Vikerraadio. Ja kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele on laupäev, kell on saanud viis minutit 11 läbi. Ja aeg on võtta siis meie jutusaates lõppev nädal kokku, nagu ikka kolme ajakirjaniku osavõtul, nii nagu me oleme aastaid teinud. Tänasest teenivad rahvast. Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht, Peeter Kaldre ja mina, saatejuht Rannamäe. Eesti televisioonist. Suvi kestab, suvi on ilus, suvi on lõpuks kohal, aga see lõppev nädal oli niisugune. Ühest küljest pidulik, kus meenutati 24 aasta taguseid sündmusi. Oli Eesti taasiseseisvumise mäletamise päev ja tähistamise päev. Ja samas ka oli, oli tumedamaid ja mustemaid noote. Meie kaitsepolitseinik Eston Kohver mõisteti siis Pihkvas lõpuks süüdi. See süüdimõistmine vähemalt formaalselt võttes ei ole veel lõplik, me ei tea, kas Eston Kohver kaebab selle otsuse edasi apelleerida nii-öelda järgmisse instantsi või ta ei tee seda, mitte puhtvormiliselt, on see tema enda otsus, aga ma arvan, et Eesti riigil on siin väga kaalukas nõu anda, eks ole. Free riik näitas üles erakordset armulikust prokuröri nõutud Kuueteistkümnendal osta, asemele anti kaitsepolitseinik Kohverile siis 15 aastat range režiimiga vangilaagrid. Ja sedasi saab. Ega me täpselt ei tea? Jah, et enam pole palju jäänud vist seitse päeva 10 päeva jooksul peab siis Eston Kohver selle otsustama, kas kaevata otsus edasi või mitte. Arvestades seda, et algusest peale pole tegu olnud ütleme niimoodi algusest peale pole tegu olnud isegi mingi süüga, vaid eesti kodanik rööviti Eesti pinnalt. Ehk see kogu see kohtuprotsess nagu farss siis loota, et et nii-öelda ülemkohtust tuleks teda õigeksmõistev kohtuotsus ja ta lastaks vabaks, on nagu naiivne. Ja nii palju kui mina olen rääkinud diplomaatidega, siis, siis võiks pigem juhtuda, et ülemkohtust saab ta veel aastat juurde, nii et et sinna minek on üsna tavaline Venemaa praktika üsna kahtlase väärtusega ja, aga noh, eks selle otsuse peab tegema Eston Kohver ennekõike ise. Nojah, meist keegi ei ole, muidugi saanutest on kohvriga rääkida aga nendest kildudest, mis sellest nii kohtu reportaažidest kui ka kui ka meie konsuli kohtumisest kohvriga, mul on küll väga selge mulje jäänud, et kohver ei kaeba seda otsust edasi. Seal on üks lihtne põhjus, et kui ta seda teeks, siis ta kaudselt tunnistaks selle kohtufarsi legitiimsust mis tegelikult, mis ju tegelikult nii ei ole. Aga mis mulle teised infokillud, mis minu jaoks nagu kõnekad olid, oli see, kuidas kohver seal kohtus käitus. Et ta oli väga rahulik. Ta oli, vaatas seda asja sisuliselt nagu kõrvaltvaataja pilguga ja noh, tal ilmselt veendunud, milline kohtuotsus tuleb, ta ei hakanud seal midagi õiendama. Talt, muide ei pressitud välja ka mingisuguseid puhtsüdamlikke, nõndanimetatud puhtsüdamlikke ülestunnistusi, mida ju ka vahepeal siin kardeti. Nii et selles mõttes kohver käitus küll väga soliidselt ja, ja, ja noh, positiivne on ka see, et meil Ühest küljest positiivne, teisest küljest muidugi negatiivne, et me peame aeg-ajalt tegema selliseid kampaaniaid, et inimesed panevad rinda vastavad märgid. Kunagi oli siis liibanoni jalgratturite puhul ja nüüd siis kantakse Eston Kohveri puhul, aga see näitab, et Eesti rahvas elab oma kangelastele kaasa. Ja ma arvangi, et see kaasaelamine ongi ka üks nagu nagu oluline aspekt või võit, see, et me unustades ära siin on mõne eesti poliitiku poolt tulnud nagu näpuviilu kodust ajakirjanikkonna poole, mis te käite seal, seda Pihkvas käsite, seda kohtuprotsessi kajastamas ja ta on ju teada, et see kõik on farss ja et advokaat on jutumärkides advokaat, et kes on tegelikult veepalgal on ja millele viitab see tema, see mingi paarisaja dollariline honorar kogu pea aasta kestnud kaitsmise eest, jutumärkides see kõik on nagu ühtepidi nagu õige eurot oli või et see kõik on justkui ühtepidi õige, aga, aga me ei saa siin kunagi nagu unustada seda nagu inimlikku aspekti. Ma olen rääkinud mitme nagu eesti ajakirjanikuga, kes seal olid kohtusaalis sel hetkel, kui nendel oli võimalik juurde pääseda ja ja, ja, ja nad on öelnud, et nähes Eesti ajakirjanik on olnud Eston Kohveri silmis väga selgelt nagu näha, et olen tänulik selle eest, et et teda ei ole unustatud ja, ja ka Eesti konsul, kes, kellel on olnud temaga võimalus kohtuda, ehkki ma olen kuulnud ka seda, et need kohtumised või see pääsud, kuidas Eesti konsul on Eston Kohveri jõudnud, on olnud ikkagi tema suhtes tehtud väga alandavaks, et mitut tundi umbes nagu ootamist ja siis kontroll ja siis jälle mitmeid tunde ootamist, siis järgmine kontroll on ja et et see kõik on olnud kõik ajakirjanikud, teame, et see kohtuprotsess on farss, aga me teeme, oleme seda kajastanud seda väga lihtsal põhjusel. Et mitte unustada Eston Kohveri vabandada nagu solidaarselt, nagu toetust selle loogika järgi muidugi. Mis te seal käite, mis te seal teete, selle selle järgi võiks üldse käed rüppe lasta ja, ja üldse mitte midagi teha, sest maailma lõpp tuleb vääramatult ja ja tead sa üldse midagi tegema, aga, aga tegelikult selle selle unustamise on nii et eks ta muidugi nüüd kuni kohtuni oli rõhutatult eesti ajakirjanduse huvi all täiesti teadlikult ja mis siis, et, et me teadsime ette, mis sealt enam-vähem tulemus on. Aga, aga tundub varasemate juhtumitega ka noh, needsamad mainitud. Bekaa oru jalgratturid seitse poissi, et paratamatult mingi ajama möödudes kaob meie nii-öelda ütleme kas esikülgedelt või ta kaob meie nagu suurema tähelepanu tulevad uued teemad, uued asjad tulevad peale ja, ja seal ei ole mitte midagi teha. Tähtis on, et, et Eesti riik ametkondade ja ja poliitikutega ei, ei unustaks ja hoiaks pidevalt nii-öelda raua kuuma. Sellepärast ka, et ega, ega, ega ju, olgem ausalt, ega Venemaad ju ju väga palju ei koti see, et kui, kui siin üks, teine Euroopa poliitik teeb nagu avaldus, on ju, et nad itsitavad pihku selle peale, aga kui see meeldetuletamine on pidev, et siis ta muutub ühel hetkel tüütuks. Et kui igal kohtumisel tuletatakse Vene diplomaatidele üks või poliitikutele nagu meelde, et aga Meil on selle kohvriga ikkagi jama seis, et siis ta ühel hetkel muutub nagu tüütuks. Ja sellepärast peabki sellega tegelema, et ma tean, et meie välisminister Marina Kaljurand peaks minema ja president ka on ju septembris ÜROsse, seal toimus suur kohtumine, et ma olen nagu enam-vähem kindel, et otsitakse ka võimalusi Lavrovi ja kaljurannaomavaheliseks kohtumiseks seal. Ja ikka ja jälle tuleb seda kõikjal nagu meelde tuletada, et et aga mis puudutab selliseid juhtumeid, siis mina olen niimoodi laenudeta. Et aasta aega on see nagu kriitiline piir, et kas aasta jooksul õnnestub Ta ta kätte saada sealt kas siis mis tahes surve abil või või et antakse talle nii-öelda seeläbi nagu üleolevalt amnestiat või, või siis toimub mingi vahetustehing. Et see aasta on selline kriitiline piir, et kui aasta jooksul ei õnnestu saada, siis, siis siis võib tõesti juhtuda, et ta jääb sinna pikemalt. Selles mõttes tuleks pöialt hoida. Huvitav, et Venemaa välispoliitikas kordub aastast aastasse üks huvitav fenomen. Et kui nopitakse selline taktikaline võit, mis antud juhul siis nagu Venemaa propaganda seda esitab, on siis Eston Kohveri süüdimõistmine, näidati koht kätte noh, Eestile võib-olla veel vähem, aga kogu läänele leerile, eks ole, NATO-le, Euroopa liidule ja nõnda edasi, et vaatame, siis me võime kõik teha. Aga pikemas perspektiivis jälle niimoodi, et see tõestab veelkord kogu maailmale või vähemalt meie liitlastele seda, milline on tegelik, kui Venemaa poliitika sisu. Need avaldused, mis on tulnud jah, me võime öelda küll, et suured maailmalehed ei kajastanud seda protsessi esiküljelugudena. Aga kõik juhtivad lääneriigid USA-ga eesotsas Euroopa Liidu välispoliitikajuhiga eesotsas on teinud avaldusi ja nagu sa ütlesid, et ma arvan, et see, see kõik jätkub ja Eesti üksinda ei saa Kohverit sealt tagasi. Aga kui me hoiame seda viitlaste selgroogu sirge, et siis, siis see võib mõju avaldada. Huvitav aspekt on see, et kuidas Vene meedia seda kajastas, et meil on siin ajakirjandus neid refereerinud ja toonud need üksikud võib-olla selliseid karmimaid nagu näiteid nagu välja, aga, aga kui vaadata nagu tervikpilti, kuidas Venemaa endale ajakirjandus ja valdavalt need väljaanded, kes on, kes on siis kremli mõju all ja need on siis nagu ennekõike siis nagu suured nagu telekanalid siis tegelikult oli see no kogu tonaalsust ämmalt hämmastavalt tagasihoidlik minu jaoks. Et see ei olnud saadete esiteemad, sellest ei tehtud ülipikki käsitlusi. Et sellised propagandapunktid jäeti nagu minu jaoks nagu loppimata, et kas, kas kas, kas see viitab mingile noh, meie jaoks võib-olla mingitele lihtsatele võimalikele arengutele mõtlesin, et ma ei tea, et tõenäoliselt on, see on see just positiivne. Ja nagu Vene, Venemaa. Vabandust, et sellel samal õhtul, kui ta süüdi mõisteti ilmus RIA Novostit endise SWR-i veterani, nagu nimetasid aga praeguse föderatsiooninõukogu liikme Igor Morozovi kommentaari juhtunu kohta. Ja Igor Morozov seal väga selgelt rääkis, et tõeline tavaliselt antakse Kohverile amnestiat. Et ma ei usu elu seeski, et sellise Morozovi seisukohta ilmub seal nagu juhuslikult. Et tänud siinkohal ühele kolleegile, kes selle viited andis sellele artiklile, et tundub, et niisugune loogika ütleb, et et kõik need meediakajastused, mis, mis Venemaal Moskvas on olnud, et et venelased võtavad ilmselt asja nii, et nad on oma punktid ära korjanud. Tegu on tehtud ja ega, ega neil seda ühte Eesti kaitsepolitseiniku vaja ei ole seal, seal vanglas, pigem pigem mõjub neile halvasti, kui, kui temaga vanglas midagi juhtub. Et sealt noh, see kõlab halvasti, võib-olla, aga, aga tõenäoliselt Eston Kohver on vahetuskaup ja, ja kui, kui teda hoitakse täpselt nii kaua, kuni kuni leitakse see õige lõige kuskil on öelnud, et vahetuskaubaks võiks siin või tõenäolisemalt reetsen, siis, siis ma arvan, nojaa. Nad on natuke liiga peenraha või ütleme niimoodi vabandust väljenduse eest, aga Venemaa jaoks suhteliselt kasutud tüübid, et, et pigem nagu pigem kui seal mingiks vahetuseks üldse. Teoreetiliselt läheb siis mõni spioon, kes kuskil lääneriigi nagu vangistuses Sputi on mainitud siin kõige rohkem. Aga see on võib-olla nagu ei ole liiga suur kala, et ameeriklased ta välja annaks. Jah, ma, ma arvan, et, et noh, tõesti, ma arvan, sest, et tõde mehed teatakse ainult luurajate Valhallas, et nagu ja me väga ilusti öelnud, et et, et noh, see osalast võiks online-uudiseid teha, sealt vallast võiks saada jahva uue satasin oma oma korrespondendi, rahvusringhäälingu korrespondent ja terveks natuke investeerida, et aga, aga põhimõtteliselt. Ma arvan, et, et siin tarku on palju ja, ja arvavad. Aga, aga kas, kas see nii-öelda vahetust teise poole vahetuskaup on, on juba silmapiiril või seda alles sondeeritakse pinda, et, et kes see võib noh, kes võib-olla kes, kes võib selleks saada? Et seda me ju tegelikult ei tea? Tundub küll, et noh, see 15 aastat on niivõrd niivõrd lootusetu esi esimesel pilgul eriti veel vene vangilaagris Vangis istuv Venemaa jah, niisugune organisatsioon on mille, millest siis meie, meie Moskvas operaator Anton tegi, tegi temaga intervjuu ja ja kes hoiatas kõiksugust jubedate asjade eest, mis kohvreid ootavad juba juba teel vanglasse ja tagatipuks, et tal tuleb seal hakata kõvasti kaklema sõna otseses mõttes rusikatega, oma õigust ja oma oma sellist seisundit tõestama ja kõik. Low no pigem arvan, et, et loomulikult see ei ole mitte mingisugune meelakkumine, aga, aga kremlile ei ole vaja küll nüüd sellist noh, läbipekstud või ära ära vintsutatud, Eesti kaitsepolitseinik. Ärge unustage me ikkagi ära algpõhjust ka ikka see, kus kõik alguse sai, et milline tegu oli alguses, tegemist oli Eesti vabariigi kodaniku röövimisega Venemaa eriteenistuste poolt Eesti territooriumilt ja nagu väga tabavalt mainis eilsel pressikonverentsil Eestit väisanud USA senaator, kunagine presidendikandidaat John McCain kes alustas ka oma oma pressikonverentsi juttu just Eston Kohver-ist ja jõudis välja just selle algpõhjuse juurde nimelt Eesti kodaniku röövimise juurde ja nimetas Putinit selle teo valguses jõhkardiks ja kõrilõikajad. Et jah, et võib-olla võib-olla tasuks nagu üldse nagu ka Ma ei tea, arutleda selle üle, et miks, miks see üldse Venemaale nagu seda vaja oli, et et paljud on seda siin seostanud selle Obama visiidiga ja, ja ja Eesti jaoks justkui väga tugeva nagu julgeolekuolukorraga ka, aga tasub meenutada ka seda, et 2014. aastal ilmusid kas artiklid, millest üks oli Forina fairsisse, teine visteliste Tšiilis kus nimetati Eesti luuret või vastuluuret siis üheks maailma parimaks eriti just nagu Venemaa suunal. Ja, ja võib-olla oli ka Venemaale vaja nii-öelda mainekujunduslikult nii-öelda enesenäoga puhtakspesemiseks ka Eestile koht kätte näidata, et et neid põhjusi, miks see asi kõik toimus, noh, on räägitud ka võib-olla mingitest kuritegelike ja FSB-ga seotud grupeeringute huvidest seal Pihkva oblastis ja, ja nõnda edasi, et ma pean seda kõige tõenäolisemaks, et ma arvan, et kui Eston Kohver õnnestub kätte saada, et siis me siis me saame päris mitmeid olulisi küsimusi esitada ja võib-olla ka kogusele Kaitsepolitseioperatsiooni kohta mingeid olulisi küsimusi, mida praegu võib-olla pole ka õige aeg või kohane nagu küsida, et kas see oli kõige õnnestunum, seal tol hetkel ei hakkaks, kõik tehti nii nagu nagu pidi, onju. Aga praegusel hetkel loomulikult on kõige olulisem Eston Kohver. On need, seda, seda täit tõde ei kuuleme, võib-olla mitte kunagi või, või kuuleme mingisuguse kümnete aastate pärast, sest et ka iseenda mainekujunduslikult ei ole vaja meie, meie luurajatel hakata rääkima nendest möödalaskmiste eest või, või mis iganes. Hea asi kogu selle asja juures on olnud, on ja teiste piir saab neid puhtaks ja selgelt ära märgitud, absoluutselt igal halva asja juures on on ka midagi head. Huvitav, Meestel enne oma toimetuse toas arutasime, et kuidas see nii-öelda riiulist tolmu koguv piirileping võiks näiteks saada mingit mingit seost nüüd selle, selle kohvri siis süüdimõistmise farsiga. Et tõenäoliselt tal mingid mõjud sellele kindlasti on, aga, aga aga võib-olla üks teine asi mõjutab seda Eesti-Vene piirilepingut. Võib-olla veelgi rohkem on see, et kui te mäletate Peetriga, rääkisime sellest eile, et et Soome ei lasknud ühele OSCE üritusele sisse riiki Venemaa riigiduumas spiikrit Sergei Norovskina, mis ta nimi onju. Ja sellest tuli suur skandaal ja Venemaalt pildus avalikult Soome suhtes väga teravaid nooli, noote. Ja mitteametlikult siis olevat siis soomlased Venemaale käinud kitumased. Tegelikult pandi sõnarovskin Eesti survel sinna Euroopa Liidu viisakeelu nimekirja. Et kõiges on süüdi hoopis Eesti diplomaatide diplomaatiliste ringkondade spekuleeritakse, et etnorovskini selline isiklik kibestumus nüüd Eesti aadressil tõenäoliselt võib tuua kaasa selle, et see novembris tuumas jätkuma pidanud siis selle piirileppe protsess tõenäoliselt hangub mõneks ajaks. Aga no ma ei tea sellest, kui kõva mees, Norovskini sa lähtud, et tegu on ikkagi kas või veerand demokraatliku riigiga mida ta ju ei ole üks rühm, kelle ees või taga tema isiklik solvumine võib olla missugune iganes, aga aga korraldused, see piirileping, panna tuumas hääletusele või mitte panna hääletusele see, see tuleb kuskilt mujalt. No riigiduuma on ju teatavasti Putini kummitempel ja on seal tõepoolest üksnarovskin või kaks narrovskini, et kui Putin midagi tahab, siis Riigiduuma sellega heaks kiidab. Aga venduvaid hoopis teine küsimus, et kuidas mõjutab Eston Kohveri vangis hoidmine sel hetkel, kui piirileping vähe Bratifitseerimisele ratifitseerimise korraga, mõlemas parlamendis, Eesti parlament, kuidas ta mõjutab Eesti parlamenti? Ma arvan, et Eesti parlamendis on sellise olukorra valguses neid, kes piirilepingut ratifitseerida ei taha tunduvalt rohkem. Minu jaoks on see hästi nagu ebaloogiline. Et kas selline olukord, noh, nagu me teame, et sellele, sellele kogu selle röövimise aitas kaasa see, et, et meil oli piir, oli võsas seal täpselt maha märgitud. Eesti kaitsepolitsei on öelnud, et kohver oli kõige kriitilisem hetkel kaks meetrit. Piiristania on selgelt maha märgitud piir ametlikult kahe riigi vahel. Nagu kokku lepitud, kus nagu kulgeb juriidiliselt kinnitatud siis kumb olukord on meie jaoks nagu taoliste juhtumite tulevikus, nagu ärahoidmiseks parem, et kas, kas me püsib selline umbmäärane olukord selle piiri ümber? Isegi kui meil on selgelt piirnaku fikseeritud? Ei, ma saan aru, see on kõik loogika, millest sa räägid, aga ratifitseerimisel ja, ja me oleme tähele pannud ja kui palju mõjutab meie poliitikute hääletamist emotsioon. Ja selline selline olukord, kus meie kaitsevoolik politseinikul, venelane, Vaidlesime meie emotsioon, veid, valijate tahe. No valijate tahe ka, rääkimata sellest, et palju arvates piir, mis tahetakse maha panna nutsu vales kohas. Ja emotsioon on, on siin minu meelest nagu teisejärguline, et õnneks meil lähiajal ei ole, ei ole eesvalimisi aga aga sellega mängida, et vaadake, et, et kohver istub Venemaal vangilaagris ja teie siin ratifitseerida piirilepinguid, eks ole. Et sellega on ju ju jube lihtne nii-öelda manipuleerida avaliku arvamusega ja, ja teine tuleks kaasa, sest tõepoolest noh, ei hakata ja mõtlema selle peale, et et nagu sa rääkisid, et noh, piirilepingud on niikuinii ja hästi, märgib maha märgitud piiri on meil vaja ja siis on kõik juriidiliselt korrektne ja selge ja kõik see on õige, aga, aga siis noh rahva arvamus kindlasti pöördub väga järsult nende nende poliitikute vastu, kes, kes parasjagu siis üritavad nii-öelda seda, seda juriidilist tõde või, või, või noh, ütleme objektiivselt seisu kaitsta ja hääletaksid selle selle lepingu ratifitseerimise poolt. Nojah, aga siin on ka vastaspoole propaganda võimalus, kes tahavad piirilepingut sõlminud. Nüüd paneme kõigepealt piiri maha ja siis ehitame kohe suured àra. Minusse kohta tara ehitusse tuleb võib-olla kunagi Euroopas kangesti, jah, tra ehitus tuleb võib-olla siis, kui ta piiri tagant mingil põhjusel hakkavad siiapoole tunglema. Millised võimalused on ju ka räägid ja kust tegelikult juba tuleb praegu juba ja tuleb ja, ja kui seal läheb olukord järjest halvemaks, siis noh, on selge, et nad mingil hetkel võib tulla mingi mingi suurem suurem kogus. Novot aga nagu öeldud Eston Kohveri kohta täit tõde teatakse praegu kurat, Valhallas, kui, kui sealgi päris täpselt ja eks kõva analüüs käib, see on täiesti selge, räägime natukene, võib-olla siis ütleme, pidulikumast poolest või, või läbi pidulikuma poole meie oma nii-öelda sisepoliitikast. Et üleeile oli siis jälle, kus tähistati Eesti koos vabaks saamise päeva. 20. august. Ütlevad selle kohta muidugi, et peaks ütlema iseseisvuse taastamise aastapäev mitte taasiseseisvunud. Ütleme keeleliselt, ma olen Peetriga täiesti nõus. Et me taastasime küsimust. Hakkame vikerraadio keele tunnis aga oli täis oma rituaalidega, toimus presidendi roosiaias üritus. 20. augusti klubi kogunes Vabaduse platsis, linnapea pidas kõnet ja kõik oli justkui justkui nagu, nagu alati kusjuures suhteliselt sarnased sõltumata sellest, et siin linnapeaga on vahepeal toimunud sündmusi ka ka nendega kõige tähtsama kõne tonaalsus ja kõnede niisugune sisu ja mõte olid totaalselt erinevad. Edgar Savisaar rääkis valdavalt selle päeva sellisest ajaloolisest tähendusest ja, ja sellisest üldisest sellisest rahalisest poolest aga Toomas Hendrik Ilvese kõne, mida ma julgen küll öelda, on üks paremaid, mida ilves on viimastel aastatel pidanud. Loomulikult algas siis Eston Kohver-ist. Aga tema võib-olla kõne vaatas, oli, oli tegelikult suunatud ühele teisele asjale. See kõne vaatas, oli suunatud sellele, et Eesti avalik ruum, arutlusruum on jõudnud tänaseks sellisele tasemele, mida me umbes paar aastat tagasi nimelt ilmselt netikommentaariumis. Nüüd räägivad inimesed, poliitikud, mõned juhtivad tegelased neid. Selliseid selliseid väljendeid kasutavad juba juba avalikus kõnepruugis ehk ta nimetas seda. Kui mälu ei peta, siis avaliku diskursuse rentslisse minekuks. Ja seda kõike siis, mis on juhtunud siis selle pagulaste temaatika ümber. Ja see oli võib-olla tema ja ta, kuigi ta otseselt ju seda ei seostanud seoses konkreetse häda ta siiski andis ka väga selgelt ka mõista tegeleda asendustegevustega. Ja andis ka mõista, et ootaks nagu justkui nendelt samadelt kultuuriinimestelt, kes seal roosiaias oli nagu rohkem nagu sõna sekka öelda meest ja ja mitte leppimist sellise avaliku arutluse kultuuri nagu printsesse minekuga. Et arvan, et Ilvese kõne oli üks tõesti tema üks viimaste aastate paremaid, et et mulle see meeldis. Samal ajal on, mina ei tea, kas ma ei osanud lugeda või ei osanud kuulata, aga ma nagu ei ole tähele pannud, et taga rentslis oleks pagulaste teema ümber käiv diskussioon tõepoolest, võib-olla sotsiaalmeedias siin ju sõnakasutus on ühene ja teisena, aga ütleme sellises trükiajakirjanduses raadios, televisioonis, noh, välja arvatud mõned, võib-olla. Ka see ei ole ju sega, aga eestirootsis vast silma sellega, et meil on sotsiaalmeedias sisuliselt iga inimene sõltumata vanusest, haridustasemest ja ja seal sotsiaalmeedias on kõik justkui nagu võrdsed, on ju kõigi hääl, naine ja seal tõesti tihti juhtub nii et satuvad väitlema Tallinna Ülikooli professor ja, ja viie klassi haridusega külajoodik, onju et selles mõttes ta nagu mõnes mõttes ülimalt demokraatlik. Aga see kujundab nagu seda fooni hästi palju. Et, et nii see on läinud. Ma siinkohal pigem nõustun nagu presidendiga, et kui ma näen seda, et mis nagu toimub, on ju, siis ongi küsimus nagu ennekõike. Kas sa lepid sellega, lööd käega, et ah, sa ei taha, et sind sõimatakse, et sa saad mingeid ähvardusi sealt. Või see Lepisele, see ongi nüüd iga iga nagu inimesi nende valikuga. Rootsis on ka muidugi olukord hoopis teistsugune, hoolimata sellest, et seal väga viisakad kõik on, sellepärast. Ei, ma raisad rääkisin hoopis sellest mõttes, et rahu, ma rääkisin Facebooki kasutajad Slovskolmastajaga ühiskonnas, et eestirootsi on siinkohal nagu üsna sarnased, et meil mõlemal nagu noh, nagu väga-väga-väga palju niukseid kasutajaid. Aga Rootsis on ka olukord käest ära läinud, pagulastega. Jah, ütleme, president ütles ka veel, et et destruktiivse ja, ja passiivse minevikuihaluse asemel tuleks hakkan, vaieldi hoopis selle peale, kuidas Eestit edasi viia. Et see, see oli ka selle, selle kõne üks niisugune noh, võtmemomente, et samas see tuli kohe selle Eston Kohveri selle lõigu alguslõigu lõigu otsa. Et see ja, ja kui vaadata seda teist kõnet, mis siis Vabaduse väljakul peeti, siis see, see, see oligi, oligi hoopis hoopis teistsugune kõik, kogu see show oli muidugi teistsugune avastusi ja kõik see olgu see mäng ja, ja koos inimesega ja tõusis, et Eesti peab ka uuesti jalgadele tõusma või üles ärkama ja, ja oli noh, puhas, selline rituaalne, rituaalne, samas poliitikakõne, et ütleme nii, et, et suurmeister on on tagasi või või vähemalt on, on jällegi sadulas ja, ja valmis poksija haarama. Jah, selle kõne sõnum oli ju selge ja see oli puhtalt poliitiline. No minu tõlgenduse, et meil on vaja uut kahekümnendat augustit 91 Keskerakonna juhtimisel Jah, et Eesti peab üles ärkama ja uuesti tagajalgadele ja et oleks vähem kui kui tulejaid ja, ja, ja muud muud sellised laused, jah. Aga eks see, eks see paistab nüüd praegu on augusti lõpp varsti käes, et Keskerakond hakkab pidama oma kuu ja, ja mis, mis saab selle juhtimisest ja kõik. Aga praeguse praeguse järgi tundub küll, et kõik läheb suhteliselt vanaviisi edasi. Tri selles etenduses, et minu meelest uskumatu nii-öelda ettenägemisvõime nägemisvõime oli, no teatrietendused. Igatahes vanameister näitas oma väga head vormi üllatusliku Diaal vormi. Jah, aga samas mõttes ongi, mõnes mõttes ongi tore on ja et, et et kui Eesti poliitikas mulle meeldib selline Eesti poliitika rohkem, kus on selliseid sa võid nende inimeste poliitiliste Nende vaadetega nõustuda või mitte, aga aga kui sul on sellised karismaatilised liidrid, oleks Eesti poliitikas nagu nagu Edgar Savisaar, Mart Laar, Siim Kallas Andres Tarand tegi presidendi roosiaias väga siukse tarmuka vastu kõne, et, et mulle meeldib selline poliitika palju rohkem kui kui, kui need, kui sa näed seda poliitikat, kus, kus on sellised 30 aastased poliitikud, kes, kes pole elus mingil erialal kuskil ennast nagu läbi löönud, võiks, ongi kasvanud üles mingites parteikontorite tagatubades alustanud plakatite kirjutamisega ja niisugune klassikaline komsomoli nagu kasvandikud, onju. Huvitav, et see on nagu saatuse irooniat kaks suurt läbi meie taasiseseisvumise ajaloo vastasseisjat Mart Laar ja Edgar Savisaar. Nende saatus on olnud kuidagi väga sarnane. See võib olla ka sellest, et ei osatud ühel hetkel Sa mõtled kõrvale astuda, kõrvale astuda ja tegelikult mõlemad mehed, Need on need, kelle puhul tegelikult sellised noh, Laar, need on selle kirjutanud selle raamatu ja aga tegelikult need poliitikud on veel, kellest tahaks tohutult palju on ja lugeda neid väga vahe, vahetuid, isiklikke mälestusi, onju, et mitte, et ma ei taha, ma ei taha lugeda, Edgar Savisaar neid pika arvamuslugusid, mis see tõde Eestist, mis oli see raamat, et no see ei ole see, aga ma tahaks tohutult lugeda, Edgar Savisaare kirjutaks, paneks paika. Noh, ma tean, et läbi tema prisma tahad isiklikke Edgarile põue pugeda, et sulle osa tõest avaldaks ja aga samamoodi ma tahan seda, paneks kirja näiteks Marju Lauristin, aga miks sa ütlesid absoluutselt ja, aga, aga miks sa, miks sa ütlesid, et kahju, et nad ei osanud õigel ajal kõrvale astuda, et oma isikliku tervise tervist hoida? Jah, just nimelt ma tahan seda. Pidasime võrdlasega ka silmas, et mõlemad on ju läbi elanud väga raske ja mõlemad on väga hästi taastunud. Mart Laar on endiselt pärast haigus pärast haigust nagu tavaline, nagu armun tagasi. Nojah, aga kui me vaatame ikkagi nende härrasmeeste passidesse, pole ju häda midagi, et et selle selles vanuses inimesed valitsevad maailma ja, ja ega siis nüüd Eesti poliitikul ei ole mingisugune suurem stress kui, kui siin mõne mõne teise riigi poliitikule kellele lihtsalt on antud ja, ja kellel ei ole antud noh, kaua vastu. Aga haiglas on väga hästi hakkama Saksamaa rahandus, hea kui seal on peas kõik korras, see ta ihu ei liigu ja ratastoolis on, see on teisejärguline, ma olin kunagi, kui ma Päevalehes töötasin, eks neid vist ajakirjanik, kes tegi pärast seda, kui Edgar Savisaarel oli, oli raske tervisehädaga haiglasse tegi temaga intervjuu ja ja siis ta küll toonases intervjuus rääkisid, kuidas ta näeb nagu maailma nüüd hoopis teistmoodi ja ja ta tõmbab nagu, tõmbab nagu plaanib tõmmata ennast tagasi, et ta ei ole 24, seitse Anja nagu ei pühenda ennast poliitikule, aga aga ju siis tuleb sellest, et poliitikutel niisugune hasart sisse ja nad nad ei suuda, seda ei saa teisiti. Aga tundub, et see on just see juhtum. Hea küll, aga, aga no selle üle, kui me nüüd väga isiklikult ei ole, siis selle üle on spekuleeritud küll ja küll, eks ole, kui, mis siis saab, kui Savisaar ei tule tagasi või otsustab nii-öelda osa tahan tagasi, enam ei ole mõtet. Tundubki, et pärast eilset kuupäeva võib arvata, et et vanameister on sadulas ja, ja ega need, kes seal ka erakonnas või väljaspool erakonda lootsid, arvasid, et nüüd toimub mingisugune verevahetus, et need, need vist on siis praegu väga pettunud, ausalt öeldes. Jah, aga ma ei tea, kas Keskerakonna liikmetele meeldivat meeldib see, et pärast seda, kui on selgeks saanud Edgar Savisaar jätkab Keskerakonna juhtimist, siis Keskerakond endiselt mitu aastat enam valitsusse ei saa. Nojah, need on need nii-öelda igavesed igavesed küsimused, jah. Aga värskelt erakonna reitingute andmetel Keskerakond endiselt pidevalt jah, aga kas sina, Urmet, tellid neid küsitlusi või meie siis tähendab see eilne oli, oli see v jaga ka meie oleme üks neist, eks ole, et meil on, meil on nagu mingisugune setis kujunenud nende, nende pagana erakondade reitingute teema tuleb sa seda ütled, et fetiš on ju noh, noh, poliitikud arvestavad seda kindlasti rohkem kui laiem avalik, ma tean, et nad vahivad silmad, jõllis neid numbreid ja mõtlevad, et mis selle ühe protsendi või kahe protsendi tõusu või kukkumise taga parasjagu on. Ja eriti muidugi silmad tungivad neil täiesti koobastest välja, kui, kui valimised on, on ees, aga, aga nüüd praegu ütleme sellisel noh, ütleme suhteliselt vaesel poliitikavaesel ajal või suvel või kui valimisi ei ole või midagi sellist ei põle, eks ole, otseselt. Et meil õudselt palju ikkagi pööratakse endale, tähendab, võib-olla. Ma, mina nagu ei tahtnud, saaks üldse need ühe kuu kõikumisi. Ei, need ei ole nendele üldse nagu olulised on ju, et kui seal just kellelegi kuku üle viie või kuue protsendipunkti, onju. Aga pigem on need trendid huvitavad, on ju, et kui mingi mingi trend, mis on mitu kuud kestnud, on, on, on peatunud või muutunud, et noh, näiteks Me valimiste järel nägime, et vabaerakond järjest tõusis ja tõusis ja nüüd on siis esimene kord, kus vabaerakond on kukkunud mis ongi nagu mõnes mõttes veidi nagu loogiline, et ega, ega nad ei ole ju kaua sa purjetanud sellega, et et noh, et sa kehastalt mingit alternatiivi, aga, aga, aga sa jätad võib-olla täpsemalt defineerimata, kes sa siis tegelikult ise oled ja mis on su endale nagu poliitika ja ja pikemad vaated, onju. Ja teisipidi on nüüd peatunud siis Reformierakonna kukkumine. Pigem nagu tuleks nendesse küsitlustesse suhtute. Ma olen nõus sellega, et ei maksa ainult ühe kuu nagu neid muutusi üle tähtsustada, aga aga pigem nagu vaadata neid nagu, nagu trende, mis sealt tulevad noh, seda enam, et kui, kui ma nüüd ei eksi, et CB S-i tellitud Emori küsitlus tehti vaid ühe nädala jooksul. Et ta on ju väga nagu ühe nädala ju ju sellise emotsiooni moonide ja meelsuse keskne, et need küsitlused, mida rahvusringhääling tellib need on tehtud mõõdetud ikkagi kuu aja jooksul, et mis annab sellise nagu kuuajalise trendi ja hinnangu, nagu nagu veidi pikema perioodi. Ja alati on huvitav vaadata ka selle tabeli, nagu öeldakse, saba ja vaadata, et kaua siis püsib IRL-i ja EKRE toetus ühesugusena ja kas IRL-i langus jätkub või uus esimest Tsahkna suudab natukene tõsta viimane küsitlus istuli, et mõlemal oli üheksa protsenti. Jah, aga, aga see vist IRL-ist oli protsendipunkti võrra tõusnud kuuga võrreldes, noh, sisuliselt me võime rääkida statistilised ja et, et ikkagi laias laastus ikkagi nende mõlema erakonna toetus on ikkagi olnud sama, mis, mis on olnud nagu kogu aeg kindel valik on järele ütleme väike, aga kindel toetajaskond. Me räägime natukene, mulle tundub nagu mingisugused väiksed parteifunktsionäärid siin praegu jaoks nagu õudsalt tähtis oleks, et me elame ikkagi väga keerulisel ajal ja, ja juba juba see märk, et hein käib, senaator McCain, siis käib Eestis nagu Kopli tramm. Väga, väga tihti ma tahtsin öelda ja avaldab oma toetust ja ebatema tulek on alati suursündmus, kuigi tegu ei ole ei ole USA presidendiga. Aga samamoodi ütleme praegu kohe, eks ole, noh, Läti president oli ja, ja Poola president teeb oma uus president teeb oma esimese välisvisiidi Eestisse ja see on väga oluline on kõik need märgid ja sümbolid, et, et ajad on ikka väga niuksed, haprad. Poola president ei ole kunagi teinud oma esimest visiiti. Siis no ja leedulastel on põhjust praegu natukene solvunud olla ja teisipidi jällegi ka see Ta on ja et et siin enam räägitakse sellest, et Poolast võiks saada kogu sellise balti regiooni nagu, nagu sõjaline julgeolekupoliitiline, nagu garante, nad on ise välja öelnud seda ja, ja see on väga tähtis minu meelest mida nad niikuinii ongi ja meie, meie üks suuremaid liitlasi igal juhul siin piirkonnas suurim. Jah, kolumnist lobjakas muidugi hoiatab selle liigse keskendumise eest Poolale, aga ausalt öeldes esiteks Poola strateegiline asend, teiseks voola Poolas suuruselt kolmandaks, et tema tahe üks väheseid riike, kes jõudsalt kasvatab oma kaitsekulutusi NATO-s ja tema relvajõud on. Ma lugesin ühte artiklit, kus, kus oli pealkiri see, et üks riik, kelle relvajõud suudaksid peatada näiteks Venemaa võimaliku tungi Euroopa pooleks, on Poola oma relvasüsteeme ajal, mil teised riigid on oma kaitsekulutusi karmilt kokku tõmmanud, on need pidevalt kasvatanud. Tema relvapark on väga moodne. Ta on soetanud uusi lennukeid, uusi tanke ja nõnda edasi ja nagu ma ütlesin, peamine ta teab, mida Venemaa endast kujutab ja ta oskab selle vastu valmistuda. Peamine on tahe ja kindel selgus, kes on vaenlane just ja selles suunas poe Poola on ka, on ka viimased aastad tegelenud. Jah, aga vot vot selle kõik kõige selle hapra olukorra taustal ma, ma olen, räägime reitingutest, jah, ei. Ma olen absoluutselt nõus president Ilvesega, kes kes ütles, et, et vältida tuleb selliseid noh, asendustegevusi, olgu või siis selliseid, mis keskenduvad teatud riideesemete keelustamiseni. No see oli nüüd tsitaat presidendilt kõnest, mis ta pidas roosiaias. Et see on see, see burka teemal, see on ikka läinud ikka täiesti üle võlli. Ja, ja, ja, ja, ja uskumatult rumalaid artikleid tähendab selles mõttes rumalaid, mitte et, et kas poolt või vastu vaid lihtsalt üldse olenemata, mis asi, mis asi see burka on ja, ja mismoodi kantakse jaa jaa, suhteliselt süvenemata nii-öelda teise kultuuri. See, see on, see on uskumatu, kui palju ka ma ei räägi ainult sotsiaalmeediast, vaid, vaid ka avalikus meedias teles, raadios, lehtedes, kuidas, kui palju räägitakse, kui palju sellele lehepinda raisatakse ja eetriaega ja kõik see andma. Ja ka pulka anyant märk, millest räägitakse, räägitakse ikka ka ju väga paljuski sellest põhilisest probleemist, mida see burka sümboliseerib. Ehk siis teistsuguse kultuuri ja religioosse taustaga inimeste võimalikust massiliselt. Tulekust siia nende Meiegi räägime ja me mitte sulandumise siia ühiskonda, ma tean, et Saara, minuga ei ole nõus, aga minu meelest ei, väga hea artikkel Lauri Vahtrele ei ole eile Postimehes ei ole, kes väga elegantselt probleemi lahti rääkis? Ei no mis, mis tähendab sümbol, tähendab kui ma loen tõsiselt töötavast portaalist nii-öelda analüüsi, kus on, kus on kirjas, et, et burka on kohustuslik IRA, paljudes riikides, kaasa arvatud Iraanis ja Saudi Araabias, mis on, mis on puhas jama siis siis noh, millest me siis nüüd räägime, kas me räägime riietumise kultuurist, võime räägime näogotmisest ja kui me räägime näo katmise eest, siis räägime näo katmisest. Siis tegelikult anname, räägime sellest, et islamimaailmast tulnud inimestele ei tohi luua ilmselt mängima, nagu on loodud palju tegelikult me räägime sellest, et ühe erakonna esimees lihtsalt korjas tohutult plusspunkte, kuna ta lihtsalt lahmakas selle teema välja, mis, mis sugugi kindel, et ta korjas sellega plusspunkte. No mis iganes, aga igal juhul tema eesmärk oli korjata neid sai, näeb urkast kaugemale läbi muidugi väga hästi läbi, seestpoolt väljapoole vaadates. Mul tuleb meelde, et me akalaatori intervjueeriti Leedu parlamendi selle kaitsekomisjoni esimees, riigikaitsekomisjoni, Ja kes ütles, et temale meeldib hulka sellepärast et kui on ainult paistavad silmad, siis ei saa ju tuvastada, kas tegemist on mehe või naisega, kas tavaline inimene või terrorist. Ja jõulude paiku siis keelame jõuluvanad, kuna ei ole võimalik tuvastada. Vabandas keskuses lapsi püüavad, jaa, jaa, kujutan ette, et kui mõni Pärsia lahe või saudide või, või selle piirkonna kõrge riigitegelane tuleb siia oma naissaatjaskonnaga, kas kisub, annad siis paljaks alasti või teeme nendega veerandi või? Noh, tähendab see on nüüd hoopis juba juba järgmine küsimus, lihtsalt tehtagu endale selgeks, mismoodi peab katma, mismoodi võib katta ja mismoodi ei tohi katta ja kui me räägime inimesed tuvastamisest, siis. Ma olen sellega nõus, tähendab, et avalikus, mis tänaval, riigiasutustes ka firmad võivad selle ära ära ära keelata, et inimese nägu peab olema nähtav. Aga ärme räägime mingisugusest umbisikulistest, burka probleemist ja ka on kesk-ida- ja Kesk-Aasia naiste riietusesemest koosneb ühest tükist, missugust nägu võib olla kaetud ja nägu ei pea tingimata olema kaetud. Kõige toredam on see veel piinlikum on see, et see kogu see burka diskussioon ju varjutab seda noh tegelikult diskussiooni tegelikku mõtet, mis, mida see burka sümboliseerib, ehk siis see, et kas me oleme endale aru andnud, et kuidas me nende põgenikega siin hakkaria saame, varjutab varjukuna ministrihärrale suured tänud, kas me oleme valmis selleks, et tekitada? Või kui tekib mingisugune geto nagu Rootsis Malmös, eks ole, kas me oleme valmis selle ärahoidmiseks? Aga ühtlasi, Aarne, sa ütlesid, et kritiseerisid, et meedia on selle peale lihtsalt tähelepanu tõmmanud, tõmbasid sae käima, üheksa minutit. No see oli, see oligi eesmärk, sellepärast et, et uskumatut rumalust võib võib praegu lugeda, tähendab inimesed, noh, absoluutselt ei, ei süvene. Ja väike. Näe, kuidas panna Folfagen Šaraanile peale Chrysler Voyageri mootor. Ma olin väga lõbusalt üllatunud, et Lauri Vahtre on suur autoteadlane ja automehaanika on tal tal väga käpas. Aga küsimus ei ole ju selles, kas ja kas nad tulevad, nad tulevad kindlasti vaid vaid kuidas me nendega nendega hakkama saame. Nii et antud juhul vastuseks Laurile ja ma võin öelda, et poja seri mootor tuleb Sharanile peale panna ja kuidagi tulete istutada võimalikult nii, et ta, et sa autoga sõidad, selles on küsimus, aga mitte sellepärast, et need kaks omavahel ei ühildu ühilduvad, küll jagava kultuurid segunevad, kui eri rahvusest ja eri rassidest mees ja naine lapsi saavad, siis seal on sellist multikulti-deta Baby ja väga kihvt on, selgub, et ka meie saatejuht on autoteadlane. Näeme vägisi peale mootori probleemi, aga me teame ju panema, nad tulevad ju ka olgu need siis 150 või 200 esialgu, aga nad tulevad ja me peame Sharaniga, mitte hübriidmootoriga, ega, aga nad ei segunenud, väidab see auto. Noh kuidagi peab see asi ju tööle hakkama, et, et noh, ma, ma usun küll, et meie riigiametid ja ametnikud tegelevad praegu sellega, et usuga loodan siis noh, loodame, loodan, sest et ja, ja kindlasti ei panda nad getodena ühte ühte kohta elama nii nagu, või ei lasta neil valida noh nii nagu Rootsis toimus, et sõber oli ees rahvuskaaslane ja läksin ja geto muudkui paisus ja nüüd on kontrolli alt väljas. Kuigi noh, teatud loogika selles, et nad pigem nagu paigutada suurematesse omavalitsustesse ennekõike on Tallinn on nagu olemas, sest minu meelest vist oli Alo Lõhmus, kes Maalehes minu meelest kirjutas sellest väga-väga täpselt. Et kui sa, Ma panen need inimeselt mis meil siin tuleb, nüüd 150 on ja üle üle Eesti laiali on ja siis kaks või kolm inimest kuskil Kapa-Kohilas torkab rohkem silma kui, kui 50 või 60 Tallinnas, kus on niikuinii väga palju inimesi, väga palju turiste käib, onju et siin on võib-olla nende ta hakkama saamine ja kohanemine, palju lihtsam, siin on ka võib-olla tööd leida, palju ei saa kuidagi olla praegu kaudselt nagu ütlesid, et kui sa paned Kapa-Kohilasse väiksesse kogukonda, kus on võib-olla 20 30 inimest või, või, või 100 inimeste ees, eks ole valla valla inimesed. Et siis nõele tingimata seal antakse peksa ja üldse antakse jalaga ja koheldakse neid väga halvasti. Aga see ei pruugi nii olla. Et kas me tõesti oleme nii rassistlikud? Ei, ma ei räägi sellest, küsimus on selles, et kas sa oled nagu harjunud sellega, kas sa igapäevaselt näed neid inimesi? Mine Tallinnasse Viru keskusesse? Sul on tänasel päeval iga 10. inimene, kes sul seal vastu jalutab. Sa saad aru inimese välise väljanägemise järgi, et ta ei ole Eestist ja see väga okei. Selles mõttes on nendel kindlasti hakkama saamine sellistes suurtemates linnades palju lihtsam. Nende endi inimeste seisund, see on kuskil väikses ühes ja selle kandi pealt. Teine asi on see, et ta peab siin ka tööd saama ja siin oma lapsi harima ja haridust saada. Palju parem, siin võimalik, lihtsam. Aga kui siin on Tallinnas. Näiteks juba 60, siis tulevad varsti sugulased, mida võib-olla ka veel 160 ja hakkabki tekkima selline geto maali asi, ehk kogukond. Nii, aga ma no see selleks, aga ma ikkagi, ma, ma loen kõike ja ma loen neid kommentaare, olen noh, aeg-ajalt natuke sotsiaalmeediat ja kõik, aga kas, kas me tõesti oleme siis nüüd nii ja ma ei tea, nõrgad nõrgad vaid noh, nii rassistlikud või ma mäletan, ma olin ise üheksa või 10 aastat vana kõva isaga käisin Leningradis ja siis ma nägin elus esimest korda neegrit. Ja, ja ma tõesti vahtisin seda. Ma olin, ma jään Tallinnas, ma ei olnud kalakooli Y näinud, eks ole. Ja vahtisin nii, et pärast endaga piinlik, et, et suu jäi lahti, et see noh, ei selline inimene ei saa olemas olla. Aga, ja, aga no kas me oleme siis tõesti samal samal tasemel, kus, kus noh sellises olukorras, kus, kus vahid järele ja tingimata pead midagi halvasti ütle maja või, või kiviga loopima vaid vastupidi, sallivamad. Tunda, kui Eesti annab otsida, vaadake kui, kui sõbralikult ja heatahtlikult me saame läbi nende 400000. Teist keelt tegelikult on asi mõnes mõttes läinud nagu kuskilt kuskile piiri tõmbamine, et ma saan aru, et väga paljudel meil on hirm seoses, need hirmud on paljudel ka põhjendatud. Aga, aga kui Hispaania ajakirjanik kirjutab sellest, et kui viis hispaanlast lähevad õhtul Tallinnasse välja, tuleb mingi tüüp, sa hakkad neid sõimama, et Eesti on ainult valgetele laskusid, jalgasid riigiste tegurid naturaalsete hispaanlastega siis kuskilt mingi mingist piirist nagu juba juba väga selgelt nagu ülemine. No aga sellised asjad toimuvad igal pool igal pool Euroopas on selliseid liikumisi selliseid seltskondi, kes absoluutselt teise väljanägemisega inimesele Ja tahavad rohkem, aga kas me siis me siis me nagu tahame seda, et need paania hävitajad, mis käivad Eesti õhuruumi valvamas, et, et me tahame, et Hispaania poliitikut tuginedes hispaania rahva nagu tahtele või soovile peaksid andma need hävitajad meile siia meie juurde või on saanud väga suure üldistuse viia hispaanlase peavad kas said siin võib-olla vastu hambaid? Laienev terve Hispaania riik ei laiene, aga kui meist vägisi läbi üksikute inimeste, kes siin käivad, üksikjuhtumid hakkavad, võimenduvad ja Eestis saabki Eesti saabki sellise maine pleki endale külge, et väike nõme rassistlik ma ei tea, mis riik, eks ole. Ja see, see, see, see plekk tuleb ootamatult kiiresti külge, seal vähestest asjadest piisab, et läheb hästi, on seda palju keerulisem. Elimineerib seda, et mingisugune jõmmkärakas, mõni põmmpea, eks ole, kes on niikuinii agressiivselt meelestatud, talis Ghanas teete, jääb talle mõne muu riigi inimene, et ja selle põhjal, et Eesti on rassistlik, üldine foon on niisugune salliv, mõistab ja aru saab ja mitte mitte kuritegevuse suhtes või, või mingisuguste negatiivsete asjade suhtes, vaid, vaid põhimõtteliselt, et sa, sa vaatad täiesti noh, tuleb sul kollane, must, sinine ja ükskõik, tuleb vastu ja sa vaatatest nagu läbistan sinu jaoks nagu normaalne inimene ja kui ta teeb midagi muud, teeb halba oht meie julgeolekule ja avalikule korrale, see on hoopis hoopis teine asi. Aga kui, kui endiselt lülitatakse kuju ja laiendatakse, eks ole, ühe mingisuguse teistsuguse nahavärviga pätitegevust kogu rassile või, või rahvale või, või keelele võõrale keelele, millest mõhkugi aru ei saada. Vot see on, vot see on jama. Noh et sellist sellist riiki küll ei tahaks, sest et kastet isegi siis, kui need 100 viitekümmend või, või 70 põgenikku ei, ei oleks otsustatud siia saata, siis Eesti on nagunii avatud liberaalne riike, nad lähevad varem või hiljem ja, ja me, me ei muutu nii-öelda väga kiiresti selliseks selliseks värviliseks riigiks. Aga aga paratamatult me, me noh, see tänavapilt meil ju muutub. Ja kui sa, kui sa natuke tumedama nahavärvi eest saad pubis pasunasse tingimata ja öeldakse ukse peal on mingisugune silt, eks ole, et kui must ja nii edasi siis no siis on jama, noh see see näitaja Need on meie, meie, meie rahva nagu kultuuris veel kord, see ei ole ainult Eestile omane. Ei ela koos, ei pea meid väga lohutama, et see ei ole Eestile ja mis on need mõned päevad, aga teed siis paned kinni või isoleerida ühiskonnast, et meie jätkab puu kujundada ühiskonnas sellist üldist nagu veel, sest et see kõik on okei, nii peabki, et me ei peagi sellega tegelema, las nad olla, need lollid on okei, või sa ütled, et nii okei, nii nii ei tehta. Et see nagu minu jaoks nagu ühiskonna sihukse kultuuri-kultuuri ja kultuurituse nagu piir, on siin-seal küsimus. Et leppimisel, sahhed, oh las ollagi jäänud, ütleme niimoodi tulevad ja järgmine kord siin keegi oli haaranud Vabaduse väljakul juba relva välja vahepeal. Noh, see ei ole normaalne. Jah, ja tegelikult see tuleneb, ma arvan lihtsalt teadmatusest, vähesest huvist ja vähesest kokkupuutest kõige võõraga. Ma arvan, et need inimesed, kes on käinud nendes riikides ja olnud isiklikke kokkupuuteid ja ja need need suhtuvad hoopis hoopis teistmoodi, aga kui sa, kui sa käid ainult kusagil siin lähiümbruses ei käi üldse midagi ja, ja kirjaoskus on ka puudulik, siis ei ole midagi teha, et siis on väga kerge kujunema just sellised sellised suhtumised, et ma tõesti loodan, et noh, et Eestist ei saa sellist sellist riiki nagu, nagu siin äsja kirjeldatu. Ma loodan, et sa pidanud mind silmas ka pukk seal Laulasmaalt kaugemale saanud kui Keirasse, kui noh, kirjaoskuse lugemisoskuses on mul kõik korras. Hea küll, meile antud aeg on siis nüüd ümber. Urmet Kook, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite saates ja aitäh kuulamast ja ilusat nädalavahetust ja nautige siis viimaseid ilusaid suvepäev.