Ja ongi kõik, sest niimoodi kõlab üksiti ka meie algava kohtumise pealkiri. Tähendab, me kutsume teid külla majja, kust iga natukese aja takka öeldakse eetrisse sõnad. Siin Tallinn. Kõikidel aegadel on lauldud laule laulust ja kaugete vaarisade mängutooside tilinast kuni moodsad elektronorelite ajastuni. Ikka ja alati on muusikat võrreldud luule päikesepaiste, Vikerkaare lilleõitega. Oleme sellega tuliselt päri, eriti tänav suurel laulu aastal. Eks ole ju ka meie raadio siin üks väsimatu õie külvaja telepõhjatust muusikas ülemist, igaüks teist leiab oma lemmiklille Ülase, roosi või kullerkupu, kuidas keegi. Kuid, asudes sisustama praegu algavat sõnalist muusikalist tundi. Pidage meeles, et õie ja laulurohkes Itaalias ei lähe noormees oma kõige tähtsamale teele, õied käes. Ta võtab kosja minnes kaasa raske palgi, võimsa puutüve. Selle, kust õied võrsuvad. Tehkem meiegi seekord nii selleks võimsaks tamme tüveks. Meie põlvkonna eesti muusikale on. Kuid ei maksa ette rutata, tema tutvustab ennast ju ise, niipea kui astud üle raadiomaja ukselävel. Mis teile praegu silme ette kerkib? Tõsi, harilikult on ta frakis valge rinnaesine pimestavalt helkimas, paljude kroonlühtrit säras. Siis istume kontserdisaalis või televiisori juures ja mõtleme vahel. Eks ole, imelihtne töö, minut pillilugu teine pausi kummardus lilled, jad aeg. Kui aga tuled varahommikul raadiomajja sööklasse ja kuuled äkki läbi seina röögatut, trombooni häält, siis hakkad nagu mõtlema Juvist mitte naljatada, pärast ei poe kõrgema kooli paberitega spetsialist mitmeks tunniks kuhugi pillikuuri mängida, ta oskab seal siis v. See ongi argipäev, millest kõneleme orkester ilma frakita. Lille siin ei ole. On vaid järjekindel, täpne küll, ilus. Kuid kappinguta ja raske töö. Hommikul kell kaheksa 45 on 100 meest kohal. Kuulete osa neist häälestab raadioteatris juba pill. Pultide räga keskel aga astub eksimatul sammul kärmas naine Elvira link kõrge noodi paks üles. Teda ei nimetata kunagi ühelgi kavalehel. Kuid tema, ta on suur orkester just nagu grammofon, ilma nõelata. Tere, jõudu, vahel segamini ka lähevad kontrabassinoot, Viirete juhtub väga harva, aga juhtunud on? Ei ole, siiski ei ole pimesi päi, teatri orkestri vajudes kusagil midagi, vaatamisinstrument on iga Bolton peas. No muidugi, see on juba kuues aasta, peab peas olema iga mees seiga ega noodipakki, mille te välja olete jaganud veoautoga, mis ära ei vii? Ei vist jah, ühe autoga täiesti kite, mitu minutit võtab, et iga mees noodijate saaks? No nüüd on juba palju, mul võttis, mul on juba poolteist portsjonid ees. Ja proovi alguseni proovi alguseni on jäänud viis minutit. Meil on käes relvur, orkestrit jõuan küll. Jõududele. Aeg lendab puhkeruumis lähevad orkestri keresse spaski rõõmud ja Parsodonian üle välkmalele. Kuid inspektor triumf on täpsem ja rangem kui malekell. Palun kohale. Kas ilma vileta kõik kuulajad mul mõned tegid küll ettepaneku kasutada viledega ma lastesaadik harjunud vilistama seltskonnas kuhugi trombooniga? Ei ole spets. Orkester köhatab hääle puhtaks ja võtab ühiselt iga proovipäeva esimesed tutta valla. Muide, ega mehedki teile võõrad olen. Kui kuulete praegu oboe häält, siis teadke, võib-olla on see helilooja Evald Vain. Lörtsi puhub helilooja Kuldar Sink. Keelpillide rühmas tõmbab poognaga Wool Aleksander Rjabovi orkestrit puhkpillide reason punnis põsed pasunapoisid. Timponeid krutib Kalju terasmaa. Viimasel hetkel astub hääletult uksest sisse Emil Laansoo ja tõstab harjunud liigutusega viiuli lõua alla. Enamasti tähendab see seda, et kelle Kell nüüd täpselt üheksa ei näita. Selle kell on valeproov. Algab Eesti heliloomingu ja kogu maailma muusika vara suurim populariseerija meie vabariigis. Eesti raadio sümfooniaorkester alustab tööpäeva. Pulti astub dirigent Neeme Järvi. Tere hommikust. Täna Me jätkame Artur Kapi sümfoonia lindistamist. Palun esimene osa. Kas eraldate nupime nendest ühe korraks meie mikrofoni? Löötja pikana orkestri veteran Arnold Sepp, Teie olete üks mehi, kes kõige kauem on selles orkestris mänginud. Jätad 927.-st aastast balansi orgest, mitu meest siis oli koosseisus? Kui mina algasin, siis oli kaheksa meest täitsa ansambel, kus kohalde mängisid. Seal pikal tänaval oli stuudio ette number ei mäleta, rääkisid ära, seesama ikka, Felix Moor oli vaja toimetaja ja režissöör ja, ja see oligi pääsler ühes mehes ja. Ülesse siis oli ikka paar-kolm meest ja no siis, kui juba dirigent ette siis oli 30 eest esimest kohtumist mikrofoniga, mäletate, kui te olete varemgi pilli mänginud mitte mikrofoni ees ja seda, kuidas alguses mõnessegi toodi, selline siis ta oli veel suur ja rippus ja vedrude otsas. Oi, see ajas vägisi hirmu peale see mikrofon ja suured kõnemehed, isegi ma mäletan, kui Paul Pinna tuli rääkima kõik lavat, ma ei karda, aga seda seda karpima, targad. Aga nüüd on vist niimoodi, et meie orkestrile on mugavam esineda juba mikrofoni ees kui saalis? Nojah, seda küll. Ja aga siiski on ikka üks niisugune niisugune autoriteetsed mikrofon, et kui ikka Ta üleval on, siis on selline kohustus, et nagu paljud kuulavad ikka kui ikka süttib punane tuli, siis vaat just see ongi tähelepanu ja kogu hingega asja juures ja, ja selles mõttes, kuidas siis elu läheb nii palju, kui ma tean, Te olete ju puhkusemees juba? Jah, seda küll, jah. Ei, päris hästi läheb. Aga ei saa ikka koju jääda, aeg-ajalt tuleb võtta jälle pill kaenlasse ja raadiomajja tulla. Nojah, vat on niisugune, et noored on eksamitel ja siis on kuupuhkustel ja siis ikka kasutavad. Eks ta vist ikka nii, et kui aastakümneid on muusika sees elatud siis järsku lõppu peale teha on täiesti võimatu, täiesti võimatu. Ja ikka ikka kisub sinnapoole. Ja kui te läksite pensionile raadio kollektiivist ära, no näiteks unenäos öösel ta ikka mängib orkestris kogu aeg seda vahel on nood kadunud ja pöörata lehte. Kahju on, leidis. Samal ajal korduvat kuluaarides kaks nime Leningrad ja Clevelandi orkester kaljuvest. Jah, ma külastasin seekord kah seda orkestrit ja kuulasin tema kontserte. Jäi väga hea mulje, haruldaselt hea mulje, kui suur enda koosseis kõigepealt on suurem siiski palju kui meie keelpillide rühma osas, eriti pimedal mees 120 ja nii et Leningradi filharmoonia suure saali laval ikka mehi täis tühist. Dirigent eile on, kui ma ei eksi. Väga meeldiv oma esinemiselt ja tubli dirigent sõita tasukski, see on meie meestel juba traditsioon. Kui ikka Leningradis midagi ülemaailmset või rahvusvahelist muusika alal on, siis on meie mehed kohal näiteks Philadelphia orkestri. Meil käidi filottersket kuulamas, kus ta nüüd siis siin Viini orkestrid püütakse ikkagi muljeid ammendas. Küllaltki kõrge kunstilise tasemega kollektiivides on üht-teist õppida ja kunagi ei ole keegi kahetsenud, et on sellise sõidu ette võtnud. Vaevalt küll, kõik endunud heade muljetega tagasi. Teie kunst on rahvusvaheline, seal ei ole piire. Te saate nautida ilma keele tõketeta, kõike, mida maailmas head on sel alal. Muusika on küll sellest õnnelik kunst. Et seda valdab nii inglane, ameeriklane, eestlane, kõik saavad ühtlaselt sellest aru. Kolmveerand tundi tööd on tehtud, vaheaeg. Vanameister rõõmud sooritab nobedasti pika vangerduse metsasarvepuldi tagant malelaua taha. Möödunud üht ainsatki orkestri proovipäeva, millal te ei oleks partiid malet mänginud? On küll, on juhtunud, on sel juhul, kui on väga rasked kontserdiga, vaat siis ma just ei mängi. Ainult kui me nüüd nagu praegusel juhul siit mäeküla piimamehe lindistamine, kond noodikest mängida. Tõesti, siin on aega, ei ole midagi mittu aastate kumbagi teinud juba olete pilli mängid? Põhikohaga ikka raadios see 37. Siis võib vist küll öelda, et malet on teist rohkem partiisid mänginud ainult Paul Keres ja seega on kahtlane ka juba 37 aastat iga päev kõigil vaheaegadel on mängitud pealegi siit tuleb siiski märkus teha, sellepärast et esialgul meil ei olnudki ringhäälingus malendid, ainukene oli meil toona ja sedagi. Me tagusime see 25 inimest. Kaks inimest sai ta taguda malet, meil ei olnudki õieti, need olid selle põlvkonna noor pillimees, kes alustas tööd Estonia Estonias ja, ja siis ka ei olnud meid nii palju, et õieti sümfooniakontserti ju raadio orkester tol korral ei andnud. Pate kontserdid tehti kokku Estonia teatri orkestriga kahe peale, andis väikese sümfooniaorkestri välja ja siis kahepad jaoks põhilisem suurendamine oli 32. aga siis 41. aastal kujunes ta peaaegu selliseks. No selliseks, mitte õieti peale selle kunstidekaadi, siis me saime 20 kohta juures, siis kujunes ta ikka päris. Muidugi praegu on ta ikka täiesti suur orkester, ma vaatan siin, mehed otsivad juba vastast kolme jäturite Deathannatuuri ära sahma. Kuid ega vaheaeg veel alati puhkust ei tähenda. Kas kuulete? Raadiomajas leidub ikka mõni vaiksem nurgake. Väsimatu töömehe Samuel sauruse jaoks. See orkester on koduks paljudele paljudele tuntud solistidele. Nimetagem vaid Robert Gazemäge, Juhan Kaljas, poolikut Lemmo erendit, Reinastet Herman Talvret. Neid on palju rohkem. Emil Laansoo, tema ansamblist oli meil juba juttu. Muide, just praegu peab maestro sõjanõu Päevakaja peatoimetaja Kaljo krelliga. Meil on siin nüüd järjekordse päevaga ja kohtumise ettevalmistamine. Tahame sõita Viru-Nigulasse ja Kundasse ühel õhtul kahes kohas olla ja terve sümfooniaorkestriga kohe või. Natukene pisem, aga Emil Laansoo kõrval ja tema võtab 10 meest kaasa. Tuntud ja tunnustatud mehed vabariigis. Solistide ümber käib just vaidlus, kuna need on kevadhooaeg ja solistid väga kinni kellelgi aega sõita pole, võib-olla on mõningad sõidavad isegi võib-olla väljapoole vabariiki, näiteks kuhu täna Ahvenamaal, Ahvenamaale. Ahaa, seal toimub kuuldavasti Põhjamaade rahupooldajate kokkutulek sinna ja oligi mõeldud see asi nii, et üle mere sihiti seekord. Aknal topib piipu saksofonist Elmar Bert ning selgitab juba pikemat aega kõigile teadmishuvilistele kui kuldaväärt ollus oli viimane vihm oli küll ilus, sadu oli küll hädasti vaja vajal vihma ja põllumehe vunts liigub, nagu öeldakse, põllumehel küll, aga meie põlluga vähe tegeleme, me oleme rohkem aianduse mehed, siin potipõllumehed, potipõllumehed ja meil on savine maa ja seal nendele praegu niiskust jätkub, aga meele teeb mõnusaks siiski, sest mõtle, kui ilusasti läheb rohetama kõik merivälja ja Nõmme ja kus teil aiad on? Sadakond meil on mehel suuremalt osalt ja kui palju neid aiandusentusiaste siin orkestris mängib peast ma ei tea praegu täpselt öelda, aga umbes 20 ümber, Mozarti, sümfooniad ja petersell sobivad hästi kokku küll. Sobivad küll. Kuna muusika töö erineb selle tõttu, et ta on väga närve sööb ja siin just eriti niisugused lindistamisel, kus mitu ja mitu korda tagasivõtmised on üks väikene krõps kellelegi poolt või ütleme, tool, raksus ja jälle uuesti ja jälle uuesti tuleb sedasama mitu korda arvata. Tähendab, iga kord tuleb ikka hinge sisse panna ja tähendab asja juures olla nii, et aga aias ei ole värske õhu käes, see kosutab ja mõtted on täiesti vabad ja iva mulda ja siis on aega oodata küll kuningas. Ja üks veendunud Aianduse mehi orkestris on Helmut Arusaar. See on teie eluseks haruldane stopp, seis, millal ei pea kiire sammuga astuma, noodipaberit kaenlas või midagi seadma, kusagil terrigeerima, kuhugi sõitma, kellelegi mingeid loengutama? Jah, ta kuidagi niisugune rahulik küll muidu igapäevane on, nii et et üheksa ametit ja 10. nalja, aga selle nälja all ma mõtlen just seda, et süüa oleks, aga lihtsalt ei ole aega süüa, selles on asi. Ja miks te nüüd kelladikute vaatama, kuhu te praegu hea meelega jookseksite, kui see jutt ei oleks nii pikk? No ülejäänud vaba aeg, mis siin orkestrist üle jääb, tuleb mööda saata tundide andmisega konservatooriumis? Noh, see on selline pidev koormus, lo jah, peamiselt kõige suuremas mure on me juubelilaulupeo läbiviimisega. Sest puhkpillide orkestrite üldjuhina on terve rida koormusi, mis tulevad lisakohustusena ja tuleb väljapool Tallinna täia proove läbi viimase eelproove ja organisatsioonid tööl nagu ei näe üldse ette, kui palju seda tööd saab olema ja ainult laulupidu lõpetab selle töö siis nii-öelda lõplikult. Nii et mõlemat sorti viljad tulevad alles sügiseks tellida. No arvatavasti töö läheb ikka järjest tihedamaks, kuumus tõuseb nii, võib-olla saaksite niimoodi ehk tunnikese aega kokku hoida, kui ütleksite kohe mikrofoni kaudu praegu kõige kiiremad asjad ära, mis pillimeestele öelda on kõige kiiremad, mida orkestrimehed peaks tegema tõsiselt, veel viimistlema, õpitud laulupeo repertuaari põhjalikult harjutama, käigumarsse, et kõlaks meie kaasaegset Eesti uued algused, pärased käigu marsid rongi käigus. Kas ütleme siis nii, et mehed pillid kaenlasse marssima ja selge, see on marsiks valmis säetud kõik ainult ootama, nii stardipauk. Proov jätkub. Nõela korras on Arvo Pärdi muusika filmile mäeküla piimamees. Dirigendipuldi juurde tuuakse metronoom filmimuusika punktilise täpsusega. Tööpulti astub noor dirigent, sümfooniaorkestri kasvandik Eri Klas. Siin alustatakse esimesest ehituskivist. Nendel nootidel ei ole jõudnud veel tinudki õieti kuivada. Üks terane kõrv kuulab teost valju hääldaja kaudu ja seegi kujul alles esmakordselt. See on autor Arvo Pärt. Kuid eks teraseid ole siin kaugelt kaugelt rohkem. Vioola veteran Voldemar Saul. Vaevalt muidugi on arvet peetud selle üle, kelle taktikepi all kõik mängida on tulnud, aga eks neid ole palju olnud ja üks neist on omaenda kodus üles kasvatatud ja, ja seda on küll, neid on õige palju olnud, siin vana maestro kull oli, Aavik neerib ja siis muidugi kõige noorem inimene kasvas, see oli muidugi Neeme Järvi ja kui palju veel on külalisdirigente olnud nende aastate jooksul, noh, seda on natuke raske neid kümnetega lugema, sest tol ajal veel vanasti peamise osa sümfooniakontserdist ju suurem osa juhatajast kõlaliselt dirigeerisid. Missugune külalisdirigent ja missuguse dirigendi käekiri on nagu kõige rohkem meelde jäänud. Neid on seal palju, võib-olla kõige eredamalt, kui minul isiklikult ütlen, et see oli üks miil kuuper. See oli omaaegne Moskva suure teatri dirigent, Leningradi filharmoonia esimene direktor. Väga nii suure suurepärane muusikamees, väga suured sugestiivse jõuga, minul on ta sellepärast meelde jäänud, et minul temagi, esimest kord, mängijad, niisugused suurteosed nagu Tšaikovski, kuues sümfoonia, siis Rimski Brightoni suured kapitaalteoseid, just niisuguseid dirigente, kui oli siis õnni üteldi esimest korda mängida. Peale selle inglane Albert kõuts, omaaegne Peterburi Maria ooperiteatri dirigent siis oligi üks külaline ka siis noores põlves, siis oli isegi org Sebastian. Nüüd ta tuli siin Sorssebast jänni nimel, ta oli Prantsusmaal, räägitakse, et suurte meistrite kõrval on, on siiski mängitud ka nende meeste käe all, kes ühel heal hetkel küsivad, et post, kuhu me jäime, jah, Jaanus joonis, väga levinud on totaalne rahvusvahelise ulatusega ja nüüd viimasel aastail on Ellen külalisdirigentide vool nagu elavnenud ja neid on samuti kuulsaid nimesid siin käinud, näid, käin vot nendest vanadest, võib-olla külastas meile Sebastian siis oli väga hea dirigent Sander Ling, Me külaline, üks on ikka tõesti üks eredamaid ja Hayden välismaalastest, kes meil siin nii hea mulje jättis, oli viimane prantsus, ooperidirigent minevastagi bodosserbodu. Kas vahel on mängides selline tunne olnud, et kui pala lõpeb, tahaksin ise aplodeerida? Dirigendile? On olnud küll, vot võib sellele kõigele ütleme niisugune mulje, et omal ajal sellest, kui me mängisime Godziga sacheri, saadi siis lihtsalt niidude kahju, et palara lõppes, oleks veel edasi ja millega mänginud niivõrd oskas ta muusikalisele meeleolu luua. Dirigendi peamine omadus on, kuda usked, meeleolu, ega vist siis parimat soovi pillimehel ei saa olla kui seda. Et oleks selliseid häid kohtlemise, heade dirigentide ja hea publikuga rohkem. Paljudena. Jälle on veerand tundi lõdvestust ja tšellopoognat läheb nüüd vaja ehk ainult selleks, et näidata, kui pikk see viimane kala õieti oli. Kaarel Vallimäe ja mis ma vaatasin, käed, nii hoolega käisid. Sel aastal vist juttu ei olnud küll kuidas kala näkkab? Tänavat f kätkeb kehia. Alguses juba varakevadel, siis oli täiesti jäämine, kui järgneb lühikese, läks ikka veel korda, teib jää forelli ja aga praegu on nii nii kestnud külm ilm, kõik. Tule midagi sest välja. Seegi vabal päeval teed läheb ka sinna. Vähemalt saab värskes looduses olla puht puhast õhku. CO2 meil istumise töö, kui palju meie suures orkestris kalamehi on, kui verega lähedal? Siin on ikka võiks pari võimlemist? Vast rohkemgi veel ja sektsioon ka ja kõik ja kõik on kõvad kalamehed. Kalaveed on, kus ta kõige sagedamini käitun? Kalal olles on siiski vist üks variant veel, kui vaadata teie tšello koti sisse, meenutab kangesti püssikotti ja lase, aga see millegipärast on jäänud tahaplaanile, lööd jahil käimine, nooremast peast sai, aga nüüd huvitab rohkem kalapüük, ma olen praegu seal 58 aastaseks, ma tunnen ennast haruldaselt tervena. Saunas käinud, see on kõige parem südametunnust seal laval käimine, kaks korkkaim, lihtsam ja kõik ja tunnen ennast väga-väga hästi. Kaks meest sellist meil on, üks on siis vallina ja teine on Johannes kotkast ja. Palun, palun valu Kivi kotti. Vinist laava, sillamaa. Mitu daami meie orkestris mängib mitu naissoost pillimeest, meil on viis aineid. Eks teil ole siis vist kerge Külete kontserti andma kuhugi väljaspool raadiomaja, siis mehed panevad pillid kõigile kohalepuldid, toolid, noodid, kavaler on loll ja väga raske. Õnneks on ta siiski nii raske, et, et seda kunagi orgestanud, ise ei pea tõstma. Kaks kontrabassi seal on raskem, nendel on ka raske, aga siiski veel nii, et ise pead viima. Mitmendat aastat teie-meie orkestris mänginud juba kaheksa aastat. Kas arstide arv on selle ajaga suurenenud? Ei ole. No meelel kestis ainult üks, ärkan estraadiorkester ja siis ta Trisson ükser ja mõneks sepilani ka argimängija. Muusikakeskkoolis ja kõik see asi käib väga noorelt. Eks harfimängijaid üldse meie vabariigis ole ju sõrmedel vist üles lugeda. Aga miks te vaheajal oma harfi juures olete? Ma pean kaka ja kärge elektronasjade pärast temperatuuri muutus on ja siis dilemmade ema kahe peale ees. Ja me olime kontserdid Tartus ja arste oli transporti ja muidugi häälestus ei, siis peab stabiilne olema. Ta üksi ja ei aja härjast. Näete nii kuninglik biljoni kapriis. Sel juhul on ta ehk mitte kuningas, vaid kuninganna. Kui fina Fina peal. 2000. Seeria. Lindistamine jätkub ja läheneb lõpule. Aeg on ammu pärastlõunast pillimehed pisut väsinud. Tallinnfilmi helibrigaad hakkab üle lugema lindikarpe režissöör Leida Laius. Millal me kõike seda, mida praegu meie esimeses stuudios lindistatakse? Kinosaalis kuuleme. Kuna planeeritud on miskine kinnine esietendus 10. juuni paiku? Täpselt ei oska praegu öelda. Kuidas teie ja teie helioperaator meie sümfooniaorkestri tööga rahule jääb? Ma imestan, kui kiiresti nad omandavad värske materjali tsement kui võhikud mingil moel sellel alal paneb imestama, et no kui kiiresti noodilehed ette ja juba kui on see lühend ala, siis käega otse kirjutatakse paari prooviäärt, et kaks korda proovitakse, kolmas kord labürint. Sümfooniaorkestri tavaline tööpäev on lõppenud teisel pool helikindlat, Foonika akent tõuseb 10 Mikseri tagant, helirežissöör ja autor mõlemad ühes isikus. Ja ongi üks kivi südamelt kukkunud. Ta veel päris kukkunud ei ole. Pool tööd on nagu veel, eest tuleb kokku mängida mürade ja ja teksti igasse film. Jah, kunagi sümfooniakontserdil, nii, ma mõtlesin, et see on ju ideaalne, kui dirigent on helilooja palautor. Aga siin tagantpoolt läbi soonik akna lindistamise jälgides tahaksin teha mõned parandused. Ideaalsem on see, kui helilooja istub puldi taga ja tema käes on kõik mikserit. See võib-olla paistab ainult niimoodi, tegelikult meie raadiomajas töötab väga palju heliloojaid, kes on helirežissöörid ja tavaliselt keegi kunagi ei lindista oma teost. Nimelt proovi käigus tuleb tihtipeale teha palju parandusi. Teine võimalus on olemas, aga need parandused Mikseritega teha. Ja kui sa ise puldis istud, siis vahest on niisugune tunne, et kogu aeg tahaks nagu parandada, parandada ja enam ei suuda objektiivselt otsustada, mis on õige, mis on vale ja lõppude lõpuks keerad selle teose päris nässu. Nii et praktiliselt on niimoodi, et me lindistame vastastikku tehnilisi teoseid. Ja nii, et ütleme jürisalu puldis ja Pärt kuulab, kuidas kõla ja jälle lindistab koha teost, näiteks, kusjuures on teada, et Eesti NSV heliloojad on selles osas väga heas olukorras. Et nende häid mõtteid ei pea kolleegid lugema noodipaberilt, vaid võivad seda rahulikult juba täisettekandes kuulata. See on jah, üks võib-olla üks kõige õnnelikumaid asju ja sellest on võib-olla ka tingitud nii nagu üldiselt arvatakse, nii suhteliselt kõrgem tase võrreldes teiste liiduvabariikidega plus india produktiivsus sinna juurde ja võib-olla ka, sest kui teie esitate heliloojate liidus oma uue kala, siis igal juhul ikka juba lindilt sümfooniaorkestri esituses peaaegu alati. Raadioteatris kõlavad juba teised hääled. See on õigupoolest imetlusväärselt produktiivne pind, on väljaspool kahtlust, et ükski ruutmeeter ei anna meie vabariigis sellist muusikalõikus nagu Eesti raadiostuudio number üks sest peale sümfooniaorkestri töötavad seal veel Radioorkester hulk ansambleid, televisioon ja raadio, segakoor. Koorilaulja Leida Sibul Nii palju, kui teada, ootab segakoor täna häid külalisi. Või on mõni, kes koorinaitsikutele veel teretulnu mon. Näitsikute olevast niisugune mees, keda nimetatakse huumoriks selt, et vabu näitsikuid meil leidub ja noormehi samuti ja juhtub niisugune liiget omast kollektiivist, leitakse oma oma kojale nii-öelda kodu oletada nüüd, kuidas ta nime koduhaldjas koduhaldjas jah, või vanamehel doi. Kas nii rängalt ahju küttes? Kevadine aeg siis ei ole ka kurg muidugi kaugel ma peangi vist juba siin. Kuulge, meie kurgidega oli hästi tore nali, hakkasid juba sügisel peale. Ja vist jaanuarini oli meil selline tore seis, et ette seitse noort ilmakodanikku oli meil juurde kasvanud, juute kasvanud ja enamasti kõik koitis tenorit ka, ainult üks oli nendest piiga väga tuumakas aasta laulupeoaastal. See tõesti jah. Sügisel me püüdsime ennast juubelit ka koorile, koori juubeli. Ja teil muidugi veel väga palju laulist peale koori ja peale koori juubeli peale laulupeoaastal aitäh. Ei, mitte eriti palju, aga natuke ikka ja ega ei ole kunagi mõelnud sellele koori küljest ennast päris lahti rebida? Ei ei, sellise, tõesti mitte, see on see baas ja vundament. Jah, ikka. Millest täna koorinantslikud sumisevad ja miks õhetavad ja miks neil nii paljudel lillebuketi tsüleson. Ja tänane päev on niisugune omamoodi tõsine ja rõõmus ja kuidagi ütelda isegi õpet südamlik päev, sellepärast et meie eks armastatumaid koorilauljaid Benita Johanssoni oli niisugune tähtis päevetta tähistas oma viiekümnendat sünnipäeva. Tore lauljana ja tore inimesena, sest tema võtab väga südamesse igat muret, mis tekib meie kollektiivile. Siin me katkestame, sest kohe astub stuudiosse Eesti raadio ja televisiooni muusikaline juht, helilooja liidi auster ja ütleb kõik lõpuni. Komitee esimehe käskkiri 19.-st maist 65.-st aastast segakoorilauljad Benita Johanssoni 50. sünnipäeval õnnitlen teda ja avaldan tänu kauaaegse kohusetruu tööülesannete täitmisse ja Eesti kooriloomingu arengule kaasaaitamise eest. Koori peadirigent Eesti NSV rahvakunstnik Jüri variste Seltsimees variste, me alustasime täna oma juttu sümfooniaorkestri veteranidega, sellest et kunagi ja mitte väga ammu oli aeg, millal meie praeguses nii suures orkestris mängis kaheksa meest hiljem 30 40, aga meie sega kooris pärast seda. Kui meie segakoor asutati, see oli 45. aasta sügisel, siis esialgu oli koosseisus ainult 40 lauljat. Aastate jooksul on seda koosseisu pidevalt tõstetud, järgmine arv oli 52. Ma mäletan, siis olime ta seda arvu 60 pääle ja kuna meil oli pidevalt ülesandeid laulda suurvorme soos sümfooniaorkestriga, siis lõpuks tõsteti see arv 80 peale, nagu praegu. Ong. Koorimuusika sõbrad toovad vahel kurtma, et täiesti piisavalt kuuleme meie segakoori mikrofoni ja vastuvõtja vahendusel, kuid liiga harva kontserdi poodiumilt. Eks see asi vaeva, Medendid ka tahaks rohkem rahva ees laulda. Mikrofonis laulmine ei ole nii elamuslik, nagu kõik lauljad seda kurdavad. Aga olukord on sellest tingitud, et me töönorm on ikka suur. Teiseks on meil see puudus võrreldes kontsert kooridega, et meil on teoreetiliselt ja sama publik. Kuulajad on kogu aeg samad, järelikult me peame kogu aeg repertuaari täiendama ja uuendama. Avaliku kontserdi andmine aga nõuab jälle omakorda teraga väga hoolikat viimistlemist. See jällegi võtaksime ettevalmistusaega ära repertuaari juurde, kas selle all kannataks? Ja see ongi peamine põhjus, miks me ei ole saanud avalikke kontserte viimasel ajal anda? Hakkab Bella, ma mõtlen just küll, aga olen pidevalt nagu kuulajadki mäletavad, oleme laulnud suurvorme nii kaasaegsed oratooriumi kantaate kui ka paremaid klassikalisi teoseid, aga arvestades ikkagi seda, et käsil on laulupeo aasta. Kui veel kord tulla tagasi selle eelmise teema juurde. No muidugi sügisel Meie pühitseme kahekümnendat aastapäeva. Sel puhul muidugi. Me püüame võla tasa teha, mis me kuulajatele võlgneme ja kavatseme anda ühe a cappella kontserti ja peale selle veel tuua välja Bachi, kuulsahhaa, Molmessi. Koor jätkab tööd Veevo lauluga haned, luiged. Õigupoolest valmistusime nüüd juba lahkuma. Paljudes toimetustes valitseb juba vaikus. Kuid nagu kuulete veel, mitte raadiomaja muusade pesapaikades. See on Eesti Raadio kammerorkester eesotsas oma väsimatult dirigentide Neeme Järvi ja Eri Klasiga. No ja tihti on, ei lõpe harilik sümfoonia, kes tööpäev veel täielikult kõikidele pillimeestele. Et see nii-öelda ansamblitunnid, kas siis mängitakse, mängitakse siis kammerorkestris needsamad kammerorkestri liikmed, paljud siin esinevad ka nii-öelda meile tuntud kvartett sides samuti filharmoonia keelpillikvartetis mängivad kaasa meie muusikud sisse, tihti abistavad nad ka teatris ja muudes ansamblites, samuti estraadiorkestris ja Rjabovi ansambel, ütles ja Laansoo ansambel. Nii et ansamblit kui üles lugeda, tuleks õige palju. Kus mängivad kaasa meie sümfooniaregistriliikmed ja igas teises mängib kaasaga Eri Klas ühes ühe pilliga, teises, teises ja kolmandas laulumehena neljandas dirigendina ei kõige suurem nendest ansamblites, mis töötab sümfooniaorkestri baasil, on, nagu nimigi näitab juba päris täismõõduline orkester Kammerorkesterit. Kammerorkestri ülesandeks on meil vabariigis tutvustada kammermuusikat nii Tallinnas, Tartus, Rakveres, Pärnus ja Viljandis. Sümfooniaorkestri. Nii-öelda transportimine teistesse linnadesse oleks raske. Soovitage midagi, mida kammerorkester võiks mängida meie kuulajaskonnale, sellise saate puhul hakkan mõtlema. Võtame kohe esimese noodilehe, mis on, pöörame lahti ja sealt tuleb lugu. Lehele on kirjutatud Hubert tüür Bergoleezi Stravinski süüdist, pultsin Ella. Nüüd jääb veel öelda ainult aitäh, aga siiski üks küsimus veel. Te vaatate juba pikemat aega kella, kuhu teil siis nüüd veel kiire on, pärast sümfoonia ja kammerorkestriproove. Kell on kolmveerand kuus ja 45 minuti pärast algab mul nii-öelda ettevalmistusproov Estonia teatris, sest et kell seitse tõuseb raudeesriie, algab Messaid story. Ma pean seda etendust juhatama. Lugupeetud kuulajad, nüüd jätkan mina, sest pillimeeste tööpäevad lõpuks tõmmati ka meie reporter klaveri juurde ja pandi vilistama mingit salapärast lugu. Ma küsin, kas sa oled valmis laida seda lindistama? Sinna vaja kaja juurde kaja? Ükse läks jah. Seltsimees klas, palun, kas te ei selgitaks missafäärida mikrofoniga kaasa tõmbasid? Asi selles, et mul oli vaja ühte meest, kes vilistab, tähendab õigemini kahte peale minu enda. Mõte tuli, et võib olla selle etenduse Vessay stoori ette nii-öelda proloogi pikenduseks tahaks asetada selle selle väikese muusikalise lõigu seal kaks kampa, et mõlemi kambapealikud nagu vilistaksid oma kampa kokku, muidu algab see etendus nagu, nagu Garmini avanemine liiga suure mürina, aga, aga nüüd on juba meeleolu luuakse varem sellepärast aga võib-olla muidugi ei tule sellest midagi välja. Tahaksime loota, et tuleks, sest ma usun, et see on esimene ja viimane kord, kus ma võin kaasa lüüa riikliku akadeemilise teatri Estonia lavastuses. Mine tea, kas läheb, kas see läheb ainult läbi? Eesti raadio sümfooniaorkestri peadirigent Neeme Järvi Teie abiga seltsimees järvi, tahaksime nüüd vaadata ka pisut ette. Nii palju, kui teada, on eeloleva üldlaulupidu mitte ainult nagu viimasel ajal tavaks laulu, tantsu ja puhkpillipidu, vaid ka mingil määral sümfooniapidu. Sel suvel on meie sümfooniaorkestrile ees terve rida huvitavaid üritusi. Juba üsna pea alustame ettevalmistust eesti muusika nädala kontsertideks, kus toimub ka sümfooniakontsert eesti muusikast, kus kanname ette esiettekanne Eugen Kapi sümfoonia number kolm siis Villem Kapi, Jaan Räätsa teoseid. Samuti on ette näha esinemisi vabas õhus juba laulupeo kavaga, kus meil sümfooniaorkestrile tuleb mängida keskset osa. Kui suureks meie laulupeo sümfooniaorkester võib kujuneda? Praegu on väga raske öelda seda, aga on teada, et peale professionaalsete orkestrite, kuhu kuuluvad siis meie sümfooniaorkester Estonia ja Vanemuise sümfooniaorkestrid on veel terve rida isetegevusorkestrid, kes löövad kaasa. Nii et võib oletada, et sellest saab tõesti üks suur, enneolematu sümfoonilise muusikapidu sadadesse ulatuv ikka kolmneli siga, kolm-nelisada inimest võib-olla tõesti koos. Ja mul on isegi hirm, kuidas niisugust suurt orkestrit saab koos mängima panna. Hiljuti toimus Isetegevusorkestrite proov Tallinna muusikakooli saalis, kus mees mängisime läbi laulupeo kava. Väga hästi kõlas keelpillirühm Sibeliuse andante festi Ivoga, nii et võib oletada, et see suur keelpilliorkester, kes veel just hakkab mängima tänavu aasta, on teatavasti Sibeliuse lasta. Nii et seen, seal märgime ära ka oma laulupeo kontsertide kavas. Ja et see Sibeliuse andante fest Ivo tõesti kõlaks pidulikult laulupeol. Palju tänu. Võib-olla ütleb meile kõigile nüüd natuke rohkem kõige tavalisem teadvustus. Esinevad Eesti raadio, sümfooniaorkester ja segakoor.