Ei ole harv, et mõne sõna suhteliselt kindlalt piiritletud tähendusväli hakkab ühe või teise võõrkeele mõjul laienema. Seda on juhtunud näiteks sõnaga eepiline. Eesti keeles seostub see sõna eelkõige kirjandusega, tähendab epasliku jutustavat kaudsemas tähendada ska üllas rahulikku kiretut. Nõnda võime kõnelda näiteks eetilisest kirjandusest ja luulest, teose eetilisest laadist ja kõnepidaja eetilisest etteastest. Ka inglise keeles tähendab sõna eepiline ehk epic samu asju kuid seal on tekkinud halb kasutada seda veel tohutu, võimsa, enneolematu, muljetavaldava tähenduses. Ja see halb komme on hakanud pindu maaka eesti keeles. Nõnda võime näha, kuulda ja lugeda, et avaliku elu tegelane sai hakkama eepilise pohmakaga. Teleseriaali uus hooaeg saab olema eepiline, et suvi algab eepilise peoga ja nii edasi ja nii edasi. Tundub, et omanduse eepiline võib praegu lisada vaata kõige eta õnnestumise väärtuse selvepildi isegi juukselõikuse. Ent neil, kes ei taha kõlada teismelise koolipoisi või kollase ajakirjanduse oskamata nuppu treiali na soovitan kasutada ikka sobivamaid sõnu. Mitte eepiline prohmakas, vaid näiteks tohutu prohmakas, mitte eepiline pidu, vaid võimas pidu, mitte eepiline õnnestumine, vaid enneolematu õnnestumine. Pole seal on eepiline, nii eepiline, ühtegi ütelda igale poole toppides ennast lolliks peaks tegema.