Tere, Jüripäev on möödas ja kevad on täies hoos. Lehte on puhkemas kase suur metsade ja soode riba. Siis meie Eesti kaheks pooleks jagab. Metsade riba algab Pärnu lähedalt Nigula rabadest peale ja läheb sealt siis poolviltu mööda Pärnu jõge aina põhja poole kuni halli alani välja. Meie tänases saates maalt pärime laulud vaatamegi seda Eesti osa, mis jääb sellest metsaribast ida poole, liigume lõunast põhja poole. Sama osa Eestist on kõne ja lauluaineks ka eeloleval pühapäeval. See on siis 29. aprillil kodulinna majas rahvamuusika pärastlõunal. Alustades kõigepealt kõige lõunapoolsemas osast jõuame lõunaeesti keelealale, millest eraldub siis kolm osa. Kõige lähemal sellele metsaribale on Mulgimaa ehk muistne Sakala siis edasi teisel pool väikest Emajõge on Huandy ehk Ugandi ja kõige kaugemal ida pool on Võrumaa ja Setumaa. See maa osa kandis vanasti ehk nimetust Valgata palve ehk valgepalu. Lõuna-Eestis käis kiikumine lihavõtte ajal, nii et seal on see õige kiigeaeg ja kevade alguse aeg juba tegelikult möödas. Vaatamata sellele kuulame mari sarve poolt Plaati lauldud laulu ilus neiu kiigel seal Karksi kihelkonnast, Karksi vallast ja Nuia aleviku lähedal on siis talu, kus elas mari sarv. Paistus mu palge, jäägu nad. Räägi. Kiikumine on igivana komme ja just nimelt kevadine komme. Paar aastat tagasi leidsid Eesti kaljujooniste uurijat Äänisjärve kalda kaljudelt ka ligi 7000 aastat tagasi kivisse raiutud kiigekujud, teise ka muistendid kiigest on levinud Indiaani rahvastel ja samuti ka Siberis ja igal pool on kiikumise tähenduseks olnud kasvamise ja sigimise edendamine. Eestimaalt seda üles pole kirjutatud. Kuid vaadates laulude sõnu tundub, et midagi taolist on ka meie kiige kombe taga kunagi olnud. Sealsamas Karksis oli kombeks ka kiikuda teistmoodi. See on siis nüüd nagu tantsides kiikumine. Ja seda on kirjeldanud Richard Viidalepp Mari Sarve sõnade järgi nõnda selle mängu nimetanud elu tegemine. Mängus võtab osa neli paari mängijaid, tüdruk, kuid kes asetsevad nelinurkselt, et kui toas ollakse, siis iga seina ääres üks paar. Iga värsi kestil liiguvad kaks paari teineteisele vastu ja refrääni ajal tagasi oma kohale. Teised kaks paari seisavad esimese värsiajal kohal, liiguvad refrääni ajal vastamisi ja teise värsiajal oma kohale. Samal ajal liiguvad aga juba esimesed uuesti keskme poole ja nõnda tekib niisugune ristkülik, mis samal ajal, kui ta ühele poole pikeneb, teiselt poolt tõmbub kokku. Ja nii ta siis liigub korra laienedes korra pikenedes vaheldumisi umbes samamoodi nagu kiiki kiigub kahene poole. Laulusõnad on üsna lihtsad. See laul kõlaks siis nõndamoodi. Me need elu tegi need selludest ellugi paga Pagargamai stel eestel nurka nurka, kanoorene stel eestel Timmesil tiibu joojad sel ludestel uda ludriteri tuule, sel ludestel gäng ja langeeliga land stel luudest ellu. Õieti oleks pidanud seda laulu nüüd küll tüdrukud laulma, sest tüdrukute tants ongi. Samasuguse nimega komme on tuntud lapse ristimise juurest ja siis antelluks olnud hoopis tapitud jalgadega pink. Ja samamoodi lauldes on selle pingi peal istunud nüüd juba meesterahvad kaks vaderid selgadega vastamisi ja sama umbes samasuguse laulu saatel on nad siis püüdnud pingi jalgu alt ära kiskuda. See komme on tuntud ka laiemalt Lõuna-Eestis, nii on ka Põlvas suvistepühade ajal mees ratsutanud nõndamoodi pingi peal ja püüdnud tema jalgu alt ära tõmmata või siis niisama pingiotsaga vastu maad löönud. Seal on seda kommet nimetatud kergotamiseks. Ja kui lähme veel ida poole, siis jõuame Setumaale, kus samuti on tuntud niisugune pingi peal ratsutamine ja pingi jalgade alt ära tõmbamine. Seda tegid naised Paababraasnikul, alates sellest siis saada head lasteõnne ja loomadelegi head poegimise on. Ja huvitav on see, et ka Setumaal on samasugune. Tants olemas kergutamine, kus naised moodustavad suure poolsõõri ja see poolsõõr ja samamoodi nagu see Karksi kandide elu tegeminegi. Tõmbub kokku ringiks ja laieneb uuesti tagasi pool sõõriks. Nõndamoodi siis nagu kiikudes edasi-tagasi, ehk seda võiks ka mõelda, et see on nagu lillenupp, mis tõmbub kokku ja laieneb jällegi laulu refrään, sõnad on ka päris põnevad. Kes, kes kergole, kes kergo jalale kergo jalg, katski, Ladze pada lahki. See omakorda meenutab päris Anu kujutlusi Siberi rahvaste juures, kus arvati, et kusagil on tõepoolest selline viljakuse pada või lastepada ja et kui see siis ümber läheb või katki läheb, siis pääsevad lapsed sealt välja. Igatahes on praegu kevad täies hoos ja kõik need lood sündimisesni. Muudmoodi pingi peal ratsutades ja, ja tingi tappidest jalgu välja kihvt kiskudes sobivad päris hästi praeguse avanemise ja vabanemise ajaga. Imelik on vaadata, neid pungasid praegu väljas sellise hulljulgusega, nad viskavad maha oma kindlad ja kaitsvad pungasoomused ja sirutavad välja oma niivõrd haprad ja niivõrd õrnad ja puhtad ja terved lehed. Karksist on öeldud veel, et selle Delu tegemise mängu jätkamisel lauldakse mitmesuguseid lüürilisi ja lüro eetilisi laule, nii nagu iluaeg venna sõjalugu ja nõnda edasi. Nagu kuulsime maris arvelt. Kui ta ise kiige peale helka, siis vähemalt tema helmed helkavat ja punane pale paistab, mis paistab. Bideni ja helmed helgivad Helmesse lähmegi siis nüüd põhja poole järgmisse maastiku tüüti. See on siis suur jõgede ala, mis algab Pärnust ja jätkub Emajõega Nurme, Kunna Kihelkonnal oli kaks poolt põhja pool, oli pilisteerija, lõunatuul oli Kolga-Jaani ja Kolga-Jaani kihelkonnast, uue võiduvallast on Kadri, asu laulnud sellesama venna sõjaloo laulu, mida siis kah Karksi kandis. Delu tegemise saateks lauldi. Et need löövad tuur elab, kui sa saad kodulehemaa, kui ta tahab toodunuleema ära jätta. Ära. Kui te seda laulu nüüd hoolega kuulasite ja võib-olla ka järgi laulda püüdsite, siis võiks mõelda selle üle, kuidas see laul saaks olla seotud kevadega. Olen seda aastaid mõelnud, sest kui teda kevadel nõnda tantsides lauldi, siis võiks ju mingi seos olla. Ja tõepoolest on nõnda, et kogu loodus on praegu nagu Ta minemas ega ükski pungast välja tulnud võrse ei tea, mis temast sügiseks saab. Ja ta on oma kõige uhkemalt ehtes. Nii nagu vanasti olid ka surmariided kõige pidulikumat puhtamad riided. Lähme nüüd veidikene lääne poole päris sinna paksude metsade sisse kus selles samas jõgedega seonduvas Eesti maastikuosas on Vändra kihelkond ja sealt on pärit üks laul, mis näitab, kui lähedalt. Me oleme puudega aina seotud. Kummaline seegi, et me ütleme Enda kohta ja samuti ka teiste kohta, et me läheme üksteise juurde. Laulugagime pääsen, eks, teise juurde ja lähemale. Juured on ju need, mis praegu maa seest imevad vett ja toidavad lehti. Ja puudest räägib ka laul unenägu. Selle on üles kirjutanud 1906. aastal kurg ja see on Eesti üliõpilasseltsi ekspeditsiooni peal kogutud. Arvake poisid, agara, mis ma, see ju kiinu Ki uinudes. Kask ja kuusk oli taida. Sarapuu oli saunateel toominga solidaar, teelby lapik ka vooru messest mõista. Minagi mõistan, kask ja kuusk oli täi ja Emma Saara puu oli vanaema Pihlak, pik, kaabei, jõuke. Tooming tuti neiuke, Tooming tuti neiuke. Ja nõnda oli siis kevadka peigmehe ootamise aeg. Kiige juures tuldi kokku ja saadi omavahel tuttavaks. Hiljem jaanipäeval käidi vaatamas, kas on mõtet sügisel kosja tulla või mitte. Selleks oli kosjapuu, see oli kask. Missis pandi tüdruku õueväravasse ja kui see oli tee peale visatud, tähendas, et sinna majja polnud sügisel mõtet minna. Kuid kui kosjapuu oli vastu võetud sisse, siis oli selge, et selles talus küll lepitaksegi asjadega. Ja tuleme tagasi Kolga-Jaani kihelkonda, kus Marie Sepp laulab laulu kiik tahab kindaid. Nimelt kui kiige juures oli tuttavaks saadud, siis olid ka. Teened selle eest, et nõnda tuttavaks saadi ja pulmade ajal oli kombeks tuua kiigele ohvriande, see võis siis olla kas v vahel, aga samuti ka kindad. Kiik kangesti kriuksub, see siis oli märgiks, et mingi paar sealjuures on küll sügisel pulma jõudmas. Põhja pool Eestis hakati kiigel käima des jüripäevast. Nii et kiigeaeg on siis praegu täies hoos. Ja see aeg oli ka seotud teel käimist, ega, sest ikka tuli käia kaugemate põldude peal kündmas loomi tuli viia aina kaugematele karjamaadele, Ida-Eestis oli kombeks õitsil käia ja kõik need käimised käisid koos lauluga. Kummaline laul on jüripäeva kohta kirja pandud Koeru kihelkonnast. See aatab samuti aasta kahte poolt jüripäeva ja teiselt poolt siis mardipäeva sügisest aega, kui algasid kosjas käimised. Ja laul ise kõlab nõnda. Mööda käinjööri Esta, astun mardi, hallikas, ta ei joonud jööri. Seda maitsnud mardihalli. Nad teistelegi kingibki helkonnalegi kingidki helkonna le Ki üüril tas koos taeva haavaid üüril põu, põrguvõtmed, jüri jagada, tees taeva minna pidi aga põrgus puu. Samamoodi on ju meie praegune aegki oma soojuse ja suvise palavusega, kus Jüri pakub taskust taevavõtmeid kõike ilusat ja armsat, mis meie ümber on. Kuid eks me tea kõik, et tee taevani käib läbi mitmete vaevade ja kui me lähme sügavamale, siis peame ka läbi põrgu käima, nii nagu see Jürigi pidi läbi põrgu minema, enne kui siis jõutakse uue mardipäevani. Ja uuest mardipäevast, tuleb jällegi mõelda eeloleva jüripäevani, sest just nimelt mardipäevast hakkab väikese allikana väikese nirena kasvamasi elamise jõudmis praegu pungades nii võimsalt on valla löönud. Seesama teel käimine on oluline juba väikesest lapseeast peale. Võib-olla üks tuntumaid rahvalaule. Meie lastelaulude repertuaarist on sõit Riiga ja sealtsamast mitte kaugelt, Koeru stanna kihelkonnast on Atiilija Niinemägi laulnud laulu, kuidas vanasti lask põlvel hüpitati. Ma usun, et see tuleb paljudele kuulajatelegi üsna tuttav ette. Jah, ei. Too annab, seal sai ja meie lapsekesel sai ja sai Soosaar relees. Sillä rivad, meenaliseb hapud leivad, haugunise kaakud ka kaarele Insad. See oli siis laul lapsele teel käimisest ja sõitmisest, kuid vanemad inimesed on laulnud hoopis tõsisemat laulu. Ja see on Anna kihelkonna naaberkihelkonnas Peetri kihelkonnast, kus Ann folk ja Toomas folk Esna vallas Vetla külas 1911. aastal sellise ilusa laulu on laulnud. Me hellad käime, kullad, Hellaadisi ta käime, kullad kuusi. La ja taas Haaluda see Aadee taadi poolista maa taga maksakarva alista, kus Tolyden oriaad käinud, kust oliden orjaat käinud, oriaad, käinud, härjad, läinu, Doriaad, käi, härjad läinud. Hulk siit läinud, uhke ida riitsitley noodrica ta paljule läinud tüteri palju läinud rehedüteri, ta ei näe EDI uteeri iluda, ei tee Liiluda Liilu ta maal mõõruda. Ilu taamal Ruuda metsa kõrge EBU öömada metsa kõrgepuul. Ma ta. Meie aga kaksi vaestaalasta, meie aga kaksi vaes ta lastajale, mees ta, ta, ta, ta, ta, ta ei ehede needee, Liiluda, tee Liilu ta maal mõõruda saa kõrge puu, muuda metsa kõrgepuul ka mu ta, et see teeteod tahaks leida, et see idioot tahaks Meida. Lai haalai, taks Meida väeli lai ja laidaks Meida metsa, kõrged puud läheks metsa, kõrged puud. Kas ja kui juhtute nüüd kevadisel ajal käima väljas ja ilm on ilusaid, kuidagi ei raatsi toas püsida ja kui siis tuleb väsimus peale, siis laulge seda laulu või müümisega, ükskõik millist laulu, mis pähe tuleb. Ja siis näete, kuidas oma lauluga te liitute kõigi nende loomade ja putuka kate ja taimedega, kes ümberringi on oma teed rändamas ja alustamas. Kui laulu kaasa ei laula, siis on tõesti nii nagu tee teotaktsia, nagu väli laidaks ja metsa kõrged puud kõneleksid, kes kummaline tumm suu nüüd meie keskele on sattunud. Ja Meie saate lõpuks vaataksime siis mööda seda metsapiiri veel edasi põhja poole JärvaMadise kihelkonda. JärvaMadise on olnud üks pool kunagisest Järva- Madise Ambla liit kihelkonnast. Ja sealt on Lisete kaotlen Bach Arukülast laulnud laulukiigel kartlik. Pahategijaid ka rivi nina, mu Looreme hobu. Nüüd Seena tuule küürima ja küüma la ja küünla kuusi, Äradinaari, suu, triid. Kuningamängus pärit kus heidetakse kuningale ette, ta tuleb sel ajal, kui kõik on vaesed, kui kõik on juba ära antud. Ehk samamoodi me võime võtta ka meie kevadist päikest nagu kuningana, kes nõuab nüüd meilt kõigilt, et me tuleksime välja. Me oleksime kaasas kõikjal, nii nagu kõigis meie kevadelauludes. Alates vastlapäevast kuni jaanipäevani kõlab kaasa tulemise kutse kiigele tulemise kutse teele tulemise kutse samamoodi kutsuma teidki kõiki välja oma tubadest kaasa laulma. Kodulinna majja 29. aprillil kella kahe ajal. Rahvamuusika pärastlõunale. Ja muidugi olete kutsutud kõigi lindude ja kõigi taimede poolt lihtsalt välja käima ja kaasa laulma, laulma koos kõiki neid laule, mida täna kuulsime ja mida me oleme pärinud omalt maalt.