Kolmandale arvamusfestivalile paidesse 14 10. ja 15. augustil. Meie vikerraadiotiim, täna siis Olev Kenk, Arp Müller, üldiselt paides arvamusfestivalil ja siin ei toimu ainult diskussioonid ja debatid toimub ka kontserte, seal toimub ka raamatuesitlusi ja järgmiseks vestluskaaslaseks olengi palunud Evelin Ilvese, kes esitleb täna arvamusfestivalil esikraamatut kirju, mis on kogumik Evelin Ilvese viimastel aastatel ilmunud artiklites. Ja samuti on raamatul põhjalik intervjuu autoriga. Tervist, tere. Kas keegi kirju või kirju, kuidas tuleks hääldada raamatu pealkirja? Mõlemad on õiged tegelikult, et sisuliselt on seal sees kirjad, aga kõik pilt on üpris kirju mis sealt välja joonistub. Ma saan aru, et tegemist on raamatusarjaga, mis hakkab nüüd selle kirjastuse all ilmuma. Ja et, et see on nagu kirjade sari tõepoolest, et aga need, need kirjad on sellised erinevad erinevat tüüpi, et seal on reisikirju ja seal on elukirju ja, ja Fred Jüssi raamat minu teada sisaldab hoopis selliseid mitmekümne aasta taguseid tekste ja mõtisklusi. Nii et jah, erinevad kirjad. Aga mis on teie raamatukirju kaante vahel, milliste ootustega peaks raamatuhuviline selle raamatu juurde minema, kas siis kaupluses või raamatukogus? No seal on, seal on läbi 12 aasta. Erinevad kirjad, tekstid, mida, mida ma olen kirjutanud ja kuna ma olen kirjutanud väga erinevatele väljaannetele, siis siis tegelikult ei ole vist peale minu enne ei olnud olemas ühtegi inimest, kes oleks kõik need läbi lugenud ja siis. Ja selle raamatuga juhtus selline huvitav asi, et kui nad nüüd aastate lõikes üksteise On seal ükkida need kirjad et siis hakkas, hakkasid välja joonistuma nagu uued lood sellised pikemad ja suuremad, et see oli selline mõnevõrra ootamatu, nii mulle endale kui ka teistele ka ja ja siis erinevad iirlased loevad seda kuidagi erinevat moodi, mõne inimesega rääkinud, siis mulle endale on mulje jäänud, et nad on nagu erinevaid raamatuid lugenud. Kas seda raamatut kokku pannes oli tahtmist ka neid kirju pisut korrigeerida, midagi välja jätta, fakte täpsustada? Kirjastaja arvas, et ma võiksin mõnda asja järsku ümber kirjutada, juurde kirjutada, teha aga mina ise ei tahtnud ja ma ei teinud ka, et et nad jäid kõik nii, nagu nad on ja ja me tegime selle intervjuuga siis nagu igale aastale sellise konteksti ümber, et et miks just sellised mõtted ja mis neis ühiskonnas toimus sellel ajal ja ja, ja miks, miks üks või teine probleem just siis noh, üles kerkis. Teistel viimastel kuudel avalikkuses vähe kuulda olnud mis on teie elus muutunud, nüüd, kui te ei pea täitma enam presidendi abikaasa ametlikke ülesandeid? Ma olen lihtsalt tavaline inimene, mida tavaline inimene käib tööl ja ja, ja naudib elu. Kuidas ja kuhu ta tööle hommikul tuleb. Mul on tegelikult mitu tervisega seotud projekti käsil, nii et ma käin endiselt nagu hunt, kriimsilm erinevates kohtades ja sõidan päris palju ringi. Ja, ja kuna mul praegu need need, need projektid on sellises algfaasis, et mul ei ole ühtegi sellist sooja saia siin välja käia, et et me, ma olen alles alustanud mitme asjaga ja, ja võib-olla kõige esimene selline konkreetne asi, mis, mis välja tuleb, järsku on, on minu leib kooslust korjama Oscariga jõuab esimesena niukseid konkreetse asjana poeletile. Ma tean, et te taastasid ülemöödunud aastal oma arstikutse, on see, jah, ja millal saab doktor Evelin Ilvese vastuvõtule tulla või minna? No ma taastasin oma õiguse töötada arstina, et seda, et kas ma nüüd just inimesi ravima hakka, on ma kahtlen, aga, aga, aga küll, aga ma tahaksin olla osaline. Mõne uue raviteenuse käivitamisel, mis, mis meil veel puudu on, et et rohkem siis sellise korraldaja rollis, et et ma näen ennast rohkem, et ma tunnen, et ma olen, ma olen selles Valka vallas tugevam, aga küll, aga ma tahan oma panust, tervis tervishoiusüsteemi anda, aga mis meil on veel puudu? No näiteks sellised, mida me sellised asjad, mida me oleme harjunud pidama nii-öelda selliseks pehmemateks aladeks, kõik, mis puudutab näiteks elustiili. Et meil on hästi palju elustiilihaigusi ja, ja, ja, ja nende elustiilihaiguste esimene punkt nende ravimisel peaks olema nii-öelda elustiilinõustamine, ehk et siis toitumine, liikumine, mõtlemine, aga, aga seda selles, sellist süstematiseeritud lahenemist meil natukene on veel vähem ja, ja ma olen isegi isegi mõelnud, et võib-olla ma teen ühe, ühe kooli isegi Ameerikas läbi veel, mis puudutab sellist integreeritud toitumist, Hedda ja mine sa tea, et ära iial ütle iial, võib-olla ma kunagi siis siis hakkan ka ise nõustamisega tegelema, eks saab näha. Kui te vaatate nendele aastatele Kadriorus tagasi oma selle aja avalikule tegevusele kas või just nimelt selle rahvatervise ja elustiilivaldkonnas mis õnnestus, millega te saate rahul olla, et, et mis, mis see märk on, mille te maha jätsite, selles vallas? No ega mina üksinda ju ei ole mingisuguseid suuri protsesse pööranud, aga ma olen saanud, ma arvan, osaline olla ja, ja need on kaks, kaks suurt valdkonda, et liikumise tähtsus meie elus ja ja isiklik vastutus selle üle, mida. Et, et nendes nendes valdkondades ma arvan, et ma olen saanud anda oma panuse Ma olen päris kindel, et need on väga õiged teemad, mida te olete tõstatanud ja need, need on väga õiged probleemid, aga ometi miks ikkagi avalikus pööras selle kuidagi naljanumbriks mõnelgi korral sellest oli nagu natukene kahju, et miks, mis te arvate, mis, mis läks valesti? No mina ei tea, ma arvan, et teie teate paremini, mis eesti meedias sünnib ja mida kuidas Eesti meedia teemasid kajastab ja mida ta nendega teeb, nii et mina ei hakka siin hinnanguid andma. Nüüd, kui te enam ei ole presidendiproua, et kas nüüd suhtub meedia siis teistmoodi kuidagi teie algatatud? Ma ei ole kunagi teinud mitte midagi meedia pärast, et et kui me midagi võtan, et siis ma üritan teha seda hästi ja ja rahva tervis on minu arvates kõige olulisem osa asi üldse üldse, kui me räägime riigist ja kui me räägime üksikinimesest, nii et ma olen seda lihtsalt seda asja ajanud, sest minu arust on see oluline. Ja see, mida meedia sellega Need on suht kõrvaline asi. Teie raamatu kirjastaja Epp Petrone on oma blogis kirjutanud, tsiteerin. Arvan, et Evelinile on rahvas oma arvamustega liiga teinud ja loodan väga, et meie raamat aitab teda mõistab tsitaadi lõpp. Kas te ise tunnete, et rahvas on teile liiga teinud? Ei rahvas ei ole üldse mulle liiga teinud, et ma olen alati alati igal pool ringi käia ja ma olen väga paljugi igal pool ringi käinud. Tajunud väga suurt toetust ja arusaamist, eebeeessib? Ei, ma ei arva, et, et eks see on epo arvamus lihtsalt. Mina tahaksin küsida sellist asja, mul ei ole lihtsalt olnud võimalust teiega niimoodi silmast silma kohtuda. Et kas Eesti vajab presidendi abikaasa institutsioon üldse sellisel kujul või kui tuleks midagi muuta, siis mida tuleks muuta? Mina arvan, et see abikaasa ei olegi institutsioon ja kuhugile ei ole ka kirja pandud, mida ta tegema peaks, et nii, et igaüks lahendab seda täiesti lähtuvalt iseendast ja ei juhtu mitte midagi halba, kui kui riigipea abikaasa otsustab üldse mitte midagi öelda ega mitte kuskil osaleda, need, see on täiesti vaba valik, ma arvan. Ta ei öelnud, et tahtsite tegelikult minna tööle ka presidendi abikaasana, et mis oli ikkagi takistuseks, miks ei saanud? Teate, see on mul läbitud etapp, ma ei hakka seda enam analüüsiva, ma arvan, et konkreetsele asjale võib-olla leiate vastuse sealt raamatust. Nüüd ma olen tööle läinud ja mul on kõik hästi sellega. Et näinud Eesti elu mitme tahu pealt vaadates Kadriorust hakkas välja ja, ja vastuvõttudel osaledes ja nüüd siis ka tavakodanikuna. Kuulge, ma olen ikka nagu põhiosa oma elust täiesti tavakodanik küll vahepeal lihtsalt lihtsalt oli, oli, oli teistsugune aeg, et ma ei tea, mul on samad silmad ja sama süda, et ma ei näe seal mingit erinevust, et et keegi küsis mu minu käest üks päev siin, et et, et kuidas, kuidas teie staatuse muutus on mõjunud teile, mina ei taju mingit staatust, Eesti ei ole kunagi olnud klassiühiskond või või meil ei eksisteeri ühiskonnas hierarhiaid või selliseid seisuste süsteem, et ja, ja minu meelest ei ole vaja meil ka seda välja mõelda, et Eesti riigipea Kohvis on maailma kõige avatumaid kohti, seal ei ole isegi aeda praegu veel ümber, eks ole, et, et see ongi kõige selgem märk sellest, et noh, me oleme tegelikult kõik võrdsed, et meil ei ole mõtet upitada 11 kuhugile posti otsa ja siis hakata hakata temast puusliku tegema. Evelin Ilves ei pruugi olla minuga nõus, aga ajakirjanikutööd tehes tundub mulle küll, et, et presidendi kantselei on presidendi institutsiooni ja selle tavalise rahva vahel ikka üsna kõrge müüri vahele ehitanud, et kas see, kas see peab nii kõrge olema? Küsige kontsele inimeste käest, mida nad seal ehitavad. Ei avastus, kõik siin seda ka. Mis seal Eestis praegu aastal 2015 t meelest hästi, mis on halvasti. Minu meelest vaadake, kuna kõik sõltub vaatenurgast ja mina nurgast, mina üldiselt tõesti proovin igal pool näha sellist helgemat poolt, siis siis minu meelest on meil nagu tohutult tore siin elada, mina tunnen ennast Eestis ringi käia nagu ühes suures ja soojas ja sõbralikus perekonnas, et et kui ma midagi tahaksin Ja kritiseerida siis tõepoolest on see vohav vihakõne meie meedias, et see on minu hinnangul on see nagu vähkkasvaja, et see, kes selle lahti lasi, siis teab ise, mida ta tegi ja ma ei oska öelda, mina ei tea, aga ma arvan, et see, kes lasi, see, kes on lasknud sellel niimodi vohada, tema teab Mida ta, mida ta lõikab, külvas vihakõnega, mida ta lõikab? Ta lõikab, ma arvan, muret ja valu, mida see tekitab. Aga võib-olla lõikab poliitilist profiiti kohti parlamendis? No see, et kohtade osas ma arvan, et neid valdkondi on palju rohkem kui poliitika, et, et üleüldiselt tekitab vihakõne elus muret ja valu. Festivalist mida teie olete kogenud tänavaks? Hästi palju sõbralikke inimesi on tohutult palju huvitavaid debatte, kuhu, mis toimuvad kõik samal ajal, kuhu ei jõua. Ja lihtsalt selline nagu hästi-hästi. Tore sigin-sagin on siin. Mina tahan ikka küsida veel ühe küsimuse, kas Eesti on teie hinnangul valmis naispresidenti vastu võtma? Muidugi, muidugi, mina oleks kahe käega. Presidendi paati kuhu ta järgmiseks lähed? Siin arvamusfestivalil, mida lähete kuulama? Ma lähen kohe siiasamasse kõrval lavale, et sinu sõbrad räägivad alkoholipoliitikast ja alkoholireklaamid, et see on erutav teema. Aitäh, Evelin Ilves tulemast täna meie mikrofoni ette, aitäh teile. Hakkame rääkima sellest, kuidas tõsta paide kui maakonnakeskuse mainet, aga aga enne, kui selle debati juurde läheme, siis kuulame arvamust. Muusika vormis muide üks 11 laadi arvamusfestival toimub ka just sel nädalavahetusel Eestis toimub Elvas, kus on hiphop festival? Jaa jaa, hiphoppaaride räppareid teatavasti ka oma oma laulutekstides ju avaldavad väga tugevat arvamust, tekstidel on hiphop väga oluline roll, sestap valisingi välja kuuldi loo sotsiaalse sõnumiga loo juua täis peaga ja, ja muide, siin meie viker telgi kõrval just käib ka samasisuline diskussioon siin arvamusfestivalil. Siin linnateatrilaval on diskussioon kultuuri, alkohol, alkoholikultuur, kus siis alkoholi tarbimisest ja sellest, kas on eetiline, et alkoholi tarbimise läbi toetatakse kultuuri. Sellel nendel teemadel arutlevad praegu Jan Uuspõld, Evelin Võigemast, Indrek Saar ja Rasmus Rask. Kostub, et on, on päris põnev kahju, tee saa siin olla, aga teil on muidugi võimalik siia tulla, aga nüüd siis avaldab arvamust, kuuldi räpivormis. Mõelda. Järjekordne valmistamas paar tüütud mulalõuad, suleks liigne, ainult lihtsalt huvi ei ärata know kaine naiskärsa. Kallis, emane Davor, sõber veidi Raul, ära kaariusa häirisid mu kliimast, kui auto aknaavasid, ma olen jälgi tabasid vennikest salongi neetud etanool, mul vanaisa surnud, kuid lisaks siiamaani joon ja muudab need kuju, jagavad tähtsad riigi. Kella kuueni on suur nagu jälle selle arvelt püüavad juurde hääli keelata viina müük, kuigi see plaat tuleb lüüa kõige valusamaks mõtet. Joodikute pudel oli seal Haapsalus. Toimub vahet tõmmata. Eestlane ei julge kaine peaga miskit ja ka kaine peaga tal ei tule ühtki sõna kaine peaga, Eesti inimesed ei julge tantsule, rääkimata autodest, lõiga hoopis miskit muud, viinapuudel paariga oreool kõrvus helisevad koordinaadid koju toon hellalt hästi, maitseb jõulurooga vaadatud teleteater lihaseid pildituks end joon, jaanipäev on jõulud, need load siis, mis iganes stsenaarium eespool mainitud on, tuttame ridades ja nõnda pidu pidades. Ametkond joomahulluse tegi koha nõnda hõivame kui Matti Nüganen Tais olles meile ka ju meeli. Räägime neile korrale, kutsuvad täis peaga silume papi nutuga teevad ajukujud, rahva juhitavad idama ninasarvikud oravad kui muudmoodi hoobi elukesed. Juues ennast uperkuuti, hävib genofond, kõike teeme täis peaga, ainult julgen orbiidilt ära. Kulgeme, sulgeme need suud, kes kritiseerida, vaid botnud on vaeva suhteliselt leidma, naera. Ei. Jõua. Mõelda. Ei tea, viina. Ja klaasid on keeratud. Ja läbis Bacardi koni. Valmib jäägitult soodukaid alkojahu, õlarihma, diabeediga, koola kedena, joobnud. Kiburies ilmunud lood on niimoodi, et mis me oleme vahel kurat, no ma tunnistan, ma tõesti. Käima pliiva rea. Kas pidev stress selle vastu ei saa mitte midagi teha? Olen ise viis korda Wismari haiglas olnud ja näete, siiamaani elan, aga päriselus on kõik. Kell siin paides ja loodetavasti igal pool Eestimaal on 14 ja 29 minutit, vikerraadio arvamusfestivalil stuudios jätkuvalt Arp Mülleri, Olev Kenk ja maakonnast ajakirjanikuna. Keegi ei annaks mulle andeks, kui me räägiksime siin ainult tähtsatest riigiasjadest ja räägime ikka kohalikest asjadest. Olen palunud stuudiosse Paide abilinnapea Ülle Leesmann tere. Ja eelmise Paide linnapea Priit Värgi. Tervist ja selgituseks veel nii palju, et idee poolest peaksite te olema opositsioonis. Ülle on Keskerakonnast ja Priit esindab IRL-i. Et arvamusfestival paidesse jõudis, pole otseselt ilmselt kummagi teie teine. Kuid millised on üldse linnavõimu võimalused sellise ettevõtmise toimumisele ja heale käekäigule kaasa aidata? Üle? No kindlasti teame ikkagi väga palju kaasa aidata kõigepealt kõige olulisem, Priit oskab võib-olla isegi paremini sellest rääkida, aga kõige olulisem on kindlasti see igati positiivselt suhtume, võtame seda vastu ja kõikvõimalike saame aidata kogu linnavalitsuse meeskonnaga, alustades sellest bürokraatiast, mida tegelikult tavainimene, kes siin festivalil on, ei kujuta ettegi, kui palju seda on. Et, et meie meeskond on ikka linnavalitsuses juba nädalaid väga-väga tihedat tööd teinud ja koosolekud loomulikult hakkasid ju kohe ilmselt peale, kui eelmine festival lõppes, kus hakati uut festivali arutama. Et, et kindlasti on väga oluline linna Panus Priit, kuid tähtis sündmus Paide linna jaoks on arvamusfestival kas kohalike jaoks kaasa kõik tähtis on üle Eesti, inimesed sõidavad kokku, aga kas ka kohalikud sellest midagi arvavad? Alustades tagantpoolt, et mina olen siin kolmandat aastat ja tegelikult on näha küll, et kohalike osakaal kogu osakaal on kasvanud, aga ka kohalike osakaal on siin arvamusfestivali ikkagi tõusnud. Linna jaoks väga oluline sündmus, et mullu sai siin arutletud ka selle üle millal paides üldse viimati nii suured sündmused toimusid ja siis, kas see oli 20 või 30 aastat tagasi, et põhimõttelised selles stiilis ja ta toob see, muidu oleme üldjoontes anonüümne, väike linn, siis? Ma võin öelda kord aastast on neid Eesti riigis vähemalt tähelepanu keskpunkti. Sellist meediakajastust ei ole ju kunagi varem paide saanud kui nüüd neil festivalidel päevadel ja linnavalitsuse kiituseks pean veel ütlema, et küllap tänavude pingutasid eriti kõvasti, sest et pool linna oli üles kaevatud tänavavalgustussüsteemide väljavahetamise tõttu ja praegu me näeme, et tänavad on korras. Nii palju, kui see rahakott lubas, oli see oli see tõsine pingutus, et jõuda. Ja tegelikult oli küll tõsine pingutus, et kui me teadsime, et eelmise laupäeva õhtuks peaks need tööd lõppema, siis tegelikult ikka kõigil südamed värisesid. Pilt oli selline ta, et need teile nii nagu planeeritud oli, nii et eks see viimane lihvika anti viimastel minutitel ja ja kõik need kõnniteed liivast puhtaks, vaid ka üsnagi viimastel minutitel, et selles mõttes oli küllaltki närvesööv aeg. Arvata võib, et ainult arvamusfestivali najal Paide linn ikkagi välja ei vea. Kahjuks on olnud nii, et aastaid on kohaliku haldusreformi pidur olnud Biden siin. Olgem ausad. Riigigümnaasiumi teema, teemat on veeretatud siin samamoodi aastaid. Türi tegi klassikalise gümnaasiumi ilma Paidet ära, kuigi Paide oleks võinud seda ise teha. Miks on niimoodi olnud, et Paide ei ole tahtnud kuidagi seda maakonnakeskuse rolli vedada? Ja ma arvan, et päris nii ei ole, et Paide Paide nagu kuidagi teadlikult ei oleks, seda tahtlemataksin haldusreformi osas on ju pungestatud kaks korda, esimest korda aastal 2010. Siis ta ei õnnestunud ja mäletan, et teist korda siis tegin otsa lahti, mina siin lihtsalt enam kui pool aastat tagasi. Et teiste omavalitsustega, eks see haldusreformi küsimus on niuke vähe laiem, et siin on vaja mitut osapoolt. Ma ütleks, et pigem on mul minu sisenenud, ütleb, et pigem Paide linna poolt on see initsiatiiv olemas. Aga eks siin sõltub ka valdadest, et meil on ikkagi kokku, on 12 valda. Türi on nii suur, et teda ei saa nagu liitlane, arvestada ka teiste valdade puhul on. Iga vald on erinev, kaaslased on omad plussid ja miinused. Kuna seis on õnneks nii, et Biden teinud järjekordse ettepaneku 12-le ehk siis 11-le ülejäänud omavalitsusele ühineda suureks järvamaaks. Mis seis selle asjaga on? Täpselt nii, et Priiduga olen täiesti nõus ja lisan siia juurde, et et ühe korra on juba laua ümber istutud, teist korda nüüd seitsmendal septembril omavalitsused kokku kutsutud. Eks ta natukene eestlaslik, see. Eesti meel on selline, et igaüks tahab ise teha ja ma arvan, et see ei saa lihtne olema ja kahtlemata tuleb siin nagu mõelda selle peale, et ikkagi mis, kuidas inimene seal maal elab, kuidas ta oma teenused kätte saab. Et, et siin on nagu hästi palju küsimusi. Nii et tegelikult istutaksegi Uueti teist korda nüüd ühise laua taha ja hakatakse neid asju arutama. Sest ega Ma arvan, et siin ikkagi see on aja küsimus, kui need omavalitsused siin liituma hakkavad. Ja mis on võib-olla veel rõõmustav uudis. Et kaks neli august tuleb meile paides siis haridusminister Jürgen Ligi ja lõpuks siis meie volikogu on võtnud vastu otsuse, et paidesse tuleb riigigümnaasium. Plaanime selle ilusa sündmuse teha, kuhu kõik omavalitsusjuhid on kutsutud ja kõik, kes keda see teema puudutab ja toimub siis pidulike haridusministeeriumi ja Paide linna vahelise lepingu allkirjastamine. Üllal eesmaa, aga mulle tundub, et ega pelgalt arvamusfestivali tuntuse ja kuulsusega üksi ikkagi väga kaugele ei ratsuta. Paide vajaks veel midagi, et seda tuntust, mõju maakonnakeskusena kasvatada. Mida teha? No mina arvan, et me peaksime kõva tegemagi erinevate parteikoostööd pead kokku panema ja üheskoos mõtlema. Minu arvates paidel on esiteks ikkagi väga-väga huvitav ajalugu ja pika ajalugu. Et siin vallimäel me näeme seda juba mingil määral on ära kasutatud, aga seda on liiga vähe ära kasutatud. Et ja meil ongi plaanis piirkondade konkurentsivõime programmi teha projekt, et laiendada oluliselt siis just seda Paide ajalugu kajastavad vanalinna ja, ja teha seal erinevaid asju, et võib-olla selle turismi poolt ikkagi püüda arendada ja inimesi siia rohkem tuua. Et see on kindlasti üks asi, teine asi. Ma arvan, et, et on väga palju teenuseid, mida üks väike omavalitsus ei peagi pakkuma ja ta majanduslikult ei suudagi seda teha. Et Paide täna peakski mõtlema ka sellele peale, seda me ka teeme. Et nagu keskused, kes pakuvadki selliseid kallimaid teenused, on nad sotsiaalvaldkonna teenused või või meil on ju tegelikult spordihall, meil on kultuurikeskus, mida me soovime arendada ikkagi laiemalt tihe koostöö Eesti Kontsert ja Rahvusooper Estoniaga, see on juba eelmiste juhtide poolt algatatud. Et, et ma arvan nende arvamusfestival sama moodi, et miks mitte ei võiks seda teemat edasi arendada, et me olemegi selline heade mõtete linn, et me oleme seminaride, konverentside, koolituste keskus, et, et tõesti, et see ei ole ainult kaks päeva, et kõik tulevad üle Eesti siia ja ja mõtlevad üheskoos erinevatel teemadel, vaid võikski saada võib-olla meie kaubamärgiks. Aga seminare, koolitusi korraldavad ja kõik teised ka. Mis selles siis nii erilist on? Seda küll, aga võib-olla siis mõeldagi selline väikene oma oma nüanss siia juurde, et, et kuidas seda pakkuda ja kuidas seda arendada. Pistan täiesti võõra inimesena, kes käib paides tõepoolest ühe korra aastas arvamusfestivalil, pistan vahele küsimusega või, või ettepaneku võib-olla natukene huumorivõtmes, aga, aga Priit Värk, aidake mind, palun, et mis hoone see oli Paide peaväljakul, kus arvamusfestivali disko täna öösel toimus see nõukogude aegne vapustava erakordse sisearhitektuuriga hoone Legendaarne Paide restoranis olin ka kohal. Restoranihoonest saaks teha ehtsat turismiobjekti, ma vaatasin suurte silmadega, kuidas saab selline maja olemas olla? Ma jah, ma natukene maailma eile olin pool oma päevast sõitsin linnaruumi alal, kus siis olid nii hulgaliselt arhitekte, noh olgem ausad, eks inimesed, äike, linnasid, Väike-valdasin Eestis täis ja ega siin vaatame neid arengukavasid, need on nagu kopeeritud. Kas kõik ootavad, et tulevad turistid ja neid tuleb ja tuleb, et ettevõted? Tal on nagu omavalitsuste kodulehed ongi täpselt ühte nägu ja et see sarnasus on, et et loomulikult paidele restoran kohalike inimeste jaoks on ütelda niukse legendaarse staatusega kümnete staatusega. Aga ega ta nii lihtne. Ma arvan, et ei ole, et seal vuntsid, et siis hakkab kohe turiste tulema. Aga mida ikkagi teha õhtuti tööpäeva õhtuti, nädalavahetuste õhtuti on Paide linn täiesti välja surnud isegi tööpäevatööd päevadel, mõned üksikud inimesed jalutavad kesklinnas, sellepärast kaubanduskeskused on kõik kusagil eemal. Kas on linnaplaneeringuga mööda pandud või mida teha, elu linna tagasi tuua? No nüüd me näeme, et kui on ikkagi arvamusfestivali ilusat suvekohvikut, siis on ju rahvaste huvilisi küll. Ja eile me arutasime. Ma käisin avamas. Eesti kunstiakadeemia näitas sedasama, mida Priit mainis arhitektuurinäitust ja ja tegelikult arutasimegi seal omavahel, et noortega tuleks teha väga tihedat koostööd, sest neil on väga palju häid mõtteid. Et Nad ütlevad ka, et meil on täiesti mõttetu hetk väljak, et need asjad väga, väga väga palju kaunimaks muuta, just nimelt et meil ei ole neid välikohvikuid, et meil ei ole neid mõnusaid olemise kohtasid, mis kutsuksid inimesi, et nad tulevadki sinna ja istuvad ja tunnevad ennast hästi, meil ei ole neid täna ja sellepärast ma arvan, ei ole meil kere inimesi. Aga mida teha, et noh ärimees ütleb, et ei tasu ära, ega linnavalitsus ei saa ju minna putkat keskväljakule püsti panema, ega oleks see vaid nii lihtne on, ma arvan, et ma olen siin kümneid, kui mitte sadu tunde selle üle juurelnud, olen seal nende arhitektidega, ise olen ju Tallinnas korduvalt käinud, me oleme selles keskväljakust rääkinud, et ja lihtne loogika ütleks, et elukeskkond on just see ja ka linnasüda võiks olla värskem ja see võiks ettevõtlusele kaasa anda. Aga ma kardan, et paraku seal on nagu mitu aspekti, üks on majandusele majanduslik ratsanik, reaalsuse võimekus linna poolt ei ole seda raha, et seda keskväljakut teha ainult siis, kui on võimalik saada riigi poolt täiendav toetus. Ja teine pool on ikkagi see, et tarbijad või need inimesed, kes käiks, et paratamatult on nooremaid inimesi meil vähem või niukseid, tööealisi inimesi, kes käiksidki õhtul linnavahel on vähemaks jäänud. Aastaga on ju kahanenud tsirka 1000 inimest ja nii ta on. Aga mida ikkagi teha küll, et, et ka Järvamaainimeste hulgas Paide linna maine paraneks. Paide linna maine paraneks maakonnakeskusena, mida teised omavalitsused arvavad. Te olete ennast lõhki tänanud, kes teiega tahavad, tahaks ühineda. Mina, Türilasena ütlen, et mulle küll meeldiks, kui areneks maakonnakeskus, sest siis on tugevam maakond. Jah, väga õige, mis puudutab nüüd laenukoormus, siis õnneks selle teemaga me hakkame nüüd järgmisel aastal jälle vee peale saama ja see annab ka võimaluse meil erinevaid mõtteid ja arendusi hakata ellu viima, mida me siin oleme mõelnud. Et aga see on keeruline küsimus, mina ütleks ka sedasama, et tegelikult elukeskkonnast hakkab kõik peale. Et inimene, esiteks see inimene, kes siin soovib siin elada ja et meie oleme tegelikult Eesti keskel, et, et see elukeskkond võiks olla nii meeldiv ja mõnus, et ta võiks ka meelitada siia uusi elanikke juurde tulema. Aitäh Ülle Leesma ja Priit Värk tulemast meie stuudiosse, kuna Paide vanalinnas on pooltühje maju piisavalt head inimesed üle Eestimaad, tulge Vaidesse elama, sest arvamusfestival näitab, et siin on elamisväärsed tingimused täiesti olemas. Arvamusfestivalil on lisaks diskussioonidega tihe kultuuriprogramm ja sellest palusin rääkima kultuuriprogrammi, kureerija Ott Karulini tervist. Ega ta ka, aga kõigepealt milles seisneb sinu jaoks arvamusfestivali mõte? Tead, ma arvan, et mingi hetk tagasi siin massiliselt liikudes mõtlesin, et tegelikult on see suhteliselt absurdne, et selline iseenesest nagu üldse väheatraktiivne formaat nagu neli, viis inimest omavahel lihtsalt juttu ajamas mingil teemal toob nagu tuhandeid inimesi kokku suvel, kui võiks samahästi hoopis kuskil ujumisfestivalil olla või kuskil, et mingi võlu siin on ja ja ma arvan, et ega see läheb tagasi sellesse nagu vanasse, nagu antis turuplatsi, aga ka juurde, kus ikka nagu tuleb ikka aeg-ajalt kokku tulla, eks ole, või ka küla külakiige ümber, eks ole rääkida, ja kuna see traditsioon ka Eestisse külakiige, ümberkäimine jaanitule saadakse kokku, aga oleme ausad, jaanituli on ammu muutunud pigem selliseks õllejoomisvõistluseks, et sealt traditsioon ära kadunud, et võib-olla see on nagu selline uus 21. sajandi ilming lihtsalt sellele, mida sina oled kogenud selle festivali jooksul enam kui 24 tunniga. No kuna ma olen siin restorani nii-öelda vabatahtlikuna juba mitu kuud olnud ettevalmistamise juures, et siis ma kardan, minu mugavused erinevad rest uuesti nendest, kes külalised tulevad, et ma olen kogenud väga palju magamata öid ja väga palju jooksmisi Aarnes rakus, aga aga samas on jälle niisugune, et iga hetk, kui tekib selline väike minutikene lihtsalt maha istuda, et siis on, vaatad ringi, kuidagi naeratus tuleb näole, et näed inimesi, kes rõõmsalt jalutavad natukene segaduses ka, sest kõik on nii palju, aga et nagu mõnus olla kuidagi. Ma just tahtsin küsida, et eile torkas silma see, et igale poole, justkui massiliselt publikut ei jätkunud, oli ka hõredaid ridu, kuidas, kuidas praegu on, kui rahvast on meie ümber tõesti, oli väga palju? Noh, eks iga päev natuke on, aga ma arvan, et see on. No isegi kui ma oleksin 40000 inimest, siis ikka oleks arutelusid, mida kuulaks hajunud esinejate abikaasa, et see on normaalne, et see õpetab ka neid arutelude korraldajaid natuke täpsemalt esiteks oma ja neid teemasi välja käima ja muidugi ka neid arutelul alasi reklaamima, et näha, et on tekkimas nüüd, kolmandal aastal on juba päris aktiivne selline teemaalade omavaheline konkurents ja püütakse ka nagu turunduse mõttes 11 üle lüüa ja leida mingi nipp, et ikka enda juurde saada ja ma arvan, et see oleks veel rohkem olla. Sõnasta, mida annab ühe huvitava diskussiooni jälgimine. Inimesed tahavad ikkagi kuulata, mida arvatakse. Raadio inimesena oskan öelda, et kui vaadata kas või raadiote kuulatavuse graafikuid, siis vikerraadiol laupäeviti kell 11 on hästi suur hüpe üles, sellepärast et algavad rahva teenrid. Raadio kahel on olukorrast riigi saate ajal samasugune hüppe üles. Kuku Raadiol. Oma arvamus saate ajal järsk hüpe üles. Miks inimesed tahavad kuulata seda, mida keegi teine arvab? See on, ma arvan, et peamine põhjus võib olla on see, et nad naudivad seda inimesi, kes julgevad välja öelda seda, mida nemad mõtlevad, aga kas ei julge välja öelda või neil ei ole selleks kanalitelt seda välja öelda, et see on üks asi, selline enda nagu frustratsiooni väljaelamine läbi nii-öelda siis kõneisikute. No tänagi siin mitmel puhul on vihjamisi öeldud, et, et oleks vaja mingit, ma ei tea trükist mingit väljundit, et midagi jääks kõigest sellest alles, nii palju räägitakse, nii palju häid mõtteid, aga justkui kõik hajub ja ja seda kõike on liiga palju ja midagi ei jõua nagu pärisellu. Tema. Nagu kui aus olla, siis kui ma nüüd mina liitusin selle festivali tiimiga sel aastal ja ma olin samamoodi seda meelt, et peaks nagu tõesti pääsla lugema kokku mitu seadusemuudatusettepanekud, selles tulija mitu artiklit, aga niimoodi nagu aru saanud, et see on väga laisk lähenemine nagu selle tulemuse hindamisel, et sa tahad seda, on juba nagu eurobürokraatlik lähenemine, et sa saaksid nagu exceli tabelis täita, et nagu neli muudatus 28 artiklit ja 32 meest muutnud inimesteta see on isegi pagari võib väga suurepärane välja näha, ei ütle mitte midagi, aga küsime siis teistpidi, et võib-olla on selles mõttes ajaloo Tarvi seadnud 100 lihtsalt, et, et kõik need videofailid hajuvad kusagile, aga raamat, see Joonia sajanditeks, kui seal on targad mõtted kirjas ei maitse mulle üldse ei välistaks, nii on, aga ma tuletaksin meelde, rõhutas tegelikult ju see festivali meeskond korraldab ainult ühe ala arutelusi ja siin on kaasatud üle 100 organisatsiooniga üks vastutama oma alade eest ja loomulikult me kutsume neid ülesse ja nagu julgustame kõike jäädvustama, aga see kuule, mis sa arvad? Teeme Vikerraadiost sellise asjaga, et kirjutame meie sinuga kahekesi kõikidega räägitud jutu üles, jah, jah, anname bukletis välja või? Ei ole, lihtsalt ei jaksa. Ei ole jaksu. Kevadel ju selles mõttes toetun vabatahtlikele, et keegi selle festivali korraldamise eest mingit töötasu ei saagi puhtalt vabast tahtest, et siis Samoa sammhaaval tutvustanud festivali kultuuriprogrammi. Mida saab täna veel siin kogeda kultuuri poole pealt tegelikult ka arvamuste avaldamine, kogu see debatt on kultuur, aga, aga lisaks debatile no need, kes on juba Payus kohale siis, ja võtad sammud, ala neli jõuad veel labürintteatriühenduse kee üheksa lavastuse ajaproov etendusele, et b3 sisse ja õhtul kell kuus ja üheksa õlvas kogeda seda, et see on selles mõttes suhteliselt. Võib-olla peabki elamus, et inimesed veetakse mööda sedasama ala, kus on peaaegu niigi raske liikuda, aga paneks vaatamata festivali optis nurga alt ja ja kindlasti õhtu kell üheksa, kohe, kui erakonna esimehed on oma oma väga öelnud, tulevad lavale kuus püstijalakomöödia stand-up, esitajad fopaaks rühmituse nime all ja nemad on olu alal võtavad siis kokku selle, ei ole selline lausaeglane ja ma ütleks, et ma olen neid läbi mängu näinud ja see on pigem üsna valusalt tõde, ütlev tunnikene, mis sealt tuleb, aga kindlasti palju aega ja siis ongi siin vallima, laseb läbi ja tuleb keskväljakule, kus no 99. Aga ma loodan, et kütab ka suve seilasid üsna jahe nagu üsa kuumaks, et ja vaata kaua seda tantsu jätkub, et mis asi on tantsulaager? Teatri NO99 tantsulaager, tantsulaagrid ainult tegelikult. Kui sa oled kokku videodisko ja, ja eestantsijad ehk siis, et video pealt tuleb video tantsitud liigutus ette ja siis kõik need inimesed, kes tantsu tantsimas teevad samu liigutusi ja teatri NO99 näitlejad, tantsijad ikkagi seda, et see ikkagi tantsijat, sest et see on ikkagi päris hea trenni eest, kui sa tahad selle täismahus järele teha, et see ei ole nii lihtne, aga samas ma just kujutan juba väga hästi ette, kuidas selliseid tähista, selge tähistaeval tuhanded-tuhanded, inimesed vaata kui ühtemoodi tantsima täna, et ma loodan, et ja usun, et see saab olema väga mõnus lõpetus festivalile, aga jah, nagu ikkagi tuleb alati eestlaste puhul üle korrata, kedagi sunnita tantsima või kas ei istu niisama ott karulinaga, milline võiks olla arvamusfestivali 10. toimumiskord, mis siis on muutunud, mis suunas, kas rohkem arutelusid veel, kultuuriprogrammi osakaal kasvab, veel, tuleb midagi juurde, sellist, mida me ei oska praegu ette näha. Ma no ma arvan, et ühelt poolt see põhistruktuur on paigas, et just sel aastal võib aga see, mis puudutab arutelude ja muu melu ja kultuuriprogrammi, tasakaalu, et või mahulge seltskond on paigas, aga ma usun, et mingi kahe-kolme aasta pärast me jõuame sinna hetkel hakata timmima nagu seda kõike veel nagu paremaks, et et Dio pesitsevad meelde kaevavad, et oleks otsitud veelgi ootamatumalt esinejad. Samad esinejad ei jookseks ühelt arutelu alalt teisele modereerima ja niisugused asjad, et ma loodan küll, et 10. ja et samamoodi kaasay formaati oleks rohkem, et inimestel oleks mugav ja nad tahaksid rääkida kaasa. Kuidas te olete rahul sellega, kuidas on Järvamaa ise kaasa tulnud Paide linn, Järvamaa inimesed Paide linn on selles suve vaja, on, ja siis mõtlesin, et noh, vaidlesime Elledzist neljapäeva õhtul, üks olukord peaaegu enne südaööd vahetult, et mingit töövahendusega otsa ja, ja aga aga lahendusse helistada poeomanikule öelda palun teema pool meie jaoks lahti. Ei olnud probleemi. Et see on nagu see väikelinna võlu. Ott Karolin, aitäh, et tulid rääkima festivali kultuuriprogrammist, nagu, nagu ma aru saan, jookseb praegu siis teatrietendusele, jah, no nii, on ju nii, head teed sulle raadiokuulajatele, kes te ei ole siin, aga tahaksite nii mõnestki asjast osa saada, mis siin mainimiste leidsid? ERR-i portaalis. Lähenege kas wwwerree või siis uudised ERR paremal üleval on link arvamusfestival ja, ja seal on siis kava nendest ülekannetest, mida r annab üle veebi vahendusel mainitud parlamendierakondade esimeeste debatt algusega kell 19 30, seda on teil kõikjal maailmas võimalik vaadata ka siis, kui te ei ole paides ja sama samamoodi mainitud Fofaa stand-up, teatri kokkuvõte festivalist kell 21, null null. Ka seda meie siin rahvusringhäälingus kanname üle ja kohe praegu. Ja kui meie vikerraadio saade läbi saab rahvusringhäälingulehekülje netis lahti teha, sellepärast et siinsamas kõrvaltelgis toimub praegu elav debatt meedia, kas vedur, pidur või sidur. Karin Kase Hanne trummi, Ainar Ruussaar on vist seal, ma ei näe nurga, ta, ma loodan, et nad on selle põlevkiviga on küll väga-väga tore. Taaskord oli hea meel siit saadet teha, siinsete inimestega kohtuda ja vestelda. Oleviga oli ka hea koostööd teha. Suur tänu, Orko sulle ja mina loodan küll, et meil on põhjust taas ja taas sinuga ja raadiokuulajatega kohtuda juba järgmistel arvamusfestivalidel paides tõenäoliselt muide natukene kõrvust tõstetuna ka arvamusfestivali logis, muide on üles pandud Anvar Samosti Twitteri säuts, kus on tehtud foto meie viker raadio debatist Ilmar Raagi, Ahto lobjaka vahel ja seal on öeldud, et üks parimatest arvamusfestivali debattides see oli nauditav, see oli kompliment. Aitäh, Anvar Samost. Tegelikult jah, selle debati ajal olisi meie telgi kõrval kõlari ümber terve suur summ, paarkümmend inimest kogunes raadiosaadet kuulama niimoodi siia telgi juurde. Minu meelest sellist kogemust mul varem vist ei olegi, mitukümmend inimest tuleb, tuleb kuulama. Raadiosaatejuhtidel oti, saate toimumiskohale ja nii palju ei ole Meidist iialgi pildistatud ega filmitud, kui sel korral, nii et oli, oli uhke olla koos kuulajatega. Aitäh, Kaspar Garner, ühtegi heli Ingrid Roosi põldudel helipuldis Tallinnas siin paides ütlevad teile kena päeva jätku Olev Kenk ja Arp Müller kuulmiseni.