Veerand miljardit inimest pessid telefonitorud ning jäid ärritatult või häiritult kuulama. Mõned arvasid, et helistatakse kuskilt Austraaliast sidesatelliidi kaudu, mis oli eelmisel õhtul orbiidile saadetud. Telefonitorust kuuldus vaid arusaamatu heli mis meenutas mõnele merekohinat mõnele tuules helisevaid harfi keeli. Leidus neidki, kellele see helide silmade ette kauge lapsepõlve mälestused. Mõnel sumises lihtsalt niisama kõbus. Olgu see, mis oli, kuid paariga kondi pärast jäi kõik vakka. Telefoniomanikud kirusid, pomisesid valeühendus ja panid toru hargile. Mõned püüdsid helistada telefonikompaniile väljendamaks pahameelt, kuid liin oli kinni. Paari tunni pärast olid vahejuhtumi unustanud kõik välja arvatud need, kelle ülesanne oli takistada niisuguste juhuste ilmnemist. Side uurimisjaamas vaieldi terve hommikupoolik kuid jõutud mingisugusele lahendusele. Mõttevahetus ei vaibunud lõunakski, mil näljased insenerid siirdusid üle tänava asuvasse kohvikusse einet võtma. Jään arvamuse juurde kuulutas elektroonikaspets rullis, mis et see oli lühike võimas impulss, mis tekkis satelliidisüsteemi lülitamise hetkel. Ja kahtlemata oli sellel mingi seos. Sidesatelliidiga toetas teda telefonivõrkude projekteerija Shell Renie. Ent millega seletada ajavahet? Satelliit lülitati tööle südaööl. Telefonidega hakkasid helisema alles kahe tunni pärast, nagu me kõik hästi teame. Aga mida teie arvate, doktor? Päris programmeerija Pub ämbri, kus te olete peaaegu kogu aeg vait olnud. Nähtavasti vaevutid, mingi idee. Matemaatikagruppi juhtiv doktor John Williams kehitas hämmeldunult õlgu. Mul on tõepoolest üks idee, alustas ta. Kuid kardan, et ei võta seda tõsiselt. Aga see pole tähtis. Isegi siis, kui teie idee meenutab ulmelugusid, mida te pseudonüümi all avaldate võib see mingi pidepunkti anda. Williams punastas, kuid mitte väga tugevasti. Kõik teadsid tema kirjandusharrastust ja ta ei häbenenud seda. Olid juda ulmelood ilmunud koguni eraldi kogumikuna. Pärast seisma jäänud tiraaži odavat väljamüüki oli tal veel paarsada eksemplari toanurka jäänud. Noh, hüva, alustas ta ise laudlina näperdades. Tõtt-öelda tekkis idee mul juba mitu aastat tagasi. Ütelge, kas te pole kunagi mõelnud telefoniautomaatjaama ja inimaju analoogiale? Kes siis poleks sellele mõelnud? Muigas keegi kuulajaist. See idee on sama vana kui telefon ise. Võimalik. Kuid ma ei väitnudki, et oleksin midagi originaalset lausunud. On aga aeg hakata sellesse probleemi tõsiselt suhtuma. Kortsutas Lope uurides laes rippuvaid päevavalguslampe. Päev oli sombune ning lambid olid sisse lülitatud. Mis valgusega lahti on? Lambid vilguvad juba oma viis minutit. Ärge tehke pisiasjadest väljagi. Küllap mesi on jätnud elektriarve tasumata. Rääkige parem edasi. Mul pole üksnes oletused, vaid leidub ka mõningaid fakte. Teame, et inimaju on nagu keeruline lülitite süsteem, mida seovad närvikiud. Ajus on ligi 15 miljardit neuronid on ju nii. Missuguses telefonijaamas leidub sama palju elemente? Williamsi vastus matus madalal lendava reaktiivlennukimüür, kes tuli oodata, millal kohvik lakkab pakkumast. Me pole kunagi nii madalale lennanud porises Andrius. Ma arvan, et see on keelatud. See on tõepoolest keelatud. Ärge muretsege küll õhuliikluse kontroll teeb neile nüüd säru. Ka Lõmm, vangutas Rinjeviad. Just õhuliikluse kontroll määrab maandumisrajale laskumise kõrguse kuid nii madalalt. Igatahes ka neid, kes praegu lennukis istuvad. Kas asume lõpuks asja juurde või mitte, sekkus rahulolematus, mis. Teil oli õigus, kui rääkisite 15-st miljardist neuronist, jätkas Williams rahulikult. Just selles ongi konks. 15 miljardit. On seda palju või vähe palju. Aga kas te teate, et juba paarkümmend aastat tagasi oli üle kogu riigi laiali paisatud telefonijaamades kokku üle 15 miljardi relee. Praegu on neid aga viis korda. Sell sõnas veenievega vaikselt. Tähendab, et nüüd, mil lülitati tööle uus satelliit on need kõik omavahel ühendatud. Rääkigem avameelselt lausus, mis otsustavat Te väidate, et meie telefonisüsteem on muutunudki kantseks telefon ajuks? Ei, see oleks liiga jäme, antropomorfne lähenemine. Arvan, et tekkinud nähtust tuleks vaadelda kriitilise massi või kriitilise suuruse mõistusest lähtudes. Williams tõstis mõlemad käed ja kõverda sõrmed nagu oleks ta pihkudesse midagi peidetud. Kujutage ette, et hoian kaht uraan 235 tüki. Seni, kuni need on üksteisest teatud kaugusel. Ei juhtu midagi. Kui need kokku viia. Lahenduste käed ei teki, üks suur tükk tekib hoopis poolemiilise läbimõõduga kraater. Samasugune lugu on telefonivõrkudega. Tänase päevani olid need suuremalt jaolt iseseisvat üksteisega ühendamata. Nüüd suurendasime me järsult ühendust lülide arvu ning kõik võrgud liitusid ühtseks tervikuks jõudes kriitilise piirini. Huvitav, kuidas tuleks tõlgendada mõistet kriitiline piir? Antud juhul? Parema sõna puudumisel nimetaksin Mosele teadvuseks. Küllaltki eriskummaline teadvus, tähendas Renie. Mida see meeleorganitena kasutab? Selleks kõlbavad raadio ja televisioonijaamad, mis annavad teadvusele küllalt vaimutoitu. Saadud andmeid säilitatakse kõikide seriaalides Talon ühenduse elektronarvutitega, elektronraamatukogudega radarijaamadega ning automaattehaste telemeetriasüsteemidega. Tal jätkub meeleorganeid. Ma ei suuda ette kujutada tema poolt tajutavat maailmapilti. Kuid kahtlemata on see meie omas võrreldamatult rikkam ja keerulisem. Selles pole kahtlust. Hea küll. Oletagem, et see kõik on just nii. Mida see teadvus suudab teha? Küsis reni. Ta ei suuda ju kuhugi minna, millega ta liigubki? Milleks tal rännata? Ta on üheaegselt kõikjal. Ta võib täidesaatva vahendina kasutada kõiki distantsjuhtimisega elektriseadmeid. Nüüd mõistan, miks tekkis ajavahe, sekkus ämbrius. Uus olend eostati südaööl, kuid see sündis alles kell üks. 50. Meid kõiki äratanud helin oli aga vastsündinu esimene karje. Tema püüa asja naljaks keerata ei õnnestunud ning keegi ei muianudki. Peade kohal vilkusid ärevalt lambid. Samas sisenes nagu tavaliselt suure müraga Chims mool energiavarustuse osakonnast. Kujutage ette, poisid, naeris ta mingi paberilehega vehkides. Ma olin ilmatu rikas. Kas keegi teist on läinud niisugust pangaarvet? Doktor Williams, haara sulatatud paberile asi silmad sellest üle libiseda ja luges valjusti. Krediit 999 miljardit 999 miljonit 897087 tabelit. Ei midagi erilist, teatas ta naeru rekkatuste saatel. Raal on teinud lihtsalt väikese vea. Seda juhtub mõnikord. Tean seda isegi, ütleksin, kuid ärge rikkuge mu head tuju. Ma panen selle hoiuarve teate klaasi alla. Muide, mis juhtuks, kui kirjutaksin praegu tšeki paarile miljonile dollarile. Kas võin panga kohtusse kaevata, nagu tšeki välja ei maksta? Ei, sellest ei tule midagi välja. Vastaseni võin pea anda, et pangad on niisuguseid vigu juba arvestanud ning mõnes peene kirjaga trükitud laudis endale ohutuse taganud. Tahtsin teada, millal te sellest teada saite. Kuhu te oma jutuga sihid? Ja miks on teil kõigil nii sünged näod? Keegi ei reageerinud ta sõnadele. Kõik olid hõivatud rasketest mõtetest, mille oli põhjustanud intsident panga teatega. Kas kellelgi teist on aimu automatiseeritud pangasüsteemidest küsisullismis? Kuidas need on omavahel seotud? Täpselt samuti nagu kõik muu meie päevil, kostis Bob Andrius. Kõik need on ühendatud ühtsesse võrku, nii traalid saaksid omavahel suhelda. Kui tõepoolest juhtub midagi ebatavalist tuleb esimesi ilminguid oodata just selles sfääris. Välja arvatud muidugi telefonisüsteemid ise. Keegi pole ikka veel vastanud küsimusele, mille esitasin MSM tulekut. Curtis Renee valjusti. Mida hakkab see supermõistus tegema? On see sõbralik, vaenulik või ükskõikne? Kas ta tunnetab meie olemasolu või on talle ainsaks reaalsuseks, vastuvõetavad ja edasiantavad tron sümbolid. Need hakkate mind uskuma, märkis Williams mingi sünge rahuldusega. Kuid sellele küsimusele saan vastata ainult küsimusega. Mida teeb vastsündinud laps? Otsib toitu. Peatus Williamsi pilk vilkuvate lampidel. Jumal hoidku. Oigas ta uuest mõttest vapustatuna. Tal on vaid üks toit. Elektrienergia. Noh, oleme juba küllalt igasugust lora kogu jahvatanud Leismisse otsustavalt sekka. Tont võtaks, mis on juhtunud söögiga? Andsime tellimuse juba 20 minutit tagasi. Keegi ei vastanud. Pärast aga hakkab vastsündinu ringi vaatama ja esemeid uurima, jätkas Renjee Williamsi mõtet. Küllalt vaadanud hakkab ta mängima nagu iga kasvav laps. Lapsed lõhuvad omale elusid, sosistas keegi. Mänguasju on tal piisavalt kindel. Näiteks meie katuse kohal enamalt Concord automaat, tootmisliinid, valgusfoorid. Tõepoolest, kuidas tegelikult sellele tulite? Hüüatas maal. Liiklusega on midagi lahti, kõik masinad seisavad. Paistab, et surumik pist põle midagi, kuulsin tuletõrjeauto sireeni. Minagi kuulsin midagi plahvatuse taolist tööstusrajooni kandis. Loodan, et ei juhtunud midagi tõsisemat, naisi, küünlaid, midagi pole näha. Just praegu tuli meelde, et selle kohviku köök on täielikult elektrifitseeritud. Saame oma toidukülmalt, kui üldse midagi saame. Mis siis ikka? Lugege seni ajalehte, kuni asjad korda saavad. Sultšimm paistis värske leht olevat ja pole jõudnud veel sisse vaadatagi. Tänan tõepoolest, palju veidrat juhtunud. Raudteesignaalid lakkasid töötamast, vee magistraal lõhkes, sest kaitseklappi rakendunud tööle kümneid kaebusi arusaamatu telefonihelina suhtes. Ta pööras lifte ja jäi ootamatult vait. Mis juhtus? Smuul ulatas vaikides ajalehe. Ainult esimesel leheküljel oli tavaline väljanägemine, kõik järgmised kujutasid endast tähtede ja sõnakatkendite segaputru. Vaid kohati paistis selles ogaluse meres reklaamkuulutusi kui mõistuse saarekesi. Need olid laotud ilmselt terviklišeedena ning seetõttu vältinud ülejäänud teksti saatust. Nad, milleni on viinud ladumise ja trükkimise distantsjuhtimine, sõnas Henricus tigedalt. Kardan, et ajalehe bossid on proovinud lasta ühe pauguga liiga palju elektrijäneseid. Kui mulle antakse Sevelfisteeringute kokkutulekul sõna salvas, mis tahaksin juhtida tähelepanu asjaolule, et seni pole midagi karta. Me lülitame lihtsalt satelliidid välja ja kõik läheb jälle endistviisi. Olen sellelegi mõelnud, pomises Williams. Kas tõesti nuia, see läheb küll kalliks maksma ja pealegi tuleb taas Telegraphi ühendusele minna. Kuid seest pääseb riik hukkumisest. Kuskil lähedal kärgatas järsk plahvatus. Mulle ei meeldi sugugi, lausus endale närviliselt. Kuulakem, mida pajatab raadiouudistesaade algas äsja. Ja ta võttis portfellist väikese transistorvastuvõtja. Enneolematu avariide hulk tehastes. Pangad ja börsid suleti nende informatsiooni programm süsteemide täieliku töö kõldmatuse tõttu. Üks hetk, palun, saabusid viimased teated, jätkas diktor. Niisiis saime äsja teada, et sidesatelliidid on täielikult kontrolli alt väljunud. Need ei reageeri enam maalt antavatele käsklustele vastavalt. Eeter vaikis kõikides sagedusdiapasoonides. Reljeef hakkas ootamatult rääkima ning tema hääles kostus hüsteerilise noote. Lülitame satelliidi välja, Jon, kui kahju, et laps jõudis sellele varem mõelda. Williams tõusis aeglaselt. Mingem laboratooriumi tagasi. Kuskil peab ju mingi väljapääs leiduma. Ta on veel alles laps. Laps kuigi kasvab liiga kiiresti.