Tere lõppemas on uue aasta esimene kuu lähenevas kuu viimane pühapäev. Ja nagu ikka sel talvel, on kuu viimasel pühapäeval Tallinna kodulinna majas rahvamuusika pärastlõuna. Seekord saame laulda ja tantsida laule ning tantse, mis on pärit muss Pärnu Peipsi veetee äärest. Ja needsamad laulud ja pillilood kõlavad ka tänases saates Maalt pärime laulu. Muistne pärnu Peipsi veetee kulges mööda Pärnu jõge edasi mööda Pärnu lisajõge Navesti jõge ja sealt läbi Viljandi järve ja Tänassilma jõe Võrtsjärve ning sealt siis Suur-Emajõge mööda. Sellest veeteest põhja poole jääv ala on üks laulurikkamaid Eestis. Kõigepealt võikski nimetada Võrtsjärvest otse põhja poole jäävaid kihelkondi. Need on siis Kolga-Jaani ja Pilistvere ehk muistse nimetusega nurmekond. Nurme konna kõrval oli teine muinaskihelkond mõhu, mida mõnikord ka Väike-maakonnatlan nimetatud ja mille paaris kihelkonnad on siis Põltsamaa ja kursi. Sealt edasi Peipsi poole on pilt vähe kirjum. Sinna jäävad Laiuse kihelkond ja Äksi kihelkond ja siis veel Peipsi poole Maarja Magdaleena ja Kodavere kihelkonnad. Kõige rohkem laule on sellelt alalt kirja pandud Kolga-Jaanist ja Kodaverest ja kuulenegi alguseks Helletusi Kadri asult. Kolga-Jaanist uue võiduvallast. Ja need on lauldud plaadi peale 1937. aastal. Nagu kuulsite, on Helletustes hästi palju improvisatsiooni ja see andekusviiside leidmisel tuleb esile ka teiste Kolga-Jaani laulikute juures. Teine laul, räägidki laulikust ja sellest, kus kohalda on laulud õppinud. Laulu pealkirjaks on pandud lindistajate poolt, laulud lõpitud ja lauljaks on Marie sett. Ta Relgi ta käe vahel laadida. Kui mina nano naat joob, need olid need kui Mironaalannatub, need olid need. Lähed kuulama val tuuled vaatama riik kaadre katutel tanti saanud Nikol riik kaadre katutel tandi saanud õnnikul teeneta, vaata nüüd vaadeebee seal kaanele. Punuti põleti neutrookeinud, ta põle ka ta kodu, ta põle aru. Nii, no teiega luua loogu põnev haarude eile nyyd nõudega luua loobuvad keegendaarho seal õppimas veeruvusly. Nende harjunud õppimas veerud viidi teema ära. Selle koha Goodmani blood, luude int ära, mina ütlen selle koha koos maalijaid Loodluse kooltma viidis veered, siin jaagu mõõted mõeldud, saad uued viisid, veeretasin jaagu mõõte mõlgutas arvuseinaalide saagi luu luu mõõta, et ta ei näe nii-ütelda. GNU luu mõtelda. Ja noored Taagi kohada kangad puudud vooruthoogia, luu, estraadi, kaado, pangad puuduvad. Selles laulus nimetatakse taas varem jutuks olnud põhjaeesti laulumaid Virumaad ja Harjumaad. Ja nagu tihti ütleb laulik, et ta on laulud õppinud tööd tehes mitte mingis laulikute koolis käies. Samas töötegemisest räägib ka Kolga-Jaani naaberkihelkonnast Pilistverest üles kirjutatud laul, mida kuuleme Tallinna vanalinna muusikamaja laste esituses. Kuulus kuhja looja. Kahjuks ei ole meil praegu helilindistusi vahepealsest Muhu muinaskihelkonnast ehk siis Põltsamaa Kursi kihelkondadest ja sellepärast lähemegi edasi Emajõe põhjakaldale, õigemini seal põhjakaldalt veel edasi mööda Peipsi rannikut. Kodaveresse. Pere on väga laulude rikas ala. Me kuuleme Anna Lindvere laulu rannavallast ja sääritsa külast, mis on samuti kolmekümnendatel aastatel plaadistatud. See on karjalapse uikamine aiakari siia. Samuti Anna Lindvere lauldud on vana ahellaul kitš karja. Vanades ahellauludes on leitud muistseid nõiasõnu. Ometigi on seda raske päris täpselt kindlaks teha. Ja nii nagu laste päralt on muinasjutud ja samuti ka päkapikud, jõuluvanad näärivanalt. Nii on ka tihtipeale muistsed loitsud ja muistsed nõiasõnad saanud hiljem laste lauludeks. Samast Kodavere kihelkonnast on ka karjase laul, kus oodatakse päikesejõudmist õhtusse päikeseveeremist ja selle kuuleme siis taas Tallinna vanalinna muusikamaja laste esituses. Teine osa Peipsi Pärnu veeteest see osa, mis jääb siis Pärnule lähemale. Koosneb ehk kolmest osast sellest kõige põhjapoolsem on muistne Alem poise kihelkond. Seda imelikku sõna võiks ehk lahti mõtestada sõnana Ale põhja sest see on mööda Pärnu jõge. Pikka maad ülesvoolu ja selle kaks poolt on Vändra ja Türi kihelkonnad. Pärnu Peipsi veeteeäärsetest kihelkondades. Lõunapoolsem osa on Viljandi, Kõpu ja Saarde kihelkonnad ja samuti ka mererannik Häädemeeste kihelkond. Kuid selle ala keskseks osaks on Pärnu-Tori ja Suure-Jaani kihelkonnad. Tavaliselt me oleme harjunud, et Suure-Jaani kihelkond on Viljandimaa osa ja tihtipeale ei mõtle sellele, et Viljandimaa seostub alati mulkidega Mulgimaaga. Kuid me unustame selle. Viljandi rahvariided ja samuti ka Viljandikeel ei ole mulgi keel. Nii on Viljandi ja Kõpu aga sealt edasi põhja poole jäävad alad Suure-Jaani Kesk-Eesti murdelised ja samuti ka oma rahvariiete poolest on nad kesk-eestilised pärnu Peipsi veetee pärnupoolse osa kesksed kihelkonnad on siis Pärnu-Tori ja Suure-Jaani kihelkonnad ja sealt Suure-Jaani kihelkonnast kuulemegi. Karjase uikeid. Huikajaks oli Marta vist Suure-Jaani kihelkonnast. Suure-Jaani kihelkonnast on pärit ka Liisu Kümmel kes on sündinud seal, kuid tema elupaigaks oli Tori kihelkond. Ja temalt kuuleme muistse töö laulu kokku koorekene. Koorike midagi, nädalin Männake Cybadi kobanic kokku, mingu midagi, mädaneb mätta, tulgu taevast, tulgu süsteemi ümber Männa metsa, Matson leiva peale litsa laps. Jõulude aeg, eriti jõuludejärgne talveaeg oli laulumängude mängimise ajaks. Võib-olla jaanuari lõpuks võiks küll laulumängude aeg olla möödas kuid kui oli mõni vabam päev, siis miks ka mitte meenutada vanu laulumänge? Liisu 10-l on laulnud ja seletanud muistset kullimängu. Nii nagu vanad laulumängud, on ka see Ki kullimäng. Kahe poolega esimene pool on laul, kus narritakse kulli, kanad seisavad pikas rivis, käivad ümber kulli ja püüavad teda õrritada ja vihaseks ajada. Mängu teine pool on näidendi taoline, kus kohal areneb dialoog ja mäng lõpped tagaajamisega. Neile jõulude ajal mängitud laulumängudele on iseloomulik see, et keegi ei tule mängus võitjaks. Oluline on lihtsalt see. Üks kanadest saab olla tagaaetav osas. Ja ükskõik, kas kull saab ta kätte või mitte, jääb ta lõpuks ikkagi rivi ette seisma. Ja siis on järgmise Kano käes jooksmise kord. Kolleege kui Leeneile tull kull loeti, küünal aga loosi ta ta Aru aniisi ta mõisa paari partiisid keegi kalkuni, kuidas kuueljeebi Jakeneni voi mõisama toovad, kuidas, kui leedi ilmake seebi võigul tarbige kui igal kuul Leenogaake neeli, kui ta loodaarina, aga kuidas, kui need või need teed nii või küünlaga ju kogu koidas, kui Leeda paake, nii voi mõi ta tuuli, luud. Niisugune oli lauk. Päris alguses oli kohe jah, Eesti laulavad seda Teredelemiir haukuda, kaeva, kes need laulab, kõik laulavad kõik või kuna tuvastavad laulapsi vanad vanal üksinda või ükskõik, siis see on, tuleb teine on nüüd nagu kull, see seisab seal kuskil ja kana tuleb oma poegadega inimene nüüdjal, lapsed, järg. Ja ütleb tere, tere mees. Laupäev kaevad. Süüteauku, mida kütte peale panid, paneme paja, mida paja sisse panid, panin v lisaveega tellima, hakkad, hakkan kuke kanakarva võtma, mis kuked-kanad jule, kurjategija sõid ära kõiki isanda oad emanda Ernid, neitsile jäädi toapoisi, tubakat, seapoisi, sibulad ja karjapoisi kapsad. Kus sai esiolid, olin metsas aine tellimus, kus naised-lapsed olid, olid, käivitati andmeid. Kui pikk see androidi siit sinna kui kõrge, vaat taeva kui lai nagu kirvelaba, kui tyhi, nagu jõhvi sõel, ah sa valelik visioonide armupeal, koorekiht oli kõhu peal, konnareis oli pius, kastid kollarent koore sisse tõmmanud läbi suu limpsi. Kuidas edasi, räägib Marion, su lapsed ära? Siis küsib kartelli, kõige esimene hakkab siis oma jalga näitama, mis kõige selle vana kana järel nõneldava kõige viimane näitab oma jalgelt, jah, ja siis ta hakkab ta kedagi kinni võtma ja püüdma ja siis nad ema kaitseb ja pojake tagasi. Nii-öelda väidab, et keerdu käädugi väikida tagasi tunneb. Tuld enne niikaua, kui ta kätte saab. Ja siis jääb ära ja hakkad seal, käitud. Samast Suure-Jaani kihelkonnast on pärit ka lambamäng ja seda kuulane taas muusikamaja laste esituses. Nii. Ja neide leinaga ei tähenda teega ei. Ei karja käib mul. Euroliiga anti aega, aga, Kolmandaks osaks Pärnu Peipsi veetee äärde jäävates kihelkondadest on Suur-Emajõest lõuna poole jäävad kihelkonnad kuus kihelkond alates Võrtsjärves, need on siis Rannu ja Puhja, edasi no ja Tartu, Maarja ja Kambja ja Võnnu. Kahjuks ei ole meil praegu nendelt aladelt laule, kuid lõpetame oma saate Tartu- Maarja kihelkonnast, Johannes Kotka kandlelooga. Hiir hüppas. Loodame, et ülejäänud laule, mida siiski on kirja pandud Võnnu kihelkonnast samuti Kambja kihelkonnast, võime laulda teiega üheskoos. Pühapäeva pärastlõunal kella kahe ja kella viie vahel, kui kodulinna majas on rahvamuusika pärastlõuna. Ja kõige lõpuks veel viiuliduette Tori kandi pillimeestelt.