Tere õhtust, keskega, ta kuuleb. Meie tänaõhtune saade kannab pealkirja inimhääl. Koos inimese sündimisega sünnib maailmaga inimhääl. Inimhääl. Instrumentide kuningas on tänapäevani kõige huvitavam kõige kütkestavam instrumentide seas. Isegi kõige täiuslikum instrument jääb temast kaugele maha. Inimesed mõistavad 11 helide abil. Helides väljendub nende võim ja mure. Ütle midagi, et ma võiksin sind ära tunda. Nõudis Sokrates. Laula, et ma võiksin otsustada sinu kui kunstniku üle diktsiooni häälevarjundite emotsionaalsus järgi, mis avavad sinu hinge. Sinu tunded. Tallinna Tõnismäe haigla kurgu-nina-kõrvaarst Aime esse. Oma mõtete tunnete ja täiteväljendamiseks tekitab inimene hääleaparaadi abil erineva kõrguse valjusija tämbriga, helisid, häält. Sellised häälitsused nagu köha, aevastus, karje võivad tekkida nii tahtelised kui tahtmatult inimene häält tekitab hääleaparaadi abil. Hääle kõrgus sõltub häälepaelte võnkesagedusest, mis on omakorda seotud häälepaelte pikkusega. Avaldab ka häälepaelte pingsus. Jaaguari pealisse asend. Kui kõripealisasetseb allpool on hääl madalam ja kõripealise kõrgeima asetuse puhul tekib tunduvalt kõrgem heli. Hääle valjus on seotud väljahingamise tugevusega. Hääle värving ehk tämber tekib hääle ülemtoonide lisandumisel, niinimetatud põhihäälele. Ta ümber sõltub soost, vanusest ja ka muidugi hääleseadest. Eristatakse kõne, häält ja lauluhäält. Kõne hääl oma arengus läbib järgmisi staadiume. Vastsündinul ja rinnalastel hääl erineb vaid tugevuselt väike laps räägib kas valjusti või vastupidi, tasakooli ealsitel lastel hääle diapasoon laieneb. Nii helide, kõrguse kui ka jõu poolest hakkab formeeruma konkreetsele häälele omane tämbri mis, kui, nagu reegel ei muutu praktiliselt terve elu vältel. Täiskasvanud inimese häälele on omal laialdane helide diapasoon, mis võimaldab moduleerida helisid kõrguselt ja jõult et anda kõnehäälele. Kõrge ilmekus aste. Laulmine kujutab endast muusikalist kõnet. Vastsündinuid ja väikelastel lauluhääl praktiliselt puudub ja hakkab kujunema eelkooli eas. Lauluhäält Me peame eristama kaheks tavaliseks, see on kõikidele inimestele omaseks Alex ja professionaalseks lauluhääleks, mis on saavutatud spetsiaalse väljaõppega professionaalse lauluhääle kõrgus diapasoon on avar, kaks ja vahel isegi enam oktaavi hääl on jõuline, kauni tämbri ja hea diktsiooniga. Maas. Kõiki inimesi, ennekõike lauljaid ja näitlejaid iseloomustab nende hääl. On palju üksteisele sarnaseid hääli. Kuid vaevalt leidub kas või üks inimene, kelle hääl sarnaneks teise omaga. Kuulus Abd Kallooni, kes pühendas kogu oma elu flosoofisele mõtisklustele laulu, kunsti üle kirjutas. Kõik maailmaööbikud laulavad igavesti sama armastuslaulu kuid ainult vähestel on selleks kõik harduse mure võimu nukruse vahel isegi meeleheitevarjundid. Tallinna Viktor Kingissepa nimelise draamateatri näitleja Maila Rästas Mul oli väga, võrdlemisi meeldiv lauluhääl. Ma laulsin väga kõrgelt ja mind suunati Karl Leinus elaste koori laulma. See oli pioneeride palees tol ajal. Ja siis juhtus niisugune asi, et tuli häälemurdeaeg ja tahes või tahtmatult ma hakkasin madalamalt laulma ja ma ei saanud enam nii kõrgelt laulda, tekkis hirm, et mind võidakse panna teise välde ja siis ma pingutasin oma häält üle. Ja proovisin Reelika laulda kõrgelt ja siis juhtus niisugune asi, et ma ei saanud enam üldse rääkida, kalauda see on siis hääle kaotamisest. Siiski aeg-ajalt tuli mul taga, siis kadus jälle ära, ma olin selleks liiga noored taibata, mis see tähendab. Kui ta ikka niimoodi aasta möödudes tagasi tulnud, võib-olla isegi kaks aastat, siis hakkasin käima, arstide juures sain süste. Põhiliselt kästi olla, vaipu vaidlema muidugi ei olnud ja kõige kurvemaks läks, asi võib olla ühesõnaga keskkooli lõpuklassides, kus oli niimoodi, et hääl tuli, läks ja oli isegi, kuid kus ma ainult säin kähiseda ja ei oska mõelda, kui õieti sai küpseks. Minus see tunne või teadmine, et minu edaspidine elu peab olema seotud lavaga teatritegemisega, eksamikomisjoni küsimustele, mis häälega on, vaatasid selgelt silma sisse ja valetasin häälon momendile ära. Tuleb tagasi, jah, tuleb. Muidugi ma ise teadsin, et tal ei ole kuskilt tulemas ja siis hakkas ühesõnaga pingeline periood, kus ma. Tagasi siis hakkasid igasuguseid koduseid ravid enne arste, ma võin öelda, et mis ma kõik selleks ei teinud. Mäletan, et soovitati, et keegi oli kuskil hääle tagasi saanud, et olid Petrooliumiga kuristanud neuroli sellelt püksi vähema lausa neelasin petta, olime ajas oksele ja kõik aga häälika tagasi tulnud paremaks ei läinud. Siis soovitati mul vaikida. Iseloom on mul niisugune, et väga raske on vaikida. Eriti veel nendes aastates vaikimisest ei tulnud midagi välja, hääl tagasi ei tulnud. Siis hakkasid minu retked arstide juurde. Rajooniarsti juurest sain võrdlemisi lakoonilise vastuse. Noor tüdruk, nagu ma olin, tulin sealt nutuga tagasi rajooniarst, ütles kurguarst, tähendab, et sellega mina kunagi elus tööle hakkama ei saa, ärgu ma sellest unistagu. Milleks ma pean häälega hakkama tööle, kui ma võin hakata tega joonestaja. Aga mina ütlen teile, härra et mina ei oleks kunagi jalgu alla saanud, kui teie ei oleks lubanud mind oodata. Aga kui teie ütlete, teie ole seda tõsiselt mõelnud, siis ma kahetsen, et ma olen nõnda uskunud. Sest siis ei ole mul vaja ei neid jalgu, jumalat ega Jeesus Kristust. Mitte midagi ei ole mul tarvis, kui teie ei ole seda tõsiselt mõelnud, mis ma siis oma jalgadega teen? Siis õieti ma õppisin, nagu hakkasin õppima ümber hingamist, siis algas töö hääle juhtimisega hääleseadmisega hiljem harjutused muutusid mulle niivõrd omaseks, et ükskõik kus ma ka ei kunud, kui ei olnud näiteks tänaval inimesi või kodus mingisuguseid toimetusi tehes. Siis ma tegin oma harjutusi, ma kontrollisin pidevalt, ka seal on õiges kohas. Aga see võis muidugi teistele olla, ehkki naljakas pilt, aga minul oli see täiesti omaseks saanud. Ja see ei nõudnud mul tänav niisuguseid igahommikusi. Pidevaid treeninguid ajal ilmus raadiosse imas omak jääl. Ja see tekitas minust tõelist vaimustust. Sest selline hääleulatus nagu temal oli hästi kõrgelt hästi madalalt. See viis mind mõttele, et võiks välja minagi arendada endal endas just neid registreid, mis ei olnud mul korrast ära. Minu räägitav register kähises, aga kõrged ja madalad noodid olid mul olemas. Ma hakkasin suunama teadlikult oma häält madalamaks, et rääkida siis madalamas registris. Selleks ma tegin ka harjutusi. Surusin oma häält alla, siis ta läks mul jälle valesse paika, valesse kohta. Ja nii hakkas minu ühesõnaga hääl, mis oli mul enne 13 eluaastat kõrge. Kõrged noodid hakkas muutuma madalamaks, mahedamaks. Ja aja jooksul hakkas, käin jääma nagu vähemaks ja nii ta aja jooksul hakkaski nihkuma paremasse paika, kas just õigesse paika, kus meil see õige paik on, kes seda teab. Aga ikka paremasse paika ta läks teatrilaval. Minu kõige armastatumaks osaks on Tammsaare kiina, inimeses ja inimeses. Ja mulle väga meeldib. Mida ütleb Tiina Oskarile. Ta ütleb nii. Mõtlen juba mitu mitu aastat ühte ja sama asja. Ja ma usun kindlasti jätkuma niimoodi edasi, mõtlen siis tulepsi viimaks ometi kätte. Kui inimene nii väga midagi tahab, ega ta siis seda ei jäta. Mis on enimäel? Ma arvan, et sellele oskavad arstid ja igasugust muud targad inimesed palju täpsemini vastata, mis asi see on? Igatahes seda siiamaani ei teata veel, täpselt mitte. Mis selle hääleaparaadi liikumapanev. Sellepärast et algselt räägiti, oli niisugune aruned, õhk paneb vibreerima häälepaelad, aga nüüd tuleb välja, et õhk ikka päris ei pane ja ka mitte ehk ainult võimendab nende häältepaelte liikumist. Ja nagu prantslaste ja viimased uurimused on näidanud, et et häälepaelad paneb liikuma siiski kesknärvisüsteem ja õhk, ainult neid siis võimendab, ma võin rohkem rääkida muidugi sellest mis häälega annab teha. Riikliku akadeemilise ooperi- ja balletiteatri ooperisolist Hendrik Krumm. Mina olen arvamusel, et nendele inimestele, kellel on looduse poolt antud normaalne keskmise tugevusega hääl ja kellel on parasjagu musikaalsust, nendest kõigist on võimeline teha lauljad. Arusaamine on just selle laulja häälesuusse, mina nagu ooperilaulja on arvamine, on see, et nagu Itaalias mul maestro parra ütles, et kõigepealt peab olema resonants resoneerima hääl, et see üldse kanduks saali ja et ta jõuaks kuulajateni siis, kui juba hääles on olemas resonants siis on võimeline ka panna sinna sisse igasugusest diktsioonid ja asjad ja see kõik kandub juba siis saali. Muidugi, need nõuavad kõik omaette tööd. Aga minu meelest vale on see arvamine, nagu mõned pedagoogid ja tihtipeale režissöörid ja niisugust inimest nõuavad kõigepealt diktsiooni. Siis kui resonants ei ole ja kui resonants ei ole, siis võib selle suuga artikuleerida, ükskõik kui palju see ikkagi ei lähe saali. Nii et see on üks asi. Teiseks on, on peaasi, et kui rääkida nüüd üldse nendest hääle varjunditest ja võimalustest, siis ooperis on see hääl välja kujunenud niiviisi, et ta peab kõigepealt olema suures saalis kuulda. Need põhilised nõudmised on. Teiseks on see asi, et ooperilaulja hääl vaatamata sellele suurele jõule, mis tal on tarvis selle jaoks, et seda häält siiski nii resoneerima panna ja täita näiteks suure teatrisaal selle juures pead all selle hääle, see ei tohi olla tunda niisugust tehnikat või tehniliselt mingisugust pressi või jõudu või see peab jääma sama loomulikuks, nagu see inimene laulaks sosinal mikrofoni sisse, nagu näiteks laulavad, ütleme, estraadilauljad. Ja sellepärast tulebki minu arust üks asi, mille pärast näiteks ooperilauljaid on raskem nagu estraadil ennast läbi lüüa kui estraadilaulja, sest estraadilauljal on väga kerge teha igasuguseid Sõrve. Ja siis ma kuulsin ise üks päev, kui Tõnis mägisin televiisoris esines ja ütles, et, et tema nisust vokaalset tööd peaaegu üldse ei tee ja temal ei ole seda tarvis selle pärast ja ma kujutan tõesti, et kui inimesel on enam-vähem normaalne hääl ja ulatus olemas siis estraadi juures selleks, et näiteks teha mingisugust intiimset värvida, tõmbab lihtsalt selle mikrofoni rohkem suu lähedale, sosistab ja ta saavutab selle värvi, aga et ooperis niisugust värvi saada, selleks inimene peab selle suure hääle suutma tehniliselt viie niisugust tasemele jätlasele, tugevajõulise häälega teeb selle piano ja siis, et see piano siis kannaks niisuguse intiimse värvi, siis saad saali. See on tehniliselt väga raske ja see nõuab kohutavalt palju tööd. Igal lauljal on mingisuguseid hääles mingisugust nist, omapärased võtted, omapärased nõksud isegi ja puudused ja kui sa kuuled näiteks mingisugust lugu raadiost, siis sa tunned kohe ära, et see on see laulja häälest. Professionaalse laulja omapära ongi see, et ta professionaalselt niivõrd tugeval tasemel, et isegi kui tal selle hääles on ta väike külmetus või ükskõik, mis asi, see löövel teda rivist välja. Aga tehniline tase on lihtsalt, lauljad on niivõrd tugev, ta oskab organiseerida ennast niivõrd, et ta siiski suudab laulda täitsa professionaalsel tasemel ja sõbrad ja isegi kõige paremad sõbrad tihtipeale ütlevad, et sul pole häda midagi, aga tegelikult see on kõik tuleneb ainult sellest, et inimene oskab laulda teiste lauljate kuulamine ja ammugi selgeks tehtud, et kui kuuled niisugust inimest, kes laulab hirmsasti kõri pealt ja ja väga raskelt ja pingutatult, et selle laulja kuulamine ainuüksi juba väsitab häält, sellepärast et nagu ma juba rääkisin, et häälepaelad funktsioneerivad kesknärvisüsteemi kaudu ka teatud mõttes, nii et teisel inimesel, siis temal tekib kõris, niisun teatud mõttes niisugune pinge ja kui see üks tund aega kuulenist inimest, kes laulab kogu kõri peal, see võib tõesti 500-l täitsa positsiooni ära käest. Milline hääl, milline kõla rikkus? Sellest jääb igavene kustumatu elamus. Ja võib-olla elustub ta mälus siis üksiktundidel see kirjeldamatu, mitte ühelegi analüüsile alluv inimhääl. Täiuslikum inimloomuse ilu kehastus. Ütle midagi, et ma võiksin sind ära tunda. Nõudis Sokrates. Laula, et ma võiksin otsustada sinuga kunstniku üle diktsiooni häälevarjundite emotsionaalsus järgi, mis avavad sinu hinge. Sinu tunded. Kuuldud saate koostas Marvi Taago.