Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Juhan Liiv. Kuidas Alatskivi oma nime on saanud? Üks variant räägib ja sööb seda lugu kalevipojaga, nimelt kui Kalevipoeg tuli lauakoormaga ja hundid tema hobuse kallal olid, siis ta neid hirmutas kividega loopis neid kõvasti. Muide, need osa neid kividest on alles selle looduskaitse all, nimetame kolbakivideks. Ja osa on muidugi nendest kividest, mis tulid päikesele lähemal. Atame talaski, vil läksid alla, käid allmaa, Sid Alatskivi, odava, kaugemal kaks kilomeetrit eemal peaskiwild jäid peale maaja salt peatskivi. Teine tõenäosem ja õigem variant tuletatud Gildi Peskina imest. Vanemad inimesed räägivad, et veskis olla tuletatud sõnast vesi, kivi vastandina käsikivile. Ja üks vanamees veel hiljuti meile rääkis, et tema noortele räägitudki ainult käisin kivil, läksin kividele, tulin kivilt, kassa läheb tammekivile ja nii edasi. Nii et kivi tähendas veskit. Alatskivi alumine veski peatski, pealmine veski ühest tolleaegsest kirjast on teadagi, siin oli kolm veskit, Almen kinni. Meil kinni ja diesmen kinni. Nii et see peaks kõige loogilisem ja loomulikum seletus olema, seda enam, et ka metsakivil siit maad natuke koosa poole oli kunagi Veski ja pärsi kivilt kallaste taga oli Veski ja rändaja, kes Alaski mail ringi keeta, täiesti veenduda, lihtsalt mõlemad versioonid, lühikesest kirjansid ahtrist, veskit, ka kive ja praegu enam nii palju ei ole, aga vanasti olnud siin palju, praegutaksin isegi kui Alatskivi loss ehitatud siis olnud seal Alasooväljadel antud ainult meistritele mõõdud kätte ja koha pääl raiuti iga see tahukas, mis müüri sisse läks, kohe parajaks mõõtude järgi ja toodi kohale puhta kivina. Kive olnud kõik kohad täis ja praegu me näeme Alatskivi Kallaste maantee-ehitusel. Vana maantee all olid nad veel alles jäänud, senine tee kõlbas selle peale, aga nüüd uus tee muidugi ei kõlba. Linnad kaevati välja ja näeme, suured suured kivilasud kahelt poolt tee ääres, mis on tulnud sellest vana kaheksast kivi kust nad tulid, noh, eks nad tulid sellepärast, et kunagi oli ürg-Peipsi kallas, ulatus siia selle jooneni sele kaldajooneni ja et vesiveskit vett võtsid ja et praegu Alatskivil on seda näitab see, et Alatskivi olemist vabariigis üks väheseid kohti, kus korralik purskkaev töötab. Sellele, et meil muidugi on enam-vähem korralik pumbamaja ja rahuldab meid täielikult purskkaevu idee on õieti vanemide, purskkaevu tekkis meil siin kahest allikast, kordsin Alatskivil nurga peal bussijaama jõuline tiik, et nad sinna vesi vaja voolama panna, muidu sinna vett jätku. Veevärk on lähedal. Aga noh, siis juba purskkaev, teine Boscangalaskelsn Alatskivi lossi ees. Nimelt pärast seda, kui sovhoos otsustas seda ümbrust rekonstrueerida, korrastada ja anda seda vana muru maja mõisale ilmet, siis otsustati ka purskkaev bossi ette teha ja praegu tundub ta nii, nagu oleks ta seal kogu aeg olnud. Kodunurk kui palju me temast teame tema möödunud päevist tänastest toimingutest. On tore, et leidub inimesi, kes sellepärast südant valutavad. Alatskivi keskkooli õpetaja Erich Uibu vaid ümbruskonna ajaloost rääkida mitu-mitu head tundi. Nii et järgnevad minutid tema seltsis annavad ainult osalise ülevaate. Väsimatu koduloouurija arhiivist. Head kuulamist. Mis oli määravaks tee elukutse valikul peale isamaasõja? Demobiliseeriti mulle paistis, et tuleb vist hakata koolmeistri ametis ka peale, seda enam, et kodulähedases koolis Kosovo oli üks koht vaba ja nii sai sinna siis asutud tööle. Hiljem tuli muidugi edasi. Ise polede põline Alatskivi mees aga Alatskivi ja tema ümbruse andnud Televist palju unetuid öid. Tuleb otsida neid teisi tõlkimist ei saanud. Kas nüüd ära päriselt raiskab, aga teinekord õhtul küll, kui oled olnud kella ühe või kaheni üleval ja kui siis magama läheb, keda siis uni küll ei tule. Need mõtted, mis siin tekivad, need kiusavad veel tunnikene, kaarjaneetike sahklipub raiska küll minema. Ei saaks öelda, et ta nüüd oleks rahu andnud, umbes 10 aastata kiusab mind see kodu-uurimine ja see söö võimalikult rohkem ja võimalikult kõik äike teada saada, kuigi Ma olen muidugi veendunud, kõike ma kunagi teada ei saagi, aga ikkagi võimalikult rohkem teada saada, seda enam, et ega meil ei ole ka selle paikkonna kohta mingit detailset kirjeldust, ei olegi üldse mingisugust nisust olemas, niisugust materjali, mis valmiskujul vääriks, mis siin kõik olnud on ja nii edasi. Ja see nagu innustab ja justkui kutsub tuleks seda tööd teha ja, ja ongi kujunenud nii, et kui mingisse killukese saad või mingisuguse faktikese saad ükskõik kus, siis kas siis rahva käest või vanast ajalehest või, või arhiivipaberite hulgast, siis öeldes nii nagu kodu-uurijad ütlevad, käsi hakkab rõõmu pärast värisema. Kui kaua te olete Alatskivil elanud? Hakkab saama juba 20 aastat? 71. aastal saab 20 10 on sellest siis seda ümbrust ajalugu uuritud. Algul ma kahjuks ei uurinud, haigel sai suur viga tehtud. Mäletan, siis ma tegin kuut tööd. Organiseerisime hoolega vanapaberi kogumist. Ja mäletan üks minu klassidest tol ajal oli väikidest, oli viies või kuues klass ja võistles suure keskkooli klassiga mäletamist üheksanda klassiga. Ja kui meil oli hea meel, et me tulime võitjaks Kadest ja igalt poolt vedasid seda vanapaberit kelkudega ja kuidas seljaga, kuidas nad vedasid ja me arvu ei mäleta, aga seal oli ikka tonnidega tegemist. Ja nüüd ma mõtlen, missugused aarded Me ära viisime paberisulatamise ja kui praegu näeks neid paberimägesid, küll oleks seal mitu ööd-päeva. Aga sellele vaatamata Ta on teie tööriiulite ja töölaud ja lauasahtlid täis kõikvõimalikke kartoteeke, kõikvõimalikke märkmeid, ülestähendusi täis kirjutatud vihikud. Ja kõik on nüüd nende aastatepikkune töö siin selles. Jah seal muidugi ma ise võib-olla suurem osa oleme isendit muidugi uurinud, aga väga palju on siiski esimestel aastatel 1000 tuleks seda 60.-test aastatest alates on väga palju neid ka õpilase toitunud, see vihikute pakk ongi õpilaste kirjutatud. Mida küsimust lehtede peale nemad kirjutasid? No ega see vanarahva käest saadud materjal on, ebakonkreetne, vajab täpsustamist ja lõpptulemusena kunagi saavad piirata, ei rahulda enam. Ja nii siis. Materjalide põhjal juba rohkem neid iseseisvalt uurima, aga sealt sain palju, pidev puute, mille arvel jälle uusi küsimusi esitada õpilastele, et rahva käest neid täiendada ja rahva käest nende kohta lisamaterjali saada. Aga Tartu pianistiga nädalal jalgel Tartude ja sinna ma käin igal nädalal, nüüd on ikka nii palju välja, võitlen, et saan ikka ühe päeva nädalas vabaks ja see on lahutamatult juba koolist jäävad, et ega mind kolmapäeviti Alatskivil ei ole, sest ma olen tark. Nüüd ma juba neljandat aastat jah, arhiivis istun varem käisin kirjandusmuuseumis, praegu lihtsalt ei ole aega sinna minna, kavatsen ikka esimesel võimalusel seal istuma hakata. Või ka mitme mitme aasta jooksul, kui ma hakkasin kirja panema saab nüüd jahvist, lähematel aegadel saab täis 1500 tundi istutud keskarhiivist. Kui teil midagi selle vastu ei ole, paluksime siis teid nüüd teejuhiks, teeks väikese jalutuskäigu mööda Alaski minevikku radasid. Aga ka tänapäeva, mis aeglasest teed Alaski kohta märkmeid kõige vanema perioodi kohta vanema perioodi kohta annavad kõige rohkem muidugi andmeid. Kogudusefond Kodavere kihelkonnafond, mis üldse tolle aja kohta on siis ainus allikas. Seitsmeteistkümnenda sajandi kohta Varema kohta meil materjale siiski ei olegi säilinud. Seitsmeteistkümnes sajand läbi uuritud ja eriti ka 18. sajand on meil rikas teguurimata Kodavere, Alatskivi võrdlemisi rikka minevikuga, eriti ajaloo seisab siin Põhjasõjasündmused, väga rasked olid ja nii edasi ja nii edasi. Need kõik veel on võrdlemisi nii segane ja, ja ähmane, üht-teist ainult teame konkreetselt, nii täpselt ütelda on raske. Ja mis puutus nädalatki mõis, see, mis muidugi meie kõige siin aluseks selle majapidamise ja rahva elu aluseks, see on omamoodi vastuoluline, keeruline olnud siin kaua aega, sajandeid on Alatskivi mõis olnud kõrvalmõisana rentnike käsutuses. Selle tõttu siin ei ole, võib-olla ühelt poolt on, ei ole saanud võimud seda aga teiselt poolt Eva rentnik farmi heitnud ja selle tõttu meil ei ole välja kujunenud mõisaansambleid, ei ole kujunet, klassikalisi park kuulge ega mõisahooneid. Praegune loss ja pargid on hiljem tekkinud alles hiljem, möödunud sajandi lõpul ja selle tõttu nad ei omaga mingit erilist suurt väärtust. Ülemöödunud sajandi keskpaigas olnud keegi pakki nimeline rentnik, kes asutas Alatskivile köstrikooli ja oma initsiatiivil pani ametisse koolmeistreid. See oli aastal 1766 ja nüüd seal andmetel siis võimegi õieti sellest aasta arvates lugeda Alatskivi kooli algust viimane Alatskivi omanik parun Lucian, see oli Arved Nolken muide, sellest kurikuulsast Luunja nolkenite soost nemad arvavad Nolkeni vanaisa oligi see Nolken, kellega on, kellega, vaidles Helmann, mis meil kirjandusloos tundidest tuntud on. Nolken kui konservatiivse aadliliini esindaja, see Norcanite üks järeltulijatest siis sai, lõpuks möödunud sajandi viimasel kolmandikul sai Alatskivi mõisa omale päris mõisaks. Nad kuulusid kõik Luunja mõisa alla ja siis üks nendest poegadest sai Alatskivi omale ja siis asutaski siiani päris elamist ja rajaski siis omale lossi, tema püüdis kramplikult teha kõike seda, et saada niinimetatud paruniva jää härra kuulsust, tegelikult ta polnud mingil määral parem vastalvemgi, sellepärast et kui ümberkaudu mõisat des oli juba ammu-ammu talukohad päriseks müüdud ja talud maa arengu peale läinud, siis Alatskivi Nolken miskipärast justkui kartis justkui justkui raatsinud talusid müüa ja siin Alaski müüdi talud alles 1000 903. aastal suures enamuses suur enamus Alatskivi talust. Ja küllap see oligi põhjuseks, et need, need vastuolud ja need. See konflikt kasvas niivõrd tugevaks. Olid rahutused, võib-olla kõige järjekindlamad ja kõige nii tõsisemat võib-olla kogu siin Põhja-Liivimaa ulatuses rohkesti dokumente, asi aga võib-olla pooleli, et seda täielikult valgustada, aga materjali külluses, et näidata, et siin kogu suvi võeti märtsist alates 1905 kuni detsembrini pea hetkekski sõjaväeosa ei saanud Alatskivilt lahkuda, kui üks viidises tingimata teine kohe Todi asemele nimetati pärast, et kui üks oli viidud, siis selle vaheajal midagi ikka jälle tehti. Kas põletati, mõni hoone pandi põlema, mõni viljarauk üritati mingit tõsisemat sissetungi või ülevõtmise katset näiteks nagu novembris 1905 30 mõisapoissi tuli ta avalikult, kohe ettekavatsetult suure kalaga mõisat üle võtma. Kuid madala Dali mõisnike oma kaitsesalk sai jaole ja astusid vahele. Ja selles selles vahejuhtumis, muide sai siis surmavalt haavatavaks talu poistest Joosep Must, kes on maetud Alatskivi surnuaiale. Rahutused kestsid edasi kuni jaanuarini. Kui karistussalk siia tuli oli see k käsutatud Alatskivile. Talumehed, kõik oli öeldud, et 16.-st kuuekümneaastane olid kõik mehed kasutavad vallamaja juurte vitsad kohal peksuks kõik valmis, kuid miskipärast jäi peks seekord siiski ära. Nähtavasti keskvalitsuse korraldusel, sest et pääle Alatskivi seda nii-öelda karistus päeva otsemäär akkaskise perspraasovi karistussalk Eestist lahkuma läks Tapa kaudu tagasi on teada, et neljakümnendatel aastatel, kui pühajärve mõisarahutused olid et siis on siin Alatskivimehed ka vitsu saanud Palju inimesi oli siin sajand tagasi. Sajand tagasi oli inimeste arv üldiselt suurem ja külades rahvaarv tihedam. Karel kihelkonna rahvaarvu ma olen üldiselt jälginud, see vast midagi ütle, meid huvitab sost Alatskivi. Kui vett Alatskivi kohta kaeberi praegu 1000 834. aasta revisjoniandmed siis tol ajal oli Alatskivi mõisa all Need on siis põhilised need külad mis kuuluvat Alatskivi külanõukogu alla. Kui lisame juurde veel kokku raku, läheb ka osa praegusest külanõukogust. 1854 revisjoni hinge kokku samal ajal 1080 need kokku saaksime siis 2008 2009 tsirka, 3000 inimest oli siis küla praeguse külanõukogu piirkonnas. Ma vist ei eksi, kui ma ütlen, et praegu vist on vähem. Alatskivi rahvast üldse Kodavere kihelkonna rahvast hiljem, eriti kuuekümnendatel aastatel, rändas üle Peipsi Oudova maile. Mul siin kuskil andmed. Ühes andmed on vastuolulised, kirjanduses avaldatud. Mõnikord ulatuvad tuhandeteni need arvud. Siin ma sain nüüd mõni päev tagasi sain Kodavere kihelkonna arvudest välja. On räägitud mõnest 100-st, no päris täpne vist polegi, sest väljarändajate nimekirjad küll avaldati tolleaegses vallakohtuprotokollides. Aga need ei jäänud püsima sellepärast, et seaduse talurahvaseaduse järele pidi aasta enne välja minekut vallakohtus nimed kirja panema võivad välja minna ja nii ka tehti. Siin eriti aastatel 60 61 62 on Alaski väga-väga paljud nimed kirja pandud. 1860, siin on 21 peremeest, oma perega on. 40 Tuulit tähendab pepsi ja peale selle siis veel kolm üle 30 lahtised inimeste teenrid, inimesed, sulased ja neid isikuid, kes on soovi avaldanud välja minna teisel aastal järgmisel aastal veelgi suurem see arv, kuidas see siis, mis nimekirjas on, galaxy Tõnisse nimi, aga lapsi tunnis siis teada oleksid, unis välja ei rännanud, ta jäi siiski siia paika pidama. Ja need siis muidugi olid, kust nad läksid, see vajab veel täpsemat uurimist, aga suur enamus neid olid Oudova maal ja teada viimastest andmetest ja teadetest 43. suure isamaasõja ajal okupatsioon Vene ajal, kui sakslased olid okupeerinud ka Peipsi-taguse, siis eestlased kihutati seal tohutu maalt välja. Sellesse aega kuulub ka see sündmus, kui siis laksi Tõnise paar 103 aastane Elizabeth soov oli ka siis aetud sealt siia ja rahvas räägib, et ta oli siin paar-kolm päeva elanud, käinud seal Tõnise haual ja ongi siis maetud lõpuks Tõnise kõrval. Viimastel aastatel vist enam tähelepanu on pööratud kooli ajaloole. Jah, see oli niuke õnnelik juhtum. Meie vabariigi õpetajate täiendusinstituut kuulutas, et algavad kooli ajal uurimise kursused, kuivõrd maalin juba enne seda natukene mõni aasta või mõni aeg olin hädas olnud selle kooli kroonika ajaloolise osaga. Nii et ma juba ääri-veeri otsisin neid andmeid ka need, seda ajaloolist osa oli enam vähemike koostada ja siis liitusin selle kooli ajal kursusega seltsis Lembit Andresen, nii grupi või rühma ja seal mütsis neid väikene grupp entusiaste kogunes kokku, et me oleme juba ligemale kolm aastat saabki täis, teil on sinna raske il kolmetoaline korter palklistelt vastavalt tundide varvaste maha õpetele, natukene võid kaasa puudega jääma, nende puudega ongi üks hull lugu, need nad nike on ja nüüd viimasel aastal-paaril viimasel aastal ei saa nuriseda, natuke enam-vähem kätte saadud, aga oi, tegemist oi kui palju. Selle tõttu me ootamegi pikisilmi meil ja hiilgav perspektiivi variant. Keskküttetrass läheb praegu majast mööda ja ootaminit pikisilmi, millal see raha antakse, et õpetajate maja saab ka keskkütte katlaga ühendatud. Eks puudega olek hoolt ja muret ka omajagu. Aga kuidas siis sajandeid tagasi kool meestele lasu sai? Ja seal on keeruline ja koomiline lugu. Ühel päeval ma tahtsin oma kooli naistele ka õpetajate toas pommi teha ja siis ma ütlesin neile, et küll oli ikka vanasti jaagu külakoolmeistril mis pärast küsivad. Miks siis miks siis ma ütlesin ühele kolmest oli ette nähtud palga juurde pool parkimata nahka pasteldeks. Ja no siis nad mööda kitsaid jutust arvavad, kõige vanemates dokumentides on, mis meil teada on, on küll olutsioonid 1750.-st aastast, niisiis 18. sajandi keskpaigast kus on öeldud kooli meistri tasuks. Talupoeg on kohustatud koolmeistrile iga lapse eest aastas kaks koormat puid ja ühe naela küünlaid andma ja hauale võimalust võetud isadel ja peremeestel, oma lapse või kasvandliku eest. Kui sa täielikult on välja õpetatud koolmeistrile tänu, viis midagi muud anda. Muide, see ei ole siin öeldud, aga tuleb seal hiljem, ühes, teises dokumendis pööratakse ümber kaua aega oli siin veel niisuguseks traditsiooniks, et kuulus otseselt selle tasu ka kaabee ankrut, õlut. Kuidas Juurde sobib, ei tea, aga oligi nii, kindralkuberner Braun selle midagi seitsmekümnendatel aastatel pöörab, muudab selle Klausi tingimata ära, et just tingimata too asi peab ära kaduma. Aga millised nõuded esitati õpetajale? Sele? Nad eriti suured need nõuded ei olnud, üks koolmeister tegi lastele õhtu hommiku lavia laua palveid ning teisi laule eritega lauluviise õpetama. Palju laule laulda saaks ja selle järele hoolsalt valvama, et nad viisi peaksid. Teisal on jällegi öeldud õpetaja nii-öelda kohustuste hulka seal 1775.-st aastast pärinev korraldus ja talurahva laste lõpetuse juurde nii palju kohane on, siis on ka tähtis selle järele valvata koolmeistri kohta alati tubli isikuga täidetud, seda püüda ETAle hea lauluhääl oleks. Hästi laulaks ja vaimulike lauluviise Vi oskaks, näete, rohkem ei jõuagi laula ja muide üks rahvas pärinev teade ongi Alaski esimene koolmeister, kes köstrikooli pandi pilli Tõnu olla pandud kohale sellepärast, et tema olnud varem mõisa viinaköögis mingi lihttööline joon teda juhuslikult märkad ja kuulnud seal ja öelnud, et kuule, Tõnu, sinul on hea lauluhääl, hakkasin akestriks ja kooli meist, eks oligi kõik sel ajal vist tõesti köster ja kolmest kihelkonnale niinimetatud köstrikooli osas see oli enne 1760 viiendat 60 kuuendat aastat, siis olid need köstrikoolid domineerivad pääle selle vaatasid külakoolid tekkima, siis oli juba vaja külakoolmeistreid ka. Need aga olid siis juba. Kas siis olidki sedasama köstri kasvandikud? Tõenäoliselt esialgu? Kui me tänapäeval räägime kohustuslikust keskharidusest kuidas sel ajal loodust Kui neid materjali vaadata, siis selgub, et Liivimaa me räägime siin üks tingimustest ja see piirkond kuulus Liivimaa kubermangu alla liilima paljudes osades, eriti Läti osas siis Viljandi, Pärnu kreisis oli lugu nii, et seal see koolis käimine olin sajandi keskpaigani möödunud sajandi keskpaigani, muuseas pearõhk pandi seal koduõpetusele liiateda tähed selgeks lugemine, jagate, kiskus, selguski mõned kirikulaulud ka kuid miskipärast siin Tartu kreisis. Tartu kreis oli tookord siis ainult Põhja-Tartumaa. Võib-olla Tartumaa kihelkonnad siin on pööratud juba algusest peale suurt tähelepanu just kooliskäimisele. Ja nüüd selle kooli ajal uurimisel selgus, et just Kodavere üks esimestest kihelkondadest, kes jõudis nii kaugele, et kehtestas mingil moel kooli sundusele koolikohustuse, selles osas Ealised lapsed peavad koolis käima ja selle kohta on faktilised andmed olemas juba 1800 15.-st aastast. Kogu Liivimaa osas jõuti sinnamaale kusagil 60.-te 70.-te aastate osas ja Eestimaa osas. Kas umbes seal need tunduva hilinemisega, siin aga tänu just mõningatele pastoritele ja Kodavere kihelkond peab küll tänulik olema pastor Jakob viljanvertile ostsin Esto Philina ja tõeliselt eesti huvidest huvituva pastorina. Sellest asjast kaasa lõi, karistuste osas on, annab meile tööks korraldus 1008 neljandast aastastest konkreetsema pildi kus on öeldud, et kuna koolmeistri elukutse peaasjalikult selles seisab, et talurahva lapsi lugemises ja ristiusus õpetada siis peab ta aga seda oma ametit kõige võimaliku usinusega kogu truudusega pidama. Nonii siis koolilapsi mitte ainult katekismuse lugemise tähttähelise mõistmises õpetama, vaid ka neid manitsema ta sundima samas sisalduvate käskude täitmisele need siis väike sisuline moment tuleb, juurde on lisatud. Kui manitsused ei mõju, võib ta lapsi sõnakuulmatuse, laiskuse või teiste määrusega kaasnevate üleastumiste eest leebelt ja vastavalt süüteole karistada. Kuid enne karistamist peab ta on seda, kes ennast unustanud selle süü kindlaks tegema. Siis järgneb karistus hiljem aga tõsiselt ja armastusega parandamisele. Sööma ja tänapäeval on märkus päevikusse raskemal juhul vanemat kooli. Kuidas sisenes siis ka, Ta vanemad muidugi käisid ka koolis ja ongi terve rida siin ei ole praegu käepärast, aga on olemas, fakte saan aruandluses sees, küsitakse, on koolist puudumise eest rahatrahv või kehaline trahv. Paljud kihelkonnad ütlevad ikka, kehaline trahv on selleks olemas. Ei ole päris selge, kas siis said ainult lapsed või ka vanemad, võimalik, et ka vanemad said kiriku turbas mõnikord seda vanemal perioodil kindlasti võisid ka vanemad seda saada. Nii et lapsed küll said ainult hiljem, kuna kusagil seal selle eelmise sajandi keskpaika istuvaid kitsendav reeglid, et enam ei tohtinud nii palav ja see on teada juhtumeid, kus kohtusse kaevati kooli vanem ja koolimeistrita last oli peksnud ja veel pealegi mingisugusel pühapäeval või mingisugune pühal ja siis kohus mõistis, ainult sellepärast sai õiguse kättekohus ütles, et tema ei tea, sellel päeval peksta ei tohi. Kuidas on muutunud Alaskoli pale poole dessandi? Jooksul tunduvalt masin neil päevil tegin väikest kokkuvõtet, et palju meil üldsegi neid koolmeister õpetajaid on olnud. Ja siis ma sain siis ka niisugused arvud, et meil on üldse ei olnud ütleme aastast 1800 kuni 1970 on Alatskivil olnud tsirka 300 koolmeistrit sellest 20 aasta jooksul, need on siis nad külakoolmeistri, et need on siis 100 olnud huvitav, neist oli umbes 97 protsenti mehed siis on vahepeal sinnad tervenenud, vahepealsed perioodid, seal annab siis tsirka 40 õpetajat, kus oli siis umbes 65 protsenti naised. Ja viimase 20 aasta jooksul 1000 950970 rehkendame ümmarguselt sellises Alatskivi keskkooliperiood, siis on alati hiilanud 130 õpetajat, neist 77 protsenti naised. Vastupidi, variant on vastupidi, palju õpilasi on praegu, õpilasi on praegu juba ikka üle 400, tüürivad Need arvud on selle tõttu on muidugi siin kauges piirkonnas peavad lapsed kokku, sõidavad bussidega. Kui me väelaskist räägime, ega me ei saa jätta nimetamata neid nimesid, neid inimesi, kes on Alatskivile kuuldust ja, ja au teinud võib-olla kõige enam vist mees, kes seisis Alatskivil nimekirjas vallasandida, aga eesti kirjanduse ajaloos on jätnud sügava jälje. Juhan Liiv. Tänu Liivile oleme kuulsaks saanud? Muidugi, eks me ise ka püüame üht-teist teha. Palju muidugi aitab kaasa ka Alatskivi ümbrus ja mõneti ka ajalooline minevik. Aga siiski suur osa kõigest sellest särast, mis meile seni on langenud on ikkagi liivi, Juhan Liivi põhjustatud ja tänuliivile Me nüüd muidugi saime Meiegi ja selle tõttu omale niisugust Uhkustunnet teadvust juurde üksikuid kilde ja fakte on välja tulnud päevasem uurimise käigus omal ajal sai, kui seda küsimust lehtedega materjalide kogutud, siis mõned tema kauged sugulased kirjutasid mälestusi. Nii on tema sugulastest Helmi Pütsep kirjutanud mitu vihikut oma mälestusi. Nende hulgas on üks Viika Juhan Liivist kus ta lapse mälestusi Juhanist kirjand andnud. Need on päris haruldased materjalid. Peale selle olen mitmeid kilde saanud vallakohtumaterjalidest ja vallavalitsuse materjalidest, kus asjaajamist seoses valla hoolealuse Liiviga on kirja pandud. Aga millisena mäletab Helmi Pütsep teda? Ain Lutsepp Pähe mäletab, ütleb, et ta nii jah, mõttes käinud alati ringi mingi helme bütsabelas kõnnul, mitte kaugel seal põhjani talust, kus Juhan Liiv oma Lella poolt tihti viibis ja siis oli nende sugulaste pool ka muidugi käinud väga korduvalt. Ja ta rääkis, mitu lugu, isegi, mis tema tema emaga ühenduses oli olnud, kuidas ema oli talle siis süüa kandnud ja kuidas ta lubanud tõele kinkida tagasi hiljem lastele ja kõiki niisuguseid asju. Ta mäletab ka sündmuseid koosa juhtumeid, kui ta koosal veel viibis. Kui mina olin veel väikene mees üks helin mul helises rinna sees. Ja kui mina sirgusin suuremaks, läks helingi rinnas eskangemaks. Nüüd on see helin pea matnud mind ta alla rusuks on raugenud rind. See helin mu elu ja minu hing. Tal kitsaks on jäänud maapealne ring. Kui liivi matused olid, siis valovski väga väha tundis sellele kaasa. Alatskivil oli tol ajal juba võrdlemisi palju seltse ja organisatsioone, aga need vist praegu ei liigutanudki sel puhul. Ja nii tuli välja, et liivi mõtlesid ka võõrad inimesed. Vist oli osa uuest koosa seltse ja põhiliselt Tartu sealsed üliõpilased ja need olid liivi Mõtjat. Kohapealne rahvas vist küll jäi tookord eemale ja just selle tõttu jah, et temaga teda ei võetud tõsiselt. See aegne siin rahvas ei tundnud ju eriti palju huvi kirjanduse vastu, ei tundnud huvidest, mis nendest asjadest, mis liig, huvitus, ei tundnud nema huvi. Nõks hiljuti siin üks mees suri võrdlemisi kõrges eas ligi 100 aastat ja küsin, kas, kas Liivi kaamerat jah, mäletan, oli pikk mees, käis külmas ja vähedata. Ega ta jah, oli ka mees taoli, et tööta ei viitsinud teha. See oli talumehe talu metsapoliitika ja aru saada. Mina asjast, aga te olete neid kindlasti käinud, võib öelda, et kui mitte kõik, siis kolm neljandikku vähemalt Alatskivi võib olla ümbruskonna taludesse peredest läbi, kuidas neid tunduks ka raamaturiiulit. Liivi teoseid. Noh, ikka kui siin Alats kellelgi midagi liivist müügil on, siis Erabatakse kohe ennekõike muidugi juba koolilapsed ostavad neid igas igas talus on ikke õpilasi, lapsi, kes on koolis käinud meil siin iga igas seitsmendas kodus on juba praegu isegi üliõpilased nii kunagi teinud, statistikat ka tehtud. Ja selle tõttu muidugi nüüd on olukord hoopis teine ja osatakse hinnata, mida, mida tasub osta ja mida mitte. Piiridega ühenduses tuleb kindlasti mainida võrd naelavere mail ja naelavere külakoolis õppis ka meie tunnustatud helilooja Eduard Tubin kes on ka siinmail sündinud, on seal kokkuora, tuleb kokale vallas. Vabandage kallaste linna all, pärsikivi külas on sündinud Eduard Tubin tena vend sai naela perekoolmeistriks sajandi algul. Ja siis muidugi isa pidi tulema ka koolitalupidamise oli käsitööline, pidi kooli talu pidama ja siis oli siis vanem vend, sai siis ka kooli niiviisi seal Peeduaartett, tema vanem vend oli koolmeister, ütlenud, et mis sa siin niisama passid, sähvat, aabitsa istuga, pinki, dollarist kuue aastasena läinud kah sinna külakoolis hakkad õppima õppima. Hiljem ta õppis veel torila ministeeriumikoolis. Ta on oma algharidust kõik siin Alaski mail saanud. Veel vanema põlve inimestest muidugi Krimmid sealtsamast paigast tuleva kirjanduslooga ja ühiskonnaeluga tuntud mehed. Võib-olla vähemalt põlvedeni kultuuri valdkonda kuuluv meie kuulus lauluinimene ja teatriinimene Helmi Einer. Seid Alaski maid pärit, nimetame siis ka juba teatrist juttu, oli siis ka tänapäeval. Aksel Orav, Alatskivi mees? Noh, ja kui ütelda, nimekiri on pikk. Alatskivi laba Kodavere kihelkonnas rannamõisas oli tema kunagi kihelkonna kohtukirjutajaks moosis Kodavere kihelkonna kooliga seoses Jürgenstein, Lill, kirjanik, kirjamees. Ja terve rida sinna kooli põllul töötajaid, kes on siin ka siis tegutsenud. Legendaarne Tõnis läks, jah, see on nüüd nagunii võlugaa. Vaata mu tagada märksake tuhmunud varastades sellega laekuna ainult Tõnis lapsi pärast Alatskivile tuldi andmete põhjal just tänu sellele saanudki alguse Juhan Liivi ausammas. Mälestussammas seal Alatskivi surnuaial räägitakse teguri rahvas kunagi väljasõidul olles tuli ka külastas laevaga, sõitsid linale sõltuid, Alaski külastasid Tõnise hauasammast jõuda ja ütlesid, et otsime scaliivi üles, otsis ja otsis, ei leidnud. Ja kui siis pärast suredaga kätte said, siis pärast tekkiski otseselt nüüd püstitada mälestusmärk, et tuleva tulevikus enam niisugust häda ei juhtuks, tuleks kättesaadav, oleks õige vale, on, ei tea. Aga mõte sai sellest teoks, teguri vaputajalised tõeliselt jalgatasid ja ehitasid selle mälestussamba. Aga tänapäeval muidugi, et nüüd ei ole seda muret, et keegi ei tea, sest tänapäeval just käiakse just liinil pärast ennekõike ja siis lennatakse punast ja minnakse siis Tõnis Laxigaa vaatama. Akas Tõnis laksi kohta, need kuuldused on ikka nii tõepõhjaga. Nojah, ajalooline isik, elamud, Alatskivi valla talumees tavaline talumees, kes oli muide ka siin, märkisin väljarändajate nimekirjas kuid nagu materjalid ütlevad välja, ta ei saanud siiski ise. Kuulsaks sai tänu sellele, et tollel ajal oli sajandi keskpaigas, umbes oli Alatskivi mõisa kirjutatakse vallakirjutajaks. Juhan värk, kes siis oma luuletuses Tõnis lapseks eestlasi Isamaa seda sündmust vaja nii-öelda valgustas. Ma arvan, et see laul läks Jakobsoni ta hiljem ja siis nende kampmanni lugemikesse vanema põlve inimesed kogu Eesti osas tunnevad seda laulu. Ja vest, teid, tee muud huvialad tulenevad sellest samast, ühest suurest kirest huvist kodunurga ajaloo vastu. Eks sellest ka fotograafia või jah, algul ta hakkas mulle lihtsalt sellest, et pilti teha. Väide varsti 10 aastat tagasi, nagu ma kodu-uurimise peale nii. Uurimusliku tähtsust muidugi mõned ilusad pildid tegi omale ka rõõmu ja neid siis kähke, tegin, kopeerisid ja suurendasid. Aga Modonistatavalest pilt grupi vetot niisugust ei ole tahtnud enam ammuilma teha. Ja põhiline ongi Kald uurimuslik, et mis võib olla põhimõte see, et fotod niisugune, millel oleks ütleme ka viie või 10 või 50 aasta pärast, väärtus ja eriti veel, et mida rohkem aastaid edasi suurem väärtus tal oleks, niisugused fotosid oleks tarvis. Tehkem ta nüüd, ma püüan näidata õpilastes kuidagimoodi sisendada, et nad niisuguseid fotosid hakkaksid tegemast. Seinad sellele tähelepanu ei ole pööratud, palju albumid on täis? Ei ole ühtegi, aga karta on, kui palju ta ise ongi häda see, et kui ikka midagi vaja on, otsida ka kätte ei saa filmi negatiiv ja neid on palju. Kunagi ma tegin midagi neli 50 filmiaastast siis aastakäikude kaupa karpides rinnas. On teil märk valgel põhjal tammelehtedel ka looduskaitse. Küll, sest ma loodus muidugi väga armastan ja aga ma ei tunne teda veel tühjagi, sellepärast. Ma ise vist erialast ettevalmistust ei ole saanud. Siin Alatskivil on üht-teist tunud selle looduskaitse nime all heakorrastusprobleeme lahendada ja terve rea mitme aasta jooksul on isegi nii külanõukogu piires tulnud seda asja mõnevõrra juhtida ja ja mõnegi mehega tülitseda ja siis asja kanis puht administratiivküsimusi tulnud lahendada. Ja võib-olla siis selle sissemärk mulle kunagi ainult. Milles on teile Alatskivi ja tema õmbluse, looduse ilu ja võlu? Kui väsinud olen ja seda tihti siin koolielus eriti kevadeti, kui mujal veel kusagil ei ole kevadet tunda, siis tarvitseb minna ainult tunniks või kaheks kõndida tiiru linnamäel punase allika juures truuduse tamme juures, seal on need kaldad vastu lõunapäikest juba. Ta kuivad, muide seal hakkabki genega sinilille saama. Ja kui sealt tiiru oled teinud, siis tuled tagasi puhanuna. Kust need nimed Kunen, allikas, truuduse taandadestani, leid, nimesidki täpselt ei tea. Ekset rõhutused hambast tuleb võtta sõna-sõnalt ju seal allike on truudust vannutud vast punane allikas, tõenäoliselt sellepärast, et ta punasest liivakivis välja voolata. Liivakivi paljand. Kas truuduse tamm, Alaski neidudele ja noormeestele mõjuvad siin on lahutusi, läheme? Julgeks ütelda. Selle statistika vaikib ja tuleb hakata siis eri eriti küsimus lehti koostama, võib-olla annab see ka kindlaks teha film hullumeelsus sai peaaegu tervenisti siit maha mängitud ja filmitud. Läks nii? Me tegime siin tõsist tööd kaks kuud ja nägime seda kööki 200 kulisistide tagust, aga tegelikult need massistreeninud, mille me oleme siin kaks raiskas paar minutit olid linad, Vilde sai ta ise osavaid. Siin ikka tegime suviseks lisateenistuseks oma seda filmistaari ametit, ütlesin mitme nädala jooksul. Olla õnnestus sanitari osas olla, nii et ma olin hulludest natuke kõrgemal. Jättis Amandaga rahule, trast filmi vaadates väga vaevalt nägin, võõrad ei tunnegi mind ära vaese tunded. Eks kolm sekundit vilksatanud. Tänavu sügisest alates saime siis üheksandas klassis selle rakultatiivseks kodu-uurimistunni omale kümnendas klassis, kuigi nad möödunud aastal ei saanud, aga ikkagi midagi saavad nüüd ja püüame siis neid kolme aasta jooksul keskkooli lõpuni nii kaugele viia, keegi nendest, võib-olla ta hakkaks kodu ümbrust uurima kodu Värmastama vähemalt oskaks ja teaks, kuidas seda teha. Või Välgi vähemalt oskaks ja teaks, kui ta läheb kuhugi kunagi kõrgemasse kooli oskakse, teaks, kuidas ta kursusetööd ja oleks eeldusi variseks enam nii väga diplomitöö. Aga kust need leiud, mis asuvad teie kooli muuseumis, muuseum on terve suures koridori ulatuses ja seal on küllalt Kunikaalsed leidja küllaltki vanu asju. Tal on juhuleiud siit tulnud siin Alatskivil on väga vana kohta väga suhteliselt rikas leidude poolest seal mitu, mitu nii kuulsat kalme kohta, rääkimata linnamägedest. Aga siis, eks nad on lihtsalt juhuslikud põldude seest tulnud kivikirvest, tulist avastele põldudest tulekivist lörtsina, padakõrvemetsa, vahi põllu seest välja tulnud lahe Peral kabeli talu juures, kus omal ajal möödunud sajandi lõpul uuritutava kuulus kivikalme, palju leide leitud seadiga, siiamaani tuleb leida välja veel sealt lähedusest ja eemaltki põllu pealt ja need leiud on lihtsalt siia korjatud ja koostatud siinsamas kallaste poole vinna nala soo põllu peal uudismaaharimise peale tuli välja muistne asulakoht, nähtavasti, kus siis mitu matusse paika suhteliselt madalal pinna all traktori adraga tulid välja ja luustikud ja koos nendega ka siis tohtreid käevõrusid ja väga palju savipotitükke. Ja mõned mündi üks mainiti isegi, millega saab, seda nii dateerida täpselt ei teada kusagil ikka oli. Vast kahe-kolmeteistkümnenda sajandi raames peaks sündmuskoht olema. Nii et need on tekstis juhuleiud siit ja mõned aasta pärast olnud pahandusi olnud muuseumi Darliku ta varem oli meil mitu aastat tagasi niisugune olukord, muuseumid, kõik rabasid, Ale ei tohtinud midagi olla muuseumi varandus seal päris tülitsetud ja pahandatud nende roosa kivikirveid viidigi ära. Aga nüüd ma siiski ütlen, et kas või elu hinnaga noh, mul lastele ka ja näidata seda õudsat kivikirvest, seda noole. Ja seda enam, et on just kodukandis sööda enam ja sellepärast me paneme sinna vitriini välja need leitud asjad peale selle nimi ka juurde, kes on leidnud siis omamoodi ka nagu innustab neid näevad, et vot minu nimi, k ike on seal vitriinis ma olen toonud ja, ja las nad siis olla kuhugi, ta köitis süsteemi loo aga ühe kivikirve pärast ja nüüd meie üldine teadvusväes lapseks, sest meil on need kivikirveid küll ja tedagi, pealegi on teatatud, need asjad ka panevad arvele nagunii. Ja ka vist. Mida enam edasi, mida aastad edasi, seda kitsamaks jääb koolimaa muuseumi ruumi, seda enam täituvad teie riiulid. Materjalid on nii, et tuleb hakata uut korterit vaatama. Kopilt jah, eriti kui ta paber on niiskust saanud. Kunagi oli kinni, et mis tahab mineraali eraldi karterisse pere koos elama, nüüd osa mul on seal puukooris, aga seal lähevad veel hullemini, hukka ei ole kuskilt leida. Need koolimajas saime mõned kapid klassi nüüd saagiks sinna panna osa asju ära. See on kahe eeloleva talveülesannete hulka, kuulub. Kes vähemalt plaanide tegemine ja nii edasi ja nii edasi. Sovhoosi direktoriga on juba ikka kokkulepe olemas, on korduvalt räägitud, et kui see asi niikaugele saapaost lossi restaureerimisele läheb et siis kakskolm, tuba, reserveerimine, sealike päris tõeliseks koduloomuuseumiks kus saab siis rahva elu kajastada ja ühtteist näidata. Esemeid on külas arvele võetud suured esemed, puu, brit ja ja ankud ja koodid, aga neid pole kusagil hoida, need tuppa ei mahu, need puukuuri ka ei mahuks ma neid, hoian ja nimi kirja pandud ja teada, kus on need ära tuua, käsikivid ja nii edasi. Aga need vajaksid, kus need eksponeerida või välja panna, kunstis lossist saaks võib-olla midagi koduloomuuseumitaolist, aga Brow koolimajas on ikka põhjust kultuurilugu ja sedagi mitte kõike väga napilt puudusel suur, ei jõua kõike ära teha, mis teha oleks vaja, see on kõik suurmaterjal. Ja jätan pikisilmi, et kunagi, kui ükskord pensionile kisa ega seal väga kaugel ka enam ei ole, siis vähemalt mul ei ole muret, mis tegema hakata, mu töö ootab ja kohe igatsen seda tööd, et siis saaks tegema hakata segama.