Tere, hea kuulaja saade, originaal ja koopia tähistab väikest eeljuubelit, meil on käes üheksast saade. Üheksanda saate külaliseks on aga meil Karl Madis. Tere Karla. Tere. Kalla ma kutsusin siia sellepärast, et esiteks kallal sai terve plaaditäis kaveretatud lugusid, ehk siis järeletehtud lugusid valmis, et asja. Aga samas ka Carlan ju laulnud ansamblis karavan algusest saadik ja karavan tegi ka selliseid järeletehtud lugusid, kuigi teil olid ju omad autorid kõvasti olemas? Jah, omal ajal oli Agu Tammeorg kirjutas ja mõned lood kirjutas pundar ja Saluveer ja põhimõtteliselt oli olemas. Nii et eriti laenulugusid, nagu oleks olnud vaja võtta. No ilma laenu lugudeta ka ei oleks saanud, sellepärast et noh, pärlipüüdjat ei ole eesti, eesti autoritelt sarnast lugu ei ole teinud, mis nii hitiks läheks. Püüdjast me täna ei räägi, sellepärast et tõesti võib-olla äkki kuulajatel on vihjeid, kas keegi oskab öelda, mis oli selle laulu omaaegse originaali esitaja nimi olen otsinud küll kõvasti ja tegelikult pole leidnud ise ta saada ikka siia Vikerraadiosse Jaandunutelguluateerium tee peale näiteks meili peale hakkame siis vaikselt pihta, ma siin kaks plaati leidsin karavanikogumikud punast ja musta värvi ja üks lugu oli siis lugu, kui garamonis oli ka selline tore naissolist nagu Leila Miller vist Valdo Randpere kaaliga kambas. Ei, Valdo, kambas küll ei olnud, aga, aga sõber ta oli sõber ja Valdole sai jah, mõned põhjad salvestatud, et ta siis laulis koos karoniga. Külaline, no vot ja üks lugu ongi, kallis poiss, paki asjad ehk siis kodust ära. Ja mäletad, selle lood, mäletan Väigemist väga hästi mäletan, noh, see sai korraga peale lauldud nii nagu karavanile oli õpe, ground oli, oli väga tugev, et me võtsime kõik kokku ühe ühe mikrofoni juurde ja laulsime aga peale ja ja siis läks, läks põhi. Aga kõige parem oli see, et, et see oli ikkagi, tahtsin sinna jõuda, see oli ikkagi õige tunnusmärk sellele, et ma ei tea, kas kas keegi teadis ette, et nad lähevad ära igal juhul pärast tuli välja, et see lugu keelati ära, et see oli nagu, nagu selle teadmisega kirjutatud, et nad põgenevad ära. Nii et võib-olla nooremad kuulajad ei teagi, et Leila Milder ja Valdo Randpere, kes siis olid tollel ajal abielupaar või siis vähemalt koos elasid. Ja nemad just pärast selle laulu lindistamise pakkisid käsiad ja lasidki alasidki jalge NSV Liidust sinna Rootsimaale ja pluss veel see põleta sillad selja taga just ja, ja siis Punase Risti kaudu, siis said nüüd oma tütre tütresed jah, järg järele, aga see võttis ikka aastaid just see, et igavene suur tragöödia, aga laul iseenesest on ju vahva praegugi kuulata ja kust te selle originaali leidsite? No see oli sel ajal ikkagi väga tuntud maa diversioon mille järgi me selle loo tegime ja teksti tegi sellele Valdo Randpere ise ja jõuda siis ikkagi midagi teadis. Nojah noh, meenutame ka sellist ajalugu, siis küsi ta käest, ta on nüüd Eestis ja ta on Eestis IBM-i esindaja ja selles mõttes täiesti täiesti üks külaline, kes võiks tulla siia, ütles aga meie praegu oleme juba juttu rääkinud karvaga ja mängime siis kõigepealt koopiate ehk siis laulu kodust ära ja seejärel ansambel maad ja loo Nimimumises. Õu, poi. Ütleme Vene ajast hüppe Eesti aega 95 oli aastaja Karla laulis väga ilusti laulu lindi külge uinu väikemees on selle nimi ja see pole ka jällegi meie oma heliloojate looming. Jah, täpselt autorit ma vist praegu ei suudagi öelda, aga, aga ansambel maikale Lonstroc oli see, kes, kelle järgi seda laulu tegime, kellel see punt meeldis. Nojah, sest et nende vokaal on ju väga sarnane Taanile? Loomulikult meeldis. Seda oli lihtne maha võtta. Jah, noh, keeruline ei olnud, aga aga ma arvan, ma kardan, et seal neid laule võib-olla nii palju ei olnudki, et tunda on, et on nii perfektselt lauldud, et nagu oleks ühe ühe mehe poolt lauldud. Sina ju suur vokaali asjatundja koos karavan, aga tegelikult on ju, ma tahan, mitme koorus ehk siis noh, ma ei teagi, eestikeelset sõna vastet sellele ühislaulmine ja ühiskonna lauluhääle kõlamine on tegelikult kuidagi maitseka kuidagi Lugavam elusam, kui on, et üks mees võib laulda ka ju mitu korda ja kas või seitse-kaheksa korda. Just nii nagu ma uue plaadi peal tegin, tegelikult karavan vaata, laulis paremini. No ütleme, ütleme garaanil ei, tuld, kapsast välja ja ütleme nii. Ja muidugi veel, kui vokaali kohta rääkida, siis minu meelest eriti hästi kõlavad kokku vendade hääled, seal on mingi väike sarnasus, seal on jah ja veel, aga sama samas nad ei ole ka päriseks. Võtame kadunud Tarmo Pihlap ja Priit. Küll nendele ilusat koorid, võtame Urbideks. Murbid, eks ju. Super ja laiast maailmast võime ka noppida väga palju selliseid vendade puntidel chis absoluutselt ja noh, kõik ju klapib hästi ja need hääled, harmoonilised helid, kuidagi lood eriti särama vendadel ja õdedel ka. Aga mis siis ikka kuulama sisse laulu uinu väikemees ja Mike Lõõnes. Bändi loo nimi oli kuidas flipping Child slipi Michael ikka niimoodi, et karavan emme ja Maicel. Niimoodi jätkame originaal ja koopia Saadet Karl Madison stuudios rääkimaks ansambel karavani ja pärast ka siis natuke enda tegemistest jõuame siis loo juurde, mille nimi on varem või hiljem jälle oled seda laulnud, selle prints seal vist teinud seda mitu korda ja see on teine versioon. Tegelikult ei, vist ikka teine. Aga miks tehakse laule ümber? See Blu esitus oli lihtsalt niivõrd värske ja niivõrd kaasaegne, et see hakkas mulle väga meeldima, kuna see lugu on mul kogu aeg väga meeldinud algusest peale toni esituses, kui, siis ükskõik milline teine kaver, nii et esimese variandi tegite mille järgi ei teinud esimese variandi tegime Eltoni loo aga, aga oma nägemuse ja see oli tegelikult selle Blou nägemusele palju lähemale, aga see oli oma viis, kuus või seitse aastat varem. Upload oli järgi, nii et jaa, jaa. Liu järgi võttes noh, seal seal kuna pluus on, no ma ei mäleta, kas kolm või neli lauljat siis ma pidin kõik need, kõik, need erinevad hääled üksipäini laulma, et see tundus nagu väga värske sellest neegrilist mõtlemist neegri neegrimõtlemist sel ajal minul ei olnud, et olen suutnud seda laulu nii huvitavalt nagu bluudega. Nii et varem või hiljem ja siis ansambel bluuuu koos Elton Johniga teinud siis selle originaalversiooni ütleme jah, mille järgi siis sina selle jah, ja see teine variant ja mis selle originaalpealkiri oli solist, sims, piida vööd, pika nimega laul, aga sulle sellised ballaadilik lood nagu rohkem lähevad peale, mulle meeldib, kui on hea meloodia, jääb et kui meloodia hakkab hinges niimodi kriipima, et et silm tõmbub niiskeks, siis, siis, siis on see väga hea meloodiaga. Selge, kuulame ja kuulaja otsustab, kas on väga head meloodiad, et karvapidi seda lugu juba isegi kaks korda lindistama. Kõigepealt siis karavani variant varem või hiljem ja pärast bluu ja Elton John ja loost juba teate meie jutu järgi päris palju neid kuulama. Taarja maalin veereb. Palm. Vanaema oli ikka. Parem kui köita. Nii, ja nüüd oleme jõudnud sinnamaani, kus Karl Madisel läksid. Noh, Karl Madis nagu kaks suunda loomulikult karavani laulad ja käid ikka kogu aeg ja see uus plaat on just endale, aga samas sa oled ka nii-öelda sooloesinemisi just, not mees nagu orkester. Jah, nii nagu vaja, nii teeb. Ja nüüd just äsja on minu käes on ikka ilusat roosat varjumiks, roosa kunstniku nägemust. Ei värvi nägemus oli minu enda oma, sest et need meloodiad on roosad. Jah, ütleme nii, et nad on imeilusad. Valgrelikud. Ja Valgre on ju ilus sinna nagu mingit räiget räiget punast või musta ei tahaks üldse panna. No igal juhul jutt käib siis Karl Madise ja karavani täiesti uuest plaadist, mis on eelmisel nädalal vist umbes ilmus aprilli lõpus taevalik meloodia ja see on suur sügav kummardus sellisele mehele, nagu näed, king Gol. Ja mis mulle eriti selle plaadi juures meeldis, on üks lugu, millest ma võib-olla on ta mikrofoni kinni olles rääkinud, on lugu mille, mille järjekorra number number 11 selle plaadi peal ja ema järve veel. Ja miks mulle see lugu meeldis, vaid vaat sellepärast, et kasutanud siin oma vanemate abi. Räägi seal jah, ja ja see oli jälle selline juhuste kokkusattumine, ma ei oleks seda kasutanud, kui kui juhuslikult ei oleks mänginud seda täpselt samas helistikus. Et siis oleks raske olnud kasutada nii, aga kuna noh, kuidagi oleks ära nojah, aga ta poleks olnud see, aga kuna nad laulsid oma 30 aastat tagasi seda täpselt samas helistikus, siis ma mõtlesin, et, et see on märk sellest, et see tuleb ära kasutada. Ja sai lindistatud kodus kunagi tavalise lindimaki peale. Ja õnneks mul oli seal lint alles, ma laenasin laenasin siit telemajast ühte lindi makki, kuulasin selle lindi läbi. No ausalt öeldes klimp oli kogu aeg kurgus, sellepärast et ema-isa on juba juba läinud siit oma oma 15 aastat. Ja, ja siis, kui ma selle looni jõudsin ja sain aru, et, et see, see peab sobima täpselt selle laulu sai pandud natukene süntesaatoriga sellist müstikat ka sinna, mis nagu kujundaks heliliselt selle täpselt nende mõtetega nagu, nagu mina selle peale mõtlen, natuke väike tervitus teispoolsuses just täpselt ja, ja lõigatud sellele loole otsa ja nii ta nüüd jäi, et minust sobib. Kuulame siis ema järve veel karavani varianti ja siis pärast seda originaali ja Natkinkowl. Abil katmas taevaveere pikki varje te ei laabu. Kustu päike, ma udu lilli, kloor. Ülikooli haigla. Lina kuulatale. Loodustule. Ka IRA, miks ära kaste pisara, sa tuule hiilgi onudel põlispuure? Ka Iraapiksana kast pisara, aga tuule hiilgi ootel. Põlispuude. Tuule hiilgi ootel. Põlispuude. Tuule riiulgi. Te koera teiste 13 nii see originaali pealkiri, ma usun, et, et see on õige. Nii ja läheme edasi, siis võtame veel kaks lugu, siis laseme sul minna oma teed ja kolm kaunist sõna on üks selline dress palabras lugu, mis on sulle hinge külge jäänud, miks just see noh, jälle jälle meloodia. Selle plaadi peal ei ole ühtegi halba meloodiat, et see on see, mille järgi ma valisin, oleks võinud terve saate teha absoluutselt terve plaadi ära mängida. Sest mina rõhun just selle selle meloodia peale, et seega kas ja kuidas mina laulan, sai oma seal üldse tähtsust. Tähtis on see, et noored peale tulevad lauljad leiaksid head muusikat kas või plaadilt ma olen käinud väga palju žüriides hindamas ja olen endamisi küsinud, et kust nad võtavad sellised kohutavad lood, mida laulda väga tihti, muide. Ja see olekski just see, et valige sealt neid meloodiaid, et need on alati igas olukorras väga head. Ja see iva annab suure plusspunkti ka noore laulja esinemisse, kui ta õige laulu vaid loomulikult näitab üles head maitset ja, ja minu arust see on ju asi number üks laulja juures. Aga nüüd siis kolm kaunist sõna ja siis kõigepealt karavan ja siis. Elus hetki ei. Meil üksi olla. Kilo. Sujuv seire. Bla Olav meil pulmamudel. Ega? Glen ja lubanud et su sõlmis Laastanud jasmiini ja. Soolane mis andis ja. Jessas ala, habras. Soolane. Mis andlus ja jätkas Malabras? O. No ja viimane lugu, mida me siis karvaga räägime, on lugu, mille nimi on väga lakooniline ja lühike, ilmselt. Mis sa selle loo kohta ool, Ui nõu on siis loo originaalpealkiri äike, nakinkov? No jälle samad sõnad, et ilusamat meloodiat on jälle raske leida, kuigi maailm on väga ilusaid meloodiaid täis ja väga palju tehakse ka juurde, aga väga tihti tehakse rohkem neid, millel seda meloodiat ei ole. Või, või ma ütleks nii, et ma laulan seda endamisi vahest siis kui on kurb meel, siis ma laulan, see, see tekst ja meloodia läheb nii hästi kokku ja noh, nad on kõik enam vähemalt tõlke tekstidelt. Endamisi laulan siis, kui on tuju nukker, tuju nukker. No päikse välja räägime veel tekstidest. Kaveri lugudel on vaja kindlasti väga häid tekste. Mis sina arvad, kas Eestis on häid tekstikirjutajaid? Ma arvan, et on ja minu jaoks kõige tähtsam on see, et, et ta ei oleks mitte sõna-sõnalt tõlgitud, vaid et see meeleolu, et sa tunne jääks samaks, see, mida on tahetud inglise keeles öelda. Et see, see tunne tuleks ka eesti keeles välja, see on nagu see põhiline. Ja muidugi teine asi, mis on väga tähtis, ta peab olema väga hästi laulda. Et selliseid konarlik ütlemisi noh, need ma olen alati püüdnud ära lihvida, kui, kui mõni tegija ongi teinud natuke korralikult teksti. No kes on ilmselt eestikeelse teksti autor Kaagotkas siis ei ole midagi muud kui tervitused ka eestitekstide kirjutajatele. Ma tean, et päris raske on leida häid teksti, kirjutati häid tekste ja just paindlikke tekstimeistrid, kes saavad aru, et, et see lugu läheb näiteks Vello Orumetsale, Ultima Thule, eks ju. Et suur vahe muidugi väga suur. Et nagu ei sobi või nagu ei saa või ei ole võimalikke laulda. Õige, et kahjuks Heldur Karmo on läinud, kirjutab seal kuskil üleval omasid tekste uusi tekste, aga saadab meile mõtteid ja saadab meile mõtteid. Igal juhul läks väga nukraks juhtunud, aga aga aitäh sulle, Carlajate said tulla ja kes siis on järgmine laulja, kellele kummarduse teed? Ma ei tea, eks ma peaks natukene nüüd vahet ja mõtleks rubla pigem suubili plaatidele. Jah. No selge, ilusat kevade jätku sulle ja sulle ja, ja kõikidele kuulajatele siitpoolt siis lugu ilmselt kõigepealt karavan ja siis Nadki Kaul originaal. Niisiis. Mille meik savikihid ei soovi? Soov olla? Suuna. Sõma Meipas. Saade saigi läbi aitäh Karl Madisele karavanile. Need kõik originaal ja koopiasaated on järelkuulatavad ka Eesti raadiointernetileheküljel. Kohtume kunagi tulevikus saategi Jaanelgula.