Kolmandale arvamusfestivalile paidesse 14 10. ja 15. augustil. Tere päevast, head kuulajad. Me jätkame oma saatepäeva siit Paide vallimäelt arvamusfestivalilt. Jaa, arvamusfestival kogub tuure, sest et rahvast oli juba nii palju, et siin on üsna raske liikuda. Mina olen Olev Kenk ja kaassaatejuht, on Arp Müller. Jalutame ringi natukene festivalialal siin festivali tänavatel. Proua, mis teid tõi arvamusfestivalile? Tulin täna hommikul, et kuulata, mis siin räägitakse ja milline on melu. Teil on kava praegu käes, kas olete juba jõudnud ka tutvuda, mida tahaksite kuulata? Ma lausa vaatasin ta läbi. Tõmbasin endale alla, mida ma tahaksin kuulata ja näha, kõike on korraga väga palju. Tooge mõni näide. Mind huvitab tervise pool, mind huvitab sotsiaaltööga seotud valdkond. Digiharidus lastega seotud asjad. On see teil mitmes aasta tulla arvamusfestivalile, kardan, esimene. Esimene, mida te ootate nendelt diskussioonides, milliste ootustega te tulite siia paidesse? No tegelikult ma vaatasin hommikul eilseid kokkuvõtteid ja ootus on see, et ma saaksin mingit värsket vaadet oma mõtetele, võib-olla kinnitust Kuidas te muidu hindate üldse eesti diskussiooni kultuuri, kas on kõik olulised osapooled, olulised arvamused, olulised faktid, alati esitatud? No alati annab ju parandada. Ja ma arvan, et diskussiooni kultuur on ju täiesti okei. Aitäh ilusat festivali teile. Ja mina olen leidnud enda kõrvale ühe noore naisterahva, kas te tulite spetsiaalset mingisugust debatti jälgima või vaatad ja niisama ringi? Tere spetsiaalset ei tulnud, et vaatan ringi, alles jõudsin natukene, kuulasin just tööelu diskussiooni, väga huvitav, oli väga-väga palju häid mõtteid, ütlesin kohe, et kas on need mõned juhid ka seal selle rahvaga koos, et hästi palju sai inspiratsiooni. Ja väga põnev oli. Nüüd mõtlesin, et lähen, vaata, on linnateatrialale, kus räägitakse alkoholist. Et ja see on praegune plaan. Mitmes arvamusfestival see teie jaoks on teine no mis seal ikka siia jälle toob, kas see on selline üritus, mille te märgite omale kalendrisse ära ja, ja võtad alade plaani? Ja juba on jah, et nüüd juba on ja mis toob toobki see, et see on koht, kus kuuleb nii palju. Mõtteid saab inspiratsiooni indu tegutsemiseks. Siis ja ka puutub kokku teemadega, millega võib-olla tavaelus ise sa isegi ei ole mahti tegutseda, siis jõuad siia, lähed mingile avale ja see leiab mingi uue, uue, sellise, Hobi, või, või siukse teema, mis hakkab sind huvitama, millega saaks nagu ka käed kuskil külge lüüa. Ja lõpetuseks, et kas eestlane on selline vaikne kuulaja või ikkagi öeldakse sõna sekka ka, kuidas tundub? Eelmine aasta oli rohkem kuulaja, see aasta on väga tore näha, et juba ollakse ka julgem arvamuse avaldaja ja mis mulle eriti meeldib, on see, et ma olen hästi palju noori siin ja noori poisse, selliseid isegi sihuke 19 20 paistab ja kõik mõtlevad kaasa ja avaldavad päris sellist avatut ja arukat arvamust, et see on nagu hea, kus te olete tulnud ja saame tuttavaks. Tulen Tallinnast, Telia nimi. Aitäh teile ja jalutame edasi. Küsitleme veel arvamusfestivalikülalisi. Mind mulle on silma jäänud, et teie olite eile ka juba kohal. Mis tõi teid arvamusfestivalil ja on see juba mitmes aasta. See on teine aasta aiakohade eelkõige see, et ma mõtlesin, et huvitav on. Ja vaadata erinevaid jutte, kuulata erinevaid jutte. Ma ei mõtle, et maailm muutunud sellepärast pigem tuli nagu kontserdile. Nii et te olete teist aastat, siis on teil võrdlusmoment ka, kuidas sel aastal on, võrreldes eelmise aastaga? Ei oska veel mingit vahet näha? Ühtlaselt mõnus on. Tore. See on mingid konkreetsed teemad ka, mida te tahate kuulata või mõned inimesed, kelle arvamusi te kindlasti tahate kuulata. Tulin vabamatega töö käigus selgub mida vaata, mida, kuulan ise ka arvamust, avaldate, palju diskussiooni ringe tegelikult, kus, kuhu korraldajad lausa kutsuvad, et inimesed, kes on lava ette tulnud, pannakse ka gruppidesse ja gruppi arutelusse. Kuidas, kuidas teie sellesse suhtute, kas, kas pelgad pigem tahaks ise kuulata ainult ja ei taha rääkida või, või kuidas sellega on eelmine aasta ühte minu arvamusavaldust tsiteeriti sellel aastal vikerraadios? Oko, mis teemal, see oli? Kodanikupalk? Ja see aasta ma ei, ma ei ole veel kuhugi niisugusesse kohta jõudnud, kus ma tahaksin väga kõvasti sekka öelda. Aga aitäh, et rääkisite meiega tutvuda tuttavaks ka lõpetuseks, kellega me rääkisime? Aarne ilusat festivali teile. Olev, see tunne siin Paide vallimäel vallitorni kõrval. Võib vist öelda, et festivali tippaeg on S inimesi voorib ühest suunast ja teisest suunast kõigile on käes, peaaegu kõigil on käes festivali kava ja kõik ajavad kavast näpuga järge, selline hea laulupeotunne, heas mõttes. Nii, aga kuulame siis laulu ka vahele. Lea Dali Lion oli ka eile, siinkohal ma küll ise kuulnud teda laulmas, aga mulle öeldi, et Leada Liiljon laulis eile siin arvamusfestivalil ka. Kuulame siis, kuidas Lea laulab koos Svjata Vatra kah, pane mind põlema. Oleme jätkuvalt Paides ja nüüd organiseerime meie vikerraadio improviseeritud välistuudios ühe minidebatti siin mikrofonide ees valmis kolumnist Ahto Lobjakas ja riigikantselei psühholoogilise kaitse nõunik Ilmar Raag, kes on viimastel nädalatel mõõtu võtnud ka Postimehe arvamuskülgedele, aga praegu hakkame rääkima siis sellest, kas ja kuivõrd võib või peab riik kujundama oma kodanike meelsust ja kas niinimetatud psühholoogiline kaitse peaks olema riigi asi. Ilmar esimene küsimus lähebki sulle. Miks on Eestile vaja üldse sellist ametit nagu psühholoogilise kaitsega tegelev nõunik riigikantseleis? Hakkaksin nagu teisest kohast algusest peale või et see küsimus, kas riik peaks mõjutama kontrollima oma kodanike meelsus, tundub mulle sellisel kujul sõnastatuna küll? No täiesti asjakohatu või noh, igal juhul mitte sobilik sellele, sellele riigile, kus me oleme. Loomulikult, kui me mõistame seda implitsiitselt selles küsimuses riiki, kui sellist seltskonda, kes istub vandi posttornis kusagil rahvast eemal, mõtleb välja asju ja siis spinni bet. Rahva aju oleks pestud, sellist asja loomulikult ei ole meile vaja, sest ideaalis on loomulikult see, kes rahvas peab olema, see, kes kontrollib riigimeelsus, mitte vastupidi, see on nagu iseenesest ilmselge, aga miks on sellist ametikohta, aga nüüd siis räägime edasi ja mulle tundub, et seal on isegi seda psühholoogilise kaitseametinimetust või asja on erinevatel põhjustel kas valesti mõistetud või või sõnaga valesti arendatud. Sellepärast, et seda on seostatud just nimelt propaganda, aga ma tean, mida ta minu jaoks ei ole, sest nutma ta tahab seda ütelda veel kord, et et isegi aru saama sellest, et, et riik võiks suuta mingisugust meelsust totaalselt kontrollida või muuta, see on nagu võimatu ja kõige lihtsam näide on, on meie nõukogude aeg, kus sisuliselt riik kontrollis nii meediat kui kultuuritegemist ja sellest hoolimata me ühel hetkel nägime, et väljaspool seda inimeste omavahelises suhtluses otsekontaktides siiski toimus mingisugune arvamuse kujunemine, mis oli vastupidi, sellele, mida riik sel hetkel tegi, et see nagu asjatu isegi arvata, et riik seda suudab, ma arvan, ei suuda seda enam, et tänapäeval ei ole ka riigil mitte mingisugust kommunikatsioonimonopoli, sest selles suhtes arusaam sellest, et, et riik võiks seda teha, noh see on kohatu, aga, ja sealt edasi, millega me tegelikult tegeleme, kui vaatame nagu paralleele, siis noh, põhimõtteliselt teistes riikides kutsutakse seda kõige enam võib-olla strateegiliseks kommunikatsiooniks või noh, nagu NATO vallas, needsamad tegevused on tehtud inimeste poolt, kes on strateegilise kommunikatsiooniosakondades ja noh, see algab umbes arusaamisest. Ja poliitiline samm omab alati mingisugust kommunikatiivset mõju. Juhid peaksid teadma, peaksin natuke aru saama sellest, mis on nende tegevuse mõju ühiskonnale. See on nagu see, kus ta näeb, mille jaoks riigikantseleis on Akto, miks sa näed või mille sa näed? Ohtusid selles, kui riik tegeleb niinimetatud psühholoogilise kaitse. Räägime selles, et kui ma siis ütlesin defineerimisel psühholoogilise kaitse ära, psühholoogiline kaitse-eelkõige, tema objektiks on ühiskonnas põhimõtteliselt sidusus või soov. Toetada sellist olukorda, kus erimeelsused lahendatakse ilma vägivallata. Erimeelsused ei ole see, mida on vaja vältida. Et vältida on vaja seda, et ühel hetkel seda lahendatakse vägivallaga. Nii Ilvar jäigi nüüd rääkima, aga Ahto, milles sa näed ohtu, kui riik, Eesti riik tegeleb psühholoogilise kaitsega ja selles, kuidas ta seda praegu neil aastatel viimastel aastatel on teinud. Probleemi suur, ma arvan, on näha juba vabandust, aga eelnevas, viies minutis, kus meil ei ole pärast väga Elopendset seletust ja noh, ütleme pika suhteliselt. Meil ei ole tegelikult selget arusaama, mida see psühholoogilise kaitsefunktsioon strateegilise kaitsefunktsioon peaks riigile andma. Ja ma ei hakka nüüd praegu siin vaidlema, nende definitsioonid, aga, aga noh, mulle lihtsalt nagu jäi kõrvadesse sidusus teema, eks, ja seda on võimalik korraldada ühte ühes suunas ja teises suunas kaasa arvatud siis sinna, et me võiksime olla sorrasemate vaadetega ühiskond. Siit pinnalt tekib mul kolm probleemi. Üks on see, et klassikalistes demokraatiates ehk siis lääne ühiskondades ei tegele strateegilise kommunikatsiooniga keegi rahuajal peale parteide, see on mõeldav, parteidel on omad sõnumid, konkurents, riik tegeleb sellega ainult sõja ajal ja sellist kaitset või ükskõik, mis nime all seda asja tehakse. Selle asja nimi on siis koogilise, mõjutas operatsioonid ja mul on tunne, et kuna see asi on meil kehvalt defineeritud, siis see pind on alati visi osa on meil alati lahti. Teine küsimus, mis mul on, on selle mõtteviisi puht seina fundamentaalne alustama selle endale läbi mõtlema ja väga selgeks, nagu põhiprintsiipidest teeme siis me ütleme sisuliselt, et meil on kodanikke, kes võib-olla ei saa tänases keerulises inforuumis piisavalt aru sellest, mis toimub, neid on vaja kuidagi õpetada või edasi arendada või mis iganes. Ja nüüd mõtleme selle mündi teine külg, tähendab seda, need kodanikud ei ole vabad. Oleks meil on siis vale teadmus, milles nad tuleb välja koolitada ja mul tekib küsimus, mis on siis demokraatlike valimiste funktsioon, kui need inimesed ei ole korralikult väljaõpetatud, järelikult ka nende hääl ei ole täisväärtuslik vabadusele täisväärtuslik. Ja need küsimused on jäänud kurde korda minu jaoks vastuseta ja ma lihtsalt ei saa aru, ma loen seda otseselt, ehk silmamuna on, sa kirjutasin Postimeeste intervjuust intervjuusid sa kogu aeg mingil hetkel taandub kõik selle mitte vägivaldsuse printsiibil ja kõik on vaba, rääkige kõik, mis tahate. Aga miks on valitsusel vaja nõunikku maksta palka inimesele, kes sisuliselt teeb seda, mille kohta pole kunagi nii kuulsat ütles, ei ole nõus sinu arvamusega kaitse nende elu hinnaga õigustada, öelda, see on sinu funktsioon. Aga milleks on riigil vaja sellist ametnikku, kellele maksta selle eest palka? See on minu jaoks absurdne. Kõigepealt sa lähtusid mitmest valest eeldusest. Need valed eeldused olid seotud sellega, et just nagu me arvaksime, et mõned inimesed mõtlevad valesti. Alles ei ole piisav, defineeri mulle ära, mitte piisav sidusus. Mitte piisav sisuline sidusus on see, mida me näeme siin kas või praegu pagulaste väitluse puhul, kus, kus me näeme ka võimalust, et mingisugusel hetkel võib või, või parandada sealt radikaalsuse, aga kui me räägime, debatt on ju hea. Debatt on hea, absoluutselt. Ja ega mina ei räägi. Kui me räägime strateegilisest kommunikatsioonist, siis strateegilist kommunikatsiooni mõistetakse ikkagi tegudel, sõnade ühtsusena, mis tähendab ju tulema sellesama asja juurde tagasi. Et kui strateegilise kommunikatsiooni peaülesanne on muuhulgas ütelda, et nii meil on siin üks probleem, me tahame seda lahendada, me saame aru, et seda ei tee ainult kommunikatsiooniga. Võtame näiteks Ida-Virumaa küsimuse, kus, kus? Kas me räägime võimalusest, et seal on klassikaliselt olukord, mida näiteks Läänes defineeritakse radikalismi taimelava võimalusena, mis tuleneb sellest, et on vaesus, on madal sotsiaalne mobiilsus ja need on nagu probleemid, mida ei saa kommunikatsiooniga lahendada, küll, aga Ta on strateegilise kommunikatsiooni, juhib tähelepanu, et et me peame tegelema muuhulgas sotsiaalsete projektidega programmidega. Me peame vähendama sedasama vaesuse või sotsiaalse mobiilsuse parteid ja valitsus ja kogu see situatsioon, et nad peaksid ise aru saama, et see ei ole veel ühtegi nõunikku vaja, kes neile säärasele Öeldakse, et see on oluline, et vaesus Ida-Virumaal on probleeme nii edasi ei Barakune. Teistes riikides näiteks arvatakse ma vastupidiselt sellele, et erakondades no on ka valitsuste juures täiesti olemas inimesed, kes tegelevad strateegilise kommunikatsiooniga, tulevad lähvad parteidega ja nii edasi ei ole olemas absoluutselt. Mul oli kuu aega tagasi, vabandust siis nüüd kolm kuud tagasi oli Briti peaministri kommunikatsiooniinimestega vestlus. Nad rääkisid, et nende kommunikatsiooniosakond selgelt jaotatud kaheks. Ühed on need, kes tegelevad erakondliku kommunikatsiooniga ja teised, kes tegelevad riikliku kommunikatsiooniga. Kestrathom strateegiline kommunikatsioon on kindlalt mitte erakondlik kommunikatsioon ja selles väga selgelt ja tume nagu teises. Miks on sellist asja vaja, toome kriisiolukorras, sellepärast me saame aru, et see strateegiline kommunikatsioon Eestis on ka siiski eelkõige julgeolekuline distsipliin ja me räägime siis näiteks okei, preilgu, Norras toimuv suur terror, terrorirünnak ja nüüd pärast seda on vaja peaministri midagi ütelda, ei saa ütelda, et peaminister ei ütle mitte midagi, aga järelikult see on nüüd kriisikommunikatsiooni. Üks probleem minu jaoks ongi see, et meil on pidevalt jääb mulje, et sinu amet ja see kogu see asi on vajalik kriisis ja selleks on vaja tekitada kriisi mulje, nagu sõjamulje teatud mõttes semin häirib, tegelikult meil on praegu rohusõda ei ole, ma tahan, et see piir sõja ja rahu vahel oleks selge ja seni, kuni on rohu, seni ei ole ükski arvamus liiast seni, kuni ta pole vägivaldne, eks ju. Ometi sa kirjutad mulle mitu korda vastu, ma ei taha minna isiklikuks. Aga ma lihtsalt arvan. Ja see tundub sulle probleemina ju ometi maju ei loo kriis ometi, mul ei ole mingit võimu, ometi ma ei ole ekstremism, eks selles mõttes mulle tundub, et sa muuhulgas ka selle strateegilise kommunikatsiooni defineerimisel ongi see probleem võib-olla selle fookusega hookus tänu sellele, et see on niivõrd lõdva defineeritud, läheb liiga lihtsalt ühiskondlikku debatti teatud mõttes nagu Idelleerimiseks ütleb, ütlemiseks. Ära ütle niimoodi, et see on ehk kriitikaanlas ja tsehhi objektiivne, ehk on inkvisitsioon edasi, sa peaksid mujale suunama selle päris, aga nüüd me, ma olen sinuga selles suhtes nõus, et et see, kuidas me praegu arendame strateegilist kommunikatsiooni Eestis, et see on suhteliselt alguses järgis ja seda on võimalik täpsemalt defineerida. Kui me nüüd tuleme meie debati juurde tagasi, siis ma arvan, et selle juhul mul on ju ka õigus sinuga debateerida, doktuaalsed, aga mitte valitsuse psühholoogilise kaitse nõunik. Aga kui juhus munale sina oled ju esinenud ka rünnakuna? Ajakirjandus ei saa lubada endale sellele vastata, kui me räägime eelnevalt sellest, et kodanikud, nad on teistmoodi, ma arvan, et ühe probleemina, sest kodanikud mõtlevad teistmoodi, me räägime seal, meie näeme probleemi selles, et inimese inimestel ei ole piisavalt informatsiooni või nad tuginevad oma otsustes valeinformatsiooni. Seda tuleb korrigeerida. Hästi lihtsa näite, kus see asi ei toimi ja millest me nüüd räägime siin sarja saare kolm vastust ja neid ei olnud lõigatud kokku olid kolm küsimust, kolm vastust, kus ta ütles keerulistele küsimustele, kellele kuulub Krimm edasi vastavalt valitsuse positsioonile andis mõista, et ETV pluss väljendab valitsuse positsiooni Pole muuhulgas ma ei tea, kas vastused oli hästi selgelt ja kui ma ütlen nüüd lihtsalt puht aksiomaatiline, see ei ole ajakirjandus, kuna see ei ole ju sõltumatu ja sa ütlete, siis tekib selle baasilt mingi diskussioon, siis mina lihtsalt ütleme aktsia, mõtlesin seda, et ma nagu ma ütleksin, et maagia ümber päikese, mitte vastupidi, siin ei ole võimalust ning kritiseerida mitte millegi pealt ja kui ma sellest ei saagi aru, ma lihtsalt sedasama maksimumi ajakirjandusega olemad totaalselt vaba ja selle vastu, Darja Saar mingil põhjusel, eks siis ma ei tea. Selles mõttes väga nõus, sellega ma isegi vaidle postimehest lehekülg, ma mõtlen. Ma ütlesin ka seal alguses ära, et ma arvan, et toore saare vastused olid ebaõnnestunud ja ebaõnnestunud, kui TTÜ rektor ütleks kogemata päike ümber maa, järelikult usutavus kuidas seal selle, need vastus teie hinnangul hukkamõistvad, see, mida ma pidasin silmas, oli, see võtsid siin kohas, ma ei tea, kuskohast välja väite, et ilmselt on psühholoogilise kaitse inimesed teda mõjutanud või esitanud talle tellimuse. Vot see oli nagu see karja Saarile tohutu surve all olla, olla sinu ja teiste inimeste teatud mõttes meele järgi, ma ei taha öelda, edastanud ju vastupidist sõnumi, aga te peate tegema parema töö, et oleks iseseisvunud. Oleneb, kust siis tulevad need hirmud avalikkuses, et riigistruktuurid on edastanud ETV plussile tellimuse, olla riikliku propagandakanal, et hirmud oli olemas, Ilvar väidab, et, et see on vale, keegi seda tellimust pole esitanud, aga hirm on olemas ja kust see tuleb? See kui eraldi küsimus, et kust tulevad hirmud, sellepärast me saame aru, et enamik hirmusid on ebaratsionaalsed ja, ja eriti need hirmud, mis tegelikult rajanevad valele informatsioonile. Ja see on nagu tõsine küsimus, kus see hirm on tulnud, sellepärast et see, ma ei välista seda, et inimesed, kellel tegelikult ei ole mingisugust vastutust, rolli, aga kes kuuluvad kuhugi mingisse ametkonda, võivad midagi ütelda, aga ma toon näiteks kas või Reformierakonna liige. Urmas Sutrop kirjutas Eesti Päevalehes potiidi vastaste vaadetega professoride kahtlaselt venelased, see sõnastus oli küll natuke teistsugune, ei tohiks ETV plussis sõna saada ja kui seda nüüd näiteks ETV plussi peatoimetaja või ka ajakirjanikud kas ei võigi olla, et tekib enesetsensuur, et näete, Reformierakonna mõjukas liige kirjutas niimoodi. Vana punaprofessorid stuudiosse ei, aga alustame sellest, et Reformierakonna üks liige, kes, kes ta on see ja ütleme sina, ERR-i ajakirjanik, kas sa lased ennast mõjutada sellest, mida keegi Reformierakonna liige arvab ajalehes? Tal on samasugune õigus arvata nii nagu sul või ükskõik millisel kodanikul ja kahtlemata ta loob fooni, aga ta esindab mingisugust riiklikku, tellib kookoslaadse veidikene kõrvale, ma olen ka täiesti nõus Urmas Sutropi esindaja poliitikat ja täpsustame endale sülereaktsioon, arvestada tema vaated selles küsimuses, aga ma küsin sinult, sa räägid riigist, läks, mis teatud mõttes ikkagi korrigeerib või mis iganes tegeleb rahvaga nüüd otse sina kui enda praegu praegusel ametikohal olev inimene, kui ma küsin sult, kas teema nagu kellele kuulub Krimm, on üldse arutatud ETV pluss, või peaks olema arutatav, kas see, mis toimub Ida-Ukrainas, kas seal on ülestõus või vene, aga see on, kas see võiks olla arutata, ütle mulle ei või jah, absoluutselt, jah. Vot nii oleks pidanud vastama Darja Saar ja meil ei ole mingit probleemi. No vot sellest ma ütlesin alguses, ma arvan, et ta selle intervjuuga ebaõnnestunud, see on, see on tõsi seal, mis on nagu huvitav, ma olen temaga tegelikult ju päris palju suhelnud oma televisiooni tausta tõttu. Ma arvan tegelikult, et tegemist on hea ja toreda inimesega. Ja ma ei tea, miks see niimoodi peab olema ka väga selgete vaadete ja põhimõttekindla ajakirjanikuga tegemist. Tõsise tõsi ma ütlen selle peale, et me tegelikult ei ole siin meil midagi arvata, see kanal peab ennast näitama ja et see, kuidas nad lahendavad esimesed ühiskondlikud debatid, et see on tegelik märk sellest, mida see kanal teeb ja kui vabalt need ajakirjanikud tunnevad ennast selles küsisin selle Andrei Hvostovi küsimuse, kas sa kujutad ette, et ETV pluss teeks ütleme foorumi klooni, aga vene arvamuse läbilõikega, nagu ta on ilma ilustamata tegema, ma arvan, et ta peab seda tegema. Aga siin me oleme nõus, see debatt on miinukuse hästi tore debatile aitäh Ahto lobjakas ja Ilmar Raag. Ma usun, et kuulajatel oli ka kindlasti põnev. Nüüd siin meie meie kõrval laval jätkub ka ETV plussi ja teletuleviku teemaline debatt, nii et Ilmar saab sinna nüüd tagasi minna. Kell siin vikerraadio improviseeritud stuudios Paide vallimäel on 13 ja 34 minutit ja meie jätkame noorte toredate inimestega. Oleme siia külla palunud Sophia Maardust, tere ja Nikita Tallinnast. Tere. Mõlemad on 18 aastased noored ja lähevad sügisel auditooriumi klassi 12 10.-sse. Ja 11.-st 15. augustini on nelijärve puhkekeskuses ja ka siis need Paide arvamusfestivalil eesti ja venekeelse gümnaasiumiõpilastele mõeldud meediakursus. Seminar, praktikum. Esimesel kolmel päeval olid noored meedialasel intensiivõppel, nelijärvel ja paides saavad noored harjutada reporteri ja ajakirjanikutööd. Mida siis Sophia, olete nelijärve õppinud? Põhimõtteliselt kuna me kursus algas juba mais, siis me õppisime mitut asja siis seal noh, Tallinnas kui meil seminar Me käisime üks kord nädalas ja juba neli Veel kui me õppisime sellist asja nagu näiteks, kuidas teha reportaaži, kuidas õigesti filmida seda. Samuti õppisime, et kuidas vaadata, kas meedia on, kas see tasub usaldada, kas seal on mitu allikat või mitte ja noh, igatahes kuidas ennast ka valitseda, põhimõtteliselt, ja. Ei ole sellist Nikita, kas koolis oled ka kuidagi ajakirjandusega meediaga kokku puutunud? EKK footon, aga tegelikult olen kokku puutunud. Ma olen no ajakirjanik meele meie poeajale, et ma olen kuus aastat kuskile ja tegelema. Ma arvan, et see seminar andis meile rohkem selline meeskonna kogemus. Reportaaž tehakse mitte ainult üks tipporte ja aga see, palju inimesi, kes kood teevad, seda see seminariga andis meie, see kogemus, mis ülesandeid täidate konkreetselt siin arvamusfestivalil? Arvamusfestivalil Me küsitlesime inimesi ja küsisime just kaks küsimust, et miks te tulite arvamusfestivalile ja mida te kaasa võtaksite. Ja siis sellest, nagu ma saan aru, tuleb mingisugune väike niuke promovilja arvamusfestivalile. Ja samuti me teeme ka, kasutame võimalust ja näiteks intervjueerime mingisuguseid poliitikuid või tuntud inimesi isikuid. Seega me kasutame enda võimalust ja pärast sellest tuleb mingit reportaažid. Nii et puhas õppetöö, aga kes on teie juhendajad, Nikydasin festivalil? Meie juhataja oli valede mehhaelavada etnam veebis. Aga te tegutsete siin veel ka ETV pluss tulevase uue vene kanali toimetuse juhendamisel, kas see tähendab, et teist saavad tulevased kaasautorid ja ajakirjanikud sellele kanalile? No tegelikult ETV e-pood toob koostööpartner ja me pakkusime oma nagu hakkasime oma kuidas öelda. Koostööd ja koostajad Nad meelsasti võtsid meie vastu ja et head praegu metooni teha koostööd. Nikita ja Sophia, te olete mõlemad ju venekeelsest perekonnast pärit, teie kodune keel on vene keel, aga te räägite väga head eesti keelt, kuidas te tunnete ennast siin arvamusfestivalil? Ei, ma tunnen ennast väga koduselt selles mõttes, et mulle väga meeldib eesti kultuuri, aga eesti keel ning ma ei tunne, et ma olen kuidagi diskriminant tellitud või veel midagi, et tegelikult, kui ma eile küsitlesin, siis suurem osa inimestest rääkis just eesti keelt ja meil ainult kaks intervjuud vene keeles või midagi sellist. Kuidas sina ennast tunned? Ennast nagu pole diskrimineeritud. Ma tunnen, et mulle meeldib rääkida eesti keeles, on huvitav. Mul on palju sõpru, kes on vene keeles kõnelevad, aga mul on ka sõbrad, kes on eesti keeles kõnelevad ja ma tunnen juba, et ma tahan olla nagu Eesti ühiskonnas. Selles ja siis sellega mul paranes, minu eesti keel, huvitav oleks teada, mis keeles noored eestlased ja venelased omavahel suhtlevad, kas minnakse sageli üle inglise keelele hoopis või üritavad ka eesti noored purssida vene keelt ja teie üritate rääkida eesti keelt? See on päris huvitav küsimus, sest palju eestlasi räägime nagu sellisest segakeeles nagu inglise keel ja eesti keel ja kui ma räägin eestlastega, kui ma ei saa öelda seda sinna eesti keeles, ma ütlen seda inglise keeles ja nad saavad aru ja aitavad mind ütlevad ületavalt õigesti eesti keeles. See on päris huvitav ja mulle meeldib seda, mis on ikkagi Eestis hakkamasaamise juures kõige olulisem on see keeleoskus, on see kultuuri tundmine? Et teid kui kui vene noori võetaks omaks, mis on see kõige tähtsam? Tegelikult ma arvan, et keel on väga oluline aga samas ma tean, et ka minu klassikaaslased üritavad õppida vene keele järsust, nad väga tahavad seda, nad tahavad eesti koolis ja ma pean eesti koolis ja väga paljudel on raskused vene keelega ja nad väga kadestavad mõnes mõttes, et nad tahaksid seda vene keelt nagu mina. Sest Me üritame üksteisest aru saada ja keel samuti ka kultuur, et meie mentaliteet on veits erinev selles mõttes, et me oleme ikka rohkem anname mingisugust tuld või midagi sellist. Ja noh, kui me ikka üritame koos olla, siis ma arvan, et me tasakaalustame 11 Ja ma väga olen nõus temaga, sest see kysimus pigem motiveerimisega, kuidas motiveerida inimesi, kuidas nagu süveneda Meergult inimesi eesti kultuuris, et kuidas koos elada ja, ja kuidas motiveerida, see on peamine küsimus. Kui palju te jälgite eestikeelset meediat ja loomulikult jälgite venekeelset meediat ja kas te märkate mingit erinevust või on teemad teemaga? Need sammud, tegelikult ma näen küll erinevust, et vene portaalides ja eesti portaalides, isegi kui see on üks kanal, näiteks Postimees tulevad erinevad uudised ja ma arvan, et see on suur miinus selles mõttes, et me tahaksime teada ka need inimesed, kes ei räägi vene keelt, ei eesti keelt. Me tahaksime teada, mis toimub Eesti meedias, aga kuna Vene meedias seda ei näidata, siis noh, ilmselt lihtsalt kätte. Aga muidu noh, kuna ma õpin eesti koolis, siis ma saan vaadata nii eesti meediat, Vene meediat ja mõnikord isegi Eesti meedia rohkem müügiga. Ma vaatasin päris palju meediat nagu delfi postimees ja muud teised ja ma nägin, et siin on ja oneerime on minu arust tekstis ja kuidas inimesed reageerivad ühes situatsioonis kui näiteks kui midagi juhtub vene, me näeme, et Eesti meedias me näeme, kuidas eestlased nagu tunnevad, kas on lähedal endale vaatame, kuidas venelased mõtlevad ja see on päris huvitav, võib teha väga palju sotsiaaltöötajaga, uurimistööd selle kohta ei kiida ja Sophia, meie aeg hakkab kahjuks läbi saama ka viimane küsimus teile, et millised on teie ootused sellele uuele telekanalile? ETV pluss. Ma loodan, et see telekanal hakkab ikkagi tegutsema koos noortega ja me saame mingisuguste enda panustasid sinna sest siis me saame ka öelda, mida noored arvavad ja te saate teada, mida noored arvavadki ja noh, tegelikult ma loodan, et kanal hakkab tegutsema väga aktiivselt ja seal tuleb midagi uut ja väga põnevat ja me leiame midagi, isegi eestlased hakkavad vaatama seda, võib-olla see oleks väga tore, siis me saaksime üksteisest rohkem teada. Aitäh no alustada on kõige keerulisem asi, aga aeg käes nagu läheb lihtsamaks ja ma arvan, ja me peame nagu ETV pluss veab kutsuda palju noodi inimesest. Noortel inimestel palju uusi ideid, mida tahavad ellu viia. Uued ideed on alati väga huvitavad, on see kanaliga vajalik? Eestis on see kanal Eestis vajalik. Et see programm tekib, on see vajalik venelastele v kuulnud, teda voosnanud ja Ruske ja sõitsime lüüey ta programa kunassi Jevleadza. Ja ma arvan, et, et võib-olla eesti keeles kui ka vene keeles. Aga noh, subtiitritega võib-olla vaat et teie leiate, et on see uus program, vajalik venelased. Seal ka ennekõike ja ma arvan küll, sest nagu ma juba ütlesin, et meedialt lähevad lahku ja nüüd nad võiksid kuidagi kokku panna, nii et me teaksime ühte informatsiooni, mitte kaks erinevat. Suur tänu teile, Sophie Nikita oli väga tore teiega kokku saada ja ma loodan, et teie suvi jätkub toredasti siin paides kah. Ja õige pea on meil siin improviseeritud välistuudios külas järgmine külaline, Linnar Viik ja temaga hakkame rääkima internetikommentaaridest ja vihakõnest, kuid enne veel värsket muusikat, see on ansambel Trad Attack. Nende uuelt plaadilt lugu nimega nir Nur üks minu lemmikuid. Nurgi kaudu Weerbar kaudu kassi teema kaudu kasseedil kaudu ja. Kassi ja. Kassi ja jalgu käsi ja jalgu otse. Kassiive. Kantslerini vangu SKS. Paugu kirikuni kandi. Nii kas väikesekropolid olla kuulduvad? Nii me oleme loodetavasti jälle kuuldel üle Eesti, siin paides. Arvamusfestivalil on läinud nõnda kärarikkaks meeldivalt kärarikkaks. Täna ma ei kuula kõrvaklappidest ise ennast ka seal meie kõrval ühel pool käib ETV plussi alal diskussioon. Meie selja taga on linnateatri diskussioon, aga aga mikrofoni ette palusime need Linnar Viigi ja ajendiks on eile Ekspress Grupi alal peetud vihakõneteemaline debatt. Ja vihakõne teemal peeti debatti samas koosseisus ka aastal 2013. Mall Hellam, Urmas soonvald, Mihhail Lotman ja Linnar Viik. Ja Linnar Viigi kutsusin siia seetõttu, et Linnar Viik avalikustas eilsel debatil ka avatud Eesti Fondi tellitud värske netikommentaariumi uuringutel. Tere linnak. Tere kaunist Paide pärast lõunat. Alustame sellest, kuidas sina vihakõnet defineeriksin, mis asi see on? Minu jaoks on vihakõne, viha, mõtlemist, õigustav ja innustav ja vihateole potentsiaalselt kutsuv tegevus ja see on, see on selline väga, väga, väga laialdane, selgelt mõistetav. Kui ma kohtan avalikus ruumis tihtilugu mõtetega, mis õigustavad võib-olla kellegi suhtes vihast hoiaku, võtvaid, ka mõtlemist, süvendavad stereotüüpset käitumist, õigustavad seda ja ei aita kaasa mõtelda teise osapoole elule, tema soovile tema valikutele üha vajadustele ei lähtu ainult minuga välja ütleja seisukohast. Vihakõnel on võib-olla elu selle klassikalise tähenduse mõttes, ta on vihamõtlemisel ja vihateole üleskutsuva laadiga tegevus, selle kõrval on ka teine asi. Inimesed saavad sõnadega pihta, nad saavad haiget, päriselt saavad ka haiget, kui keegi ütleb nende kohta midagi ja alati võib öelda, et kasvata endale paksem nahk, kui sa ei kannata välja seda, mida teised sinust arvavad. Aga väga paljude inimeste jaoks see olukord ka selline usna saavadki päriselt haiged ja nad ei oska, ei suuda ennast kaitsta, seega jääb üles ka aastateks, ma ei saa midagi selle vastu teha. Jah, ja meil oli ka eilses debatis tegelikult oli arutelu, et mida siis teha sellises olukorras, kuidas teha niimoodi, et kui sa näed, et keegi on seda, et kellelegi tehakse haiget, kas ma peaksin sekkuma sellesse, sellesse nii-öelda vihakõne kandvasse ja viha mõtlemist, üllitavasse debatti, suudestuma ja inimesed ütlesid, et neil on kolm varianti olemas üks variant, põgeneda lahkuda sellest viha mõtterikkast ruumist, teine variant ignoreerida. Aga nende mõlema kahe variandi puhul ma tegelikult lähen oma sisemiste väärtustega võib olla vastuollu ja kolmas variant on sekkuda ja, ja olla valmis selleks, et sa saad ka ise pihta olla valmis, et ka sind lahterdatakse selleks, kes on moslemikaitsja, pagulaste maaletooja sooja või, või, või suur homosõber. Need on nagu kindlasti ka eile Mihhail Lotmani poolt välja toodud kolm praegusel hetkel kõige vihakõnele orienteeritud teemat, kus nii see peegeldus vastu oli kooselu haldusarutelust seal siis homoteema teine kindlasti, mis on väga oluline praegu hetkel on pagulasteema ja kolmandaks paraku ka ühiskonnas väga kõrgelt ülev olema oleval islamiusuliste moslemite teema. Aga mis siis teha, me ei saa ju ka nendel teemadel arutelu ära jätta või arutelu täiesti ära keelata. Tegelikult Delfiga eile rääkis Urmo Soonvald rääkis, et Delfi on teatud teemade juures kommentaariumi sulgenud. Aga mis siis on, on lahendus, inimesed tegelikult ka täiesti oma nime ja näoga, kas või Facebookid nendel teemadel praktiseerivad ju järjest enam järjest enam vihakõnet. Üks pakkumine, mis on ka mujal maailmas töödanud, on see, et mitte sellistel ütleme tundlikel teemadel ilmtingimata kommentaariumi sulgeda, mis ajab, võib olla inimesi veel rohkem vihale, et nüüd ma ei saa isegi ennast nagu väljendada sellel teemal, vaid viia läbi selle tundliku teema juures. Nii kaua kui see teema on tundlik pidevalt ja alati modereeritud osalusarutelu ja debatti, see tähendaks tegelikult seda, et juhul, kui meil on üks väga oluline teema õhus siis selle teema onlain arutelu juures osaleks kindlasti ka inimene, kes on selle nii-öelda artikli või teema professionaalne toimetaja, ajakirjanduslik autor, tema osaleks selles debatis ja kindlasti kaasaks ta ühe-kaheinimese seisukohad pidevalt sellesse diskussiooni, kes on ka ise asjaga kokku puutunud. Kes võib-olla on professionaalid asjatundjad, kes suudavad tegelikult emotsioonidest pulbitsev kasse keskkonda tuua infofakte ja, ja, ja argumenteeritud olulisemalt juurde. See oleks üks variant, kuidas selliseid põletavaid teemasid käsitleda. Ta mitte neid kinni keerates mitte neid maha mattes, vaid tegelikult edenedes arutelu viisil, kus kohas sul on nagu võimalus jälgida, kuidas teema muutub ja areneb sinu silme all, good asjatundjatega. Teine väike lühiülevaade, mis siis on Eesti meediavälja, olete internetikommentaariumites nende kirjutamises nende kasutamises paari aastaga muutunud? Ma saan aru, et et nii-öelda madu sööb iseennast sabast või et kunagi nähtus, mida peeti kollektiiv, teiseks ajuks on muutumas kollektiivseks. Geimlaks. Jah, tõsi kaasneva töör, Lotman kasutas eile seda väljendit nagu käimla ja ja tõi ka juurde tegelikult mõisted. Ega käimlate sulgemine kinni panemine ei lahe ideeks. Jah, ühiskonda paremaks ja meie ümbritsevat avalikku ruumi puhtamaks. Selle üle peab ikka asjal käima. Jah. Jah, aga, aga käimlakultuuri saab ikkagi edendada. Tõsi, ja me oleme seda vaadates ka ümberringi veenda käimlat kindlasti aastasadade jooksul väga hästi teinud, aga, aga tulles tagasi selle TNS Emori uuringu juurde, siis seda on tehtud juba kolmandat aastat ja selle fookuses on olnud poolest küsimused, mis on seotud inimeste internetikasutusega, nende onlain meediakasutusega kommentaariumi lugemisega ja kommentaariumis ka ise aktiivselt osalemisega. Jälle taustal on ka küsimused. Miks te seda teete, miks te käite Saariumides, miks te kirjutate kommentaare ning nüüd kui on tehtud seda uuringut juba kolm aastat on võimalik hakata välja tooma juba ka mingisuguse trende. Kõigepealt, selge on see, et see trend, et interneti kasutatavus Eestis kasvab igapäevaseid internetikasutajad on rohkem ja rohkem inimesi, kes on internetti kasutanud, on meie täisealisest elanikkonnast juba üle 90 protsendi, igapäevased internetikasutajaid ja 80 protsenti. Samas on juhtumeid üks huvitav asi, inimeste infoväli on vähemalt sama rikas kui isegi mitterikkam kui varasematel aastatel kuid Eesti meediaväljaannete osakaal selles para on natukene väiksemaks muutunud ja siin on koht, kuskohast oleks kindlasti endale peeglisse vaadata. Et kust tuleb siis, et inimesed tarvitavad informatsiooni, saavad informatsiooni, kui seda mitte Eesti meediaväljaannete vahendusel. Kas see tähendab seda, et nende usaldusväärsus on muutunud või lihtsalt seda meediarikkust ja sotsiaalmeedia osakaal on niivõrd palju kasvanud? Järgmine osa on küsimus interneti kommentaariumi lugemisest, et kas ma üldse loen internetis internetikommentaariumis ja 35 protsendi pealt on see langenud praegu alla 30 protsendi ja siis alla kolmandiku Eesti internetikasutajatest see on lugemas internetikommentaariumis, osakaal on vähenemas praegusel hetkel. Aasta-aastalt järgmine oluline küsimus, kas ma kirjutan kommentaare internetikommentaariumis ka see on püsinud praegusel hetkel stabiilsena, vaatamata internetikasutajate arvu kasvuga ning kõige viimane, kuid kas ma kirjutan tihti kommentaariumi, siis võib öelda, et neid, kes regulaarselt pidevalt kirjutavad kommentaare Internetimeediaväljaannetes see hulk on sama, mis oli kolm aastat tagasi, ehk see on mul väga marginaalne, seda võib kirjeldada umbes 2002 ja poole 1000 inimesega. Et 2000 inimest on need, kes igapäevaselt kirjutavad internetikommentaare, kes täidavad seda kommentaari ruumi ja kelle pärast kogu see debatt ja diskussioon siin ühiskonnas käib. Aga ma küsiks veel, et kui palju siis neid inimesi on, kes kirjutavad seda vihakõnet sisaldavate vaenu õhutavad kommentaari või kommentaariumi. Ma olen kuulnud sellist väidet, et võib-olla paarkümmend inimest on Eestis, kes seda vihakõnet kirjutavad ja ja kes kogu selle arvamusruumi meil selleks koledaks muudavad. Seda seda kogumit ei suuda enam sotsioloogiliste uuringutega välja peilida, selle jaoks tuleb pöörduda eelkõige analüüsi ja, ja meediaväljaannete endi sisemise analüüsi poole küsida nende moderaatorite käest, kui palju kommentaarina päevas kustutavad, missugusel ajendil seda kustutavad, mis olid need põhjused, kas nad teavad seda, kes ja mis teemade juures oli see äratuntavalt juba Ma juba kõrvale või kiiva kiskunud kommentaari tagasi. Aga ma arvan, et et, et tõdemus sellest, et, et inimesed Eestis puutuvad kokku vihakõnega, oli samuti eelmisel aastal üks oluline uuringu teema. Et jah, 80 protsenti inimestest on kokku puutunud Eestis vihakõnega ja küsida, kus te olete kokku puutunud vihakõnega, kas telemeedias, kas kuulete raadiost, kas kuulete seda ühiskondlikus, transpordis, koolis või töökohas või sõprade ringis või internetis siis 90 protsenti kõigist inimestest on kohanud vihane kõne just internetikommentaariumis. Lõpetuseks 40 sekundi jooksul, mida teha? Linnar Viigi retsept. Ma arvan, et kõige olulisem võti on meediaväljaannete endi käes nad kas tahavad 15 aasta jooksul aset leidnud ja väljakujunenud protsesse muuta või mitte. Kosmeetilised parandused ei aita ja kõige olulisem oleks toimetajate ajakirjanike osalemine kommentaaris Saariumis aktiivselt ja sisuka debati vedamiseks. Kas Delfi peaks muutma ärimudelit? See on delfi omanike otsustada sinu kodaniku ettepanek minuga kodaniku jaoks kahjuks on praegusel hetkel delfi kadunud meediamaastikul, kui, kui meedia toode, kui ajakirjanduslik toode Aitäh meie välisstuudiosse. Linnar Viik, kuuleme uudiseid ära ja siis läheme Olev Kenk koos saatega siit Paide arvamusfestivalilt edasi. Püsige lainel.