Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe. Iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. See, mis sa naeratades kinkisid, võib kunagi otsa saada. Isegi ütlemata jäänud sõnad on mõttes öeldud ja kuhugi tallele pandud. Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv saab täita aja ääretud salved? Kuidas muidu üksainus silmapilk võib kivi paigalt veeretada. See, kellele on vähe antud. Tere õhtust. Täna on 85. sünniaastapäev näitleja Heino mandril. Kuulata tema esituses Karl Ristikivi, Anton Hansen Tammsaare ja Jaan Kaplinski loomingut. Oma sõbrast ja kolleegist on rääkinud Mikk Mikiver ja virve aruoja. Need salvestused on Eesti raadio arhiivist 1987.-st ja 1990.-st aastast. Kui mina olin saalis vaatajana ja tema oli laval haigemaja mere ääres siis jäi ta mulle meelde seal mingi sümbolkuju. Aga ma ei teadnud, et mandri ma ei tundnud teda, ma olin maalt linna tulnud ja tundsin Tallinna näitlejad põhjarannikupoissi ja nii edasi. Ja ma ei mäleta, miks, aga teatrikooliõpilasena esimese kursuse õpilased on võib-olla mai. Tuttav oli aga siis, kui ma teatris kohtusin. Ta oli tulnud kolm aastat enne Ugalas draamateatrisse kui mina tulin draamateatrisse 61. aastal teatrikoolist. Oli terve rida vanemaid kolleege, kes tulid lähedale ja uudistasid Sindi ja siis mõni neist jäigi lähedale, nagu Franz Malmsten ja Jüri Järvet. Rõud Tarmo, kes aitasid natukene ja õpetasid. Aga mandri mandri jäi eemale, mandri vaatas nagu tundus, veidi nagu ülevalt alla meie väele. Noh, võib-olla see oli sellest, et olles ikkagi suhteliselt Siberi vangilaagrist koostöö üle kuue aasta oli. Ja siis napilt neli aastat vist kolm hooaega tegelikult olnud, Ugalas toodi tööle draamateatrisse ja, ja see võib olla sellest, et inimene on sisemiselt ebakindel, aga siis välja näitab hoopis midagi muud, et ennast kaitsta. See asi ei olnud mitte päris niitnud, Danzo teda hirmsasti kutsus noorsooteatrisse ei, Pansole oli käes juba siis oma niisugune kindel keskealistest vanematest näitlejatest meeskond keda ta oli väga sihipäraselt valinud, kellega ta enamusega oli teinud enne enne suuri töid ja mina olin juba noorsooteatris. Kuidagi me olime mandriga mingisugustes, jutuajamistes, kunsti elemite praktilistes tegemistes teineteist nagu natukene leidnud ja, ja siis minu kaudu õied nagu ühe üle tulema, see asi sai aetud ja ja siis, kui tantsuga tööle hakkas siis kõik need looduse poolt antud komponendid, need olid tal üsna kindlasse vormi jõudnud minna selle aja jooksul, sest mis seal salata, ta mängis, mängis peaosi, nii, nii, Ugalas Kuiga jõudis nendeni välja ka juba Draamateatris. Ja siis hakkas sukeldumises süvenemise maadlus ja siin ma nägin küll siis ära, et see härrasmees, see veidikene playboy moodi meesterahvas osutus kohutavaks töömäeks. Nõnda kui veel kord sukeldumise võrdlust kasutada, siis sellised pärlid kätte saada, sest ta võis aina ja aina minna järel, nii et isegi verepiisad välja tulid ja üritas ja üritas. Sealt peale veeti, algabki mandri mäkketõus minu jaoks. Sealt peale hakkab pääle. Ja sealtpeale toimus ka see, see muutus, hilisem mandri on väga kriitiline kuskilt, ütleme 68.-st 69.-st kindlalt juba 70.-st aastast väga enesekriitiline, väga tagasihoidlik enda isiku ja panuse suhtes mingis õnnestumises ja väga õnnelik teiste õnnestumisele ja vast ehk üle tähtsustamas siis lavastaja osa tema õnnestumises. Kuigi tõepoolest, ma, ma pean ütlema, et mandri oli näitleja, kes vajas lavastaja selle lavastel peab olema siis neist aastatest peale, mõnda jaoks üks omandas ta, ta ei tohi olla pealiskaudne mandriga koostöö eest. Ma ei teagi, kas me koos või mina või kuidas, kuidas sellise vormeli välja mõtlemine või kuidas selle sünd toimus, aga lõpuks kõlas siis meie koostöö vormel, mis mulle on saanud ka üldisemaks. Vormel eks näitlejatega koostööst etendust tehes oli niisugune, et pime juhib pimedat. Ainult et see pime, kes juhib teist või teisi, on kord sellest metsast ise läbi läinud kus ta teisi juhib. Pimeda jaoks tähendab ainult ühte teatud kogemusteta teavet et sellest metsast on võimalik läbi minna, sest ta on kord seda kogenud, et seal on lagendike, seal paistis päike talle näkku. Metsaga põhjatuulte eest varjatud aasal kasvas ilusal kevadel palju lillasid aga asjata ootasid nad. Ja nii mõnigi oli oma ilmedenne oodatava tulemist poetanud. Sumises küll mesilane, aga sei noppinud lendas liblikas, aga see ei murdnud. Ja juba hakkasid lilled lootust kaotama ning nurisedes pöörasid nad jumala poole. Ja jumal saatis nende juurde poisi, kes Lilia armastas ja neid heal meelel noppis. Ja kui poiss astus, tuli lilledesse suur rõõm ja nagu ühest suust hüüdsid nad, noppimin nopi mind ja nende magus lõhn täitis õhku. Joovastuses lähenes poiss esimesele lillele. Juva sirutas ta käed seda murda. Kui liblikas lendu tõusis. Et ja siis nagu kalliskivi, sädemed, lumehelbe, petlik helk. Niisugune oli liblikas, kes, kui ta tiibu lehvitas. Ja ainult pisut lendas ta edasi jällegi lillele laskudes, kus ta oma tiivad päikesepaistel laiali ajas. Lase ma võtan su kinni, ütles talle poiss, lillesid, unustades. Püüa vastasliblikas. Ega ma haiget d vaatan ja lasen jällegi lahti. Püüa. Ma ei puudutagi ainult. Ta on lähedal, rääkis poiss härdalt. Aga vaevalt sai ta mõne sammu astunud, kui liblikas juba teisele lillele liugles ja nagu narrides oma ilusaid tiibu lehvitas. Poiss sai kärsituks, algas jooksmine, püsimata tagaajamine. Samm siia, teine sinna hüppe paremale, teine paremale poole üle mätas teie väikeste põõsaste Ta põitlejale liblikale järele, kes kord lõunasse ses samas põhja kord madalasse lillede sekka, et siis üles päikese poole virvendas. Ikka edasi tormasid poiss ja liblikas üksema painduva valedel jalgel. Teine tiibadel siidine, sametine kalliskividena, säravaim ei väsinud põgeneja ega jätnud tagaajaja. Viimaks tõusis liblikas kõrgele ja lendas üle metsamõisas põhjatuulte eest vaeva viies. Alles nüüd jäi poiss hingeldades seisatama ja vahtis äreval pilgul palaviku, punapalged liblikale järele. Nagu loodaks ta tema tagasitulekut. Aga kui poiss nõnda seisis, üksisilmi metsa taha vahtis, lehvitas tuule õhtale Johustavates ninasse. Ja meelde tulid ununenud lilled, mis nopijat ootasid. Lõhnast heldinult ärritatuna pöördus poiss ja oli valmis lähema õie poole kummerdume. Aga jahmakades jäi ta paigale ning ta palgeid kustus leegitsev jume. Liblikat püüdes oli ta kõik lilled ära tallanud. Nukralt istus poiss maha ja hakkas kibedasti nutma. Ta armastas lillesid nii väga ja oleks neid heal meelel noppinud. Eriti nooruses Heino oli niivõrd särav, uljas ja kui ta näiteks Hamleti Fortimbrassinna lavale ilmus siis tal ei olnud õieti nagu vajagi mingit kooli ega mingit näitlejaoskust, ainult tuli lavale ja tüdrukud hoidsid saalis juba südant kinni, et see ei hüppaks, kõrisse. Heinud ei kutsutud ja mitte nalja pärast päikesepoisiks, ta oli tõesti väga päikeseline poiss. Ja algul tõesti teatrikoolist tundus meile kõigile teistele, meie nägime hirmsat vaeva teooriaga ja praktikaga ja püüdsime ikka süveneda siiapoole ja sinnapoole. Heino ei olnud seda üldse tarvis. Tal oli nagu kõik tuli iseenesest sest ta oli niivõrd särav, niivõrd sarmikas talle. See, see kõik oli talle jumalast antud, tal ei olnud nagu midagi vaja õppida. Õppimise ajatele tulid hoopis hiljem. Siis kui elu hakkas vitsa andma. Siis, kui tal olid paljud niisugused rasked momendid. Kui ta istus vangis. Kui ta tuli vangist tagasi, siis oli seal ka üks väga keeruline periood. Võib olla kõigest sellest, mis elu talle oli ülekohut teinud. Ja kui ta ei saanud uuesti Tallinna teatrisse, tal oli niisugune tunne, et mis seal Ugalas? Ma ei tea, ma ei tunne teda sellest perioodist õieti hästi, aga mul oli niisugune. Tunneta hakkas ennast korraga üle jala hindama. Ja see oli seal ka üks niisugune väga meeletu ja raske periood ja enda kui näitlejaga tööle hakkas ta väga tõsiselt hoopis hiljem. Siis kui ta järsku tundis vist, et seda sellest särast enam üksi ei aita. Ta, siis ta hakkas järsku väga lugu pidama teatrikoolist ja näitleja haridusest, et näitleja peab olema hea professionaal, et ta peab oskama tõesti oma tööd teha, et see ei ole ainult, mitte et sa, et sa tuled ja võidad, aga sa pead oskama tõeliselt tööd teha. Ja see oli see periood, kus seinakas õppima tõeliselt tööd tegema tuli tal ka hästi välja. Mina olen heinud tundnud ju ligi 50 aastat, see on kaunis pikk periood, ma olen temaga tööd teinud ja mis mina olen temaga tööd teinud, kõige meeldejäävamad olid kolme katku vahel, sein on minu arvates tegi väga ilusa rolli. Ja kus meil oli väga tore koostöö. Ja teine oli puunini öisel merel kus ta mängis koos Ants Eskolaga. Ja kus me juba ette kokku leppisime, et me teeme tööd, mitte selle järgi, kui palju meile kellelegi makstakse, me olime siis kõik punkti tasulised. Aga teeme tööd nii palju, kui, kui me peame tarvilikuks ja me tegime tõesti väga kaua aega proove. Ja siis mul oli tõesti niisugune tunne nende kahega töötades, et just eriti selle töö lõpuperioodil, et nagu viiuldaja kätte saanud Stotivaarius, et mul oli hea nende mõlemiga töötada ja see pani mind ka ennast kokku võtma, et mis, et mul oleks neile olnud midagi ütelda, et oleks olnud midagi, millest nad oleks saanud jälle kinni võtta ja ära teha järgmiseks prooviks ja tõesti nad tegid seda mõlemad suurepäraselt, nii et mul on sellest prooviti perioodist jäänud võib-olla kõige paremat muljet üldse, mis ma üldse näitlejatega olen tööd teinud. Aga no enamsti, Heino sai alati nalja, Einoga oli alati hirmus lõbus, temaga ei ole kunagi igav. Ja ma tahaksin veel kord tulla tagasi selle juurde, et Heino oli läbi ja lõhki teatriinimene ja ta tundis ennast kõige paremini laval. Ja ainult laval. Üks kuningas oli kord maa ja krooni ei olnud tal nii elasse kuningas väike, suure sinise taeva all neelasse kuningas, väike ja kurvaks sai tema meel, et teistel on maad ja kroonid. Ja temal ei ole, veel. Läks kuningas targa juurde, kus ta kroonima. Tark ütles. Mine joo ja kordnat mõlemat saad. Tärk ütles, mine joo. Ja silitas kuningat. Läks koju ja istus maha oma troonile, paljapäi. Ja oma maast ja kroonis seal istudes unistas all suure sinise taeva. See väike kuningas. Ta istus ja läksid päeva ja nädalad ja kuud. Ta silmis paistis taevas ja kohal kõikusid puu. Ta silmis paistis taevas ja juustes lähenetall. Nii kuningas istus ja ootas ja tema päev oli hall. Ei saanud kuningas krooni ja ma ei saanud ka ta surmani troonilistus. Ja ees. Kuid temal veel maad ei olnud, ta oli ju kirstu sees. Need maa ja kuninga vahel oli kõva tammepuust laud. Nii külm ja k-le oli see kuninga talvine haud. Ta lamas väga kaua seal maa sees, mullal ja Maattal ei olnud. Ja krooni ei olnud tal. Nii läksid päevad ja suved ja tuuled tegid häält. Ja kuningas Laamas ja liha tal kõdunes luude pääl. Nii liha sõdunes luudelt ja ümbert Pehkissar. Ja ühel kevadel sündis nii nagu ütelnud tar kui maa pääl sulas lumi ja maal nõrgusid vee, muld liikus ja liigutas lautu. Et enam ei kestnud need. Siis lauad vajusid kokku kokku ja igast urbestia praost ma tuli kuninga juurde ja nõnda ta pääses, sest paost nii maa tuli kuninga juurde, maa, must ja jahe ja su ja tasa sirutas sõrmed luude vahele. Elupuu juur, nii kuninga kroonisid, viimaks oma juurtega elupuud ja suure leidmise õnnes maaks sulasid tema luud, said kuninga kalmul kokku, maksa lilled ja kikkapüks. Ja meie teame, et nõnda on kuningas, ma ka üks nii kuningamaaga köitis üks surmast tugevam, lõi. Lea Heino mandrit meenutasime tema 85. sünniaastapäeval. Mõtisklesid Miki Mikiver ja virve aruoja. Heino mandri esituses kõlasid Karl Ristikivi, Anton Hansen Tammsaare ja Jaan Kaplinski tekstid. Teine saade Heino mandriga on neljapäeval vastu reedet algusega kell null null null viis vikerraadios. Arhiivimaterjalid on aga pärit mari tarandi omaaegsetest. Saadet kuulmiseni ETV toimetaja maris Johannes.