Tere tulemast kuulama keskeprogrammi Persona. Tänase saate külaline on Rootsi suursaadik Eestis. Artelius MINA, OLEN Marje Lenk. Head kuulamist. Kuidas elate, härra suursaadik? Tänan küsimast. Ma elan väga hästi siin Eestimaal. Kui tihti teile ka helistatakse lihtsalt selleks, et küsida, kuidas elate? Keedetakse muidugi sõprade poolt Rootsist Ma suhtlen väga tihti nendega, aga kuna nad on alati kuulnud, et mulle väga hästi Nad ei küsi enam. Stockholm on ju nii lähedal, et ma sõidan vähemalt kord või kaks korda kuus Stockholmi ja püüan alati vähemalt lühidalt ka kohtuda sõpradega võib-olla poolt tunniks või on ju muidugi ka sõbrad ja sugulased, kes elavad Põhja-Rootsis eelkõige nendega kohtun ainult jõuluajal ja suvel. No meie saade läheb eetrisse õhtul hilja. Kas teie magate siis juba või teete ikka veel kodus tööd? Ja ma tavaliselt lähen magama üsna hilja. Kell 11 või 12, mul ei ole vaja väga palju magada, ma magan umbes viis, kuus tundi. Kas tootetööd koju või kodus olete vaba? Ei mõtle tööasju. Esiteks elan ma samal kohal, kui tee suursaadiku residents asub kus saatkonna kantseleiga, siis toimub üsna tihti, et ma lähen kontorisse ja avan arvutid, kirjutan võib-olla lehekülje või, või midagi selles mõttes ma võin alati minna teele, kui ma olen midagi unustanud või hea mõte ja idee tuleb pääs, aga see on halb selles mõttes, et see on mõnikord liiga kerge minna jälle tööl ja mitte puhata. Nüüd on minu töö niisugune, et see meeldib mulle nagu enam-vähem nagu Hombi siis see piir vaba ja ja tööaja vahel on, on väga ebaselge. Niimoodi elada, kas te õhtul lülitate mobiiltelefoni välja või on töö läbi sees? 14 siis aga, aga see ei ole probleem, sellepärast et minu töökaaslased siin Tallinnas nad teavad väga hästi, millal tuleb helistada saadikule ja millal peab nad ise lahendama, et see töötab väga hästi. Mind väga. Häirib ta ka soodsate oma suvepuhkust väga. Jah alati sellepärast, et meil on suvemaja Põhja-Rootsis on minu kodukandis. Et nii mina kui minu abikaasale ja lastele väga meeldib see koht, et me jääme seal tavaliselt, kus said sel nädalal, et see on mere ääres. Me võime kalapüügiga tegelema ja möödunud aastal ostsin ma siin Tallinnas või Viimsis matkas istat ja koos pojaga läheme enam-vähem iga päev merel ja kuna meil on nüüd üsna hästi harjunud nendega sõita, on meil suuremaid plaane, et natuke kaugemalt minna ja ööbida ja nii edasi ja seda ootame väga. Nii et kõige paremad reisid on ikka kodus, seal Rootsimaal. Just me oleme mitu aastat elanud või välismaal, ma olen ka töö kaudu väga palju reisinud ja seepärast on see see kindel. Puhtkindel koht Põhja-Rootsis on, on meile väga-väga tähtis. Kas soovitate ka eestlastel külastada Põhja-Rootsit? Muidugi soovitaksin, me teame ju, et väga palju eestlasi on Stockholmi külastanud, aga Stockholmist välja on üsna tundmatu, prootsun võrreldes teistega üsna suur maa, et maastik on, on väga erinev. Meil on ju näiteks mäed põhja Lääne-Rootsis Norra piiril, mis on väga kõrged ja väga ilusad. Nii suvel kui ka talvel. Ma käisin oma poegadega sel aastal suusatamas. Ravisime mägedes minu kodukandis Läänemere vōi või Botnia lahe rannal, on see see väga ilus kark rand sandi riigi vahel, mis on äärmiselt ilus? See on minu kodukandi ja seepärast rõhutan ma võib-olla liiga, aga, aga ei, ma ei liialda. See, see on tegelikult väga-väga ilus koht. Land või ajama. Saar on ka väga eriline, väga ilus selle Viisby, kes kaiga, linn aga natuke nagu Tallinn ja paekiviga nagu, nagu Eestis ja kirjutuburgi linn ja, ja Läänerand. Ta on ka väga-väga eriline, võrreldes Eestiga. Milliseid Eestimaa paiku tasuks rootslastele tutvustada lähemalt? On nii palju huvitavaid paiku siin Eestis. Eelkõige soovitan ma rootslasi külastada vana rannarootslaste kohti Läänemaale Noarootsi valla, Haapsalut, Vormsi ja nii edasi, selleks et, et tutvustada meie raamerootsli kultuuriga, mis ei ole alati tuntud nendele ja see on, see on väga tähtis, et minu meelest see, et aru saada, kust me tuleme ja millised on suhted Rootsi ja Eesti vahel. Nüüd rohkem asju seal näiteks Ilon liiklandi imedemaa neil Haapsalus, mis, ma loodan, kasvab edasi. Ja see on üks koht. Ma soovitan ka hea meelega rootslastele minna. Tale Hiiumaale ja Saaremaale saan. Aga ilusad saared, tar, see on Eesti pea ju võiks öelda, et ma tunnen alati ennast seal nagu, nagu kodus. Meenutav pupp, sel aastal on ka väga-väga mõnus, väga huvitav koht. Ja ma olen nii rõõmus, et möödunud aastal mul õnnestus avada seal aukonsulaadi. Meil oli varem Narvas ja seal, aga ma mõtlesin kohe pärast saabumist, miks mitte Tartus? Tartu on ju nii nii tähtis linn, et nüüd nüüd on meie sidemed Tartuga veel kasvanud. Mulle meeldib ka väga väga sai ta Võrumaal ja Setumaal ja olen kaks korda käinud setomaal ja nüüd läheme koos saatkonnaga juuni keskel. Just Setumaale. Te olete siis pärit Põhja-Rootsist? Ma olen tarniti just Põhja-Rootsist. Päikest linnast, härne sandist. Seal Sunsoli lähedal. Kem maakonnalinn, administratiivne rind, üsna üsna vana. Oli aasta 1016. sajandil. Kas teie vanemad elavad minu ema on elus? Suri 10 aasta tagasi. Isa töötas valvu firmas ja minu ema oli keraamikaõpetaja. Kelleks teie tahtsite koolipõlvest saada? Millisest tööst tunnistasite? Ettekanne, kelleks tahan saada, Inno ettekandes oli kaks alternatiiv vussi juhiks või professoriks. Aga pärast seda, kui ma sain natuke vanem, siis ma tahtsin saada merebioloogiks. Aga kümnendas klassis tuli klassi uus õpetaja, matemaatika ja bioloogiaõpetaja. Ja keemia minu ja tema vahel ei sobinud, ei sobinud. Ma otsustasin, ma enam ei taha seda, otssasin saada humannistiks, ma tegelen eelkõige keeldega ja politoloogia ja nii edasi ja niimoodi läks, eksiti ülikooli ja ma, ma tulin salas toppida eelkõige keelt saksa ja vene keelt tahtsin õppida. Aga kui ma tulin, siis ma otsustasin. Võib olla tegelema veel midagi ka. Et esimene aina oli usuõpetus. Ja pärast seda läksin ma sõjaväeteenistusse, et Vene keelt tõlgiks saada. Ja ma tegelesin just vene keelega 15 kuud selle väga hea õpetus. Aga pärast seda mõtlesime võib-olla mitte keeltega tegeleda, et ma hakkasin politoloogia, aga eelkõige tegelema, et see, see muutus siin, mina bee aineks. Aga kuidas siis diplomaadikarjäär tuli? Pärast ülikooli hakkasin ma töötama sõjaväeluureteenistusanalüütikuna tegelesin eelkõige Nõukogude Liiduga. Mõni aasta hiljem leidsin ma kuulutus, et otsitakse uusi diplomaadi. Ma taotlesin, et välisministeeriumi minna. Välisministeeriumis ma olin üks aasta pärast seda pidime välismaale kolima ja kuna ma olin venekeelne, siis oli väljas, mine see nõus ka, et minna Leningradi. Konsuliks just millised ootused ja lootused ja millised hirmud olid NSV Liitu sõites. No ma olin ju enne seda NSV liidus käinud, et ma teadsin muidugi midagi. See oli uus samm minna elama. See oli ju perestroikaaja alguses. Seega oli ka suur huvi, mis võib neid saada NSV Liidust. Kas te olite juba siis abielus? Jah, aga. Nii et abikaasa oli teil kaasas just, teil oli ikka raske kohaneda seal. Ja eluga ja see oli eelkõige talle on raske välisdiplomaadina Nõukogude liidus elasime ju üsna isoleeritud territooriumil jah, et meid vaatasid muidugi, ja, ja kuulsin oli kontrolltöös just, et meie liikumisvabadus oli väga piiratud. Kui näiteks taastasime Leningradist väljas, siis pidime kaks päeva enne taotlema, mida alati nõus. Mõnikord. Öeldi ära, räägime Kaisa randpere loos ka, kui Valdo Randpere ja Leila Miller 1984. aastal välismaale põgenesid. Sisenende pisitütar Kaisa Tallinnasse. Vanemad nägid väga palju vaeva, et Kaisa Eesti NSV-s Rootsi pääseks. Lõpuks asi lahenes. See oli teie üks esimesi suuremaid tööülesandeid. Ja ma teadsin muidugi, et kaisse oli Tallinnas, tema vanemad oli juba Rootsis. Selle kohta kirjutati üsna palju Rootsi ajakirjanduses, see oli meeleavaldusi Nõukogude saatkonna ees ja nii edasi. Et Jelle õhtul helistati Stockholmist välisministeeriumist ja ütlesid, et need arvame, et kais vaip Nõukogude Liidust välja sõita. Aga vanemad muidugi ei, ei, ei saa tagasi sisse tulnud just. Ja seepärast peab ju keegi temaga sõitma. Ma ütlesin, et seda ma teen hea meelega. Sõitsin otsekohe Tallinnas. See oli minu esimene visiit Eestis. Sale novembris 86. aastal. Eestlastega olite varem kohtunud, aga Eestimaaga mitte. Ja see oli ka väga huvitav kohtumine. Halastas minu arvamuslugu Eestiga. Üks mees ENSV välisministeeriumist kohtus minuga rongijaamas, me läksime ET kaissaga tutvustada ja tema Läksime tagasi ENSV välisministeeriumi esindajal oli ka Nõukogude Liidu välis pass ja mul kaasas oli viisa Väljamansett dema viisate korteris välja ja kirjutasin alla ja läksime laeva peale. See oli kõige emotsionaalsem hetk, see lahkumine, kui nad vanaemaga just lahenema ka sellepärast, et mitte keegi ei teadnud, kas, kas nad kohtuvad jälle või mitte. See oli nõukogude liit. Kas te olete hiljem kaisaga kohtunud ka? Ja muidugi pärast saabumist jälle Eestisse. Oleme mõne korda kohtunud. Kui te Peterburi tolleaegses Leningradi tagasi läksite, siis tundsite, et Eesti on võitnud teie südame. Jah, ma leidsin ju selle külaskäigu puhul, et Eesti on Euroopa, siin on teistsugune ma, kui, kui Venemaa. Meiega väga sarnased ja see on huvitav ja lähedane ma, et ma tahtsin edasi tegeleda. Nüüd oli ju ka olukord Eestis ja areng Eestis juba pool aasta hiljem muutunud pärast Toolse LUGU. Et see andis mulle ka põhjust tegeleda rohkem Eestiga ja jälgida seda, mida siin toimus ja ma käisin Eestis. Seitse korda aastast, et jälgi ja see oli, see oli ysna raske Leningradi poolt ja ma kolisin Leningradist Moskvasse, kui nad välisministeeriumi poolt küsisid. Kas ma oleksin nõus kolida, sellepärast, et oli vaja. Üks veel üks inimene Moskvas jaamale naus kolida Moskvas, aga üks tingimus on, et ma, ma saan jätkada Eesti ja Läti ka sellepärast, et see on nii, nii huvitavad asjad. Ma ma tahan sellega edasi tegeleda, et nad olid nõus, siis ma, ma jätkasin, kuni kuni 89. aasta lõpu seal deklasin nende maadega, et ma käisin võimalikult tihti siin Eestis, et püüdsin võrgustikke luua selleks, et ma võiksin helistada ja kysida, mis toimub. Tellisime Mallet Yoshi Estonia Estonia need ajalehtedelt, mis kirjutasid rohkem kui näiteks siis vestja või Pravda, aga hoolimata sellest, see oli liiga vähe, et, et oli raske ainult nende kaudu jälgida, mida toimus siin siin Eestis, et oli vaja kontakte luua ja, ja siin käia ja nii edasi. Elasin Moskvas kaks aastat, see oli väga huvitav aeg selles mõttes, et oli ju, oli ju perestroika ajal üsna palju ootusi ja lootusi, aga samal ajal nägime ja tundsime, et oli ka palju vastu. Olid paljud bürokraatias ja, ja Nõukogude liidis, kes oli väga-väga vastu selle, selle perestroika, see selle demokratiseerimise ja, ja laskmas vastu, et oli raske teada. Kuhu nüüd nüüd läheb areng. Aga minu Moskva kabineti ukse peal oli sinimustvalge plagiaat, see on, et näidata oma isiklikku lootust. Putši ajal olite te juba kodus Rootsis? Jah, ma kolisin Moskvast Berliini novembris aastal 89 Berliinist pärast Saksa ühinemist kolisin tagasi Rootsi ja alustasin oma töö koduliiduga 19. Kustil aastal 91 välisministeeriumi just et ma alustasin just põksiga, et minu esimene tööülesanne Stockholmis oli minna välisministeeriumi kantsleri juurde, kui tuli nukukodu suursaadik Nikolai Uspenski, ET esindada putšistide loo ettekannet. Nii et Nikolai Uspenski ka, kes on praegu Venemaa suursaadik Eestis saitide rootsist tuttavaks? Ma tutvusin temaga natuke juba Moskvas, sellepärast et töötasin välisministeeriumisse laiali. Kas töö Berliinis oli kergem kui Leningradis ja Moskvas? Ja selles mõttes oli kergem, aga mis, mis oli väljakutse seal oli see, et muutusid, läksid nii kiiresti. Ma saabusin Berliini, samal ajal kui Berliini müüri lammutasin lambad lahti, et me märkasime näiteks, kui võrdlesime meie kolleegidega, kes kes töötasid Bonnis, kus oli Lääne-Saksa pealinn. Et kui need inimesed Lääne-Saksamaal mõtlesid, et ja see protsess läheb väga aeglasel. Läheb väga-väga kiiresti, et iga päev toimus midagi, ma mäletan väga hästi jaanuari keskel aastal 90, et kui ma Läksin tagasi ja kuulsin raadio uudis et ja nüüd on inimesed läinud julgeolekuteenistuse hoone ja viskavad dokumendi aknades ära, uskumatud asjad toimusid iga päev, et mõned kuud hiljem siis oli juba Deutsch, Marek Lääne-Saksa valuuta oli juba Ida-Saksamaal. Septembri lõpus tuli noot ja Saksa välisministeeriumi poolt, kus nad nad tänaseni ja koostöö eest ja nüüd lõpetavad. Et. Selle väga, väga huvitav, aga seal oli ka väga intensiivne ja huvi Rootsi põldudel oli väga suur ka, mida on Londoni näinud teda ja see oli, see oli väga mugav. Sellepärast et oli võimalus Käia ysna palju erinevates instituutides kohtuda, õuetavad inimestega. Nõunik jah, et tegeles siin eelkõige julgeolekupoliitikaga. Minu perekonnale oli ka väga, väga mugav ja väga hea aeg, aga üks huvitav asi, ma nõudsin selleks, et mitte ainult käia instituutides ja ministeeriumil, sest mida ka konkreetsemalt tegeleda ja, ja seepärast hakkasin ma tegelema Põhja-Iirimaaga. Käisin üsna tihti seal, see oli tegelikult täiesti uus asi minu jaoks. Persona saatekülaline on Rootsi suursaadik Eestis. Artelius. Kuidas siis Eestimaa teie juurde tagasi tuli? Ma ma tahtsin nii väga just Eeessesse tulla, meil on võimalus taotleda, kui suursaadikukoht on vabaks, siis on võimalik taotleda. Saame nimekiri, eks kord aastas, et ma panen Tallinn eseme kohale. Et olin väga õnnelik, kui, kui valitsus nõustesse sellega hakkasin siis planeerima ja ette valmistama. Kaua teil aega oli ette valmistada? Poom, mitte väga palju sellepärast et valitsuse otsus toimus aprillis samal aastal, et me meil oli kolm kuud praktiliselt ettevalmistamiseks, et kõige tähtsam oli, oli teele pilutamine. Ma hakkasin Stockholmis natuke eriõpetajaga riista, ma lähen ja, ja pärast seda käisin ma kaks nädalat Tartus suvi ülikoolis, augustis, pärast seda kolisin Eestisse augusti keskel aasale kakstuhatkolm. Kas eesti keele õppimine oli raske? Algusajaks oli muidugi raske, eelkõige sõnana, Ani raske, eesti keel ei ole indoeuroopa keel. Ja seepärast oli vaja iga sõna ära õppida, et saada sõnavara, mis on 1000 2000 sõna, selleks et üsna vabalt rääkida ja selleks, et saada võimalus assoseerida. Kui kui maja sõna kuulan, siis ma võin arvata, see, see tähendab arvatavasti midagi sellist. Aga kas selleks on vaja tahe ja äng ja? Nüüd loete eestikeelseid ajalehti, keegi ei pea teile midagi tõlkima. Ma ma proovisin natuke näiteks Kivirähki Rehepappi lugeda, aga see sõnavara oli nii eriline, raske, et ma, ma olen peatanud seal liiga raske, ma pean eesti keelt rohkem ja paremini teadma, kuni ma hakkan jälle seda raamatut lugenud lugema, aga ajakirjanduskeel on, on mul väga lihtne, see, seal ei ole probleem. Kas eesti keeles laulda kaoskate? Olete? Ei vasta sellele küsimusele. Kui ma vastaksin jah, siis nautaks olete proovinud, olen, olen proovinud millegagi. Kuidas see kohanemine siin Eestis oli üsna kerge üsna kerja? Sellepärast, et see on sama kultuuriruum, Põhjamaade kultuuriruum ja see on väga märgatav protestantiline Soome, Rootsi, Eesti kultuuriruum on väga sarnane, see on hea algus ja selle kaudu läheb ateerimine. Järgi ka selles mõttes, et siin on hea rahvusvaheline kool, kus minu pojad käivad. Teil on kolm toega ja vanim on 19 aastat. Ta lõpetab nüüd gümnaasiumi, tema elab mujal. Prahas. Sa kolib võib-olla tagasi Rootsi nüüd, et õppida ülikoolis, ta tahab saada arstiks. Vaatame, mis toimub. Ja siin koos minuga siin sinises on veel kaks, 11 aastat, hein on 12 aastat. Ja nemad õpivad siin ja, ja abikaasa tunneb ennast Eestis hästi ja pole ka väga meeldiv. Mitmed kuulajad tunnevad huvi, milline on suursaadiku igapäevase Ma tegelen väga erinevate asjadega, üks asi, mis on väga tähtis, see on see inimeste võrgustikku luua selleks, et, et saatkonnal ja mul on häid kontakte, et kohtuda ja mina kohtun, kui, kui on võimalus valida, kohtun LKA yhe inimest, inimesi elementidele kaudu, on võimalik just isiklikud suhted luua ja see on väga tähtis, et, et on, on just isiklik kontakt seal on vaja teha paljude inimestega, siis see võtab, võtab aega, aga see on väga-väga tähtis töö, mis, mis annab resultaati tulevikus muidugi toimub ka üritusi siin siin, Eestis, kus on, on vaja Rootsit esindada avamised, vastuvõtud, avalikud kohtumised ja nii edasi. Ei pidanud väga palju, üsna palju, jah. Kui teid kutsutakse, ega te ei jõua ju ka igale poole minna, milliseid kutsete meelsasti vastu võtad? Ma püüan muidugi tulla, kui mind kutsutakse. Kui üritus on ebaformaalne, natuke lahkem, siis see on muidugi mõnusam, rõõmsam kui väga formaalne üritus, kui on võimalik uude inimestega kohtuda. See on ka, kui ma tean juba enne, et, et ma kohtun samade inimestega ja see võib olla hea. Aga kui, kui ma tean, et kohtun ka uude inimestega, siis annab see ootusi ja lootusi, võib-olla tuleb, tuleb selle kaudu uusi häid suhteid mõnede inimestega. Te olete Eestis pidanud palju loenguid. Kas see kuulub teie tööülesannete hulka või teile lihtsalt meeldib esineda? Nii ja naa on piiritusliku kutsuda, eks, et kui tahavad, et Rootsi suursaadik pildiks ettekannet, aga ma teen seda ka hea meelega, näiteks kui, kui see on, see on teema, mis on mulle väga tähtis ja väga huvitav või kus see annab uusi kohtumisi inimestega neil teemas, mis mind huvitavad, see on näiteks Ida-Euroopa poliitika, Ida-Euroopa areng ja julgeolekupoliitika ja sellega ma olen mõne korda tegelenud erinevates ülikoolides ja, ja nii edasi. Teine on kohtumine kooli lastega ja ma olen käinud olevates koolides eestikeelses kui ka venekeelsetes koolides ja ma mäletan väga hästi ükskord kui ma olin Paul-Eerik Rummoga ka rääkinud ja küsinud temalt, kuhu tuleb minna, et see oli minuaja alguses siin Eesti vabariigis. Kood koolid, tuleb minna kohtuda Vene kooli lastega ja siis ta ütles, nüüd on varsti kodanikupäev. Tule, tule minuga. Ma lähen Tõnismäele reaalkooli, ma tulin temaga tahakas lekkima õpilastega ta ja siis 20 minuti pärast, et tõsta ja ma pean kahjuks edasi sõitma. Mul on väga intensiivne kava, aga minuga kaasas on Rootsi suursaadik. Temaga rääkida, et siis ma hakkasin nendega rääkima. Väga huvitav diskussioon, väga hea vestlus. Ja kui ma tulin saatkonna tagasi, siis tuli yhe Tõnismäe reaalkooli õpilas poolt meili, et kas saatkond oleks valmis teha projekti koostöö nendega ja siis algas väga-väga hea initsiatiiv, kus need tublid õpilased tegid väga, nad, nad korraldasid meie toetusega Rootsi päevakoolis ja see oli suurepärane koostöö ja ma olen ka Lõuna-Eestis erinevates koolides käinud, see on see, see annab alati väga hea tunne eestimaalast, elan Rootsi vastu suur huvi ja me võime ju ajakirjanduses näha et siin kirjeldatakse sündmusi Rootsis üsna hästi ja palju kirjutatakse. Ja me oleme kaks aastat tagasi EMORi kaudu uurinud, et 93-l protsendil on huvi ja annab Rootsi hea või väga hea maine, mis on ju väga hea tulemas. Samal ajal on need pisisõnad, millega seotuvad Rootsiga, see on Rootsi aeg, kuldne Rootsi ainsa kuningaperes on Stockholm. Et me püüame nüüd natuke laiendada. Pildi, milline on eestimaine Rootsis? Eestimaine Rootsis on täna päris hea, pareneb iga päev turistide ja reisijate kaudu, see oli ju, see oli ju maa varem, mis, mis oli tundmatu sellepärast, et see oli suletud. Nõukogude liidu osa oli raske siia sõitma, et me kuulsime ainult ma enam-vähem ainult Rootsi eestlaste kaudu natuke Eestis, aga see oli kõik ja see oli tundmatu ja pärast taasiseseisvumist oli üsna ebastabiilne. Muidugi nüüd ma ütleksin. Kui Eestil läheb väga hästi, kui palju Rootsi ettevõtjaid on, on siin ja kui palju turiste tulevad, siis kasvab huvi Eesti vastu väga, väga kiiresti ja see on, see on üks asi, mis on väga hea, et on sel aastal, septembris on Eesti pea ma keedeeburgi raamatumassil, see annab ka võimaluse edasi ja rohkem ees, sest kirjutada ja rääkida. Härra suursaadik on, räägime aprillisündmustest ka Tallinnas Moskvas. Kui me räägime nende tänavarahutustest andis ju see ju erilist šokki siin ühiskonnas, sellepärast see oli esimene kord oli ju Rootsis, Taanis, Prantsusmaa, Saksamaal, Inglismaal kahjuks selleks juba harjunud, et sõit toimub noorte poolt. See on olemas meie ühiskondades. Noored inimesed, kes erinevatel põhjustel korraldavad niisugusi rahutusi. Ka väga murettekitav, mis toimus Venemaa poolt Eesti vastu. Nii avalikult ja nii, nii, nii konkreetselt ma mõtlen eelkõige sellest mets, mis toimus Eesti saatkonna ees Moskvas, kus need Lašistil blokeerisid saatkonda ja Vene võimud ei tegin mitte nii tegi selle vasta, see väga-väga murettekitav areng. Aga nüüd Peame ju kõik mõtlema, mis nüüd edasi, mis toimub Venemaal? See oli ju hea. Et kui need need sündmusi toimus siin, et nüüd tippkohtumisel Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, et Euroopa Liidu solidaarsus Eestiga on, oli nii selge ja nii tugev seos ei ole väga hea ja väga tähtis. Loodame, et tulevikus võime Euroopa liidus ka säilitada seda iisist liitidel, sellepärast et see on, see on väga-väga laiali. Kui palju rootslasi tuleb saatkonda nõu ja abi küsima? Mitte väga palju. See on huvitav, et hoolimata sellest, et nüüd on reisijate arv kasvanud väga kiiresti, 30 protlantega igal aastal rootslased, kes, kes tulevad Eestisse. Aga meie probleemid nendega ei ole kasvanud. Mul pole, tuleb üks inimene iga päev kaotanud oma passi või suuri probleeme tavaliselt ei ole, et ma kasutan tegelikult just niisugused numbrid ja niisugused kogumus, et öelda Rootsis inimestele, kes veel täna arvavad, et ja kuritegevus Baltimaades on kõrge ja see on ohtlik olla. Ma ütlen, et siin on kuritegevus, on on, on madal, et me võime konkreetselt näidata, et kui oleks probleeme, siis Nad tuleksid tihti meie juurde, aga nad ei tee. Kas teie käite õhtuti Tallinnasse üksi jalutamas? Ja ma mitte kunagi ei ole midagi siin Tallinnas kartnud aga Stockholmi äärelinnades. Olen niimoodi olnud, et, et seal võib olla, käituvad noored rihmad väljakutsuvalt. Ma liigun Tallinnasse on, see on eelkõige vanalinnas kesklinnas, kehtiga, teatis, vahel kontsertides, eelkõige ma olen natuke kartnud, et võib olla. Minu keel ei piisa selleks, et teatrisse Draamateatris käia. Ma ei tea, aga võib-olla on aeg sportigi mus sportida, tegelen eelkõige hommikuti jõusaalis, see on väga vajalik, sellepärast ma elan ju töökohas. Võõra rahva keskel elades hakkab inimene palju paremini aru saama sellest, mis on oma riigis hästi, mis halvasti. Kas olete nõus? Jah, olen nõus, sellepärast see annab, see annab perspektiiv. See annab võimalust võrrelda, kui elame ainult omas riigis, siis mõneko täis. Võime aru saada, et probleeme vaid teistmoodi lahendada. Aga kui me me näeme, et sellel maal on asjad teistmoodi lahendatud. Teha siis annab perspektiivi ja see on hea. Mida on rootslastel Eestist õppida? Ja rootslastel on näiteks eestlastes õppida, et võib-olla see tahe kiiriminega minna selget ees ja sihtmärkidega, et kiiremine otsustada, et läheb Rootsis üsna aeglaselt, selles mõttes. Nüüd ma olen juba eeskätt näha ei olnud, et ma võin öelda, et kui ma käisin Stockholmi linnas kui ma läksin metroosse, siis ma ma hakkasin mõtlema, mis, miks on sini. Kummaline, mis see on? Ma äkki sain aru, et jah, see on just see, et siin on kõik nagu oli kolme aasta tagasi, et me oleme siin Eestis harjunud, et ka füüsiline keskkond muutub vähemalt iga kuu ja igal aastal. Et nüüd see oli minu jaoks kummaline. Kui nagu aeg oleks seisma jäänud on selline ütlus. Kui diplomaati ütleb jaa, siis see tähendab, võime olla kuge, diplomaat ütleb, võib-olla siis see tähendab. Ei. Kui diplomaat ütleb ei siis see tähendab seda, et ta ei ole diplomaat. Kas olete nõus? Kuidas Leigol? Ma arvan, et see, see traditsiooniline diplomaatia on, on väga palju muutunud, et nüüd tegeleme ka avaliku diplomaatiaga, me kohtume mitte ainult teiste diplomaatidega ei või poliitikutega või valitsuste esindajatega. Kohtume kõikide inimestega ja muidugi peame normaalselt selles mõttes rääkima. Suur tänu teile, härra suursaadik, selle pika intervjuu eest. Öelge palun üks number ühest viieni, ma kasutasin ka kuulajate küsimusi, nii et üks kuulaja saab oma küsimuse eest väikese auhinna. Meli. Personal. Persona saate külaline oli Rootsi suursaadik Eestis Arthnius Persona saate auhinna saab Robert vahik, kes küsis suursaadikult, kelleks ta lapsepõlves saada tahtis. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.