Kas filmi tegemise olete lõpetanud või on plaanid ikka veel selles suunas? No praktiliselt olen lõpetanud kuigi peas üht-teist on, aga antud juhul kõik kõik need faktorid, mis on filmi tegemiseks vajalikud, neid on väga raske saada. Kõigepealt on vaja palju raha ja raha. Äkki võidate loteriiga? Huvitaval kombel ma ei ole elus ükski kord võitnud, võidud lähevad minust mööda, siis veab, armastuses inst. Ei kurda. Aga kas te elate ikka mustamäel Vilde teel? Kas Mustamäenõlvad paistavad ka teie aknast? Ei ei paista, aga need on üsna lähedal ja meie ümbrus on küll roheline ja spordiplats on seal kõrvalmaja kõrval ja see koht on küll tore. Kas kõik mäenõlvad on läbi käidud ja isegi suusatatud ja? Jaa, on küll. No keegi rohkem suusatas seal vanakal, poeg, tema oli see fanatt, kes seal kogu aeg täis. No millal teie viimati suusad alla saite? Oi, sellest on üks. 10 aastat tagasi, see oli maal kodus? Jah, mul suusateedki maja lakka. Enam ei ole käinud. No kui teie peale vaadates tekib tunne, et te olete eluaeg sporti teinud, kuidas selle spordiga on olnud? Torti olen teinud küll jah, ja ma olen palju uisutanud, palju suusatanud ja võrkpalli mänginud. Hea kooli andis ketis võimlemistunnid ja tantsutunnid. Need siis tegid võib-olla sellise sirge hoiaku ja treenisid võib-olla eluks ajaks ära. Praegu käite ka palju jala, käin küll ja ma armastan jalakäija, kus need teie lemmikkohad on, kust jalutamas käinud? Ma olen käinud ikkagi kadriorust Piritale, maarjamäeni ja edasi säält ja niimoodi sellepärast, et poeg elab maarjamäel ja abikaasa aga tihti sõidame sinna ja siis tagasi tuleme mööda mere äärt jala. Kas suvekodu on teil ka, kus saate olla? Jah, suvekodu oli möödunud suveni või sügiseni, praegu enam ei ole. Müüsite ära. No mis suusatamisse puutub, siis teil sündis esimesel jaanuaril lapselaps, nii et varsti tuleb temaga minna. Jah, see oli niisugune tore tore sündmus iseenesest ja ja me oleme väga õnnelikud, et meie vanaisaks vanaemaks ja et see juhtus just esimesel jaanuaril, mis nimi on, nime ei tea, ei tea, mina ei tea, eks vanemad teavad, aga nad ei ole väljadelt beebi veel nii pisike poiss või tüdruk, tüdruk, kas teie oma vanaema ja vanaisaga mäletate? Ja ma mäletan mõlemapoolseid vanaisa, vanaema, nii ema kui isapoolseid, et inimesed olid kõvad inimesed, nii mõlemad vanaisad kui vanaemad. Palju tööd tuli siis teha, üks vanaisa suri 34. aastal ära, aga ta ostis mõisa käest talukoha vabaks 2450 kuued rubla kuldrubla eest. Tähendab, seal pidi olema tohutu töö taga ja see on teada, et et päevas tehti tööd, et maksta mõisale talu Priixnetel. Vana isasi mäletan ma vähe, aga vanaemad, need on ikka niisugused eriti emapoolne vanaema, tema oli kirikuinimene ja viis meid vennaga koos ikke pühapäeviti kirikusse ja ega me ei saanud aru, mis seal räägiti, eks ole, aga orelimuusika oli huvitav ja siis iseenesest juba kolmandat välja minna. Koos vanaema-vanaemad on niisugused soojad ja pehmed ja kelle süles istuda ja ja nad jäävad keelux, tahaks meelde, kelle laps te rohkem olite, kas isa laps, ema laps? Raske ütelda, mul oli vend, kes sai 44. aastal surma siin Tallinna lähedal. Tema oli nagu meie pere lemmik või kuidagi, ta oli hästi tore poiss ja ja tema nagu hoidis meid kõiki koos ja. Kas vanemad elasid kõrge eani? Isa ei elanud pärast venna surmasaamist. Isa elas seda väga raskelt üle, me kõik elasime väga rängalt üle, aga isa murdus ja ta suri juba 53. eluaastal, 47. aastal. Aga ema elas küll jah, 89. eluaastani aga tema noorem õde elas 91, aga kõigi noorim õde elas 86. Vot kuidas saatus on jaganud neid aastaid. No väga paljud inimesed praegu jäädvustavad oma peresündmusi ja lähedasi inimesi videolindile varem tehti seda teistsuguste vahenditega. Kas teie olete ka midagi jäädvustanud? Ei ole, ei ole praegu küll veel ei ole, aga, aga arvatavasti nüüd hakkab olema kui on noor ilmakodanik tulnud ja ma arvan, et nüüd hakkab neid olema. Aga kui mõtlete nüüd natuke tagasi, kas on kahju ka mõnest perioodist või, või mõnest inimesest, keda oleks võinud jäädvustada, kelles pole võib-olla isegi fotosid või? Fotosi on kindlasti jäänud, sest fotosi on mul palju igasugustest sündmustest ja koosviibimisest ja ka muidu nii. Aga ma ütleksin, et nüüd filmida või videosse võtta, tol ajal veel ei olnud seda kommet, eks ole, ja ja ei olnud seda aparatuuriga aga nii kergesti kätte saada. Aga kellest oleks võinud ja kellest oleks tahtnud, oleks tahtnud rohkem jätta emastajat tema jutu lindistada. Mul on palju kirjasa, palju on meeles, et ma olen kirja pannud, aga aga seda elavat jutt siis nagu ei pea seda eriti oluliseks, aga kui ise saad vanemaks, hakkad elule juba tagasi vaatamas edasi siis tundub, et jah, et oleks ikkagi midagi pidanud võtma linti. Aga eks nende videolintidega ja teavusitiividega on ju ka niisugune lugu, et et sel momendil on kõik huvitav, aga pärast ununevad nad kuhugi kapinurka ja keegi ei tunnegi nende vastu huvi. Jah, eks ta niimoodi olema. Aastate jooksul on kogunenud nii palju raamatuid, igasugust igasugust noh kuidas ütelda, igasuguseid Bachi võib ütelda pahna ja, ja ma püüdsin kappisi korrastada ja niimoodi korda seada ja mõtlesin, et kui palju peab ära viskama lihtsalt, sest tulevikus neid keegi ei tarvita, neid ei ole kellelegi vaja. Minul on huvitavad aga oma järglastele, nad ei paku mingisugust huvi, sest aeg on teine inimesed on teised, kõik on teine. Lihtsalt pane kotti ja vii prügimäe. Kas filmiarhiivis on ka kevade köögipoole pealt tehtud materjale, mida saaks kokku panna, pealkirja all võib olla, kuidas tehti kevadet? Ei ole, ei ole see kehade tegemine, seda ei peetud nii oluliseks sündmuseks üldse, et noh, sellest midagi jäädvustada või? See oli nagu augutäiteks, sest et meil oli alati nagu repertuaari põud ja ja noh, siis pandi, et noor inimene ja las teeb ja ühesõnaga oleks midagi, et oleks inimestele tööd anda, et ei peaks inimesi lahti laskma, alati oli jutt, et nüüd film käiku ei lähe, siis siis lase 66 inimest lahti, raha ei anta. Aga, aga sellepärast jah, ei ole. Vähe, on isegi fotosi sealt nii-ütelda kaadritagusest, elust ja toimetamisest. Küsitakse, kas teil on meeles veel esimesed kinos käimised? Jaa on küll jaa, üldse rääkima oma isast natuke sellepärast, et kuigi ta oli põllumees, aga juba kolmekümnendatel aastatel ta ostis grammofoni ja talle hulga plaate, kusjuures seal oli Liinov, eks ole seal Jaapin ja muidugi rääkimata eesti lauljatest seal. Benno Hansen ja Aleksander Arder ja Karl Ots ja ja siis Afressallik, palju oli, tema laulsid seal kõrge tenor ja ilus tenor. Ja, ja siis ta ostis Raadio Vabariigi seal 30 seitsmendal-kaheksandal aastal. RET Raadio oli kaks firmat, Eestis are järet. Ja ret oli hea, väga hea firma ja ja väga hea raadio oli. Me kuulasime isegi noh, sõja ajal, kui venelane summutas Soome sõja ajal neid saateid, aga see aparaat võttis ikka välja. Kuulsime kõik, mis seal toimus, tegelikult eestikeelsed saated olid Soomest. Too oli kuidagi selline kultuurilembene sakslaste ajal ta ostis sakslaste käest, ostis vehnis lõõtspilli ja ta mängis seda väga hästi, kui ta tuli Tallinnasse, siis võttis poisid kaasa tavaliselt aga siis, kui ta läks oma asjaajamiste, jättis meid sinna, praegu on seal bussijaama, siis oli täika, oli seal täikal, seal oli üks maja seina ääres olid need lõõtspillimüüjad reas ja siis me kuulasime seal lõõtspillimängu seal kogu aeg. Väga huvitav, vahest muidugi, ta võttis kaasa sadamasse ja, ja, ja Kadriorgu ja, ja nii edasi, aga Rakveres oli üks kino oli skaala pikal tänaval. Ja see oli vist kas oli 38 või oli see 39. Läksime kinno, ta jättis jälle meid sinna kinni Alexis asja ajama linnapeale. Ja see oli Titanicu hukk, üx mustvalge film, ma mäletan seda, seda uppumist, kuidas need rikkad inimesed seal jooksid oma kalliste asjadega ja siis kaptenit ja, ja see oli siis niisugune esimene kinoskäik, mul. Kas teil olid oma iidolid KV lõikasite ajakirjades pilte? Ai, see tuli hiljem, see oli okupatsiooni ajal, kui mängiti väga palju ufo filme, noh, põhiliselt olidki ufo filmid ju. Mis jooksid ekraanidel. Muidugi mulle väga meeldis UFO toodang, sellepärast seal mängisid väga head näitlejad. Terve liini koolkond oli nagu seal haaratud paun, verbi ker ins moose teolingen, Heinz Reemann ja paljud teised krissinošeederbo Marika Rec, Nozarali, Ander muidugi kõik need filmid ja noh siis mis ilmusid seal Sornaalides pildid sai küll välja lõigata. No eks need muutusid, aeg läks edasi ja tulid uued. Ja tuli päiksepaiste oru serenaad peale. Siis tulid teised lood pärast sõda lühikest aega mängiti Ameerika film. Mäletan, et siis nägin ka esimest korda lumivalgekese seitset pöialpoissi, muidugi, seda käisime vist 10 korda päevas vähemalt. Ja Pembi oli ka üks selline multikas mis mulle väga meeldis. Kui rääkida sellest repertuaarist, praegu on televiisorite sa kinodes, siis mulle meeldivad inglased. Nende tööd. Keegi küsib te lõpetasite 1900 153. aastal Moskva teatriinstituudi. Kas Moskvas eestlane olla oli uhke, jahe? Kuidas ennast ülal pidasid, olenes sellest ju, ega me ei pidanud ennast küll häbenema, sest töötasime hoolikalt, õppisime hoolikalt ja, ja Kitises peettimist lugu. No ühesõnaga, pidasime korralikult üleval ja õppisime ka, nii nagu oli ette nähtud. Ega te ei taha veel kätepidusid, ei pidanud ühiselamus ja ei, ma peaksin ütlema, et siiski napilt. Ükskord oli selline juhus, kus stipipäeval läksime metropoli restorani. See vägev ilus saal seal, kus oli bassein keskele, kus ujusid kuldkalakesed ja ja me ühesõnaga pidasime ennast seal ka korralikult üleval, aga siis oli meil kursusel, oli üks väga kena noormees, oli Rein Aren. Ja Rein ütles, et vaat selle daamiga ma lähen nüüd tantsima ja läks vene diplomaatide seltskond ja võttis sealt ühe daami, tantsime tõesti, tantsisid-tantsisid seal ja ja tuli välja pärast, et seal Ungari saatkonnast, eks ole, aga järgmine esmaspäeval, kui läksime nüüd instituuti, tuli suur skandaal. Et me käisime seal, eks ole, ja siis suhtlesime välismaalastega anti niisugune hoiatav signaal meile. Ühesõnaga meie kursuse juht professor sõdakov noomis meid läbi. Sellest ajast kadus igasugune huvi restoranide vastasest. Kroomimine oli ikka väga põhjalik ja, ja öeldi ära, et tulite siia õppima või siis restorane külastama, kuigi me, mis me käisime, käisime pühapäeval saunas seal kesklinnas Sandonovski saunas ja siis sõitsime tagasi läksime Riia restorani, jõime seal pudeli õlut, sõime ühe pepstrovonovi. See oli siis restoranis käimine, tegelikult seal samad Trifonov ka kõrval, see oli nagu söök lagu, aga ükskord oli küll niisugune juhus, jah, kus siis me pidime püsti ja vabandama. Et enam ei tee, oleme head lapsed edasi. Kuigi ma ei salga, et noh, enne seda juhtimist, Me käisime seal mitmel puhul, aga noh, siis oli nii. Niisama vaikselt ja kuidagi seal mõned tantsud tegime ja asi oli selles, et me ei saanud ju kusagil oma tantsuoskust kasutada, tähendab ma mõtlen, Tangosid, fokse ja nii edasi, nii edasi seal oli niimoodi, et tantsupeod olid, siis mängiti Padispaani Krakowiacki nadi nunnad lugusid, ühesõnaga niisuguseid asja me käisime ka neid tantsimas, käisime isegi Silly klubis seal autotehase klubis käisime tantsimas, noorinime ikke tantsima minna. Kui te draamateatrisse tulite, siis hakkasite kevades mängima. Keda teie mängisite kevadeks? Kevades Ma mängisin lühikest aega mõisapoissi, Mõisa poisse, mängisime, seal olid kõik mõisapoisid, olid nii suured ja paksud mehed paksud eriti, aga no ikka oli Pendruija Rein, Aren ja kes seal veel olid, nii et hiljem meid nagu vahetati välja seepärast, et oli väga eba, tõenäoliselt nüüd paunvere poisid peksavad need suured mehekolakad läbi, eks ole, sinna jõkke ja nii edasi ja nii edasi. Siis oli seal õppestuudio poisid, kes hakkasid siis neid tegema. Vanema põlvkonna näitlejad on öelnud, et see oli tegelikult nende jaoks küllaltki probleemne aeg, kui tuli teie lend, teile pakuti suuri rolle ja need, nemad jäid nagu natuke kõrvale. See oli üks suur viga, et niisugune asi tehti, et sulatati meid draamateatriga kokku püüti seda sulatada, sest et ennem olid juba sulamit tehtud mitmest teatrist kokku Estonia ja siis Narva teatrist näitlejad, kes olid töölisteatris, noorsooteatrist ja nii edasi ja nii edasi tehti küll uus teater, küll see teater, aga see, mis, mida meie taotlesime, et loodaks oma ettetrupp, noorsooteater või ühesõnaga see mõte ja see ja seda toetati, kuni me olime kolmandal kursusel veel neljanda kursuse ajal juba hakkasid niisugused teised hääled kostuma ja kui oli lõpukursus, siis juba räägiti Pärnust, et see on piiriäärne linn ja et noh, et sinna on tarvis niisugust no hästi ideoloogiliselt selgeid ja puhtaid niukesi, plaanitud näitlejaid ja nii edasi ja nii edasi, aga lõpuks ei tulnud sellest ka midagi välja. Millegipärast suruti kõik püüti suruda draamateatrisse. See oli nii vastuvõetamatu meile. Sest et me teadsime, et nüüd me pudenema kindlasti laiali, sellepärast et seal ju see tropp pole iseenesest juba suureks paisutatud ja sinna panna veel üle 20 noore inimese juurde. See õnn, et see kevade tuli lavastamisele, see päästis palju ära, sest suur hulk inimesi, noored olid põhiliselt sellega ametis selle tükiga. Ma poleks seda olnud, aga mis sa seal teed, eks ole. No siis tulid suured Lavassaare optimistlik tragöödia ja mis seal olid kõik, kus olid suured massilavastused maskeraad ja Antonius ja Kleopatra ja tõesti tarvis palju rahvast ja need olid muidugi head etendused, seda ei saa salata. Kas saite ka suuremaid rolle mängida, draamateatris? Mina mängisin seal, jah, ma mängisin kardinal Richelieu kolmes musketär-is. See oli siis ka selle noorsoofestivali tükk 58. aastal ma sain isegi kuldmedali selle rolli eest ja siis mängisin torn, Carlases mängisin. Mis oli Hertsog Alba, et jumal hoidku, mulle meeldis rohkem mängida nagu haagikohtunik Mahtra sõjas natukese nagu natukese nii huumoriga ja ja siis üksalturssicoli Majakovski saunas. Apo Lombelvedersk, kes? Kaltursik jumal, maalikunstnik pidi olema midagi tasand maalida. Viimane osa oligi draamates, oli hullumaja arst, ka natukse hulludega juba niimoodi viltu läinud. Tähendab, tuleb välja, et mul natuke logiseb vist need asjad mulle meeldisid mängida ja ja nad sobisid mulle. No tol ajal saadeti teid Leningradi stažeerima teolite kuulsa Dostonooguri juures, mis meesse Dostonooguv siis oli. Väga keeruline mees, väga huvitav mees ja ta oli väga sünge ühest kohast väga avali, teisest kohast. Vahesta puistas oma südamelt kõik ära, eks ole, aga vaheldanud mühatas ja niimoodi. Aga mis ta ja nüüd meile, mees oli, kolm stažööri oli seal ta lasi konspekteerida kõik oma artiklid, kõik, mis ta oli kirja pannud, eks ole. Ja siis analüüsida tema etendusi ja näidend lahti kirjutama, proosaks, ühesõnaga kõik, mis selle teksti taga on ja siis veel oma käega joonistada tegelaskujud välja ja ta ütles, et käe kaudu, eks ole, teil aju fikseerib paremini teie mõte. Aga mis temal oli, väga täpne töö ei olnud, vot see võiks olla nii või umbes nii või midagi olnud, umbes. Ma käisin möödunud aastal tõstma nagu teatris ja ma pean ütlema, et see saal oli kuidagi väsinud. Vaibad narmendasid. Tundub, et on suur rahapuudus. Ilmselt jah, tol ajal oli muidugi väga korras teater, väga puhas tip-top, kõik see sinine samet oli ikkagi korralik, toolide peal ja ja lava lavatagune ja tostanud, nõudis ta oli väga nõudlik ja teda ei armastatud, teda vihati aga, aga ka kardeti. Ta hakkas, tegime proovi häda mõistuse pärast ja seal ta Chaski osa peale võttis. Noore näitleja Kiievis tõi Volkovi ja Volkov eksis tekstiga kahel proovil kahel lavaproovil. Esimene kord kutsus välja ta oma kabinetti ja teinekord eksis veel ja võttis osa arvelt maha ja hakkas Jovski mängima. Vaat niisugune asi oli tekstiga, koperdad seal või ei kuulnud saali, mis näitleja räägib nihukest asja üldse kõne allagi, said kohe ukse taga. No teie olite ka peanäitejuht, olite Pärnu teatri peanäitejuht, kuigi väga lühikest aega. Ja väga lühikest, kui ma tulin Leningradist ära, siis no pidin nagu oma oskust näitama või ja ma tegi proovitöö, nagu oli Pärnu teatris Alioosseni palat oli selle tüki nimi ja see oli päris hea tükk, see oli hästi kirjutatud autoril ja publik võttis seda väga hästi vastu ja kriitikaga. Ega ma ei tahtnud seda, pea neid tühi koht, aga ma ei tea mingisugusel noh, niisugusel ajendil või ma ei tea, mispärast ma ütlesin jaht, aga ütlesin jah, eks ole, lolli peaga sellepärast et ma nägin, et sa trupi tuleb uuendada. Ei saa niimoodi edasi minna, lihtsalt mõtlesin terve terve rea noori näitlejaid, kes hiljem seitsmekümnendatel aastatel olid põhimängijad. Pärnu teatris moodustasid trupi tuumiku Tiia Kriisa ja Reet Leissaria Peeter Kard, Arvi Hallik, Andre Sild ja veel paljud teised. Aga see tekitab muidugi paksu verd tohutul hulgal ja eks ma olin muidugi ise väga niisugune. Noh, pidasin astroloogia joont, eks ole, ja ja suhtusin nõudlikult asjasse ja ja mind hakati kohe nii-ütelda Tyranniks julmaks pidama ja ja tekkisid vastuolud ja mind kutsuti keskkomiteesse sinna välja linnakomitee, see tähendab ja noomiti seal ja muidugi ma põrkasin seal vastu ja nii et niisugused konfliktid tekkisid kohe algusest peale. Kahjuks, et olite tulema. Muidugi ma tulin ära, aga hiljem lugesin, üks, 15 aastat hiljem lugesin tööraamatut, mind vallandati tegelikult. Ja vallandati ja veel hiljem alles paar aastat tagasi ma sain teada, missuguse iseloomustuse mulle kaasa anti, sealt tähendab, kui ma tulin Tallinnfilmi. Ta rääkis mulle Mats traat, ta oli siis Tallinnfilmi toimetaja ja siis iseloomustus tuli niisugune, et ta jah, türann, joodik, distsiplineerimatu, poliitiliselt ebausaldatav ja, ja ma ei tea, mis asja veel ja Dani Loovisioni löönud praegu nüüd, ah, ma tunnen teda küll käega, jätke ja, ja mu omad tuttavad ja sõbrad ka laiutanud käsi, mis üksnes, mis nüüd on tast saanud, eks ole, et me ei saa küll seda ütelda, Tallinnfilmi jäite väga kauaks. Nojah, pensioni ja nii välja. Millises seisus Tallinn film oli, kui te läksite? Ta oli ikkagi lootustandvas seisus, sellepärast et Moskva kiki olid lõpetanud Jüri Müür, Leida Laius, Veljo Käsper, see oli juba kus koolkond, kes tuli peale nende esimeste filmitegijate suhtes, kes tulid peamiselt Leningradist, olid venekeelsed, absoluutselt venekeelsed venemeelsed muidugi, eks ole. Aga see põlvkond juba oli ikkagi eestlased ja, ja Kaljo Kiisk oli ka tema ei lõpetanud kinoinstituuti, aga ta läks teatrisse tööle. Kinosse kunniga lavastasid vallatud kurvid ja, ja operaatorid hakkasid tulema. Matti Kask, Harri Rehe, Jüri Cashnic juba tekkis nagu oma kaader, rahvuslik kaader ja see andis lootust ja sealt hakkasid filmid tulema ka. Nii et kui mina oleksin esimese tööna, oli mul kirjad, sõidate külast, teine režissöör oli seal, erimüür oli esimene ja siis seal siis oli Viini postmark ja siis sain kevade. Teine režissööri amet oli väga keeruline, ta pidi organiseerima võtted, võtteplatsi, näitlejad võtetel, eks ole, ja proovi ka veel nendega tegema. See oli mitmekordne koormus. Aga mul ei olnud see üldse probleem ja samuti Viini postmargiga. Nii et kui ma hakkasin ise tegema filmi, siis ei olnud küsimus, et kas oskad või ei oska või kas saad hakkama või ei saa. No ma usun, et kõik teavad, et kevade režissöör on Arvo Kruusement, aga ilmselt paljud ei tea, et stsenaariumi autorid on kiisk ja Panso Inno, nemad pididki alguses selle filmi tegema ja vaata, ma olen seda mõtelnud mitu korda, et no mis sest mõtlemine aitab tegelikult kevade lavastati Draamateatris 54. aastal tuli välja, eks ole vaat kui oleks siis kohe film tehtud, oleks siis niisugune tarkus olnud kilo meestel peas, et oleks võtnud need näitlejad, kes siis olid noored poisid veel? Noh, mitte nüüd päris noored, aga ikkagi noorepoolsed oleks nendega tehtud film. Sest ka need filmikatkend, mis on nüüd tehtud seal hiljem, need ei ole mitte esimesest mänguaastast, vaid hilisemast perioodist, sest et tükk oli repertuaaris, ma ei tea, neli-viis aastat vist ilmselt stsenaarium kirjutatigi selle mõttega, et teha nende näitleja, et ega mulle tundub niimoodi, aga aeg läks nii palju edasi. Panso sai peanäitejuhiks kateedri juhiks, kõigepealt siis peaneeldivis teatris. Kiisk hakkas tegema suuremaid filme, isal oli siis juba hullumeelsus valmis, eks ole, ta projekteeris juba uusi suurimat teemasid ja siis see jäigi nagunii kõrvale, see kevadet otsiti siis teist režissöör, kes hakkaks tegema, aga, aga ilmselt sellepärast resesseridena ei hakanud jah pihta. Panso ja Kiisa. Juba aeg läks nii palju edasi, et tekkis ka küsimus, aga kellega siis nüüd teha kas lastega või siis nende näitlejatega, kes kunagi olid draamateatris noored näitlejad aga 10 aastat edasi läinud, eks ole, seal ei ole enam 24 aastane Jaanus või 23 aastane, lõpetas Kitise 34-ni, eks ole, juba juba mängisin Raadil ja terekest kah ja, ja nii edasi ja nii edasi. Siis oli juba probleem selles, kes hakkab mängima. Ilmselt see k lükkas seda asja edasi ja kes seda täpselt teab, kas tantsu käis uudistamas ka Kemilate? Ei, ta filmivõtetel ei käinud, aga alguses, kui leppisime kokku, et hakkame, et ma hakkan seda tegema, siis istusime seal toimetuse toas ja Kaljo Kiisa ja Voldemar Panso ka rääkisime sellest stsenaariumist ja noh, et mis sellest saaks teha. Lõpetasime ühe instituudi, eks ole, siis me usaldame sind, tee nüüd tantsuvõttiski Arvo võtta siit see, mis vaja on ja noh, sul on kõik teada, nii et meil on siin stsenaarium ja, ja tee nüüd see asi ära. Kiisk oli muidugi kogu aeg juures, mängis libet ja eks ta nii ühte kui teist seal andis nõu ja, ja seal stsenaariumi suhtes ja mängu suhtes ja seal poistega ta ju pundis kogu aeg. Tootsi osatäitjate Aare Laanemets ei ole enam meie keskel. Kuidas te, Aare, leidsite? Jah, vot elus väga palju juhuslikkust, mõned juhused on õnnelikud ja millest tuleb kinni haarata ja mõned mitte, aga, aga see oli küll õnnelik juhus. Juhus selle tõttu, et meil Tootsi olnud, oli vaja leida. Küsimus oli kas üldse edasi teha või panna kinnisest suhteliselt vähe. Raha oli läinud veel filmi peale. Aga Dani lovitš ütles mulle niimoodi, tead, Kaczyke edasi teha, katsu ikka kuskilt leida keegi poiss, sul ainult üks poiss, läheb vaja, veel. Üks poiss lävel. Joosep Toots, eks ole. Noh, ma küsisin siis laulupeokomisjonilt, siis oli juubelilaulupidu 69. aastal Tartus peeti sisse esimene pidu. Laulupeokomisjoni helistasid, kus on kõige rohkem poisse praegu? Koostajatel, Tartus, Tartus on poistekooris 2000 poissi, ma see kahetuhande poisiga olles ikka keegi on kes, kes sobiks nagu ja sõitsime Heiki Rootsiga, Heiki Roots oli teine režissöör. Ma pean ütlema, väga tubli, teine režissöör, kes, kes oskas organiseerida ja oskas poistega pehmemalt käituda ja toreda, mõni, võib-olla, kui ma olin rohkem nii nõudlikum ja, ja nii edasi. Mul rohkem suurem vastutus, võib-olla sellepärast, aga ta väga hea töötaja oli mul väga hea abiline ja sõitsime temaga kahekesi Tartusse siis vaatama, et aita mul ka vaadata ja võistulaulmine oli ülikooli aulas ja siis need poisid tulid seal, pudenesid sealt võistulaulmisel välja ja, ja rivistusid sinna ülikooli ette ja mul jäi Aare Laanemets sellega silma, et tal oli kannel kaenlas, vaatasin seda poistelt kandlega seal niimoodi ja, ja vaatasin, et täitsa tore poiss on niisugune, siis ta hakkas seal kandle pealt higistama ka niimoodi ja no ma vaatasin, et tähendab, ta laulab, ta peab rütmi, rütmitunnetus on olemas. Poiss on nisugune toreda olemisega ja tema oli üks niisugune tõsisem kandidaat, siis mul teisi poisse ka veel, siis jälgisime teda muidugi ütelnud midagi. Uurisime välja, kus ta laulab Tombi poistekooris. Saime dirigendina kokku, temale ütelnud midagi, kui tulime Tallinnasse, siis saime teada, et õpib spordikoolis. Ja siis juba võtsime koordinaadid ja kutsusime ta välja. Photo proovi. No tegime, fotobroovine katsusime teha, noh ikkagi nagu Tootsi moodi grimmi ja kostüümi selga ja ma näitasin seda fotot siis stuudiodirektorina lovitusele. Vot niisugune poiss meil oleks olemas. Talevitš vaatas, ütles, et tal on väga toredad silmad ja niisugune tore Nebinina, et kuule, katsu selles poisis midagi teha. Et ta mulle meeldib. Jäigi ja esimene võttepäev oli filmi lõpus, kus toosse jagab neid kingitusi oma asju, poistel kingib ära ehk maakera ja seal raskes seen tegelikult ja pidime hakkama seda tegema sellepärast et loodus läheb ära, muidu käest. Juba kevadest saab suur suvi ei ole enam kevade, ei ole need väikesed lehed puude peal ja siis me hakkasime seda filmima hommikul hakkasime siis õhtul lõpetasime ja ja siis ta sai esimesed ristsed nii-ütelda filmi alal ja see läks küll vahest jah, pisaratega pooleks ja nii edasi, aga aga midagi olnud, teame siin kallis poiss, ei saa midagi teha, ei saa. Nüüd tuleb niimoodi teha ja katsu mind kuulataja ja teha seda asja nii nagu on ja, ja nüüd ta on nii nagu ta ekraani peal on ja ja meest kahjuks enam ennast ei ole, aga meil kõigil ka Te olete tuttavad üle 30 aasta ja lapsena olin poisikesena saime tuttavaks, jah, ja see sõpruse tutvus kestis kuni jah. Aeg. Viimati olime koos kevadel, kui istusime Tammesi Palamusel. Ma tagantjärele mõtlen, et see oli siiski üks õnnelik ettevõtmised, Tammet sinna istutasime. Ükstapuha mis ka elus ei ole, aga, aga tammi jääb ikkagi järgi. Son Aare Laanemetssadam ka sealt otsida ja siis me ajasime juttu ja rääkisime üldse. Rääkis, et ta tuleb Tallinnasse draamateatrisse tööle tagasi, jah, ja noh, et siis saame tihemini kokku ja ta oli kuidagi optimistlik ja ja siis ta tegi Tartus proove vist koos Peeter Volkonskiga mingi tüki proove ütles, et ma pean rahwarsti ära minema teadet. Meil oli lõunasöök ette nähtud ja et muidugi Macinkovice täitsa siis lähen ära, et no midagi rohkem ei hakka praegu rääkima, et eks me siis saame kokku ja. Kevadet suve ja sügist näidatakse praegu televisioonis väga tihti, kas see on hea või halb? Minu arvates halb see ülemäärane, nende filmide ekspluateerimine, see lihtsalt ta isegi sobima, ütleksin. Ma olen küll ütelnud ja palunud, et pidage vahet, pidage paar aastat vahet, aga vaatan jälle, tuleb kui üks kalane, näiteks näitab teine kanal mingisugune reklaamiklipid vahele. Eks ta sellepärast tuleb andudki, tähendab, see läheb niisuguseks äri tegemiseks, aga Mertsiks kätte, eks ole. Kahju, samuti viimne reliikvia, milles nii palju vändata ja käiata neid asju. Keegi küsib, kevade on mustvalge, miks me tegime paralleelselt Viimse reliikvia ka kevadet. Viimne reliikvia oli plaaniline värvifilm ja plaanis oli ette nähtud kevade mustvalgefilmina, vaat siis oli plaanimajanduse olevat, plaan oli niisugune ja kogu lugu. Kuigi ma palusin direktorid, et teeme kevade, noh, hea küll, kui ei saa värvifilmi, no võib-olla ei olegi tarvis värvifilmi tehasest, värvifilm on kahjuks niisugune asi, et et närvid lähevad ära 30 aasta pärast nad kõik lähevad ära, siis peab jälle uuendama neid ja, ja edasi ja edasi, eks ole. Et teeme vähemalt tavalise ekraani, sellepärast laiekraan, see on väga raske on neid külgi täita. Lapsele peab ju kaameraga väga lähedale minema ja siis millega neid külgi täita, ühesõnaga jääb niukene, tühi ruum, sest et kaader on ka nagu maal, eks ole, peab kõik olema läbikomponeeritud ja ilusti täidetud. Aga noh, muidugi plaanis oli ette nähtud see no plaanis vaatan praegu seda plaani. Väga kurb, et see niimoodi on, aga õnneks Harry Rehe oli siiski nii osav operaatorit, ta kuidagi oskas neid plaane niimoodi üles seada, teda ei häiri eriti. Kas teil on kodus oma filmidest koopiat ka? On küll, jah. Kui tihti te oma manu filme lasteta, kui videomakki ostsin, siis panin prooviks peale, aga ei vaata sellepärast, et miks nastik ja vaatan, mul on ta peas ja nüüd kui oli Aare Laanemetsa lahkumine, siis ma panin küll peale ja jupiti. Niimoodi, aga läks meil nii kurvaks, et panin kinni. Kas vaadates kirute ka ennast, vot selle oleks pidanud tegema hoopis nii. Tähendab kevade puhul on paaris kohas, kus ma olen olnud ebatäpne Montaažis, niimoodi ja rütmis, võib-olla ma olen võrdlemisi rahul selle tööga ja suves ka kuigi seal on teatavaid niisugusi pehmeid kohti, mis oleks võinud välja kärpida üldse ja seal oli jälle niisugune moment, et oli ette nähtud pikkus, jälle plaan, eks ole, ta peab olema nii pikk ja kogu moos. Ja eriti nagu kärpida ei saanud, aga, aga see loe ikkagi oleks võinud mõnes kohas olla täpsem, mõnes kohas täpsem. Aga mis puutub sügises, sügisel saamine, on hoopis omaette ooper, sellepärast et ega sügis ei ole niisugune materjal, mida oleks tahtnud hakata filmi panema, kuigi mulle juba veel stagnaajal saadeti neid sügise raamatuid küll Särevi dramatiseeringus, teatri dramatiseeringus ja, ja sügisraamatut ennast ka see õhuke raamat personalikaantega. Aga no sõidult tol ajal kõne alla siis veel vabadussõda, eks ole, sees ja kõik niisugused asjad. Aga siis kas asi pudenema, siis äkki Walton oli meil siis toimetuses toimetaja ja ütles, et kuule aru, kas sul ei ole kuskil niisugust materjali, tahvlid, lipud välja tuua ja Eesti asja näidata teade vabadussõda ja mõtlesin teadvat, sügises on. Vaat nüüttimisele ruttu-ruttu ära, sest jumalasse Vene riik on niisugune, mis ei tea. Ja hakkasime see 89. aastal seda asja ajama ja muidugi seal Moskvalt rahalise sihukse filmi jaoks. Ja siis küsisime Eesti valitsuselt, Indrek Toome oli peaminister ja Indrek Toome andis 500000 rubla selle filmi tegemiseks ja kui oli teada, et antakse see raha, siis hakkasime tegema stsenaariumi. Mats traat kirjutas stsenaariumi ja ruttu-ruttu-ruttu, et saaks ennetada nüüd seda ajaloo käiku, sest jumal teab, see oli 80. 90. aasta augustiputš oli alles 91, aga meil oli siis film juba ammu juba mängitud ja käinud läbi terve Eestimaa. Nii et et sellega tuli kiirustada ja see tuli repertuaari selle tõttu, et seal oli võimalik tuua välja sinimustvalge lipp, eks ole, ja ja rääkida eesti asjadest seal, kus imelik räägib iseolemisest, seal laulupeokõnes, eks ole, see oli puhtalt kirjutatud selle pähe, et jumal teab, kes tulla võib, eks ole, aga me me teadvustame rahvale, vabariik on olnud ega olema riigi loonud ja, ja nii edasi, seda vaikiti kogu aeg maha v vaigitud maha, aga sellest ei, ei olnud viisakas rääkida. Seltskonnas nagu öeldakse, kas Moskvas oli kevade pärast jamasid ka kevade pärast ei olnud, ei olnud, ei olnud. Suve suhtes oli sellised ütlemised. Seal on ideoloogiliselt viltu lastud, sest kaks kulakut nüüd lähevad paari ja siis tekib üks veel suurem kulakute Edaland. Ühesõnaga niimoodi ma ütlesin, et nad ei ole ju eriti mingisuguseid kulaku, lihtsalt eesti talupojad, sisulisi Nosmontridega, Kellošadi, vaadake, millised ohusamas meil setukaid üldse Eesti On. Niisuguseid kurioosumeid oli küll ja küll ja seda rääkis meie kuraator, kes käis Siskureerimas meie filme, enne kui vastu võeti ühele lindile kirjutati, esitati tavaliselt kahel lindil, eks ole, enne lõplikku kokkukirjutamine siis nagu kontrolliti järgi, kuidas ta klapib ideoloogiliselt ikka põhiliselt ja kunstiliselt masin kõvasti nahutada, sellepärast Danilovi kabinetis direktori kabinetis võeti mind põhjalikult läbi ikka. Ma küsisin siis pärast seda, kui see kuraator oli lahkunud Louisi käest, mis me teeme? Kuidas kaevamisel ahju otsas, ütleb pihke julgelt ja rõõmsalt edasi, naeris ise ja lõi käega ja jäigi sedasi. Ta oli väga tore direktor, oleks väga arusaaja inimene, ta oli 25 aastat. 25 aastat ei olnud keegi ükski Liidu filmistuudio elektri koha peal paigal, ikka kolm-neli aastat maksimum. Aga tema oli 25 aastat. Ta oleks võinud veel olla. Aga ta ise läks ära juba siis. Küllalt. Aitab küll, oli toimetaja toimetuses, töötas välja, filmi olete teinud? Ega ma palju ei ole, mul on alati see häda, et ikkagi tegi stsenaariumi, aga jälle ei võetud vastu, ei läinud läbi, ei läinud tõde ja õigus ei läinud tabamata ime ja ei läinud isegi Atlandi Ocean Smuuli järgise näidendi järgi tehtud ja nii et mul olid ikkagi tagasilöökidega kogu aeg ja mis sa teed, palju ma olen üks, viis kuus vist või, või siis äkki või seitse? Lugemas ei võtab aega. Malgareid Michal kirjutas ainult ühe romaani tuulest viidud ja sai maailma kuulsaks, ma arvan, kui te oleksite piirdunud ainult kevadega, oleks teie nimi meie filmiajalukku läinud ja oleksite võinudki. Loorberite vedas puhata. Milles seisneb kevade fenomen, mis te arvate? Seda raamatut on palju loetud ja see, võib-olla see on see äratundmise rõõm, et et see film läheb Vaataja kujutlusega kokku, et tekib äratundmisrõõm või kuidagi, et ta on niimoodi tehtud, nagu, nagu ta raamatust luges või võib-olla see kuigi võib-olla ka niimoodi, et tihti kino näeb huvitavamalt ja veel tekib vaatelavastused, vot ei oleks oodanud, et niimoodi on asjad lahendatud, aga aga mina lähtusin ikkagi Lutsust ja mida, mida lähemale Lutsule. Ma arvasin, et see oli mul nagu tagatiseks, sest et probleeme oli palju ja kõhklusi oli palju, kahtlusi oli palju nii, just minu ümber. Et kas tuleb välja film ikka ja, ja siis ma mõtlesin, et ainuke kõva liitlane, mullane, Oskar Luts, et kui ma hoian tema külje alla ja tema tuulde, siis ei äpardu ehk nii väga midagi. Kas te oma filmides olete ise ka sutse teinud? Ei ole. Ei ole, mul ei ole jäätunud selleks aega ja ei ole. Aga teistes filmides olete mänginud teiste režissööride filmides? No ma olen mänginud juunikuupäevad ja eesti filmides olen vähe mänginud, rohkem mänginud Kiievis Moskvas ja Belarus filmis ja siis Riias Riia filmistuudios ka mängisin-Ribbentropi tähendab seda Joachimi kurjategijat, kesti memuaare ka, kirjutate, ainult endal peate päevikut. See oli niisugune omal ajal müüdi musta kaantega märkmikke mulle siin vasakul pool taskust märkmikke, siis midagi huvitavat oli siis kirjutasin ülesse. Neid kogunes selle aja peale 12 Ma kirjutasin ülesse, kui keegi midagi huvitavat ütles, või tegi või või mingi huvitav sündmus või, või noh, mis tähelepanu vääris. Ühesõnaga need on mul kirjas küll, jah. Aga need on ka nii oma kasutamiseks, sellepärast et seal on minu oma arvamus ka juurde kirjutatud ja ja see ei ole alati oluline. Keegi küsib, mitu ööd järjest. Olete filmivõtete ajal üleval olnud? Bande oli selline film, kus ainult öösel filmisimegi, see oli ikkagi üks paar kuud päeval puhkasime ja lugu oli selles, et see film on ju Ameerika teema peal. Ja see oli Moskva kesktelevisiooni tellimus. Anti see Tallinnfilmile ja siis nagu õnnetuseks mina pidin hakkama tegema. Ja muidugi ma punnisin vastu, aga, aga Jüri sillalt oli nii osa operaatoritest, kuule aru. Aga teeme niimoodi, et filmime ainult öösel, valgustan selle välja, tead, ära muretse, ma avalikustada selle koha välja, mis on huvitav, eks ole, niimoodi, kas lossist või intervjueerist või tänavast ja niimoodi ja filmimeelsed ja hakkasimegi öösiti filme või jumal, kus sellest oli skandaal ja kuidas seal siis mehed ja naised hakkasid mulle helistama, mis te öösel dieeti, ühesõnaga see filmi me keegi ei usu seda pärast ka siinse valmis siis näitas, et vaadake, öösel filmitud, ju siis tekkisid perekondlikud tülid, niuksed asjad, neid tuli lahendada. Kuidas tervis on vastu pidanud? Eriti, mis on nõrgad kohad, siis sudo kui ühe filmi valmis saite, kas ei olnud niisugust tunnet, et aitab mulle, ma olen minema? Oli küll, oli küll, siis mul oli niisugune asi, et oli võimalus minna koju maale, sest et maal oli mul ema. Seal olid siis loomad. Mesilased Ma pidasin mesilasi ja mõtlesin tihti, et tont, ma pean sellega jama masinat, lähen mesilasi pidama, säästan ennast issiga. Aga noh, jälle tulin tagasi ja jälle hakkasin peale. Aga oleks võinud jääda küll maale ja, ja sellepärast, et meil oli ilus aed, suur aed ja ja mulle meeldis, kuidagi, on nagu lapsepõlvest jäänud külge selline maatöö. Mulle meeldib kevadel eriti künda, sügisel samuti lihtsalt adra taga käia, hobune, Vjatka käia. Ja nii tore on, kui see adra keerab seda läikivat musta mulda ülespoole, sest huvitamiselt jälle kasvab. Nii et teleka, hingelt maamees olen küll, jah, müstika. Ma olen nagu kahestunud ja see on paha tegelikult ka mitte päriselt linnastunud põllumees ja mitte päriselt ka põllumees, sest põllumeest minust ei oleks saanud head põllumeest, mitte nagu mu isa, oli selleks mõeldud suhteline.