Reedeste traditsioonide kohaselt oleme võtnud ühenduse Anu Kaupmehega, et kuulda ülevaadet rootsi teemadest. Kuuldavasti on Rootsi migratsiooniamet nüüd nii suure töökoormusega siis asüülitaotlejate tulvaga seoses, et et on kohe päris hädas. Jah, hädas on tegelikult kogu Euroopas sesse põgenik, katastroof jätkub siin, Rootsi meedia teatab, et näiteks Makedoonias, mis on, mis on olnud seni tavaline põgenemistee Kreekast edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse ja kust on siis läbi jooksnud või põgenenud 39000 inimest seni siis seal on kehtestatud juba erakorraline seisukord, kuna ronge enam ei jätku, et neid põgenikke edasi transportida ja sõjavägi on välja kutsutud, et riigis korda hoida ja eriti piiridel. Ungaris käib ju teatavasti 175 kilomeetri pikkuse müüri ehitus, mis siis sulgeks Serbia suunast tulevate põgenike tee Ungarisse ja, ja ka Rootsi immigratsiooniamet ägab põgenike vastuvõtu koormal. Linnavõimud avaldasid meedias appikutse. Mis puudutab üksikult Rootsi saabuvaid laps põgenikke, siis alaealisi, kes saabuvad mingeid teid mööda Rootsi ilma vanemate ja sugulasteta. Rootsi valitsus on selle just nende lapp põgenike vastuvõtuga tegelemise ülesande andnud 10-le välja valitud kohalikule omavalitsusele, nende seas on siis ka Malmö linn. Ja Malmö kurdab. Kui aasta alul saabus neile 40 lapspõgenikku nädalas, siis nüüd saabub 40 last päevas ja ainuüksi juulikuus on Rootsi ja ainuüksi sinna malm linna siis saabunud niimoodi üle 600 lapse ja kui on tegemist laps põgenikuga, siis on ju peab see valmisolek olema eriti kõrgendatud ja see see hool ja tähelepanu. Ja kohaliku omavalitsuse ülesanne on kohe elukohta hankida, nad kooli suunata, kuid personali jätku, sotsiaaltöötajaid võetakse üle teistest tegevusaladest mis toob omakorda kaasa siis jälle personali puuduse seal, nii et linn on täiesti omadega hädas ja on palunud abi teistelt linnadelt, kuid ilma vastukaja saamata. Niiet siis see just selle Malmö linna migratsiooniamet nõuab nüüd valitsuselt ikka rohkem raha ja ressursse. Et nad kurdab, et nad ei jõua isegi neid lapsi reeglite kohaselt registreerida, et nad saabuvad ainult üheksast viieni, siis tavalisel kontoriajad, vaid nad saabuvad ka õhtusel ajal, koputavad ustele öösel ja kokku on siis oodata kuskil 12000 üksikult saabuvat lapspõgenikku Rootsi sel aastal. Nii, ja see kogu see problemaatika on siis seotud ainult lastega, peale selle on ju siis veel teised põgenikud. Ja on üldse. Pean ütlema, et natukene ebatavaline ja uudne täheldada seda, kuidas meedias on viimasel ajal täiesti uueks tooniks see, et kui pealkiri on, et saabub põgenikke, siis teine lause on kohe, et see suurendab kulutusi, kas kohalikule omavalitsusele või riigile nimetatakse arve, räägitakse korteripuudusest, räägitakse personalipuudusest, et, et see on järsult toimunud, selline selline muutus. Või rõhuasetuse muutus uudistes aga põgenike teemast veel nii palju, et Jöteboris, mis on siis Rootsi suuruselt teine linn ja kus asub Põhjamaade suurim sadam, seal on põgenikega seoses vastupidine probleem. Et Jötebori sadama kaudu on hakanud Balkanilt Rootsi tundnud põgenikud Rootsist lahkuma, nad on siis Jötebori mingil viisil saabunud ja üritavad nüüd igal võimalikul ja ohtlikul viisil siis sadama kaudu Rootsist lahkuvatele laevadele saada ja sadama territooriumile, siis jõuavad nad igal viisil, kas siis ripuvad seal rongivagunite all või peidavad ennast autode ja kaubasaadetiste mingite vaheseinade vahele ja ei tea, kuidas Edaga saada sadama territooriumile ja siis Rootsist edasi Suurbritanniasse. Ja põhjus, miks just Suurbritanniasse tahetakse pääseda, on selles, et on hakanud levima kuuldused, nagu oleks seal ühelt poolt kergem tööd leida kui Rootsis, teiselt poolt aga ennast ka kergem võimudest peita. Aga Jette porisadama töötajad kurdavad, et see nihuksed ohtlikud peitmis viisid on ju sellised, et nad seavad oma elu ohtu ja sadamatöötajad ei taha endale saada seda, seda vastutust, mis sellega kaasneb, et neil inimesed seal territooriumil hukka saaksid. Ja et kuigi on territoorium piiratud elektritõketega ja signalisatsiooni all ja turvakaamerad, Nad on väljas ja, ja koeri väga efektiivselt kasutatakse, kes leiavad siis inimesi üles, siis ikkagi ikkagi lipsavad nad läbi, sest kui ikkagi päevas on 4000, et välja ja sissesõitu nagu ma ütlesin, Skandinaavia suurimas sadamas, siis kõiki sa kinni ei püüa. Kas suur eluasemekriis, mis on nüüd viimasel ajal olnud Rootsis lehtedes teemaks, kas see on ka seotud põgenike plahvatusliku kasvuga? Eine kriid jah, millest Rootsis räägitakse, on eluasemekriis, kuid see ei ole seotud vähemalt mitte esialgu pagulastega põgenikega vaid nagu kriitikud süüdistavad, et see on ikka seotud poliitikute valede otsustega. Sest et samal ajal, kui Eesti elanikkond kahaneb, suureneb elanikkond Rootsis väga jõudsalt ja kortereid ei jätku eluaseme hinnad tõusevad kogu aeg ja rootslaste laenukoormus on liialt suur, vat selle üle siis muretsetakse siin valitsus aasta tagasi lubas, et oi, et 15 aasta jooksul ehitatakse Rootsi 250000 uut korterit ja kriis on lahendatud. Kuid nii lihtsalt see asi ei lähe, sest Rootsis on nii, et kohalikud omavalitsused otsustavad, mida ja kuhu võib ehitada, et riik ei saa neile seda dikteerida. Kohalikud omavalitsused võivad elamuehituse plaanid heaks kiitmata jätta. Näiteks viidates sellele, et seda maad on avalikkusele vaja vaba aja veetmiseks või et tegu on keskkonnakaitse alaseid hundiga ja ehituslubasid ja detailplaneeringuid võib edasi kaevata, mis toob kaasa rahalisi kulutusi ja võtab palju aega ja teeb siis jällegi tulevase objekti selle elumaja veelgi kallimaks. Mis muidugi ei aita siis eluasemekriisi lahendamisele kuidagi kaasa. Nii et üks asi on see, et liialt vähe ehitatakse Rootsis, aga kriitikud ütlevad ka, et palju on süüd nendes viimastes seadustes, et mis on viinud selleni, et inimesed lihtsalt ei müü oma eluaset isegi siis, kui nad istuvad liialt suhteliselt majades või liiga kallites korterites. Ja no näiteks üks seadus on see, et ta võib oma suurest laenust ligi 30 protsenti maksudeklaratsioonist maha arvestada või sellest tuludeklaratsioonist siis on seadustega viimasel ajal siin soositud seda, et nendes riigi üürikortereid saad sa välja osta nii, et need muutuksid siis sinu eraomandiks. Samuti on siin seadustega soodustatud seda, et on nagu omaenda poolt üüritud korterit võimalik uuesti välja üürida. Et kõik need otsused on teinud seda, et see liikuvus korteriturul on väga väike, lihtsalt ei osteta, ei, ei müüda ja see on siis omakorda viinud väga kõrgete hindadeni näiteks Stockholmi kesklinnas on praegu korteri keskmine ruutmeetri hind umbes 8000 eurot siis need kriitikud, eksperdid, soovitavadki nüüd Rootsi valitsusel eeskuju võtta Saksamaalt, kus eluasemekriis olla lahendatud just selle läbi, et riik on ehitanud palju odavaid riigi kortereid linnade kõikidesse rajoonidesse, mitte ainult äärelinnadesse. Ja siis ja selle eesmärgiga, et madala sissetulekuga inimestel ja noortel oleks võimalik kuskil elada. Aga lõpuks räägiks hoopis lühidalt natukene Eestiga seotud teemast. Nimelt Rootsi raadio hoiatas tänahommikuses uudistesaates jälle bluff arvete ja võltsarvete eest siis ja mõtete eest, mis tegelevadki sellega saadavad siis nii ettevõtetele kui eraisikutele välja arveid mis näevad välja justkui õiged, aga tegelikult annad raha mingite kelmide kontole ja äriidee on siis selles, et näiteks ettevõtetele saabub iga päev nii palju arveid, et nad lihtsalt ei viitsi igat arvet kontrollida ja automaatselt maksavad välja. Ja kul hoiatati konkreetselt ühe ettevõtte eest, mille nimi on Nummert. Hiljem on siis kõlab sedamoodi, et see on ettevõtete telefoninumbrite siis nagu otsingusait. Ühesõnaga siin Rootsis on mitmed ettevõtted saanud blankette, kus palutakse täita oma aadress ja siis ühtlasi allkirjastada leping, mis pakub niisugust teenust, et sinu ettevõtte telefoninumbrit näidatakse lihtsalt otsingumootorites sagedamini ja et sind on kergemini leida ja see on sulle kasulik. See teenus maksab umbes 600 eurot aastas. Aga tegelikult on see võltsettevõte, kes neid blankette saadab, see on registreeritud Tallinnas Narva maanteel ja samas uudisteloos hoiatati ka ühe teise Tallinnas Tatari tänaval registreeritud firma eest, mille nimi nimeks panna sööreta info või midagi niisugust, mis annab justkui informatsiooni Rootsi ettevõtete kohta ja seal täidete ja, ja aastaaruannete kohta, tegelikult on üldse ettevõte, nii et nüüd siis ongi probleem selles, et see on liiga kallis teises riigis neid võitjaid teada ja kohtuprotsessi algatada, aga samal ajal kuna tegevus on kestnud nii kaua ja noh, Eesti ei ole ka rootsist liiga kaugel, siis on Urve suurenenud selle asjaga tegelema Narva maantee ja Tatari tänaval ära täitsa vaataks, millega tegemist. No loodetavasti kuuleme siis lähiajal, millega Rootsi uurijad on hakkama saanud ja, ja mida on täpsemalt avastatud. Aga praegu palju tänu selle ülevaate eest Anu Kaupmees ja kuuleme jälle järgmisel reedel.