Mina olen Urmas Vadi tänases saates loeme Ingmar Bergmani kirju Käbi Laretei eile külas on Anu Saluäär head kuulajad. Tervist, Anu Saluäär, tere. Täna on, selles suhtes pole just päris õige Eesti saade või niimoodi, pooleldi sellepärast, et me hakkame kohe rääkima Ingmar Bergmani kirjadest Käbi Laretei eile. Ja neid kirju olete teie, Anu Salu härga tõlkinud mulle tundub, et, et me justkui teame hästi palju sellest Ingmar Bergmani, sest et noh, on ju ilmunud ka selle libulmani mälestusteraamat Bergmanist loominguga raamatukogus, kus ta räägib sellest Bergmani väga keerulisest nagu olekust ja iseloomust ja nende kirjadega, mis ta on kirjutanud siis käbi laureteile olen veel mingisugune selline väga hea sissevaade siis kahe inimese sellisena armastusloole. Võib-olla sa ütled alguseks, et kuidas need kaks inimest üldse kohtusid või kuidas Ingmar Bergman oli siis juba kaks-kolm korda olnud abielus. Jah, see Ingmar Bergmani elulugu on omaette omaette vaatamisväärsus muidugi aga tema ja Käbi Laretei suhe oli siis üks, üks matus Bergmanni keerulistes naissuhete ajaloost. Aga Käbi Laretei, öise elu määrav elu määrav tegur. Ja väga kahju on muidugi sellest, et meil ei ole säilinud nüüd Käbi Laretei enda kirju Bergmannile, aga kus kohas nad on? Ja kui need ei vaata või ei oska seda isegi öelda, sellepärast pärast Ingmar Bergmani surma muidugi tema see fond või isegi kes võttis üle kogu tema pärandi see, kes neid haldavad ja kas sealt, mida sealt leitakse, mida sealt avaldada tahetakse, seda me ei tea. Praegu veel, sest, sest seal oli küll hea hulk aastaid möödas. Aga. Ja kui nad üldse säilinud on, me ei tea seda, kui palju ta säilitas oma selliseid kirju ja seda me ka ei tea. Sest siin Eestis praegu veel see informatsioon ei ole levinud. Aga lapsi on tal palju ja see, see pärandi haldamise fond on ka kindlasti väga niisugused. Mitmeosaline. Aga Käbi Laretei sai, need kirjad leidis vähemalt Ingvari kirjad, käbilaned teile on, leidis käbi alles pärast Ingvari surma omaenda mingist kastist pööningult, ütleme umbes niimoodi. Ja need saavad alguse Aastast 1957 avaldas käbi oma raamatus, mis ilmus eesti keeles 2008. Jah, mida mina tõlkisin, NAGU TEMA eelmisedki teosed, nagu mul see elulugu ja perekonna lugu on suhteliselt suhteliselt selge, aga rentsid kirju nägin siis mina ka esimest korda tegelikult alles siis, kui see ilmus selles raamatus, mille pealkiri on, kuhu kadus kõik see armastus, Ingvari kirjad, käbile päevik ja taskukalender ja ühesõnaga taskukalender muidugi sisaldab ainult üksikuid väikseid repliike, mis ei ole väga informatiivsed. Aga need unikaalsed kirjad Ingvari kirjad käbilaretaile. See on tõesti huvitav psühholoogiline nähtus sest see ei ole tavaline mees, kes kirjutab neid kirju, kirjutab juba siis väga-väga maailmakuulus režissöör juba sel ajal viiekümnendatel aastatel tale tööeetika üle maailma võidukäiku juba. Ja selle mehe psüühika on ka natukene erinev, kui ütleme tavalise armunud mehe mõtteviis ja tema mõtted, mis ta, mis ta siis oma välja volitule kirjutab. Aga see esimene kiri, mille me välja valisime, see on küll nagu noh, nagu petab ära, et, et oleks nagu täitsa nagu normaalne inimene või noh, selline normaalse emotsionaalse ja psüühikaga inimene, kirjutas. See algab sellest, et esimene kiri on kirjutatud 57. aastal, kui ta oli kuulanud Käbi Laretei kontserti ja muusikaelamuse tõelise muusikaelamuse Stanley muusikale. Väga tundlik ja edaspidi ka oli läbi, olete vist väga palju kasu tema filmimuusikale. Käbi tundis hästi klassikalist muusikat ja Ingmar oli sellest väga huvitatud ja ta kasutas teda nii-öelda oma lausa nagu siis informandina ütleme. Ja tema esimene kiri on muidugi suhteliselt finantskonventsionaalne. Armas Käbi Laretei. Minu elukutset loetakse vist nõndanimetatud vabade hulka ka. Aga seda tuleb pidada kõige jõhkramaks irooniaks. Kui olin teid kohanud, haaras mind tungiv soov teid uuesti näha. Rõõm oli see ka vastastikune. Ma korraldasin asjad nii, et võiksin sõita teie kontserdile Helsingborgi. Aga mind takistas üks haigestumine trupis ja kiire vajadus uut osalist välja õpetada. Ta oli parajasti mingi filmi või teatrilavastaja asi pooleli. Teatri lavastuse tegemine Helsingborgi teatrist oli sellel Helsingborgi teatri juhataja vist ma arvan. Ja ta oli oma trupiga siis seal tööl nii-öelda. Suhtlesin oma ebaõnne rahulikult, kuna olin ikkagi otsustanud Kiievlaste sõit Ta ja nautida kahekordset rõõmu teie ja Stravinski seltskonnast. Aga ma eksisin veelkord minu filmi, mis peab linastuma. Teisel jõulupühal tabas äpardus niisugusel protseduuri, mida nimetatakse helimontaažiks ning suur ja kannatlikkust proovile panev töö tuli viimasel hetkel selle ümber teha. Nii olid selleks korraks võimalused otsas ja ma olin sunnitud sõitma Malmes juhatuse koosolekule saatana silmamuna. Te võib-olla ei kujuta ettegi, kuidas ma rõõmustasin, kui teie tirimine. Ta rääkis samast elamusest, mis mulle endale oli olnud. Sellepärast ootan meie järgmist kohtumist lootuse ja väikese murega. Ma ei loe seda kirja lõpuni, aga ühesõnaga alguse alguse kirju, mis sai alguse nii-öelda kontserdielamusest ja nad hakkasid neid kirju vahetama veel ja veel. Selsamal seitsmendal ja 58. aastal. No siin on vist mõistlik öelda ka seda, et tegelikult Käbi Laretei oli sellel ajal abielus ja tal oli ka tütar ja me olemegi välja valinud ühe järgmistest kirjadest, arvatavasti mis 58. aastal kirjutatud Bergmani poolt ja see on minu meelest juba väga selline näide sellest Bergmanist, kes enam ennast tagasi ei hoia või et noh, väga jõuline, väga täpne ja väga emotsionaalne, et, et see on küll üsna pikk, aga ma arvan, et Anu Saluäär, et võiksite selle ette lugeda, sest see on tõesti väga hea kiri. Jah, ei, see on tal oma point, ka seda tingimata peab lugema suurte tähtedega. Öine kiri. Teisest märtsist 1958 seal öine kiri, nii et võta teda niisugusena, nagu ta on. Ma panin seal siis punktide kaupa veel kirjutada, õigus? Üks. Esiteks ma panin su foto selle ilusa, ilusa, nii et võin voodis lamades seda vaadata, kui tahan. Ja ma tahan kogu aeg. Aga mul on järsku tunne, et olen hüljatud ja üksi ja et sa oled mu maha jätnud. Sa ju ei ole või oled. Teiseks võin sind lesida ja sinu pilti vaadata ja lähen sisemiselt täitsa hulluks. Mu tarkus ütleb mulle ju päevad läbi väga tarku asju, aga mitte praegu. Ja minu õigete sõnade tunnetus ütleb mulle, mida ma peaksin kirjutama, aga mitte praegu. Sellepärast pole ma praegu tark ja ütlen sulle otse ja puhtalt välja, mis parajasti pähe tuleb. Kolmandaks. Niisiis tundub mulle vahel ja eriti praegu öösel nagu ei suudaks kauem elada, sest sa oled puudutanud minu kõige sisimat mina. Ja sa oled purustanud minu eluvormi ja ma ei olegi enam mina, vaid sina sinu sind, sinule ilma nõudmisteta. Iga hetk on sinu pulss, iga hingetõmme, iga minu mõtteliikumine on ainult sinu suunas. Neljandaks. Mulle tundub hullumeelne ja mingil kombel pühadust rüvetab peaaegu sündsusetu. Kuula nüüd, et sa räägid teise mehega, puudutad teda, vaatab teda, embab teda ja avad ennast temale. Ma tean, ma tean, ma tean, aga ikkagi ikkagi Käbi, sinu suu, sinu käed. Sinu usk ei ole minu poole pööratud. Viiendaks kuna sa vaieldamatult oled minu esimene naine, siis on loomulik, et magisendan su järele, küünitan su poole ja ütlen vahetpidamata, ma armastan sind. Kuuendaks. Sinu pildi vaatamine on kõige kuratlikum piin, sest sina ei näe mind. Ja mina võin su näost lugeda. Mind ei ole sinu näos olemas. Võib-olla silmade põhjas, sinu mälestustes, sinu liigutustes. Käbi, õeke, südameke, väike kallis õeke. Ma olen armukade ja püstihull ja sina naeratad, kui kõike seda loed. Aga mina tahan saata sinust läbi kuumi laineid. Ma tahan, et igatsus sind põletaks. Seitsmendaks, ma ei saa seda öelda, mida ma tahan. Ma ei suuda leida seda sõna, mis murraks lahti selle neetud ootuse, seisundi ootuse. Ma ei suuda pidurdada ega vaigistada oma täiesti võimatu, et aga alatasa korduvat mõtet ja nimelt sina oled minu esimene ja ainus naine, mis on abielu kui mitte see, mis sinu ja minu vahel. Mispärast peaks see siis olema nii absurdne, et sa oleksid minuga abielus, kes väidab, et see on võimatu? Sulgudes nüüd naeratad sa jälle, sest sa saad selle kirja kätte pärastlõunal. Mispärast me peaksime saama eriti õnnetuteks ja kes on öelnud, et alati peab olema õnnelik. Aga sa oled ainus abikaasa, kes mul kunagi on olnud, on või saab olema sulgudes siin naeratas suveöö kolmandat korda. Ma olen täiesti kaine, mitte eriti väsinud, aga sisemiselt raevu täis, kõik prahvatab korraga päevavalgele. Ja kaheksandaks, lõpukoraal. Mu kallis naine, õde, armuke, süda ja sõber, sa oled mind puudutanud, mind avanud ja mind enda omaks teinud. Ma olen armukade ja raevus ja vaikusesse mahajäetud aeg ei lähe edasi, ta seisab paigal, aga hoopis valesti tervisi ühelt, kellega sa peaksid abielluma, see on kirjutatud suurte tähtedega kirja lõppu. Päris võimas kiri, et väga huvitav oleks muidugi lugeda Käbi Laretei vastust sellele. Ja seda me ei saa kunagi teada, aga mind ennast lõbustab hirmsal kombel seda neetud sulgudesse pandud märkused väga vaimukalt jälgib iseennast kõrvalt irooniliselt ta näeb, et mees temas on hulluks läinud, aga samal ajal mõistusega inimene jälgib, ütleb, et irooniliselt, et ma saan aru, et ma olen arust ära. Ma saan aru, et mu arust ära ma ei ole see, kes ma tahaksin olla, aga jälgib seda nagu režissöör kõrvalt. Kui palju ta sellel ajal nagu oli teadlik sellest, et et see on kirjandus või? Jah, just see, et ta nii-öelda paneb selle kirja nagu mingis stsenaariumi punktide kaupa samal ajal sõnade võrdlemisi arutud, aga, aga plaan on üldiselt nagu tundub, et läbimõeldud, eks ole, et samamoodi jah, niisugune karakteri. Muidugi, Ingmar Bergmani elulugusid on nüüd kirjutatud mitu. Ja eriti üks väga skandaali elulugu ilmus nüüd ka möödunud aastal eesti keeles, mis on natukene natukene nii-ütelda mitteametlikke kontroversiaalne, seda peetakse üldiselt nagu lihvis nagu laimu, laimu elu looks. Aga noh, omamoodi huvitav seegi, sest seal on faktid kirjas kõik tema naised, kõik tema lapsed ja Ta on iga kord arvanud, et on just selle õige ainsa naisega abielus ja ühest küljest teise nii-öelda suubuski. Et ta kirjutab, et minu esimene naine, kuigi tegelikult noh kolm korda Vist oli number neli juba käivilarite vist oli number neli libul mul oli vist number viis, nii et umbes nii. Aga see oli tema kirgliku loomuse osa, sest ta ilmselt see oli ka tema loomingu kandev jõud nii-öelda, ta pidi olema natuke kergelt nagu armunud või, või natukene hullunud nii-öelda selleks, et tema sügavad psühholoogilised filmid tulid ka sellest sisemisest kirest, seal on minu arvates see on tema isiku omapära. Nojah, ega see tegelikult, kuidas ta enda neid tegelasi ja just nimelt naisi näeb, et, et see on ka nagu mingi selline meeletu objekt, mida ta siis nii elus kui ka filmides, siis mille poole ta püüdleb. Jah, ta tahab nagu inimese kõige sügavam omas struktuuri seal ala teadlikusse, struktuuri süveneda ja vaadata inimest nagu seestpoolt, eks ju, mitte mitte käitumuslikult, vaid seda, mis tema sisemisi jõud, mis teda sisemiselt suunavad, ilma tema võistluse osavõtuta, nii-öelda, et see on tema, minu meelest loomingu saladus ka. Järgmiseks me olemegi Anu Saluäär teiega välja valinud kirja, kus kus Käbi Laretei ja Ingmar Bergman on juba abielus. Ja siit joonistub jällegi välja see, et, et see kiri on ka mingisuguseid teisi asju aga võib-olla kommenteerima hiljem, kui te loete selle ette. See on kirjutatud 13. jaanuaril 1961 Mu kõige kallim, millest ma siin oma üksinduses kõige rohkem puudust tunnen, see on kirjutatud Stuttgarti saabumisel, siis Ingmar on reisil ja millest ma siin oma üksinduses kõige rohkem puudust tunnen? Seda on palju. Aga nüüd, kui see kummaline seal hoolia tuleb mulle lämmatavalt peale nagu Ainat tihedam pilv tundub mulle nagu oleksin tühjendanud elu tagavarapatarei või moonakoti, mis sa mulle enne ärasõitu andsid. Elu ilma sinu füüsilise juuresolekuta on ja jääb Amatöörlikuks ja ebakindlaks. Ma ei tea, millest see küll tuleb. Üks tegur on muidugi seksuaalne, hakkan lohutuseks Olaneerima. See lõpeb iga kord pettumisega rõhutud ja tahtejõuga välja pressitud kliimaksiga, ilma mingi naudingu või lõbuta. Oled pingul, ükskõikne ja tunned end lihtsalt natuke näruselt. Noh, see läheb üle. Kui oled seda lapsikud, väljapääsu paaril korral proovinud, võib kõik sinnapaika jätta ja seksuaalne tunne uinub üsna rahulikult. Vaimse lunastuse puudumine on hoopis rängem. Neil päevil satun mitmesuguste pingete alla, aga miski neist ei vabasta. Olen kas üksi, ebaturvalisuse hirm tihenevad mu ümber, ilmad, pinged, kustuksid või siis olen koos sõpradega ja kütan ennast üles. Olen nii-öelda seltskondlik ja pöördun koju veel suuremas pinges kui enne. Kõik see pole siiski mingi tõeline kannatamine mitte mingi tegelikult tajutav piin. Kõige raskem on öö ja kummituste kartus. Ärkvelolek kuulatamine, hiilivad sammud, naksatused, külm higi, silmad pärani vahtimine, panen silmad kinni ja äkki on minu ees üks hirmuäratav nägu. Suiga Ta on, mind heidetakse mingisse arusaamatus, mida ma välja ei kannata. Iseenda kisendamine keset ööd hirmutab mind kõige enam. See on nagu karje kuristikust ja hukatusest. Lõpuks koidu ajal tõmbuks nagu mingi vine üle päeva. Ma ei tea, kas peaksin sulle sellest kirjutama, aga teiselt poolt pole need mingid uudised. Ja ma pean väga hästi vastu, kuna tean, et sa tuled lähemas tulevikus koju tagasi. Aga kui sind ei oleks, on olnud nii õhtune ettelugemine. Õhtupalve, pea sinu õlal, õrn armastamine, kus me mõlemad hoiame teineteise hinge. Jalutuskäigud, täiuslik õndsus, sõnad, mida mõeldakse kohe, mõistetakse. Kõik see kõik, see on nagu mingi mustast kaootilist veest üles kerkinud saar. See on meie ühine saar ja me peame seda hoolsalt hoidma, kuna meist endist sõltub, kas selle küljest mureneb tükke, mis vajuvad sügavikku. Jah, nii ma siin istun ja mõtlen. Kuna keegi ei vaidle mulle vastu ega paluma selgemini rääkida, siis jätkan mõtlemist. Sinu seekordne äraolek on kõigest hoolimata olnud teistsugune kui varem. Kui ma alati mingile infontiilsele segasel viisil suunasid oma süüdistused sinu äraoleku pärast sinu vastu. Arvan, et olen sellest haigusest välja kasvanud. Küllap põhjustasid neid komplikatsioone mu suhted emaga. Aga selge on see, et need olid ohtlikud, kuna nad sünnitasid lapsikult kibedat kättemaksuhimu. Ei, seekord ei ole see nii, kõik minu mõtted. Neid on tuhandeid, mis nii või teisiti sind on puudutanud, on olnud õrnusest pakatavad või täis igatsust või hajusalt, leebed või asjalikult julgustavad või lihtsalt nukravõitu. Ei ole olnud mingit kega kibedust. Võib-olla oled sa sellest aru saanud, võib-olla oled sa esimest korda tundnud pisutki turvalisust, mitte lõhestatud ja ohtlikku jõudu. Olen lootnud, et sa tunned turvalisust ja rahu, aga iial ei või teada. Mõtlen kogu aeg ühte ja sama mõtet. Ingmar Bergman, katsu nüüd olla avatud käbile toeks. Anna oma naisele jäägitu armastuse absoluutse tunne. Katsu ohjeldada oma möödaminevaid, tühiseid, foobiaid, näiteks armukadedust, umbusku, kadedust ja nii edasi. Ja ma katsun tõepoolest karmilt ja hoolsalt peame oma hingeteraviljaaidas jaht ja armetud rotid kihutavad mööda seinu. Lõpuks on plats puhas ja ma heidan puhkama. Järsku kostab kuskilt nurgast tasa seid samme, midagi krõbiseb pimeduses jälle üles, luud pihku, sahmib ringi nagu napakas. Ometi ma tean, et kõik need rotid on välja hautud minu varasemas elus. Et need on mu kõige jämedamad kummitused möödunud ajast. Ma tean ka, et neid sureb praegu tuhandete kaupa ja ühel päeval on nad ehk kõik kadunud. Andku jumal, on midagi, mille peale mõelda, õhtupalves seoses sõnadega päästa meid ära kurjast. Ma kirjutan ja kirjutan. Nüüd kui ma ei viitsi enam oma üksinduse kurbust peita, tuleb mul äkki nii palju mõtteid pähe? Ei, üks asi on selge, meie mõlema elukutsed ei vii meid eriti efektiivselt kokku, pigem vastupidi. Alguses võib olla pinnapealselt, aga läheb vaja palju kannatlikkust mõlema poolt. Et suudaksime end arukalt ilusti ja ausalt selles küsimuses kooskõlastada. Seal on veel palju tegemata. Räägime sellest, kui sa koju tuled. Igatsen muidugi sind kallistada ja sind eemalt vaadata, vaikides sind vaadata. Kui sa minu juuresolekul teadlikuna või teadmatuna ringi liigud. Armastusega, see sinu järele, saad aru, kui palju immi immi on siis infory hüüdnimi kodus kasutasid? Ma eksisin, muidugi mitte Ingmar olnud reisil, vaid käbi oli reisil, sest alguses õendus Tutgarti saabumisel ase tähendab, kui käbi saabus tutvarti. Sest käbi oli palju nendel klaverikontsertidega ringreisidel. Ja tol ajal Ingmar pigem eelistas nii-öelda kodust Rootsi elue. Talle reisimine tegelikult üldse ei meeldinud. Ja siis sellepärast on need nagu käbi äraolekul kirjutatud kiri. No see on selline armastuskiri, mis on nagu täiesti nagu meeletult igatsev ja siit avaldub ka minu meelest väga hästi koguse painajalik maailm, mis Bergmani filmides on olemas kõik see kummituste ja ja mis need rotid olid. Sa oled rotid, on tema kummitused nii-öelda ette Malawi hirmud ja kompleksid, mida ta on siis nagu alati öelnud, et ta on oma kodust kaasa saanud need, et ta kardab nagu kartis oma isa ja ema põhimõtteliselt ta oli niisugune noh, nagu rangelt korralikus kodus kasvatatud laps, kes oli siis kogu aeg nagu maadluses oma oma selle tegelike soovide tungide ja siis oma selle kodanliku raami vahel. Et just see, see oli see Ingmar, nende paljude filmide aina lauapalli Aleksander näiteks ja nii edasi. Nii et ühesõnaga kõik need rotid on tema, tema nüüd halvad mõtted ja valvad kired ja ütleme, mida ta peab häbiväärseteks või ütleme, nagu isegi ütleksime võib-olla patusteks selles mõttes nagu kristlikus mõttes. Et ta on nagu võitlus ka mingil moel ju isaks kristliku usuga, eks ole, et inimese vabastamine mingitest hirmudest, kõrgematest hirmudest, nii et seal on muidugi ka need jah, või siis ka ütleme, seksuaalsetest, hirmudest näiteks tõenäoliselt. Aga kui. Kui palju teie meelest anus Alvar Bergmann enda filmidest nagu selle enda nagu kompleksi või selle enda minaga nagu tegeleb, et tundub, et väga-väga palju. Filmidega muidugi nii, et mida ajas edasi, seda avalikumalt isiklikuks läks, sest alguses tema viiekümnete kuuekümnete aastate filmid olid ju sümbolistlikult, et nagu väga üldistused ja, ja väga nihukesed võõrandatud keskkonnaga näiteks seitsmes pitser ja nõnda edasi. Eks ole, need on niisugused üldsümbolistlikud, filmid, inimene ja surm ja nõnda edasi, nii, aga mida ajas edasi, seda, seda rohkem ta oma filmides Läänes omaenda perekonnaelule eks ole, või noh, pesa just nimelt oma etappidele oma vanemate elust. Juba Fanny ja Alexander oli siis nagu see ütleme, üks niisugune noh, lapsepõlvekajastus ja mitte ainult võtsime siis ka siis ka need teised filmi, mida ei olnudki tema isegi enam lavastanud, vaid kirjutas filmi käsikirjad. See on üks hea tahe, on siis tema isa ja ema lugu, eks ole, hea tähenduses filmiseriaal, mida ei olnud mitte tema lavastuse, see ei olnud see, vaid vaid tema stsenaariumi põhines. Ja samas vaimusta tuli edasi ja siis oli seal erakõnelused, kõik need edasi tema vanemate lugu ja tema enda lugu põimuste pühapäeval lapsed kindlasti pühapäevalapsed, kus siis tema ise muidugi see üks nendest Ja kindlasti ka sügissonaat, kus on ka Käbi Laretei Käbi Laretei film on sügissonaat muidugi, jah, see on tõsi, see on tegelane ise, on ka puhtalt Käbi Laretei. Ta juba näebki välja selline Näitlejanna Ingrid Bergman oli tehtud ka peaaegu Käbi Laretei, eks, ja ja seal oli veel see, et kui Ingrid Bergmann mängis klaverit, siis klaveril olid Käbi Laretei käed. Nii et seal filmitrikk oli see, et Käbi Laretei mängis seda, mida see tegelane filmis mängis. Nii et ja seal seal Käbi Laretei, isegi kui seal on kirjutanud oma memuaaris ju seda, et kuidas kas mitte ei olnud nii, et tema reisikohvrid sellel Ingrid Bergmani või oli seal isegi koguni küsimus, et mis öösärki kannab Ingrid Bergman selles filmis, et sellest sama firma öösärke, mida Käbi Laretei kandis siis kuskilt Šveitsi firmalt ostetud mingi luksuslik, luksuslik öösel, ühesõnaga see oli väga palju, oli tema, tema enda mälestused käbist. Ingmar tegi filmiks Sügissonaat. Kuidas Käbi Laretei sellesse suhtus ja ja mis asja see Bergmann selle filmiga ajab? See on teema muidugi on kunstnik kunstniku selline kunstnik lapsed, kunstnike, perekond, kunstnike seostamatus, perekonnaeluga võimatus, võimatus, perekonnaelu, ütleme, egoism ja ütleme, kunstniku egoism ja perekonna altruism, et see on see ka lõputu võitlus, eks ole. Et see on kindlasti see teema, mis nende enda elus oli olemas. Väga sügavalt käbi käbi jättis kui põhimõtteliselt oma lapsed ju siiski nagu teisele kohale. Tema poeg Ingvarigaasis Daniel Bergman on, mis tõenäoliselt ka selle all üksjagu kannatanud ja tütar Linda kindlasti. Ja samuti Ingmar lapsed olid temale ka suhteliselt ikka võõrad, need jäid nende naistega maha kuskile tema elust ja ta ei olnud selles mõttes nagu perekonnaelu. Iialgi ei olnud tema esimene esimene prioriteet. Ja see on ka huvitav, et kui, kui lugeda kas või neid samu märkmeid või neid päevikukatkeid, mis selles samas raamatus mida, millest me neid kirju loeme, see, kuhu küll kodus kõik armastus, et seal ei räägita ja noh, räägitakse küll, kuidas ta tahab sünnitada seda, aga aga lastest väga ei räägita, küll aga on kogu aeg nende omavahelised suhted ja, ja siis ka lase klaverikontserdid kõik muusika, kõik see, aga, aga see perekonnaelu kui selline see väga tahapoole või noh, see üsna aimamatu. Ja siis see oli selline, nagu sellest süükompleksi läbi kannatamine ongi tegelikult ju see film Sügissonaat. Nii et selles mõttes on see tõenäoliselt seal kõikidele suurtele loomeinimestele tuttav teema ka. Et noh, ma ei oska paralleele lausa avalikus elus tuua, aga küllap tulevad kõik oma komplekse seal ära vaata vaata kui miks ma seda nii ei teinud, miks ma jätsin lapsenurgale võtame või kui ma pidin hoopis minema hoopis teisele objektile nii-öelda ja nii edasi, nii edasi, et käbi mälestusteraamatus on väikseid killukesi küll sellest, kuidas ta pidi oma esimesest abielust tütrega kohtuma ja laps ootas teda kuskil ja külmetas tänavanurgal ja tal oli ette nähtud emaga kohtuda, ka emal ei olnud aega ja umbes niimoodi noh, midagi sellist. Nii et seal niisugused asjad on muidugi kunstiks valatuna, need nii-öelda autobiograafilise põhjaga, aga suure üldistusjõuga No muidugi ja kõigi jah, olgem ausad, ega see sügisnoodis ema, kes siis oma lapsega kohtub, et et temas küll midagi väga palju meeldivat ei ole. No küllap see oli muidugi, ütleme, võimendatud üle antud juhul seal tehtud Vese invaliidiks laps, eks ole, et seal see üks tütar on ju invaliid ja see, kes Liv Ulman olnud on siis nagu see terve tütar ja haige tütar on peale selle veel. Ja siis hakkan seda olukorda muidugi nendel elus ei olnud, need olid tavalised tervise juures inimesed muidugi sai, tõid endaga elus hakkama ikka edaspidi kõik aga sealt võib tulla nihukesi, raskeid raskeid asju ja ja siis Rootsis on sellele sellele võib-olla rohkem tähelepanu pööratud kui, kui meil siin, eks ju, et Rootsis on see nagu lausa niukene avar teema, mida palju arutatakse ja nii edasi, et et noh, Ingmar tundis neid valupunkte, üldiseid, valupunkte ühiskonnas ja inimeste eraeludest, mis heaoluühiskonnas tegelikult ju halvavad selle heaolu kõige laiemas mõttes, eks ole. No mis on minu jaoks ka kummaline paradoks, et vaadates või lugedes Bergmani tekste vaadates tema filme, mis on huvitav, on see, et tema filmides aeg peaaegu esikohal naine, kes on selline tõeline kangelane et ta ei ole kunagi mingisugusel teisel kohal kuskil kedagi saatev tegelane. Pigem on need mehed seal sellised naeruväärsed ja naljakad ja kuidagi oma kummaliste hirmude ja kõige sellega, et pigem nemad ei ole tõsiseltvõetavad. Aga, ja mis on selle juures naljakas on see, et tõepoolest kui filmides on see niimoodi, siis, siis selle sellesama kirjavahetuse põhjal on ka väga selge see, et tõesti see meeletu do kirg, millega siis üks mees nõuab teise abielunaiste endale, siis saab selle ja siis hakkab mingisugune hirm, mingisugused rotid ja deemonid möllama ja mingil hetkel kogu see tähelepanu kandub ikkagi Ingmar Bergmani endale, ta justkui nagu nagu lämmatab Ma ise või et ma ei tea, kuidas Anu Saluäär seda kommenteerite. Ma lehitsesin parajasti samal ajal seda, seda raamatut kodus kõik see armastus. Ja see ei koosne mitte ainult Ingmanni kirjadest, vaid koosneb ka siis Käbi Laretei päevikumärkmetest sedasi ühesõnaga alguses Ingmari kirjad, mis on säilinud ja siis tulevad nagu põgusad päevikumärkmed sellest samast ajast, nii et see on meie ainuke. Kas pole arvamus. Ja siin ma näen just sedasama, mida, mida te just ütlesite seda, et kuidas ta tugevate naiste ees tunneb teatud hirmu ühes enamasti tema elus on olnud tugevad naised, tema siis vanaema veedame, teame Fannisti Aleksandril oli võimas, võimas naisterahvas, esineb ka pühapäeva, lastes mõnes teiseski käsikirjas. Siin ma näen ühte kohta just immi helistas Siliansburgist, me ei tea, mis, mis aasta nüüd see täpselt on, aga see on juba. See on ikkagi juba abi roojast, jah. Siis vilgub Sherman, kes oli üks Rootsi režissöör, on, oli öelnud, et ta tunneb minu eest teatud Uuedust. Nende kuninganna like naiste ees. Käbi käbi ees, nende kuninganna like naiste ees tunnevad hirmuga teised rootsi suured filmitegijad. Viimasel ajal panen sedalaadi sõnad kõrva taha ja lasen neil endale jõudu anda, ehkki need on ainult sõnad. Aga see, mis immi kirjutab minu tööst, liigutab mind sügavalt. Ma ei tea veel, mida ta kirjutab, aga ta kirjutab ja seda õigupoolest ainult sellepärast, et nägi, kui vaevatud ma olin minuga tehtud rumalatest intervjuudest. Nii et ühesõnaga seal samal ajal ta tajub seda austust enda vastu. Aga miski ei kompenseeri enam seda vähehaaval kaduma hakkavat armastust seal, niiet Ingmar säilitab oma austuse tema vastu elu lõpuni muide väga vägagi elu lõpuni, nii et viimastel eluaastatel nad on veel kaks vanainimest seal koos forell ja vestlevad ja vaatavad koos filme ja mängivad klaverit nii-öelda ja nii edasi. Aga huumoriga oli nii, et kui sa armastuseta palavik kustus, siis tekkis uus jumaldamis objekt, uus võimas naine, keda, kelle poole teda tõmbus. Ja see huvitaval kombel sealsamas raamatus, see protsess on meil näha, laps sünnib ja Ingmar huvi kustub ja ta on seda korduvalt öelnud, laps sünnib ja siis on nagu mingi muu asi juba, see ei ole enam see naine, see on juba nagu laps võtab selle naise temalt nagu ära ja ta läheb ja armukuuesse naisesse seal Ingmar juurest nagu reegel, peaaegu absoluutselt. Mulle meenub kohe need libulmani mälestused, et seal tegelikult see muster kordub täpselt samamoodi. Just see just seepärast, ja see oligi vist minu teada see käbi abielu ajal tekkiski see lugu vaikuse filmimine seal forell ja siis sealt algaski lugu liigolmaniga. Et ja see on jälle sama nähtus täpselt. Ja siis sünnib laps, sünnib linnulman. Ja linnulmal põgeneb, vili vulmal, põgeneb sealt saarelt, ta tunneb, et ta enam ei saa ingveriga koos olla, sest enam ei ole, see kõik on muidugi muutunud. Ja selles mõttes see, see armastuse muster või see niukene armastus ajalugu järjest ja järjest kordub Ingmar puhul. Aga sellest on saanud mõlemad naised, tohutu impulsi nii-öelda sellest on saanud Käbi Laretei oma oma kirjandusliku tõuke, ma ütleksin täiesti Ingmari mõjuline on tema kirjandus, looming või tema autobiograafiliselt raamatut, on tunda, et nad tegeleda tegeleb sedasama auto psühhograafiaga nii-öelda või sedasama eneseanalüüsi ja süvahoovuste analüüsiga nagu Ingmar. Ja sama avaldub Liivulmanni loomingus sealsel filminäitlejale, eks ole, ta ta teab, mida Ingmar ootab ja ta täidab seda rolli isegi siis, kui ta ei ole enam Ingmar esimene armastus, eks ole. Paaridest, kuidas nad elasid koos seal saarel ja siis tõepoolest see Ingmar Bergman olija muutus järjest rohkem selliseks kontrullid riigiks ei lastud isegi seda libulmanit kodust eemale, ehitas mingisuguse. Noh, ma olen seda aeda näinud, see on tõesti üle kahe meetri kõrgune kivi aed, et et isegi sealt ei lasknud enda naist välja külasse, et noh, selline maniakaalne ikkagi. Ja sama, samal oli ahvi omal ajal, siis täpselt sama lugu oli ju käbi kaasama moodide vaevleb, vaevleb oma, oma rottide, oma hirmude küüsis edasi. Aga see on tühine, erilise jõuga inimene tegelikult ka, eks ju. Et kui palju inimeste elus on, ütleme viiel-kuuel korral see asi kordunud, eks ole. See tõenäoliselt inimesed elavad seda üle võib-olla üks kord elus, kaks korda elus, eks ole. Aga Kati, Ingmar oli selline meeletu tundetugesid vulkaan, ütleme, seal on kõige parem ütelda vist jah, tunde, vulkaan üks aeg-ajalt jälle purske selle, ütleme kolme-nelja aasta tagant oli ta jälle uue kire kütkes ja ja, ja andis jälle uusi loomingulisi impulsse, nii et seda saab ütelda, et see on eraelus võib-olla kibe ja valus. Aga loomingulises mõttes on see võib-olla edasi viia. Kui nüüd võtta, lugeda see viimane kiri, mis võtab ka tegelikult hästi toredasti kokku selle, et nagu te alguses ütlesitegi, et nad jäid väga headeks sõpradeks, ikkagi, Jah, see, kui kõik need elupõllud olid möödas, kõige truum, öelnud on möödas, siis, siis Käbi Laretei käis sageli suurel saarel temas, talle anti isegi üks omaette majakene seal võrgus kohas. Ingmar oli seal palju erinevaid hooneid ja filmisaal ehitati sinna, mis, kus, vaadati koos filme siis ja sai kontserte, klaverikontserte korraldada ja kõik ja, ja kasutas seda päris usinalt, seda seda suve kohta. Ja aastal 2001 10. juulil 2001 on kirjutanud Ingmar käbile viimase kirja. Ta suri küll 2007 alles, eks ole, aga, aga siin-seal see oli just see aeg, kui ta saadab nagu sünnipäevakingiga, skeptiline, 14. juulil sünnipäev, neil ühine sünnipäev, 14. juulil mõlemil sünnipäev ja see oli ka nende üks nende nagu maagiline sideneil, tundus, et nad on ühel ja samal päeval sündinud, et seal nagu teineteisele määratud ja nõnda edasi. Muidugi aastaarvud olid erinevad. Ja, ja aga siis 10. juulil siis neli, neli päeva enne käbi ja tema enda sünnipäeva on ta kirjutanud käbile kirja kõige armsam käbi. Siit tuleb lubatud sünnipäevakink, palju õnne. Seekord ma kirjutan sulle, sest mõnikord on telefonis raske rääkida ja me langeme kergesti laiali valguvatesse, vaidlustesse, mis piinavad nii sind kui ka mind. Tunnistan, et lähen liialt hoogu ja ebaselgus ärritab mind alati. Teatris on seal väga hea, aga mitte sinuga vesteldes. Ma hakkan kuratliku energiaga pihta ja hirmutan su ära. Peaksime olema ettevaatlikum, ma ei ärritu, niisiis mitte sinu, vaid olukorra peale. Jätame nüüd selle teema. Sinu tublid poisid, kes juba siin foorumil sind ees ootavad, aitavad sind kindlasti kõige parem paremini. Ja mina ei topi oma pikka nina. See läheb muidu aina pikemaks sinna vahele. Luban seda. Mõtlen palju vananemise peale ja sellele, et tegevusväli muutub aina ahtamaks aina kasvava ebakindluse peale vigade peale. Epiloog tuleb kindlasti märksa ebameeldivam, kui varem mõeldud sai. Kui sellele üleüldse mõeldud sai, milles ma kahtlen. Aga ei tohi paanikasse sattuda, tuleb leppida kitsamate piiridega. Sulgudes näide, müüa foorum kõik maha peale kirjutamist are niidu temba Jahammashi. Kõik maha, seda neli kohta, olles ette, muidugi ta mõtleb, tuleb osata ka Draamateatris lõpp peale teha, enne kui nad mu välja kannavad ja ukse tagant kinni panevad. Tuleb leida midagi positiivset, isegi väga väikeses. Nagu keegi on öelnud, ka põrgus tuleb ennast mugavalt sisse seada. Sellest on kaua aega, kui sa viimati minut kirja said. Vaata nüüd seda, kui lahket ja üsna õrna südamelist kirja. Ma olen tõepoolest sinu sõber. Tahan sind aidata, nii palju, kui mul võimalusd on. Kallistan Ingmar. Tänases saates rääkisime Ingmar Bergmani kirjadest Käbi Laretei eile saates oli külas Anu Saluäär. Saate panid kokku Maris Tomba ja Urmas Vadi. Kõike head ning kohtumiseni.