Kuula. Rändajat rändajad. Tere kuulajatele. Tere stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Karmi kliimalisi tiibetiga oleme siis nüüdseks hüvasti jätnud ja tänases saates teeme ühe äkilise hüppe maandume Ladina-Ameerikast. Peruu on siis see koht, kuhu pidama jana. Jah väga-väga mitmepalgeline ja oma paranema. Seesugune reibas lugu on väga tüüpiline Peruu muusika, ta praegu mängis üks niisugune seltskond, kelle nimi on Peruu inkad ja, ja loo nimi on liima ehk siis pühendatud Peruu pealinnale. Ja eks me algatuseks, kui me Peruus hakkame nüüd mõttes ringi rändama, eks meiegi alustame siis sellest Peruu pealinnast. Ja kuidagi ma ei tea, millised kujutlused on eestlasel, kes kunagi ei ole Peruus käinud üldse selle selle riigi kohta. Igatahes on ta ikka hirmus kaugel, Lõuna-Ameerika on, on nii kaugel, et enamikul Istan üldse udune ettekujutus ka sellest, mis Lõuna-Ameerikast tegelikult see on. Aga need riigid on seal igatahes ilmatu suured. Ja kuigi neid on seal üle tosina, siis enamik nendest on noh, Euroopa mõõtkavas ikka kole suured. Ja üldse selle Lõuna-Ameerika manner enamjaolt asub siis ju tähendab Torist lõuna pool see tähendab seda, et seal on siis kõik selles mõttes pea peale pööratud, et kui mina käisin seal neli kuud tagasi oli siin nagu talve algus, siis seal oli keeva parajast. Ja ajavahed on ka muidugi üsna rängad. Seitse tundi, kui sa lendad siit, siis sa lööb selle bioloogilise kella ikka parajalt segamini küll. Aga selle maa rahvastki on niisugune väga eriline, võib-olla enamik inimesi ei tea, et Ruud võib siiski nimetada indiaaniriigiks digipool selle elanikkonnast elanikke on seal 28 miljonit, üle 20 korra rohkem, kui, kui Eestis. Elanikkond on jõudsalt kasvanud, vaatasin entsüklopeediast, no see on aasta tagused andmed, seal oli 22 miljonit millegagi ja no ütleme, aastas võid rahulikult reipalt ühe miljoni nagu juurde liita. Rahva keskmine vanus on kuskil 25 aastat väga noor, väga kõrge Hiibega. Aga ta on ka ikka uskumatult suur. Nii et, et noh, pannased, Peruu, ütleme Euroopasse siis Prantsusmaa ja Saksamaa ja veel mõned suured riigid kokku ikka ei anna päris perud välja. Ja see tähendab ka seda, et kui sa sinna lähed, sa pead võtma mingi osa sellest Peruust. No meie kolme nädalaga jõudsime, ütleme pooles Peruu osa peal üldse natuke ringi liikuda. Et mastaabid on vägevad, aga see, et ta indiaani riiksi siin tuleb, muidugi veel täpsustuseks, ütlen ma loomulikult, et ega nendele kohalik kele indiaani rahvastele ei meeldigi, indiaanlastega kutsutakse, see on seesama vana teema, et meie, meil ei ole indiaanlaste suhtes mingit, eks ole, erilist alust 1000 suhtumist, aga kohapeal on neil valgetega andnud nii palju kana kitkuda, et neile ei meeldi, kui valge inimene indiaanlastega, et kuidas neid peaks siis nimeta põlisrahvast oli ja neikilt Piplul inglise keeles siis on korrektne. Aga kogu Lõuna-Ameerikas on tegelikult ainult paar riiki, kus on ka, ütleme pooled rahvastikust on ütleme ikka, eesti keeles välja on indiaanlased. See on uhke tegelikult ja minu arust väga romantiline eksootiline tegelikult minna indiaani riiki. Boliivias on on veel natuke rohkem, see on siis nüüd naabermaa Peruu-le. Aga ülejäänud Lõuna-Ameerika maades jaa, jaa, Ameerikast rääkimata, on see indiaanlaste protsent, meel palju väiksem. Aga mõned nendest hõimudest õieti ütleme ikkagi rahvastest on ikka määratult suured. See kõige suurem rahvas, indiaani rahvas Peruus on ketšivad. Ja nendest elab Peruus neli miljonit ja väljaspool Peruud veel nii et kokku on ketšasid 10 miljonit ja teine suur indiaani rahvas on aimaarad. Neid on siis Peruus kuskil pool miljonit, aga kokku on neid kuskil kolm miljonit. Nii et, et need on tõesti suured rahvad. Ja loomulikult vot sellele, et nad on näguripäevi elanud, see, see kultuur on mingil uwaina uuesti uuesti sündinud ja see kiirgab sealt igalt poolt vastu. Ja eks sellepärast sinna ikkagi minnakse, et see sellega tuuriga ja omapäraga tuttavaks saada, aga loomulikult selle selle ajaloo jooksul on nüüd pärast seda, kui hispaanlased selle maa vallutasid 1500.-te, sest alates ütleme, on tekkinud sinna ja väga suur hulk neid mestiitse ehk siis indiaanlaste ja valgete järglasi ja neid on natukene vähem kui need puhtaverelisi indiaanlasi praegusel ajal Peruus. Ja see liima, noh, kui me sinna siis muidugi maha potsatas, jäime pärast pikka lennureisi, kõnnid mööda tänavaid, on soe. Tule testi talvest sinna suvesse, kella aeg on enda meelest kell üks öösel, aga seal päike paistab, noh, kõik on väga sassis, kõnnid nagu kuutõbine ringi. Et see on kõik väga loomulik, seda ma olen ennegi kogenud, kuidas maakera kuklapooltele minna on. Aga Liimann muidugi ikka jällegi röögatult suur linn, seal elab kaheksa miljonit inimest praegusel ajal. Ja loomulikult, kui me järgmisel päeval puhanult juba liimaga rohkem tutvust tegime, siis seal on väga erinevaid linnaosi seal kaheksa miljoniga linnas ja mõned on väga uhked ja mõned vaesed. Ja noh, see ajaloolises südames seal on väga palju seda Hispaania koloniaalstiil jumal, modi, maaliline niukene rõdudega Palconitega vanad kivimajad näiteks presidendiloss üllatas sellega, et kõikides nurkades olid soomusautod hambuni relvastatud meestega, aga nad olid väga uhked. Ja, ja see ongi Peruu moodi auvalve soomusautod. Teisest küljest on see ikkagi ka see, et mine tea, igaks juhuks, see piirkond on üldiselt ikkagi jätkuvalt plahvatusohtlik. Nojah, kuigi ütleme, kui sa alles äsja oli kuulda, et sellel midagi toimus, selles kandis küll mitte Peruus, aga naabermaad seal oli, selgitavad oma, suhtlen ja see oli nüüd Ecuadori Kolumbia piiril oli see tõsine verelaskmine. Aga jah, Peruu on niimoodi, et kui sa tegelikult ütleme praegusel ajal sinna minna. Põhimõtteliselt on see rahulik maa, kõik toimib ja mingit ohtu seal ei ole. Aga tõesti selle hiigelsuure maa peal kolkaid, teatud nurki, kuhu ei tasu oma jalga tõsta ka praegusel ajal. Aga, aga noh, üldiselt on ta selline maa, et pärast käimist igatahes oli ta turvalisem kui enne sinna minekut kujutluses tegelikult ja väga sulnis on nendel liimann sugustel suurtel tänavatel ringi jalutada ja ja aga natuke aimu näiteks sellest, et kuidas peroolane sisa identiteeti tegelikult määrab, see on huvitav näiteks liimas ja katedraalis on üks kabel ja selles kabelis on peaaegu püha paik, üks sarkofaag mille sees on Francisco pis, Aaro säilmed ja Francisco Karo. Noh, seda teab küll, iga Peruu inimene oli siis see mees, kes kunagi tuli nende Hispaania vallutas tajatega sinnamaale ja õige nihukeste jõhkrate ja alatute võtetega võttis selle inkakuninga vangi ja tal õnnestus mingi trikiga see niimoodi lõksu meelitada ja siis ta tegelikult päris reeturlikult lõplasid lõpuks. Aga, ja see ainult kulla nimel, kes koguse, müdin sel ajal. Ja seesama Francisco pisaro. Ja teisest küljest oli tema see mees, kes selle koha peal siin vaikse ookeani kaldal, kus praegu asub linn liima pani kivi maha ja ütles, et siia tuleb linn. Nii tuligi. Ja see oli palju sajandeid üks Lõuna-Ameerika kõige suuremaid ja tähtsamaid linnu ja hispaanlaste pilguga vaadata, kes oli see tähtis ja hea koht pealinna tegemiseks, sellepärast et asub veeteede ääres. Kui indiaanlased käsitlesid, noh, ütleme teid ja liikumissuundi nagu ikka mööda maismaad rohkem, siis hispaanlaste parim veetee oli vesi mööda ookeani ja selle koha peal veel voolab sinna ookeani parajasti üks Jõgison Rimaki jõgi. Ja sinna siis selle strateegilise ja nii-öelda liikumise seisukohalt kõige parem koht oligi linna teha aastal 1535 see linn siis rajada. Ja miks Liimal üldse selline nimi on, üks seletusi on igatahes ka see, et see ongi seesama Rimaki jõe natukene muundunud nimetus. Ja see Francisco pisaro, muide ta elas suhteliselt, et kaua, arvestades seda, millist, millist tohutud riskantset elu ta kogu aeg elasime, millistesse intriigidesse ta oli salat segatud aga üsna vanas eas ühe intriigi käigus siiski ta sealsamas liima linnas ka tegelikult tapeti omaenda sugulaste poolt ja see tegelikult ta siis ongi, ongi siis tema säilmed selles selles pea katedraalis. Aga samas selles samas liimas on väga palju väga uhkeid muuseume, mis on pühendatud need ka ja teiste indiaani kultuuride kuldesemed televõi kõikvõimalikele niisugustele ajaloolistele esemetele üks uhkem kui teine ja ta on ka selle üle väga uhke, et see muistne inka impeerium, sellest me hakkame kunagi tulevikus ka pikalt rääkima, aga selle süda asus praeguses Peruus. Ja iga Peruu elanik teab seda, et meie oleme kunagise inka riigi südames. Ja nüüd needsamad asjad, et see pisaro, kes sedasama inka riigi hävitas, on au sees. Ja samas see inka riik oma vägevusest ja oma mälestistega on täpselt samamoodi auses mõlematel Peruulaste jaoks nagu identiteedi kandjad. Niisugune vasturääkivusi ja, aga samas nii ta on, nii ta on, ja palju on Peruus vastu kiusi, noh nüüd kui sa näiteks sõidad sellest kliimast isegi välja siis seal linna piiril algavad tohutud uus linnad, need on niuksed, noh, ütleme putkad sisuliselt vaeste inimeste hütid. Ja see rikaste vaeste jagunemine on väga terav Peruus. Seal on üks väike käputäis pururikkaid inimesi, aga need on tõesti valged inimesed ja siis on keskklass, kes on valged või mestiitsid ja siis on tohutu, kui suur hulk pööraselt vaeseid inimesi, kes on gejad või mõned muud indiaanirahvad. Ja, ja see lööb juba linnapildis välja, täitsa sa sõidad mööda teed, ühel pool teed on vaestes lumm, teisel pool on villad. Tee on vahel, noh, see on Peruule väga tüüpiline eesti rühmakaaslaste jaoks, kes nüüd esimest korda olid vaesel maal või arengumaal tundus peaaegu šokeerise peru inimeste vaesus, aga, aga no minu kogemuste järgi Aafrikas ja Aasias on palju palju vaesemaid riike ja rahvaid. Et, et ikkagi see Peruu vaesemale inimesel mingi hütt on ja riided on tal ikkagi olemas ja näljasurma ta ei sure. Selles kliimas ju kasvab kõik nii, mis mühiseb. Hea, et, et see iseenesest ikkagi ei ole, ei ole kõige vaesem, aga, aga loomulikult Eestiga võrreldes on see vaesuspiir hoopis kuskil mujal. Aga nüüd see Peruu tegelikult ajalugu loomulikult ei alga hispaanlaste tulekuga ja, ja see kui pööraselt keeruline ja põnev see ajalugu on, see saab ka väga kiiresti selgeks, kui, kui sellest kliimast välja sõidad, et sealsamas lõuna pool, kui me nüüd läksime, 30 kilomeetrit liimasta, on üks selline koht, mille nimi on patschet Chamac. Ja, ja see on väga kuulus, see on siis, kui sa sinna lähed, näed, siis sa näed tegelikult Niukest kõrbeala, kus on mingisugused suured kad ja nende küngaste peal on siis kas templite jäänuseid või, või isegi püramiide. Ja need künkad on tegelikult inimkätega kuhjatud ja see on üks niisugune vana kultuur, mis siinkandis õitses 1800 aastat tagasi. Ja see Padžadzia, Mac tähendab tegelikult tõlkes tema, kes lõi maa ja aja kõlab väga mõtlemapanevalt, igatahes siis 1800 aastat tagasi oli siinsamas liima külje all õitsemas üks paljudest indiaanikultuuridest tsivilisatsioonidest ja seal nüüd ringi kõnnid siis noh, näiteks selle püramiidi tippu ronid siis siis vaatad telliseid, need on põletamata savist tehtud, nad on natuke murenenud, aga ometi üle 1000 aasta vanused tellised sealsamas kõrval. Ja siis selle üks külg on siis vaatega nagu vaikse ookeani poole seal selles küljes on niisugused orvad, nende Sorvades olid kunagi muumiad, kes vaatasid siis loojuva päikese suunas, sest see pidi siis lubama taassündi uues elus. Et sellised asjad panevad sind aru saama sellest, et kui sügav ja keeruline see, see kultuur on, seda see, see varikultuur, mis siin omal ajal oli ja kes need ehitas, need selle vaimse keskuse. Et tegelikult see ei olnud kaugeltki esimene ja selle järel tuli siis inka kultuur, inkad ehitasid siiasamasse patsiatsion makki, siis oma päikesetemp Bly ja hispaanlased lõhkusid need kõik hoopiski maha otsides kulda, aga, aga ei leidnud seda sealtkandist. Ja siin on need siis Peruu riik ka on juba väga palju raha sellesse pannud, et seda paika siis tõesti esinduslikuks teha ja näidata, et see on Peruu visiitkaart. Tegelikult see paik ja selles mõttes on omamoodi niisugune armas, kuidas seal keset kõrbe, nende vanade varemete vahel seisab üksinda sihukese uhkes mundris püssiga mees, sest ta valvab seda Peruu rahvuslikku aaret. Ja sa hakkad nagu sellest aru saama. Tegelikult Peruu ajalugu on nagu sibul, sa koorid selle ühe kihi ära, selle alt tuleb veel üks vanem kultuur veel vanem tsivilisatsioon ja neid tõesti, need, neid vanu põlisameeriklaste tsivilisatsioone on uskumatult palju ja see ulatub kohutavalt kaugesse ajalukku. Ja muidugi eestlases tekitab muide elevust see, et on olemas ka üks tuur, mida nimetatakse virukultuuriks. Ja see, kui näiteks võtta praegu internetis lahti näiteks kirjutada Viru jõuld ehk siis Viru kuld, siis tulevad niukesed, uhked leheküljed lahti, et kuskil on Viru kulda hirmus palju. Ja see kultuur näiteks, mida nimetatakse ka Vikaze kultuuriks, see õitses 3000 aastat tagasi nendel aladel, seal olid linnad, seal olid templid, seal olid uhked turud ja, ja asustus. Ja on isegi üks nendest paljudest teooriatest, et see viiru järgi hangib Peruu nimi tegelikult alguse saanud. Et kui nüüd natukene niimoodi keelega mängida, siis on ju vahva mõelda, et muinasViru, Muinas-Peruu, noh, see on muidugi spekulatsioon, aga see lihtsalt näitab Beatööritavalt keeruline on see muistne ajalugu, et kõige vanemad tsivilisatsioonid ütleme, pühakojad, templid, rajat, tee juba 4000 aastat tagasi Peruu põhjaosas sõjalise Lagalgaadase templid ja seal oli arenenud põllundus arenenud poti, ütleme siis tekstiili ja keraamika. Käsitöö. Ühesõnaga see oli, see oli õitsev kultuur, samal ajal kui mujal maailmas olid täpselt samal astmel Lähis-Ida kultuur oli, oli samal ajal samal astmel, siis näiteks India kandis esimesed tsivilisatsioonid. Nii et, et see tsivilisatsiooni algus Lõuna-Ameerikas alustas samal ajal kui mujal maailmas. Aga ta läks väga teist rada ja sellest, et kuidas tal läks ja miks ta läks, sellest me räägime ükskord veel edaspidi põhjalikumalt. Aga lihtsalt see, see arusaam sellest ajaloo põnevusest, see tuli seal ja, ja kui me sealt viimast veel edasi sõitsime, siis me sattusime linna, mis oli varemetes, seal oli üks kirik, mis oli kohe näha, et ta oli selgelt väga hiljuti varisenud keskelt täiesti kokku, seal olid niuksed majades näisid olevat saanud pommitabamuse, nii et pooltuba on kõige oma mööbliga sul täiesti silma ees, ülejäänud on ära varisenud. Siis noh, me käisime novembris nüüd 2007, siis augustis oli sealkandis olnud maavärin. Inimesed olid kirikus missal surma ja see on ka üks Peruu väga iseloomulikke jooni. Et millal iganes võib tabada sind katastroof ja see on nagu, ütleme nendest ajalooliste ehitiste puhul on see väga tüüpiline, et ehitati mingisugune vägev hoone püsis 300 aastat ja siis tegi maavärin selle maatasa. Selle suur põhjus on muidugi, eks ole, see, et see laamade kokkupuute Ta punkt, et, et siis Vaikse ookeani juurest tulev laam ja Lõuna-Ameerika kohal olev laam, need põrkuvad kokku. Selle tõttu on tegelikult tekkinud, kas andide ahelik ütleme, põhja-lõunasuunaline või õieti loode-kagusuunaline seal on kerkinud võimsad, näed, ja kui büroo peale piltlikult mõelda, siis see on nagu Peruu selgroog. Need Andid, Andid andidest, nüüd siis lääne pool on siis ookeani kallas ja seal on kurbeline maastik ja andidest ida pool on väga lopsakas loodus oma soolased džungel ja nii edasi. Ja andide mäestikus on siis väga vanu tsivilisatsioon. Need on sest kolm niisugust suurt tsooni, mis seal on Peruus ja sellega iga inimene, kes sinnakanti satub. Peab tuttavaks saama, need on väga vastandlikud ja samas väga iseloomulikud Peruu palged, peru, looduse valged, aga meie liikusime nüüd sealt sellest maavärina piirkonnast mööda rannikut edasi, et see on nüüd see vaikse ookeaniäärne kõrbeline ala. Ja siin liikudes tuli meelde just hiljutistest reisidest neid, see, millest me oleme siin rändaja saates kõnelenud Namiibia ja Namiibia kõrb. Väga sarnane seal on jällegi niimoodi, et ühtegi inimest seal suplemas ei näe, kuigi rannas on põrgukuumus, sest vesi on jäiselt külm. Igal öösel tekivad udud, mis tulevad rannikule ja just nende udude tõttu ei sajasinud tilkagi vihma. Noh, see on see noh, ühesõnaga lühidalt meelde tuletada, mis see siis on, külm hoovus tuleb kuskilt Antarktika juurest, nii nagu ta tuleb ka seal Aafrika lääne rannikul ja, ja selle tõttu tekivad ookeani kohale külmad õhumassid. Need katavad uduna selle maapinna alumise kihi ja siin ei ole seda õhu loomuliku ringvoolu. Kõrgemate õhukihtidega ei saa tekkida pilvi vihmapilvi, selle tõttu ei saa tikkida ka vihma. Ja samal ajal see vesi on ääretult Elurit, kas, sest seal on jälle veeringlus, rannas on kuum vesi, sest õhk on kuum, aga ookeanilt tuleb külm, hoovused segunevad, seal tekib suur toitaineteküllus ja seal on tohutult kala. Nii et need on väga kalarikkad, veed ja, ja põlisameeriklaste kultuurid puhtalt elasid seal rannikul selles kõrbes selle tõttu, et seal oli tohutu kalorit, kus ja nad vahetasid siis mägede elanikega näiteks liha ütleme, põllutooted, kala ja mereandide vastu väga põline suhtlemisviis ja toimib ka tänapäeval samamoodi, need rannikul on väga karune loodus, aga üsna palju kalurikülasid, palju kalalaevu, kalatehaseid ja elu käib, ühesõnaga värske kala lõhn hõljub, õhus on ja kalalõhna on seal kõvasti ja seda kala püütakse kaladega, muide toidetakse kõiki Peruu kanu. Et see on põhiline toit kanadele, seal Lätan kala maitsega ja ma küsisin ka just, et kas siis kanaliha on ka kalamaitse? Ikka ei olnud. Ma ise maitsesin ka. No nii lihtne see nüüd ei ole, aga, aga muud toitu antakse ka. Aga kala on tõesti kanalate tähtsam, toitja toidab nii nii loomi kui inimesi. Loomulikult siis meri kihab elust ja siinsamas me läksimegi siis ühele saarte alale, seda nimetatakse maa, lesta, see saared ja palestlase saared kihavad elust. Noh, neid nimetatakse ka vaese mehe Calapagosel, eks. Sellepärast et kallabavusele minnes peab tõesti olema palju aega ja palju raha. Palestlase Saarele pääsed mõne tunniga. Ja nad tõesti noh, need on niisugused väga maalilised ja fantastilised saared, kaljusaared, mõned näevad välja nagu tornid, mõnede alt kulgevad läbi niisugused pikad grotid või, või niisugused tunnelid ja meri möllab ümberringi. Aga, aga nett kubiseb lindudest loomadest. No ütleme hüljest ja väga palju siis merilõvisid merilõvi isane merilõvi, see kaalub ikka terve tonn, on tõesti võimas loom, emad on umbes 300 kilo päris pisikesed, võrreldes nende isadega. Ja linnud, pingviinid, see on jälle kaldal, on lämmatav kuumus ja pingviine. Me kujutleme ikka Arktika, eriti jäiste maastike osana. Seisavad seal uhkelt valvel, niimoodi pidulikult tervitavad. Kõiki, see on, see on imelik põhjus on selles loomulikult, et vesi on külm ja see vesi on täiesti nagu nende jaoks nagu mõnus ja, ja sealt nad saavad ka palju süüa enda jaoks. See on neile sobiv paik ja siis linnud, Lindan meele, tutte, lindude kolooniaid on palju ja noh, kõige silmatorkavamad on muidugi pelikanid, need on suured linnud. Kui nad lendavad seal nagu mingi pommitajad armaada, seal lendab õhus nihukest kõverate paeltega see nokaalse suursugune nahkne kott seal lotendavas. Ja nad on väga värvilised selle, selle palestlase saare ümber konsiini ja punavöödiline ja ise nad on niisugused musta-valgekirjud isadel on niuke kollane pea ja siis nad teevad seal oma rituaalse tantse seal su silma all, et meeldida siis oma kaasale ja nii edasi, seal seal võimas vaatepilt. Ja kõige rohkem on linnuliikidest muidugi kormorane, kormorane ei ole mitte kümneid tuhandeid, ei ole sadu tuhandeid, vaid on miljoneid nendel saartel. Et see on kirjeldamatu, see pilt, mida sa näed seal, nad on musta-valgekirjud, aga muidu oma kehakujult on nad nagu meie kormoranid. Noh, meie kormoran on üleni must ja talla hästi pikk kael ja üsna võimas. Ja üsna suur lind. Tegelikult ütleme niisugune hanesuurune peaaegu. Eesti kormoranid on ju meil siin kaluritele pinnuks silmas, et nad saavad, eks ole, meie eest kalad ära nagu ütlevad kalurid. Ja, ja peale selle on need nende väljaheited sellised, et nad hävitavad kõik koloonia taimed lõpetades puudega. Siis noh, siin puid lihtsalt ei ole, aga see on küll tõsi, et, et need saared on kaetud niukse valge kihiga kõik sest noh, kui toitu on palju, siis on ka väljaheiteid palju ja nende lindude kõigi liiginimed on Guano Guano pingviin, Guano pelikan siis koaala kormoran ja Guano. Ei, tähendab Ta Keitsu keeles mitte midagi muud kui sõnnik. Sõnnikutootjad. Ja just üleliia lüüriline nimetus linnu kohta ei ole lüüriline ja samal ajal on uskumatu ja realistlik, naljakas see, kui tähtis on olnud Senguano siinsetele vastele. Asi selles, et selles kõrbelises kliimas ta koguneb sinna kaljudele kihthaaval ja tema väärtusväetisena ei kahane ka kümnete aastate jooksul. Ja see väetisena, need, kui eurooplased sinna jõudsid, siis tegin talle selle lõpuni selgeks, milliseid erakordseid elemente sisaldab, seal on palju nitraat, aga seal on palju erilisi baktereid, keda ei ole mitte kusagil mujal ja ta asendamatu too väetis põldudele. Ja ta on sõna otseses mõttes olnud kulla hinnaga kuskil 18. 19. sajandil, kui need linnud seal on, niisugune arvestus, umbes, et kui miljon lindu toodavad aastas 11000 tonni Guana ja mõnedel saartel oli seal 18. 19. sajandil kohano kiht kümnete meetrite paksune ja ühel hetkel avastasid siis lõunaameeriklased, et Põhja-Ameerikas, USA-s makstakse selle eest väga vägevat hinda. Euroopas tahetakse seda lõpututest kogustest, tervet laevastikku, sõitsid aastakümnete kaupa ja vedasid ainult neid Guano lasta. Nii et see on tõesti tõsi, et näiteks Peruu riik, kui ta loodi, ta sai jalad alla tänu Guano müügile. Et see oli nii kallis materjal ja see on natuke naljakas ja teisest küljest muidugi sünged on peetud ka seal linnusõnnikusõdasid seal maal ja üks Guano sõda oli näiteks aastal 1865 kuni 1866, kui just nende samade saart pärast, kuna sealt saadi nii meeletult tulu hakkasid sõdima, siis ühelt poolt Tšiili ja Peruu ja teiselt poolt Hispaania ja Tšiili ja Peruu võitsid ja leidnud hispaanlased sealt minema. Ja siis paarikümne aasta pärast 1879 algas uus sõda sellesama Guano pärast ja see oli siis juba Tšiili ja, ja Peruu ja siis ka Boliivia vahel ja see sõda oli väga-väga tõsine ja väga pikk ja verine, see kestis tervelt neli aastat ja selle tulemus oli siis see, et Tsiili sai enda kätte näiteks Atacama kõrb, täiesti elutu üks üks elutu kõrb ja maailmas, aga seal kõrval on Guano saared, sai need endale jättiski endale siiamaani. Boliivia kaotas oma merepiiri selle tõttu, et Tšiili võttis selle rannikuosa endale ja see on tõesti siis uskumatu, et täiesti elutu maa ja selle kõrvalelust kubiseb meri. Selline on Peruu läänerannik ja, ja tänasega siis siin kohapeal ka siis lõpetame ja kuulame seda rahvamuusikat Peruu inkade-nimelise rühma poolt. Selline oli siis meie sisse juhatas saade Peruusse millest räägime järgmises saates. Jõuame salapäraste Nazca maa jooniste alale. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuulo. Randoja.