles, et, et kui me vaatame maakaardile Eesti ümber natukene oma piiridest kaugemale, siis me näeme kõik, mis täna Euroopas toimub, et Ukrainas on meil täna sõda. Meil on muutunud julgeolekuolukord, tänu millele riigikaitse on teravamalt päevakorda tõusnud mitte ainult Eestis, vaid igal pool siin idapoolsemas küljes koopas. Mistõttu oleme me ise palunud endale appi Nato erinevaid liitlasi siia, meie julgeolekut suurendama. Nad on tulnud, nad on juba siin, nad juba täna tahavad siin harjutada ka täna meie tingimused, mida me neile oleme, mida me saame neile pakkuda, ongi täpselt need umbes 10 aastat taguse, et tingimused ja tol ajal ei olnud veel olnud Ukrainat ei, Gruusia sõda, isegi mitte küberründed Eesti vastu, et noh, julgeolekuolukord dolla 10 aastat tagasi aastal 2005 oli lihtsalt väga teistsugune ja ma arvan, et ka kõige hullemates stsenaariumidest me tol ajal ei uskunud ilmselt, et et meil võiks nii mastaapset harjutusala, et viia läbi nii mastaapseid harjutusi siin Eestis. Räägime nüüd konkreetsemalt sellest Soodla harjutusväljast, missugused lahingumasinad sinna tulevad õppusi läbi viima, kui suur on nende laskeala või ulatus, kui palju tekitab müra. Ja siis küsime juba Tanel Talve käest, et mida kohalikud inimesed sellest arvavad. No Eesti poole pealt me oleme alustanud hanget Hollandist, hankida 44 CV 90 tüüpi jalaväe lahingumasinat. Lisaks hangime neile juurde veel toetusmasinaid erinevaid, et see üksus oleks võimalikult komplektne ja täielik. Nii et masinate arv kokku on natuke suurem. Need on need masinad, mis siis nii-öelda Eesti poole pealt kõige rohkem hakkavad nii-öelda müra põhjustama ja, ja nii-öelda rasket rauda kuhugi viima. Liitlaste poole pealt meil täna on siin erinevat laadi tehnikat kohale, sõltult, õppuste iseloomust, Tuuakse vahepeal siia juurde viiakse minema, et noh, see kõik kogu aeg muutub, tuleb, aga kõige raskemad ühikud on siin olnud USA Abrams tankid, nii et see on kõige suurema kaliibriga ja kõige kõige suurema raskusega aparaat, mis meil siin täna juba toimetab ja vajab siis väljaõppeks ideid, laskepositsioone kui ka siis neid ohualasid, ohualad. Pikkuse suurus sõltub tihtipeale sellest, millist laskemoona konkreetse õppuse käigus lastakse. Üldjuhul arvestama praegu kogu selle polügooni, need ohualade joonistamisel sellega, et ta on kuskil suurusjärgus seitse kilomeetrit pikk ja natuke mõned kilomeetrid lai, selline lehtri, koonusekujuline ohuala. Ja kuna need laskepositsioone on väga paljusid korraga ei lase ainult üks masin, vaid laseb terve hulk masinaid, mis peavad kokku harjutama seal mingisugust operatsiooni, siis selle tõttu tekib iga Olavi seal harjutusala ümber selline nagu ühtlane ohu ohuala, mis ei ole ainult siis üks konkreetne, seitsme kilomeetri treenina korda paar kilomeetrit koonus vaid, vaid on nagu sihuke ühtlane vöönd ümber selle. Ja noh, miks miks ongi vaja laiendada, täna on on see, et lihtsalt tänasele harjutusalale keskpolügoni ei mahu, aga lihtsalt, et need oma ajal tehtud piirid lihtsalt jooksevad väga kiiresti omadega kitsikusse. Kolm märksõna veel müra, vibratsioon ja teed. Ja müra osas nii palju, et kui näiteks 90, mille osas me müra moodustasid, täna juba teinud, et kui, kui CV 90 lihtsalt sõidab, siis ta müratase on umbes nagu tavalisel traktoril, et ta ei ole nagu kuidagipidi, müra rohkem või, või, või nii raskuse osaste jääb alla näiteks raskematele raskeveokitele, mis veavad metsa meil välja, mis võivad olla siin üle 40 tonni rasket masinat, mõnikord kui ta laseb, siis laskmine loomulikult Taarja rikkam, aga me oleme tänaste mõõtmiste pealt näinud, et CV üheksakümnelaskmine on vaiksem kui näiteks tänase tankitõrjerelvast laskmine, mida juba täna keskpolügoonil tehakse. Nii et ma arvan, et me oleme täna siin välja öelda seda, et me ei suurenda nagu mürataset tõenäoliselt, vaid ta jääb vähemalt samale tasemele vibratsiooni osas ka, et vibratsioon levib kuskil paarsada meetrit maismaad pidi, noh, sõltub muidugi hästi palju pinnasest. Soine pinnas on üks asi kõva, liivapinnas on natuke teine asi. Noh, üldjuhul kui me vaatame seda polügoni ala, siis vibratsiooni kuhugi nagu tekitada elumajadele või sellistele asjadele seal lihtsalt pole, sest need elumaju seal täna polügooni alal ei ole vahetus läheduses küll on ka siin-seal ei hakka sõitma masinad ise, vaid sinna suunas jäävad siis need ohualad, et kuhu suunas siis võib-olla lastakse, aga noh, kuhu suure tõenäosusega peaaegu mitte kunagi isegi mitte ükski kuul ei jõua, niiet et see vibratsioon, ma usun ka ei tohiks olla oluline teema. Viimane teema teed teede osas me peame tegema üsna palju töid, siin. Põhiline märksõna siin on kandevõime, kandevõime on, on väga oluline teema, et need masinad sinna kuhugi kinni jääks, ala on üldiselt väga soine. Selles mõttes ka see seab omad piirangud, et kust me üldse saame, kuhu suunas, mida lasta. Meil on vaja üle vaadata päris palju sildu, truup, selliseid asju nii et, et see on üsna-üsna märkimisväärne töö ja kõik need teed polügonil korda teha ja tegelikult me juba eelmisel aastal olema väga alustanud üsna mastaapsete teetöödega tänasel keskpolügoonil juba nii, et me oleme sinna investeerinud päris kõvasti raha ja täna, kui te sõidate keskpolügoni ringi, siis te näete nagu päris ilusat pilti seal juba kohati, et mida ma tahaks nagu ka saada, nagu siis soola osas tõenäoselt. Aga see lahingutehnika kasutab ka valla ja riigimaanteid. Ja no eks meil on vaja vedada ühest kohast teise õppuste käigus masinaid loomulikult noh, seda ei juhtu igapäevaselt, me üritame neid oma plaane seada selliselt, et üldkasutatavaid riigiteid ja valla teid kasutatakse minimaalselt ja see on lihtsalt oluline liiklusohutuse seisukohast, sest masinad on laiad, rasked, kui kellegiga toimub avarii, siis, siis siis võivad olla kurvad tagajärjed. Seetõttu me üritame oma liikumissuundi liikumisteid planeerida võimalikult palju polügoni aladele, kasutades siukseid metsateid, mis on nagu vähem kasutuses ja hoida noh näiteks konkreetselt kõne all olevast Piibe maanteest rasked masinad nii palju eemal kui võimalik, aga noh, loomulikult kui on suuremad õppused või kevadtormilaadne asi vesiili laadne õppus, mis toimub üle Eesti väga suurel alal, siis noh, see on nagu erandjuhtum nii-öelda pigem et siis masinad liiguvad loomulikult ka üldkasutatavatel teedel ja 90 päeva aastas 90 päeva aastas on praegu, mida me oleme igal pool välja lubanud, et see on kuni 90 päeva aastas ja noh, see jaguneb mitte siis nii-öelda kalendris ühe ühte pikka rivisse ära, vaid ta jaguneb laiali valdavalt sügisest läbi talve kuni kevadeni. Ja ka kaitseväelane on selles mõttes ikkagi inimene, ta käib tööl samamoodi hommikust õhtuni tööpäevadele, et valdavalt me näemegi, et see harjutustegevus toimuks tööpäevadel tööajal väljaspool suviseid puhkuse aegu. Nii et, et see 90 päeva haistuks nagu hajuks natukene ühtlasemalt laiali aasta peale ja, ja me kindlasti ei taha kõiki ohualasid sulgeda kogu aeg igal pool ühtemoodi. Me oleme ikkagi planeerinud ka teatud sektorid, et kui meil näiteks keskpolügooni põhjaosas toimuvad laskmised, siis me ei hakka panema kinni lõunapoolseid, ohualasid seal inimesed ei saaks matkata või marju võta või midagi sellist teha, nii et ma arvan, meil on siin päris palju paindlikkust. Selles osas, kuidas kalender hakkab kujunema. Me oleme lubanud kohalikele ettevõtjatele elanikele valdadele, et me selle kalendri räägime kogu aeg nagu läbi. Me hakkame pidama sellist jooksvat kalendrit, kus kõigil on siis nagu võimalus kaasa rääkida. Nendel inimestel, kes seal siis keda see elu, kelle elutegevust see kõik puudutad nematuseks, kaasrääkis selle kalendri kujunemisel nii palju kui võimalik, noh, loomulikult ühel ühel hetkel tuleb mingisugune kaitse väelaslik loogika välja loogika nagu vastu, aga nii palju kui võimalik, me tahame nagu seda kalendrit võimalikult paindlikku hoida. Nii Tanel Talve, kas nüüd Anija valla ja Kuusalu valla elanikule pidi sellest ligi 10-st minutist jääma. Niisugune rahulik ja hea ja ilus tulevikupilt. Jah, see on nüüd selline mitme otsaga teema, kaheldamatult, et ühest küljest jutt on ju kõik väga ilus ja, ja noh, ütleme siis tundub, et kõik on noh, selline rahulik ja kedagi ei segata seal väga, aga ma tahan kohe ära mainida selle, et ega Anija ja Kuusalu valla elanikele põhimõtteliselt midagi selle kaitseala laiendamise vastu või Eesti riigi kaitsmise vastu kõik, me saame aru, et meie riiki on vaja kaitsta ja selleks, et seda võimalikult efektiivselt teha, peavad inimesed oskama seda teha ja selleks, et osata, peab kusagil harjunud, et see on selge ja teine asi on see, et ega seal piirkonnas on need objektid olnud juba varem juba nõukogude ajal, et ka siin noh, keegi väga imestunud ei ole nüüd, et seda, seda laiendamise otsust hakati tegema ja tehtigi. Aga küll ma tahan tähelepanu juhtida sellele, et millest on tekkinud võib-olla selline väikene umbusk, kuhu selle teema vastu kohalikele elanikele on see, et selle olemasoleva polügooni asjus räägiti ka alguses pisut teisiti ja tegelikkus on teine, et see, see on see, mispärast inimesed suhtuvad pigem sellise väikese umbusuga, et ma näen mina selles protsessis, et tõepoolest on kaitseministeerium, kaitsejõud kui ka kõik teised asjasse puutuvad instantsid on teinud väga tublit tööd ja käinud kohtunud nii kohaliku võimuga, kohaliku inimestega, kogukondadega, kohalike ettevõtjatega. Nii et Ma väga väga loodan, et seekord see jutt, mis nüüd siin äsja räägiti, siin 10 minutit kõike lõpuks peab see on see kõige põhilisem asi, et veel kord inimestel koha peal ei ole mingit sellist põhimõttelist kiusu. Mina olen olnud seotud ka siin paar aastat tagasi kõrvemaaturismipiirkonna arengukava koostamisega ja noh, loomulikult ega meile ka ei meeldi tegelikult, et selline noh, nii-öelda takistav tegur meile sinna nüüd tuuakse ja midagi muud üle kui loota, et me saame vastastikku sellisele kokkuleppele, et me võimalikult vähe 11 segama. See ongi selline põhiline asi ja selle nimel töödena käib. Aga mis olid need põhilised asjad just keskpolügooni puhul, mil mida kaitsejõud olid omalt poolt lubanud, aga millest nad hiljem õppuste käigus ei saanud kinni pidada? No ma seda peab küsima tegelikult Kuusalu vallavanemalt on tõepoolest isikliku vastuseisu sellele uuele harjutusalale ütelnud selgelt välja teised siis ütleme, Anija vallavanem, aga just täna rääkisin enne saadet siin ka telefoni teel ja Arvi Karotam kinnitas, et Anija vald ka loodab väga konstruktiivsele koostööle ja et need kokkulepped lõpuks peaksid, et mingit põhimõttelist vastuseisu ei hakka seal hambaid näitama, aga põhiline on minu meelest olnud see, et kaitse väe ja kaitseministeeriumi vaheline info liikumine on olnud võib-olla selline noh, pehmelt öeldes puudulik. Varasematel aegadel ma ei räägi praegu, vaid noh, tõesti varasematel aegadel, kus üks ei tea, mis teine teeb ja siis lõpuks ongi nii, et on selle ettevõtja mingisugune tee kinni pandud, see tuleb oma autode ja turistidega, eks ole, ja seal seisab vees mingi sõdur, kes ei tea ööd ega mütsi, eks ole, et ettevõtjad pole teavitatud sellest ja nii edasi. Vot sellest asjast hakkavadki kõik pihta sealt rohujuure tasandilt. Ja kui neid signaale tuleb ikka niimoodi korduvalt, siis ta lõpuks loomulikult on kohalikud seal vihased, et te võite siin rääkida küll, eks ole, pärast on ikka teistmoodi. Selle tahaks ka ära klaarida kohe, et ma väga loodan, et see, see harjutuspäevade arv 190 päeva ei haju midagi nüüd nii väga aasta peale ära, vaid et meie oleme ikkagi lootnud seal kogu aeg seda, et see 90 on põhiliselt ikkagi sellisel talvisel hooajal, et, et see suvi jääb, kus on põhiline turismituristide hulk ju metsas, kas või needsamad marjulised, katsu sa neid sealt üldse minema saada, et sinna võimalikult vähe ikkagi neid neid hetki jääb ja tõepoolest tehakse tööd päevadel ja ei tehta öösiti väga, eks ole, ja noh, loomulikult erandolukorrad on alati olemas ja, ja sellega kõiki arvestavad ja teavad, aga mõtleme veel kahes tuua malan voose külas Anija vallas ja meil on seal neli tegutsevat karjääri ümberringi ja seal öeldi ka, et ei, kõik on väga hästi ja et see müra ja mingid asjad, et see teid üldse ei sega, eks ole, ja tehakse tööpäevadel ainult ja siis töö ajal. Nüüd paneb see kivipurustaja seal laupäeval ja pühapäeval öö läbi ka veel tööd teha, eks ole, noh et see ajab tõesti hulluks päeva lõpuks, et ma loodan, et noh, selliseid asju siis ei juhtu ja kindlasti on täna on olukord veidi teine ka, sest et vahepeal kohalikud kogukonnad tugevamaks. Et omal ajal väga ei olnudki keegi koondunud ja keegi omavahel naabritega koostööd ei teinudki, aga täna on väga tugevad kogukonnad seal. Ma olen üsna kindel, et nad ei lase lihtsalt juhtuda sellistel asjadel, et räägiti alguses üht ja siis tehakse teist, et sellest lihtsalt tuleb suurem kära ja ma arvan, et seda pole kellelegi. Aga näiteks, kui sa seda turismi arengukava koostasid, millest sa rääkisid siin intervjuus, siis te ju ei teadnud. Tol hetkel ei teadnud tõesti no ma ei tea, võib-olla oli ka meie oma viga, et me oleks pidanud rohkem kohe alguses uurimas, sest et eks ta mingis mõttes ju sama harjutusväljak on olnud kogu aeg ja võis nagu arvata, et äkki tuleb sinna kunagi tagasi. Noh, tol hetkel me tõesti ei taibanud seda teha. Aga noh, veel kord, et ega meil sellepärast siis see asi katki ja küll me saame oma asjad nii kaetud, et kõik on, on rahul. Ma väga loodan majandublasi sinisilmne ja selline imelik inimene, aga ma, ma täna tunnetan küll, et koostöö on olnud mõlemalt poolt vähemalt minu arust on konstruktiivne olnud. Ingvar Pärnamäe soovitavaid vastata nendele mõtetele, mis siin kõlasid või läheme kohe edasi. No lihtsalt, võib-olla veel viimane märkus selle ajagraafiku osas, et jah, nagu ma ütlesin, et ta hajub ära vahemikus nii-öelda septembrist maini kuskil seal vahel juures läbi talve suveperiood on, puhkavad me isegi võtta ajateenistusi ajateenijaid vahepeal sisse, nii et suvi on reeglina puhkuste aeg. Noh, loomulikult on, on erandeid erinevate õppuste näol, näiteks kevadtorm ja siin on väga suured õppused toimuvad tüüpiliselt kevadel maikuus väga tihti. Et seal võib olla suuremat liikumist ka öösel ja nii edasi, et noh, seda ei ole mõtet nagu juba loota, et nagu öösel kunagi ei lasta, kindlasti lastaks, aga üldiselt räägime ikkagi sellest, et tööpäeval töö ajal sügisest kevadeni Väga hea, see salvestus, ma loodan kuhugi ja siis me saame hiljem kasutada tõendusmaterjalina. Eilne Eesti Päevaleht kirjutab keskpolügooni alale jäävast leppoja turismitarust, mis peaks, kui kõik kaitseministeeriumi plaanid ellu lähevad, peaks oma tegevuse lõpetama. Kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang on küll öelnud, et üksikasjalikke läbirääkimisi tulevaste võimaluste üle ei ole veel alustatud. Aga, aga ministeeriumi hinnangul on turismitalu võimalik edaspidi pidada lihtsalt tuleb arvestada sellega, et on aastas kolm kuud, kui ei saa kliente vastu võtta ja ja ka metsas ei saa matkata ja, ja seeni korjata marjul käia. Nüüd selle poja turismitalu näol, nagu ma olen Kuusalu vallast kuulnud, ei ole tegemist mingi lihtsalt kümmet turisti vastuvõtva taruga, vaid siin on 20 aasta jooksul investeeritud, on pandud oma sääste võetud laene, on ehitatud välja suur puhkekompleks. Kuidas nad hakkavad, kuidas nad hakkavad elama kõrvuti või, või sellel ohualal? No ma ütleks seda, et need on meiepoolsed hinnangud üldiselt on võimalik ka sellistes tingimustes turismitalusid pidada, mujal maailmas me oleme näinud, et see asi on võimalik niimoodi toimima panna. Lõpuks on see loomulikult nii-öelda ärimehe enda äriplaani küsimus, et kuidas tema ise hindab oma äririske ja kas talle 100 üheksakümnepäevane auk sinna mahub äriplaani sisse ei mahu, see on lõpuks tema asi öelda, et kas ta tuleb ots-otsaga kokku, kas tal tasub sasi pidada või ei tasu. Ja kui ei tasu pidamist, siis, siis ma arvan, et kaitseministeeriumi poolt on kindlasti valmisolek tuule vastu ja siis läbi rääkida nii-öelda võõrandamise üle, et et millistel tingimustel siis riik ostab selle majapidamise sealt välja ja korrub siis need nii-öelda vahepealsed investeeringud, mis on sellesse ettevõtmisse pandud, nii et ega siin on protseduuride kõik kenasti seaduses olemas. Kuidas, kuidas seda viisakalt ja eks, eks me, eks me seda läbirääkimiste käigus siis, mis varsti ma loodan, algavad näemegi, et kas seal on siis tulevikuperspektiivi või tuleb öelda, et ja perspektiiv ei ole sellistel tingimustel lihtsalt ei tasu nagu ära. Kas ministeerium on teinud hinnanguid, kui mitmelt eramaaomanikult on vaja maid osta kui suures ulatuses ja mis selle rahaline väärtus? Rahalist väärtust on alati raske öelda, sest see sõltub turuolukorrast, iga kinnisvaratükk on alati iseväärtusega, alati tellime sinna peale korralikud hindamised ja alati see niimoodi selgitatakse välja õiglane hind. Turuhind maaomanikke on suurusjärgus 30, nüüd soolost rääkides ühtegi elanikku seal peal ei ole, mis on oluline, on küll, kaks majapidamist jäävad hästi nagu lähedale mis on hästi oluline. Nii Soodla puhul kui ka keskpolügooni puhul on see, et valdavalt see maa kuulub kõik riigile on riigimets. Ehk et see on ka see üks põhjus, miks need alasid on nagunii-öelda, riigil lihtsam kätte saada, et me ei pea läbi minema tavalist valulikku võõrandamisprotseduuri, et väga paljude inimeste kodud nagu üles ostma ja ja väga paljud inimesed peaks oma kodud maha jätma. Et, et seetõttu on ka see nagu lihtne koht, et nii-öelda kuhu, kuhu see Eesti kaardi peal kõige paremini võiks sobituda, sest ega oleme ausad, Eesti on küll hõredalt asustatud riik, aga, aga no ühe sellise harjutusvälja mahutamine kuhugi on ikkagi üsna problemaatiline. Kui suures osas on vaja teha lageraiet ehk kui palju muutub maastik paigas, kus on looduskaitsealad? Lageraiet üldiselt me teeme ainult nendes kohta. Päris laskemoonaga laskmine toimub, et kus on oht väga suur oht tulekahju tekkimiseks üldjuhul muudes kohtades, vastupidi, tahaksime metsadega säilitada. Ja selle oluline mõte on nagu selles, et Metz toimib müra tõkena ja nagu üks parimaid müratõkkeid üldse, et ja mida, mida rohkem me suudame erinevaid meid, metsa kiirge jätta erinevate laskesektorite ka paralleelselt ja ümber siis seda parem ka ümbritsevatele inimestele, et seda vähem nad seda müra kuulevad. Et noh, see on nagu eraldi meil riigimetsa majandamise keskusega läbirääkimise teema, et et kuidas seda metsa majandama hakatakse seal, kust me hakkame tegema lageraieid, kus me tahame kindlasti säilitada täiesti puutumatut loodust. Et seal on meil juba teatud kogemus ja koostöö on juba üsna pikaajaline riigimetsa majandamise keskusega, see kogemus on täna olemas. Ma usun, et me saame siin kenasti kaubale. Kell näitab 13 32, kuuleme siinkohal ühe lühikese loo muusikat ja siis jätkame aga teemat ja nii kaua palume, et kuulajad sekkuksid meie saatesse praegusel hetkel küll kommentaariumi kaudu me palunete pakuksite lahendusi, kuidas uusi riigikaitsealasid saaks ühendada keskkonnakaitse, elamisväärset teeolude ja majandustegevusega nüüd muusikat ja siis jätkame sama teemat. Kell näitab 13 35, me läheme sama teemaga edasi, nimelt Soodlasse rajatav uus harjutusväli ja keskpolügooni ohuala laiendamine. Vaatame, mida on siis kuulajad meile kommentaariumisse kirjutanud. Kristo ütleb, et ei saa ju tervet Eestimaad inimeste käest ära võtta, et meie riik on nii pisike, et kõik ei mahu siia Rail Baltic harjutusväljad ja nii edasi. Kuskile peavad ka inimesed turvaliselt elama, tuleks teha teiste NATO riikidega koostööd ja käia seal harjutamas. Kädi kirjutab, see on täitsa imelik, et riigikaitsealade puhul puudub süsteemsus. Roland küsib, miks ei ole kaitseväe harjutusväljak, kuna üldse kõne all ammendavad tud põlevkiviväljad, vaid ikka kõige kaunimad looduslikud paigad. Nüüd nimemärk ei laiendamisele, lõpetage ära, ei mingit polügooni laiendamist eesti looduse arvelt, venelaste ajal saadi väiksema polügooniga hakkama, nüüd on äkki vaja mõttetult suurt harjutusala. Niisiis, Andres ütleb ei tooda kõiki, väeosasid Tallinna, nii on Eestis kohti küll ja küll, kus asustusei ole nii tihe ja harjutusväljakule jätkub ruumi. Saatekülalised on meil Ingvar Pärnamäe, kaitseministeeriumist ja Anija vallas elav Tanel Talve soovid Nende kuulaja arvamuste kohta midagi? Oma Tanel talvena kohe küsiksin, tõepoolest väga hea küsimus oli minu meelest. Miks me ei käi, ma ei tea, Lätis harjutamas hoopis koostöö teiste riikidega, täiesti toimiv. Lätis käime Ādažis polügonil ja käime ka Soomes ja käime ka kaugemates kohtades, näiteks maid Hispaanias või sellistes kohtades, aga noh, alati on see küsimus, et kui sa tahad rasket tehnikat välja õpetada igapäevaselt, siis selle vedamine näiteks üle lahe Soome on päris kulukas, et et see on, on lihtsalt majanduslikult väga ebapraktiline ja see on võimalik jah siis kergemate üksuste väljaõppeks, et sul on kergjalavägiautomaatide ja kuulipildujatega, seda saab täiesti teha, siis ta kindlasti ka jätkame NATO raames ju loomulikult. Aga see on ainult 90 päeva aastas ju see periood, kui te üldse siin harjutate selleks ajaks Soome viia või Lätti viia, poleks ju probleemi. Teine asi on veel see, et on ikkagi oluline ka omaenda riigi tundmaõppimine maastikuliselt, mida sa välismaal kindlasti teha ei saa. Ja noh, seal on näiteks ka üks oluline argument, miks on vaja just Eestis siin toimetada ja samamoodi tagasi viia näiteks kogusse logistilist ketti, mis käib ühel masinal taga. Kui õppused toimuvad siin Eestis, siis on võimalik anda sul täis väljaõpet nagu kogu üksusele nii-öelda sellest reaalsest lahingus istuvast sihtiast, kuni viimase logistikuni, kes mutrit keerab kuskil siis küsimus oli põlevkiviväljade kohta põlevkivide väljade kohta, sirgalasse on täiesti harjutusväli olemas, kasutame igapäevaselt, toimib väga hästi siis looduse arvelt, et nii-öelda maade äravõtmine ma ütleks selle kohta niimoodi, et tegelikult mida kaitseministeerium pakub, on hoopiski palju suuremat loodussõbralikkust selles mõttes, et me pakume 90 päeva saaks loodust täielikult taastuda, ilma seal keegi käikse matkaks, segakse loodust. Et see on hästi levinud praktikaga kõikides riikides maailma, et keskkonna, keskkonnakaitsealad ja, ja polügoonid istuvad sõbralikult käsikäes ja kõik on nagu õnnelikud, loodus taastub palju paremini. See on nagu täiesti selge fakt ja ma arvan, et see on täpselt samamoodi see võimalik ka Eestis. Siis oli veel väidet, Nõukogude Liidu ajal oli polügoon väiksem, vastupidi polügoon oli suurem, täna on ta kindlasti oluliselt väiksem. Ja miks ei tooda kõik väidet kõiki üksusi, tuuakse Tallinnasse, noh siis tegelikult me ei too ju kõiki asju Tallinnasse, et ka Võrus on meil väga suur tugikeskus. Ida-Virumaal on meil Viru keskus Ämaris, Paldiskis, nii et me oleme igal pool üle Eesti. See, kuidas Kaitsevägi paikneb, lähtub ikkagi sõjalisest loogikast, kus me näeme, et niisugused ohud võivad nagu kõige rohkem Eesti riigile olla. Teiseks kus on üldse infrastruktuur olemas, mida me saame kasutada võimalikult säästlikult, et ei peaks ehitama nullist üles täiesti uusi linnakuid, mis on ikkagi 100-l, sadade miljonite euro ka hinnanumber, et mida me nägime Jägala linnaku läbimängimisel paar aastat tagasi, kui meil oli tõsine plaan jagalasse ehitada täislinnak ja siis me loobusime sellest just nimelt selle tõttu, et see liiga utoopiline number, mida Eesti riigieelarve ei peaks lihtsalt välja Nüüd saame kuulata, mida arvab asjast Kuusalu vallavanem. Me oleme saanud nüüd telefoniühenduse Kuusalu vallavanema Urmas Kirsiga. Öelge palun, missugused võimalused on vallal kogu Soodla harjutusvälja planeerimisel kaasa rääkida. Tänasel hetkel praktiliselt meid kaasarääkimise võimalusi väga palju ei ole, et jah, et meie käest on küsitud arvamust selle uue hariduse ala loomise kohta mida me oleme ka avaldanud, neid on informeeritud mitmel korral seal kaitseministeeriumi kavatsusest Se haridusele luua ja ka hetke mõtetest, kuidas seda kasutama hakatakse siis kaitseministeeriumi poolt. Et võiks öelda jah, et me oleme saanud infot ja me oleme saanud avaldada arvamust ja selle avalduse arvamusavalduse ja ta on kaitseministeerium vastanud, et jah, et seal mõningad punktid noh, näiteks rahvakoosolek organiseerimist, sellega nad nõus. Aga selles arvamusavalduses jah, oli meil viis, kuus punkti, et paljude kohta ei ole ka infot tagasisidet tulnud, et et kas need siis arvestatakse või mitte. Kas harjutusvälja piirid on Kuusalu vallale teada, et vallavalitsus saaks arvutada, kui paljude Kuusalu valla inimeste elu ja töökohti see harjutusväli ja seal toimuma hakkavad? Laskmiste tulistamised üldse mõjutavad, et kui palju inimesi näiteks jääb sinna mõjuvälja. Jah, et koos vabariigi valitsuse korralduse eelnõuga, mis meile siis saadeti, oli ka kaart kaasas. Kust oli näha siis selle haridusala piir ja tänasel hetkel on see niimoodi, et kui võtta võtta nii Anija kui Kuusalu valla lähimad külad, siis umbes 3000 inimest on need, keda see harjutusalasid suuremal või vähemal määral puudutab. Samas näiteks Kuusalu vallas on kiis küla, mis jäävad umbes kahe kolme kilomeetri kaugusele harjutusala piirist ja lähimatele. Elamud on, on väga lähedal piirile. Mis te arvate, mis hakkab juhtuma, kas inimesed kolivad ära või püüavad harjuda sellega, et umbes 90 100 päeva aastas toimuvad harjutusväljal laskmisi tulistamised? Eestlane on üsna kodu hoidev inimene, et et eks kodust lahkumine on ikkagi selline viimane võimalik samm, mida tehakse. Et loomulikult, eks sellega püütakse harjuda. Ja kindlasti tuleb arvestada ka seda, et ega siis võimalik mürareostus, mis tekib sellel kaitseala kasutamisega ühegi kinnisvara hinda nüüd vaevalt. Teadus on suur probleem see, et et meil on, meil on mälu ja me mäletame neid läbirääkimisi, mis olid 10 aastat tagasi, kui toimus siis keskpolügooni loomine, mis paikneb samamoodi Kuusalu valla territooriumil. Praeguse harjutusala suurus on 12000 hektarit ja 10 aastat tagasi väideti, et jah, see on nüüd selline suur territoorium tõesti väga suurte, millest jätkub Eesti-suurusele riigile kõigiks vajadusteks, 10 aastat on möödas ja et vajadused on, on hoopis teistsugused väidetavad vajadused. Et samamoodi siis räägiti sellest, et see ala on inimestele kasutamiseks suure osa aastast lahti, tähendab, tegelikkuses tegelikkuses see päris nii ei ole, et et ka siin on vajadused tõhustada, nii et uue Soodla harjutusalaga on kõige suurem mure see, et tegelikkuses me ei tea, mina, ta ütleme, pikemas perspektiivis meile kaasa toob milline on, ütleme, selle ala osutus viie, 10 aasta pärast, millistest relvadest siis sealt lastakse, milline on selle mõju keskkonnale ja elanikele sel hetkel. Et jah, meil on demonstreeritud Hollandi Hollandis, kuid me oleme saanud kogeda mürataset, mida nad kihkudes teevad, pudistades teevad. Ja tõepoolest, kui võtta need CV üheksakümnete Hollandist, tulevad, et see müra ei ole oluline. Et see on suhteliselt väike, aga ma toonitan veel kord, et Eesti kaitse, kaitsejõud arenevad ja, ja viie aasta pärast võib-olla see lugu hoopis teistsugune. Selge on see, et see otsus, mis tehakse, on väga pikaajaline ja oled tsiviilkäibest üsna kiiresti välja või seab sinna olulist piirangut. Kas Kuusalu vallavalitsus on kokku leppinud või välja töötanud mingid nõudmised oma inimeste kaitseks või, või töökohtade kaitseks vallas, millest läbirääkimistel kaitsejõudude ja kaitseministeeriumiga teie ei tagane? Jah, see arvamus pida Me oleme saatnud seal seal mälu järgi öeldakse viis või kuus punkti, kus me fikseerisime ära need seisukohad. Pidame harjutusalaga vahetult piirnevate külade vanemate kaudu. Fikseerisime. Et näiteks, et meie tungivalt sooviks oleks see, et harjutusala piir lähimatest elamutest ei saaks olla lähemal kui üks kilomeeter. Me väga sooviksime, et sellele nii-öelda puhvertsoonid ei tea. Lageraiet kaitsjale säilub kõrghaljastus, kes võiks siis mürareostust leevendada. Me soovime teatud teede aastaringselt vaba kasutust ja nii edasi, et need, need on need seisukohad, mis on tulnud nii-öelda siis siis külade poolt ja me oleme nendega väga päri. Uudis plussile andis intervjuu Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi. Ja nüüd, kui kell on 13 45, ootame ka kuulajate Etka kured meile helistaksid ja, ja pakuksid lahendusi, kuidas uusi riigikaitsealasid ühendada keskkonnakaitse majandustegevuse ja elamisväärset teeoludega. Aga niikaua, kui telefoniga need tulevad, Tanel Talve, kas Anija mees tahab Kuusalu vallavanemale midagi lisada? Ega mul palju lisada pole, sest et täpselt sedasama jutuma või varem rääkisin, et need mured on ja, ja ma väga loodan, et need seekord ei, ei teostusid, seekord on need kohalikud kogukonnad tugevamad ja on ka ma arvan ka kaitseministeeriumi kaitsejõudude poolt konstruktiivsem koostöö ja ma väga loodan, aga see, see on selge ka tõepoolest, et ega see looduskeskkonnale nüüd liiga palju midagi positiivset ka kaasa ei too, pigem pigem ikkagi on tegemist, jah, sellise kohalikele elanikele võiks öelda ikkagi nuhtlusega, eks ole, aga veel kord inimesed on ka meie poolt Anijas vähemalt väga konstruktiivsed ja nad saavad aru, et see me hüüame seda vabaduse hääleks, seda müra, mis sealt tuleb ja ka need lennukid, mis täna üle pea, lendavad aeg-ajalt, et noh, see on selles mõttes isegi võib-olla tore kuulata, et meid, meid kaitstakse, eks ole, aga jah, ja nagu nagu ka vallavanem ütles, siis ega see kohaliku selle kinnisvara Tartust nüüd ei tõsta just seal, et ma loodan, et ka sellesama leppoja kalu suheldes sellega kaitseministeerium arvestab, et et jah. Ma väga loodan, et need probleemid saavad kõike lahendatud. Ingvar, kui te nüüd lühidalt vastata, sest tants Harjumaalt juba ootab telefonil Hästi lühidalt selle kohta, et kas maa läheb tsiviilkäibest välja, kas kinnisvara väärtus alaneb, et võib-olla ta tõesti alaneb nii-öelda puhtale rekoratiivsest perspektiivist lähtuvalt, kuna seal tuleb piirangud peale. Aga noh, teisest küljest kindlasti saavad ümbruskonna alad jällegi juurde uusi kliente sinna tulevate kaitseväelaste osas, nii et et ma arvan, et jällegi, et selles osas seal võib uusi töökohti tekkida tulevikus hoopis sellest vaatenurgast. Nii ja nüüd on meil telefonil Ants. Halloo. Tere, tere. Nii, kuidas siis ühendada riigikaitsealase, kõigepealt tervitame vikerraadiot ja minu arvates noh, kuulates juba mõnda kommentaari, siis noh, inimesed ei maksaks kommentaari välja öelda, kui ta räägib, et nõukogude taadi palju väiksem, aga see polügoon oli palju suurem. Ma olen inimene, kes. On selle polügooni servas oma sünnist saati elanud ja, ja seal töötanud ja, ja tean tal seda põhjani, kui kus olid piirid nõukogude ajal ja, ja ma ei näe. Ma ei näe mingisuguseid probleeme praegu selles, et sinna, see on väga vajalik meil rajada oma kaitse ja harjutusväljakud. On see kahjustus palju väiksem kui see oli nõukogude ajal, need mürad, ma olen ju kogu aeg praegugi, elan seal ja ja kui nüüd seda keskkonda või seda rääkida siis ma tooksin ühe näite. Barovski sõjaväemetsamajandi ajal jäid kõik Kas. Märgitud müütmisele tsiviilkäibesse siis see kõik lõigati maha, uurimine Messistele, raadiosaatjaid, miks metsis, et meil välja surevad? Nii et siin varem öeldud väike avalduse, et, et see maa saab paremini kaitstud sõjaväe. Õppuste ajal peab täiesti paika. Seda näen, näen isegi mina nüüd kui pärast vene sõjaväe lahkumist ja kui selleks tsiviilkäibesse, mismoodi seal siis isegi need vene tankid nii hirmsasti ei suutnud lõhkuda, kui nüüd mingisugused metsikute ATV-de ja, ja huumeritega kihutatakse. Ants palju tänu. Mina mina tahan veel ühe asja öelda, et meil on kaks valikut, meil on kaks valikus. Kas seal harjutame meie koos oma sõbralike liitlastega või seal harjutab jälle see mees, kes seal harjutas aegu tagasi ja palju suuremal polügoonil, aitäh. Aitäh, Ants ja kuulame, Jüri haige last. Hallo. Tere, Jüri. Pierre, no mina ütlen umbes sama nagu see eelmine kõneleja ütles, aga ma ei ütle oma sõnadega. Ma tuletan meelde, mida ütles Endel Lippmaa. Ütles niimoodi, et kui meie ei taha toita oma sõjaväge, siis hakkame varsti toitma võõrast armeed ja seda me tegime. 50 aastat. Nii ei kommenteeri jah, palju tänu teile nüüd, kas me saame jätkata siit stuudiost? Ingvar Pärnamäe, tundub, et need, kes kirjutavad kommentaariumisse, on oluliselt uute kaitserajatiste vastu, samal ajal kui need, kes helistavad, kes haljalast, kes Kuusalust ütlevad, et seda on siiski väga vaja. Nojah, selline huvitav jagunemine on olnud, et noh, võib-olla see tuleb lihtsalt sellest, et inimesed, kui nad peavad oma hääle ja nimega esinevad, siis nad on natukene mõtlevad neid asju kompleksamalt läbi, et ma ei oska seda nagu hinnata, et miks need erinevused täpselt sellised juhtunud. Fakt on see, et mõlemad helistajad minu meelest rääkisid õiget juttu ja, ja nii palju, kui mina olen suhelnud nende inimestega seal kohapeal, siis tegelikult valdav enamus ka nii arvab, et veel kord, väga tähtis on see, et need kokkulepped peavad, teeme koos kaitseministeeriumi kaitsejõududega, mõtleme välja, kuidas ka seda kohalikku ilusat loodust seal võimalik palju hoida. Kuidas turismiettevõtlus seal võiks edasi areneda, sest et selles suunas see piirkond porgandist Te ei kasvata seal, eks ole, et turism on see, mis näide toidaks ja kui me tahame, et inimesed seal elaksid, maapiirkonnad areneksid, siis me peame seda koostööd tegema ja veel kord viima. Viimased kohtumised on näidanud, et kokkulepped on võimalik saavutada ja pigem võib sellest koostööst sündida rohkem kasu, kui, kui kahju. Nüüd on meil telefonil Heldur mäleti järvelt. Halloo. Tere päevast, kuidas siis ühendada kaitserajatisi, keskkonnakaitset, majandustegevust ja inimeste elu? Mina loen nii, naisel on ka kaitseliitlane, siis mõtlen oma kodumaa pääle, et kõik, mis tehakse kaitsejõududega, need paadid ja objektid, et need peavad kindlasti praegu juba valmis olema, sest muidu tekib meil niisamuti nagu Ukrainas. Need rohelised mehikesed lähevad sinna metsa ja siis ei ole seda polügooni ega midagi. Nii palju tänu tänu nüüd loen vahepeal Eesti päevalehest eilsest väljaandest keskkonnaministri Marko Pomerantsi vastuskirjast eelnõule, et kõrvemaa looduskaitsealale jussi järvede piirkonda kavandatava ohuala hõlmaks ligikaudu tuhandet hektarit. Ta ütleb, et tegemist on aktiivselt kasutatavate matka- ja sportimisradade ning puhkekohtade piirkonnaga. Ohualaajalised liikumispiirangud sulgeksid piirkonna senisteks Rekreatiivseteks kasutusteks. Ingvar Pärnamäe. Fakto loogiliselt on isenesest jutt kõik õige. Et mida me nüüd lihtsalt üritame teha, on koos koostöös keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti, riigimetsa majandamise keskusega leida nagu neid lahendusi, et et kas ja kui palju on seal võimalik nihutada seda praegu kaardile pandud ohuala piiri. Kui seda ei ole võimalik nihutada ja me tõesti 90-ks päevaks paneme kinni näiteks jussi, järved tulevikus, siis me oleme välja pakkunud kaitseministeeriumi poolt, et me kompenseerime nii-öelda endapoolse kahjuliku tegevuse selle läbi näiteks et me näiteks Oandu, Ikla matkaraja, mis sealt läbi läheb, teeme mingisuguse ümber nii-öelda väikse ringiga ümber matkamise võimalusena matkatee, et nii-öelda see matkarada tervikuna jääks tervikuna alles, et ta nagu ei katkeks, et juhul kui ta tõesti ongi kinni näiteks ma ei tea, märtsikuus keset tööpäeva seal tõstis matkale. Et siis ta saab nagu minna ohualast mööda, turvaliselt ilma enda elu ohtu seadmata. Nii ja nüüd on meil telefonil Jaan Pärnumaalt, halloo. Halloo. Tere päevast, nii. Mida teie pakute? Räägib, nagu tuleb vene aeg veel. Vene sõjavägi otsis kõige ilusamad kohad üles kõige kenamad. Polügoni kohad ikka kuidagi nii looduskaitsealadele juhtuvad Kirde-Eestis on küllalt palju läbi segatud maid, mis on tuhanded ruutkilomeetrid ikka kuidagi vene suhtumine kusagilt kumab läbi, tuletab meelde, et manuaalselt öeldi ja siis ei olnud mingit lobisemist enam. Aga just et ilusamad kohad kah jõulusamatuaalsele spekena olla ei ole. Et on olemas kõik kuidagi tuletab meelde seda veneaegset suhtumist. Pean ütlema, et terve Eestimaa on väga ilus. Et seal koledat kohta ei olegi. Epi kaevandused käivad osade mahajäetud barjäärid. Nii palju tänu teile, Jaan Pärnust ja kuulame nüüd Tanelit. Jah, ma tahaksin meelde tuletada ühte väikest fakti, et seesama voose küla, kust mina elan, mis on sealsamas kõrvemaa piiri pääl sealt kulgeb saialiin, mis omal ajal oli vabadussõja murdepunkt ja sealt hakati tagasi tõrjuma siis venelasi ja päästeti tegelikult sellega kogu see sõja käigus ja see oli tingitud tegelikult ju sellest looduslikust keskkonnast ja avatud ja suletud maastikke siis omavahelisest suhtest, seal oli võimalik meil veel panna piir venelaste rünnakule ja oleks saanud natukene vaadelda edasi tulnud nii-öelda avatud maastikul, oleks olnud juba põhimõtteliselt kögasest, on võimalik juba siis rasketehnikaga paremini manööverdada ja nii edasi, nii et ma olen üsna kindel olemata ise nüüd mingisugune suur spetsialist, eks ole, kaitsejõudude ja, ja selle sõjaväelise tegevuse osas, aga mulle tundub, et ega need venelased ei valinud ka neid kohti selle põhimõttega, et kus oleks lihtsalt ilusam vaid see on ikkagi sõjaväelises mõttes strateegiliselt tähtsad kohad ja, ja ega need ei ole ja ma arvan võetud, et tore piknikku pidada, meil seal. Ingmar päris asi on jah, strateegiliselt tähtis koht, teine asi on see, et tee, mis sa teed, aga inimesed elavad pigem linnalistes asualades, kus on nii-öelda vähem looduslikult ilus, seal, kus inimesed elavad vähem, on looduslikult lihtsalt ilusam, et see on lihtsalt füüsika seadus, mida meil on väga raske eirata. Ja, ja kui vaadata kaardi peale, siis, siis nagu ma ka ennem ütlesin, siis Eesti on küll väga väikese rahvaarvuga riik aga kui hakata otsima nagu seda kohta, kuhu on võimalik tuhandete hektarite kaupa panna maha üks korralik polügoon, siis seda ala on väga raske leida tänases Eestis ja nagu ma ütlesin, Sirgala, Ida-Virumaa kaevandustes on meil täiesti polügooni enam kasutusel. Seal laienemisperspektiiv väga enam ei ole täna ka Kloogal näiteks mingit laienemist perspektiivist, inimeste asualad tulevad Paldiskis pole seda perspektiivis, linn on kohe külje all, Nursipalus on väga raske neid asju teha. Sisuliselt ainuke koht, kus veel on mingigi võimalus, ilma et ma hakkaks asutama täiesti uut harjutusala, mis meil on väga keeruline teha, nagu ma enne juba ütlesin, et siis ongi see keskpolügooni kant, pakkus ainuke koht, kus on juba piisavalt ees seda infrastruktuuri, mille põhjal on võimalik meil asju arendada võimalikult minimaalne madalate kuludega, nii et riigikaitsele oleks sellest kõige rohkem kasu. Jääb üle tänada tänaseid saatekülalisi, nimelt kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantslerit Ingvar Pärnamäed ja riigikogu liiget Tanel Talvet, samuti Kuusalu vallavanemat Urmas kirsid ja ma tänan kõiki kuulajaid, kes on kannatlikult pühendunud terve saatetunni vältel ühele teemale. Ja minu hinnangul teema on niivõrd oluline see, kuidas hoida ja tasemel Eesti riigikaitset, aga kuidas säilitada ka loodust, et töökohti, inimeste eluasemeid, mis on sajandite jooksul välja kujunenud. See kõik on oluline ja me peame sellest rääkima. Nüüd on kaks ja pool minutit puudu täistunnist, siis on päevauudised ja seejärel juba uus. Meie kohtun uudis plussis teiega juba neljapäeval. ERR värsked uudised ning rahvusringhäälingu raadio ja telesaated sinu mobiilis tahvlis ja arvutis, vaata vahe RC. Rocky peerid. Rokibeerid kell 14, null viis. Täna on stuudios Harri Kõrvits küsija rollis Tiit Karuks.