Rauki Mary. Väga hea meel on stuudios tervitada. Henri lakse, tere tulemast, Henrik. Tere teda. Mina olen siis Tiit Karuks ja ma alustaksin aastast 2015. Kuidas tunneb Henry Laks ennast aastal 2015? Noh, suhteliselt kõrges eas olles isegi päris hästi ja, ja õnneks on, on viimasel ajal päris palju ka uut loomingut tulnud, nii et tänases saates ma tegingi selle ettepaneku ennem, et, et räägiks just põhiliselt uuematest asjadest. Kui loomingut puudutada. Kes sa siis Henry, tegelikult oled muusik, kunstnik või poeet või kõik kolm vastavalt olukorrale vastavalt meeleolule. Nojah, ma arvan, et kõik kolm, aga, aga viimasel ajal kunst on nagu tahaplaanile jäänud, et, et rohkem muusik ja poeet, et, et muusika, poeesia käivad ju käsikäes, et kuna ma oma lugude tekstid ise kirjutanud, siis kas need poeesia on, ma ei tea, aga, aga noh, ma arvan, et, et osa kindlasti. Läheme siiski ka aastate taha. Seda ilmselt väga paljud inimesed ei tea, et sa oled omal ajal päris kõvasti spordiga tegelenud. Räägi natuke sellest perioodist. Nojah, tegelikult sport on mulle ikka kogu aeg abiks olnud kaasa arvatud peale seda, kui ma selle raske õnnetuse ori läbi elasin ja peale seda taastumisel. Aga spordiperiood algas keskkooli päevil Rein Auna juures, 10 võistlustes ja, ja siis tegelikult ma alustasin üldse kettaheitest Rein Ahuni juures, aga, aga siis sain suurepärase tehnika kätte, aga siis selgus, et, et kere on natuke väiksevõitu kettaheite jaoks ja ja, ja küll ma ikka üritasin nii ja naa ja kõik, et tehnika on suurepärane, aga ketas ei lendena seal mõni poole pikem mees ja poole raskem ei saanud mingit tehnikat kätega, ketas lendas palju kaugemale. Ja siis ma vaatasin seal staadionil oli, oli üks trenn, vaatasin seda kõrvalt ja vaatas, et need Rein Aun teed trenni sel poistele ja siis ma orienteerusin kümnevõistlusele ümber, seal seal olid tulemused juba päris päris toredat noorteklassis siis tõkkejooksus tulin isegi korra Tallinna meistriks ja ja niimoodi, aga siis sellega oli huvitav lugu, et kui ma kunstiülikooli astusin, siis juhtus niisugune asi, et läksin siis jälle rutiinsesse trenni Eino juurde ja et hakkame trenni tegema ja läinud kuidagi niisugune äraolev ja natuke pahur ja ma ütlesin, et mis lahti nüüd on, et et kas trenni ei teegi, siis ta oli kuskilt teada saanud, et ma kunstiülikooli sisse sain ja siis ütles niimoodi, et noh, oli mees valmis. Ja nii oligi, et et ega, ega selle kunstiülikooli kõrvalt kümnevõistlust teha lihtsalt ei jõudnud ja ja siis sai mindud üle karatee peale, sealsamas kunstiülikooli saalis oli Ilmar Heinsoo karatetrenn ja siis ma ükskord üle ukse sattusid vaatama sattusin täiesti ahvivaimustusse sellest, et niivõrd esteetiline valged kimonod ja kõrged jalalöögid ja kaunis ala. Ja ei läinudki palju aega, kui ma sinna trenni maandusin ja kümnevõistlusega oli, oli selleks ajaks ja lõppenud asi. Aga karatetrenn oli, oli kolm korda nädalas ja seda, seda jõudis teha kunsti kõrvalt. Ja tegelikult see kümnevõistluse taas nagu andis, andis väga head füüsilised eeldused selle garantii jaoks. Et, et seal oli nii, et, et kuskil juba aasta-poolteist pärast ma sain juba nõukogu selle siis kunstiülikooli põhisatsi liikmeks, kes siis tuli samal aastal Eesti meistriks, nii et meeskondlik kuld oli kohe taskus. Sealt ma olen edasi nagu rahvasporti harrastanud need krateetma jõudu siiamaani. Kas sa täispika kümnevõistluse ka noortevahenditega oled kaasa teinud? Jah, noh, tähendab, seal oli nii, et päris ma ei mäletagi, mis punktisumma oli, aga aga see eriti suur ei olnud, sellepärast et see läks mul vaikselt aia taha. Seal teivashüpe ebaõnnestus ja nii edasi. Ja kümnevõistluse sees on ka kettaheide. Nojah, ja see oli mul muidugi kõva ala, sellepärast et sellest moodustasin. Kirjelda natukene seda õhkkonda, mis valitses tollases ERKIs. Kunstiinstituut oli tema ametlik nimetus. Noh, see oli, see oli tegelikult oli nii-öelda mingis mõttes üliüliõpilaste vaimsuse meka et toonased kunstiülikoolipeod ja, ja kõik see muu sinna juurde, see oli ikkagi midagi täiesti erilist, nii et võib-olla ainult konts sai sellega võrrelda ennast teistes koolides oli nagu kogu asi rangem, aga kunstiülikoolis oli, olid need piirid õnneks palju laiemad ja eriti just just pidudel sai, sai seda näha. Kas sa neid piire kompasid ka tollal? Sa ütlesid, et need piirid olid laiemad. Eks ikka siis sai tehtud sellised ansamblid nagu Reval oli selline hevipunt ja, ja noh, ega meil eriti nii-öelda toonastelt Tarifitseerimistel hästi ei läinud, sellepärast et pikad juuksed ja sihuke raskemuusika toonastele žüriiliikmetele üldse ei istunud ja me saime mingisuguse Loa kuskil oma majas mängida või kus tahes. Aga kunstiülikoolipidu, mis me tegime näiteks paar korda mängisime seal, et seal sai ikka ikka teiega nii-öelda virutatud. Et ja et seal toonane rektor vares oli, oli selline väga kaval loveerija, ta nagu ühelt poolt oli piiraja, aga teiselt poolt jälle päästis pallist inimesi nagu näiteks nõukogude kroonust, kaasa arvatud mind. Et mul oli küllaltki hea õppeedukus ja, ja kui see kunstiülikool hakkas läbi saama, siis mul oli veel aastake aega vanuse poolest nagu sellest kroonust pääsemiseks ja tähendab õieti siseli täpsemalt kolm aastat ja ja oli vaja suunamist maakooli. Aga toona oli, oli nii, et eelistatud olid pedagoogilise instituudi tudengid ja neid suunati siis naa koolidesse väga hoolega, aga, aga Erki oli oli täiesti tahaplaanile jäetud ja siis erandkorras rektor, vares tuli mulle vastu ja suunas mind ühte Ühte päris kaugesse maa külla, nii et ma pääsesin seetõttu siis vene kroonust ja ja olin seal kunstiõpetuse õpetaja ja kehalise kasvatuse õpetaja. Kui kaua sinu õpetajakarjäär kestis? Kaks aastat selles mõttes, et, et viimane aasta Ma juba tegin nii aktiivset ansamblit, et, et mul ei jäänud õpetajaameti jaoks aega ja see oli omaette kentsakas aeg, sellepärast et siis aeti mind lausa miilits, aga taga, et kus mees on, et vaja kroonu saata ruttu, enne kui 28 täis saab. Ja siis siis ma kuidagi niimoodi tagauste kaudu käisime, mäletan isegi ETV-s oli, oli mingi esinemine, siselid, olid miilitsaid, esiukse juures, teati, et, et mingi saade on ja laks laulab ja ja siis mina muidugi tagaukse kaudu läks välja, et selline oma terav peal mängimine käis kogu aeg ja siis ühe korra käidi, noh siis ma enam eriti teles ega raadios figureerinud seepärast, et asi läks liiga ohtlikuks, et see miilits kippus mul juba kandadel käima ja siis ükskord tuldi koju isa juurde, et lausa teraga. Et kus, kus poeg on, et jah, asi asi oli päris karm ja siis mingisugune viimane pool aastat ma nagu kasutasin täiesti põgenikutaktikat ja ja kui see aeg aeg lõpuks täis sai, siis see oli vahva seik oli see, et et ma teadsin, et nüüd nüüd mingil juhul, et kas pannakse, ongi või, või kroonu ei lähe ja otseselt minu vastu mingeid süütõendeid ka ei olnud, et ma noh, kõrval hoidsest lihtsalt minuga kontakti ei olnud võimalik saada ja siis oli niisugune lugu, et läksin, siis võtsin südame rindu, läksin sõjakomissariaati ja seal oli mingisugune major või kes seal istus, küsis vene keeles, et võlaks ta, et kas te olete laks, ärge ainult ära minge, siis võttis koheselt selle sõjaväepileti ja ulatas mulle, ütles, et minge ruttu ära mingi ruttu ära. Nii et sellega minul kroonu jooksiklus lõpes. On sul meeles ka, mis sinna sõjaväepeletise kirjutatud oli, noh, mina mängisin ka nõukogude armeega, omamata malet ja minule on kirjutatud siis sinna putšennoi redavai ehk siis välja õpetamata reamees. No eks mul oli midagi taolist ka, ma ausalt öeldes ei mäleta ja mul mul see dokument õnneks ei ole säilinud, nii et ma ei tea, kas mingis jaos põletasin ära või, või ma ei mäleta. Igatahes see dokument minus mingeid aukartust ei äratanud. Kas sina leidsid muusika või muusika, leidis sind. Sa rääkisid, et juba kunstiülikoolipäevil tegite bändi nimega Reval. Noh, siis oli selline aeg, et kõik ümberringi oli küllaltki sihuke hall ja igav ja, ja ing nagu ihaldas millegi üleva järgi, et siis otsiti väga palju nagu lahendusi kunstist ja muusikast, et praegu on maailm nii palju igasuguseid väljakutseid täis. Kunst ja muusika on, on noh, võib-olla mitte sekundaarsed, aga, aga mitte enam nii tähtsad kui siis. Aga siis oli ju selline aeg, et piirid olid kinni ja midagi midagi kuskilt ei kostnud ega, ega tulnud ja, ja kui mõne välismaa plaadi kätte said, siis oli, oli väga uhke ja siis ma mäletan seda, et et eks eks muusika tegemine hakkaski sellest peale, et sai kuulatud, seal Zeppelini, jäi EAS-i ja selliseid bände, see oli nagu nagu tõsiselt läänelik raam ja väga ahvatlev ja, ja ma usun, et kuskilt sealt see alguse sai, et Raoul Kurvitz oli siis siis ka minu grupivend. ERKIs arhitektuuris lõpetasin tarbekunstnikuna, aga kaks aastat õppisin arhitektuuri ja siis selgus, et kurvits mängib trummi ja ja siis kurvitsega tegimegi selle Revali. Ehkki enne ennem oli muusikaga nii palju kokkupuutumist küll, et keskkooli päevil sai tehtud siukest pool punkbändi nagu pelikan. Et see oli niisugune naljaga pooleks ja, ja noh, siis ma üldse ei, ei kujutanud ette, et laulja, helilooja peaks saama. Aga, aga seal mängisid sellised koloriitsed tüübid nagu Elmo Nüganen mängis bassi ja Indrek Saul mängis trummi ja, ja niimoodi me seal ütlesime. Nagu juba öeldud, sa valisid tänase saatemuusikaks põhiliselt uuemad lood ja esimene lugu on, kus asub küla paari sõnaga sellest loost. Noh, see lugu on kuskil mõni kuu vana, selles mõttes, et salvestus sai tehtud Heini Vaikmaa stuudios ja, ja ka kogu kogunstanud Taal külg on, on Heini Vaikmaa-poolne ja seadega ja lugu ise kuidagi sündis sellises folgivormis, et küllaltki palju esinenud sinna ansambli kõrval. Seitsmes meel nagu jälle koos ja me oleme nüüd üks kümmekond live teinud, aga, aga siis selle kõrval teen ka küllaltki palju folk. Sellist muusikat kitarriga üksi algselt saigi mõeldud, nagu oligi variandina ja jaga folgina kontserdil esitatud. Aga siis ma mõtlesin, et miks mitte teha sellele ka üks, üks selline natuke suurem seade ja minu meelest stseeni seade tuli päris kena välja, nii et see on ka mõned korrad eetris kõlanud. Kuulame ära. Eestimaamoon. Ei särase kuid teemat jagu. Sinu silmis näen do. Pead mullast lugu kus asub küla, kus asub Aasta pale. Kosto sättagaagile tähendu, toidetud. Meiegi oleme. Tõde mis kive, kullakuja, suu? Sinu silmis näendu? Enne hommikust udu. Kogusale säravat. Ma lähen toos koos tõuseb saagile tähetunnis toidetud toa lõksu. Meiegi oleme Astjalu. Looja kannab süda on. Mis vahe on üksi? See mõnikord? Sinu silmis näen do. Mis pole meid siit kus asub küla, kus asub val. Kes asub küla, kus asub vald? Põldudel. Koos toodab saagile tähe toidetud. Meieni oleme Astjalu. Põldudel. Koos tõuseb saagile tähe toidetud tuhanded meieni. Milline on Seitsmenda Meele tekkelugu? See sõna legend on küll nagu liiga palju ja liiga kergekäeliselt kasutatud, aga Seitsmenda meelekohta võib öelda küll, et üks Eesti rokkmuusika legende. Seitsmel sündis tegelikult küllaltki kentsakas moel selles mõttes, et et oli, oli kuues meel siis kuuenda meelega sai, sai ka Tartu levipäevadel esinetud ja tehtud seda päris päris nagu tõsimeelselt ja siis järsku, kui ükskord Kalevilpu muusika kui toonase muusikakooli ees astus mulle ligi ja, ja noh, ta oli mulle täiesti tundmatu inimene ütles, et vot, et ma olen kitarrist, et kas sa ei tahaks tulla proovida ühte, ühte olemasolevat bändi, et meil on ETK Velli kaubabaasis üks bänd siis ma mõtlesin, tohoh, bänd valmis. Ja siis nagu kuuenda meelega oli, oli mingis mõttes, saab, on nagu niisugune loominguline kriis ka, et midagi uut nagu ei tulnud ja mõtlesin, et võiks, võiks proovida ja siis läksin kohale ja oligi bänd valmis, kõik trummar, bass, klahv, kõik olid olemas, kaks kitarri siis Tarmo Otsal mängisin teist kitarri ja, ja siis nad mängisid mulle ette seal üht-teist, midagi instrumentaalsete bänd kõlas väga hästi ja siis ma mõtlesin, et oh, et et need ansambel juba valmis, siis saigi sellele pandud 70 veel nimeks ja siis hakkasin lugusid tegema bändile ja ja nii see lugu läks. Jah, omal ajal Seitsmenda Meele lood olid ikka väga-väga kuum kaup, aga kas kujunes selles bändis nii, et et sellest sai enne oli, enne ta oli võib-olla vill puu ja kellelegi bänd veel, aga et sellest sai Henry laksi bänd sest tavaliselt ikkagi laulja määrab bändis suhteliselt palju ja teiseks, kui see laulja on ise ka laululooja Nojah, tähendab nii ja naa, eks jah, ütleme tekstid ja viisid olid, olid küll minu omad kõik, aga noh, mõni mõni oliga kalle lugu. Aga üldiselt lõpliku vormi ikkagi said need lood nagu proovis, et seade oli ikkagi ansamblipoolne. Aga jah, et kuna meloodiad ja tekstid olid minu poolt, siis, siis mingis mõttes seda, seda bändi nagu minuga rohkem seostama hakati. Kas materiaalne taust, seitsmendal meele võib-olla selle esimese suure populaarsus laine ajal oli okei sest noh, eesti muusikas ikkagi pikka aega oli, nii et noh, et ainult muusikast elada oli väga raske. Nojah, meist sai praktiliselt üsna kiiresti selline täiesti professionaalne ansambel, ehkki me ei kuulunud toona nii-öelda selle Eesti filharmoonia alla, kes, kes sõidutas nagu mööda mööda nõukogude liitu, siis näidatist ringi, et me olime nagu, nagu sellises omaette staatuses, aga meil tööd oli jah, hirmsasti, et nädalalõpud olid kõik kõik hõivatud ja ja elas uhkelt ära sellest. Mina ausalt öeldes olen alati olnud väga suur kalle vill, puu, kitarrimängu fänn, et minu meelest ta seitsmendas meeles kõlas ka ikkagi väga-väga võimsalt. Jah, olen nõus, et tal on täitsa oma käekiri ja ja praegu praeguses koosseisus meil on ka meil klahvpillimängija õnnetult hukkus ja, ja, ja selle selle tagajärjel me tegelikult kokku uuesti tulimegi tahtsime teha mälestuskontserdi ja, ja mida me ka tegime ja siis aga selle nimel sai hulka vaeva nähtud ja lood paika saadud ja ja siis mõtlesime, et miks mitte siis uuesti jälle natuke teha ja nüüd oleme siiamaani viimane kontsert oli, oli reedel alles Pärnus. Ja edukas? Kuidas tunneb ennast üks rokkmuusik, kui ta on ületanud juba 50. eluaasta piiri, sinu sünniaasta on 1961. Jah noh, suhteliselt hästi selles mõttes, et laval jaksab ikka püsti seista ja laulab, laulab kenasti asjad ära, aga, aga eks muidugi noh, mis seal salata, ega ega selliseid mammutihüppeid enam ei tee nagu, nagu 25 aastaselt, aga aga noh, ilmselt oleks koomiline, kui ma laval väga ringi kargaks, eks, eks vanus seab omad piirid ja, ja muidugi annab tunda ka. Noh, see avariijärgne traumatoloogia nii-öelda, et ikka jalad on, on kohati annavad päris kõvasti tunda, et selle tõttu ka väga rabeleda ei saa. Aga, aga ma arvan, et vokaalne külg on okei. Teine lugu, mida sa valisid, on samuti sinu uuemast loomingust ja loo nimi on ema käed siia ka. Tahaks mõnd saatesõna. Noh, see lugu sai tegelikult tehtud möödunud aasta emadepäevaks ja loo seade tegi, tegi minu poeg Rasmus Laks ja ta on lõpetanud klaveri alal Tallinna laste muusikakooli ja siis Tallinna Ülikoolis koorijuhtimist õppinud ja sellega lõpetanud ja nüüd tegeleb Viljandis kultuurikolledžis helitehnoloogiaga, nii et igati areneb inimene ja, ja väga hea lugude seas ja ka ma loodan, et meil koostöö jätkub edukalt temaga. Ja viimase lihvi nii-öelda seadele andis Heini Vaikmaa jälle ja siis kahepeale nad selle loo nagu seadsid ja ja siis Eini juures sai ka see lugu salve. Kuulame. Ikka meeles on need mis sanssoolad ja minu ja mu seal pikalt Ei näe, ka natsi Wella tal väänla lootva. Turul. Sööda ja vee. Elarke tooni laps, kiin. Poisid nii kui habrast laululindu Kelle jaoks veel maailm, su oli üsna tundmatu. Väivi hirmud ja arusaamad. Väendaal vaalu. Ei näe, Queeni ikka anna Arci. Hella. Väendaal vaal. Seega ja see v? Soe sööda toksu silmapiiri taga. Ka sol la k õ ja vaga ikka meeles on mis on sulatanud ja minu ja mu seal pikalt. Eile ei näe koidik. Katsud, teine poeg ka muusikaga on kuidagi seotud. Ta laulis päris pikka, aga TTÜ meeskooris, Joonas on ta nimi ja joonistatakse aga, aga praegu ta muusikaga otseselt seotud ei ole, ma loodan, et tehte läheb sinna koori tagasi, kunagi see koor kõlas väga uhkelt, ma käisin ikka mitmel kontserdil ja, ja tõesti see on, see on väga hea. Väga hea koor. Ma tean, et sinu elus on olnud päris raskeid perioode, no üks oli see autoavarii. Ja see oli tõsine avarii sinu autole. Kui ma nüüd õigesti mäletan, sõideti lihtsalt külje pealt sisse. Peaaegu laupkokkupõrge, nii et et veel veel hullem variant või, või no ma ei tea, kas hullem kui teie hoogas külje pealt sisse sõidetakse, võib-olla on isegi hullem, aga aga see oli jah, niukene pool pool laup, et, et nagu tyyp tiiba, et seal tegelikult oleks täis laupkokkupõrge olnud, siis ilmselt ma praegu siin sinuga ei vestleks. Ja kui kaua see noh, ütleme, see esmane taastumine aega võttis, sest ma tean, et sa oled ikkagi pärast seda avariid päris raskes seisus. Jah no ütleme, eks, eks step by step see võttis aega ikka päris pikalt see taastumine, et alguses ma praktiliselt ainult lamasin ja, ja ei, erilist lootust nagu käimisel ei olnudki. Et aga, aga siis siis hakkasid tekkima mingid variandid, et, et saab ka karkudega käia ja ja siis ma üritasin kahe pika karguga ja ja siis vaikselt läksin küünarkarkudega üle ja ja siis läksin ühe kargu peale ja siis viskasin selle ühe karguga nurka ja hakkasin kõndima, nii et ma kujutan ette, et noh, summa summaarum, kus on kolm aastat. Sa ütlesid ennist, et jalad annavad praegu ka tunda, kas see on siis seoses ilmadega näiteks, et kui tulekul madalrõhkkond või, või lihtsalt vahel tunned, et valutavad. Ei, ta jah, rohkem on, on nagu dünaamikaga seotud ikkagi, et ilmad ilmastikki ei mõjuta seda asja, aga aga kuna noh, vasak jalg on nagu rauda täis, siis siis on loogiline, et sealt midagi kuskilt, et ikka aeg-ajalt tunda annab ja, aga mulle ei meeldi viriseda, nii et, et hea, et niigi. Aga lennujaamades turvaväravatest läbi ikka oma raudse jalaga. Ma ei ole ausalt öeldes proovinud ja, ja ega lendamine kui niisugune absoluutselt ei istu väetama, rändasin kunagi Ameerikasse New Yorki, siis see oli kohutav elamus mulle täiesti vastunäidustatud igasugune lennusõit ja, ja noh, niipalju kui mu elus lennanud olen, kõik on väga-väga vastikuid mulle. Et ma olen nagu maamärgi all sündinud, et kui jalad maast lahti, siis, siis ma tunnen ennast väga halvasti. Et no ma ei tea, kas ma, kas ma üldse enam lennukisse pean minema kunagi. Aga kas autorooli pärast seda õnnetust oled istunud või oled olnud pärast seda ikkagi kaasreisija? Ma olen jah olnud kaasreisija, sellepärast ka, et ega mul mingit kompleksi ei ole, ma tegelikult nii olen, olen võrdlemisi valmis isegi rooli istuma, aga Mul on puhtpragmaatiline põhjus selleks, miks roolis istuda, on see, et mul siis kui ma haiglasse raskes seisus olin, siis vananesid mu autojuhiload ja laiale siiamaani võtnud ennast kokku ja neid õnnetuid eksamid ära teinud, sellepärast et ma, noh, nii palju on nendes liiklus eeskirjades muutunud, et ma, ma kardan, et ma niimoodi loomulikust intelligentsist seda eksamit ära ei teeks. Ja see eeldab suhteliselt suurt õppimist. Et praegu on nagu hakkama saanud niimoodi, et mind sõidutada võetakse ja ma käin küllaltki palju jalaga, nii et isegi olen harjunud sellega, et me autot ei juhi. No see autoõnnetus ja sellejärgne taastumine pole sinu elus olnud ainus raske periood, sa oled näiteks pettunud budismis ja ja samas on sul olnud veel aastate jooksul probleeme. Kas sa sellest natukene tahad rääkida? No tähendab jah, võib rääkida ka sellest, et, et see budismi periood seal tekkisidki, käärid ilmselt selle vahel, et et ma nagu ei vahetanud täielikult religiooni, sest mul ristitud ja nagu kristlane ja, aga, aga ma peale karatee aktiivset tegemist juba juba Igasay selliseks, et et enam tip-tip karateet teha ei saanud, siis üritasin vahetada seda, seda ühe sellise poolvõimlemise või meditatsioonivastane kutsi. Kun milles iseenesest ilmselt ka midagi, midagi katastroofilist ei ole, aga, aga seal tekkis mingisugune selline täielik vastuolu selle meditatsiooni ja minu minu maailmavaadete vahel ja see viis mu küllaltki sellise sügava kriisini, mis kestis ka päris tükk aega, aga noh, sellest tuli välja ja praegu praegu tunnen ennast ikka võrdlemisi hästi. Jaak Salumets, tuntud korvpallur, endine korvpallitreener, on samuti tegelenud Karalt teega ja ta ütles, et karatee temale noh, nagu öeldakse filosoofilises plaanis andis väga palju tänu karateet treenerile. Kas sina võid ka öelda, et karatee, ütleme vaimses plaanis on sulle midagi andnud? Eks iga iga asi annab elus midagi, aga, aga tähendab mina võtsin ikkagi karateet kui sporti, et mitte kui filosoofiat, selles mõttes, et ehkki, mis seal salata näiteks ütleme vaata ehk ehk nii-öelda varjuvõitlus algab alati plokist, et see nagu ütleb kurat, tee kohta väga palju, et et kui mõned mõned võitlusviisid on, on rajatud rünnakule, siis SKT on ikkagi eelkõige blokesis rünnak, see tähendab seda, et ta on ikkagi eelkõige kaitse, eks ole ja, ja siit tulenevalt noh, kogu see taust siis, aga, aga mind huvitas ainult sport, karate, mina katasid, ei viitsinud teha, see, see oli minu meelest nii tüütu neid pähe tuupida ja seal noh, ega, ega tõtt öelda noh, kata, kui niisugune mingil tasemel kindlasti midagi annab, aga, aga, aga ikkagi reaalne reaalne tase otsustatakse daamil tähendab ka vabavõitluses, et ta on, on ju nähtud tohutult kõvasid, kaota mehi, kes, kes ei saa daamil üldse hakkama selles mõttes, et et noh, kui vaba õitseks läheb, siis ta liigub mingites asendites seda hirmus aeglane ja noh, ta filosoofiliselt väga tark olla, aga aga lihtsalt praktikast ta ei saa hakkama. Oled sa olnud mingil perioodil suuteline ka ütleme, mingeid esemeid käelöögiga, purustama. Nojah, mis seal salata, olen küll. Milliseid esemeid kui tugevast materjalist esemeid? No aga kivi, et kunagi sai proovitud, ega ma seda, seda nimetataks Tammessivaariks purustamist ja gamba seda hoolega harjutanud ei ole, aga ükskord lihtsalt huvi pärast proovisin, et, et noh, et kas saab või ei saa ja siis said saim küll ja, ja naljakas oli see, et, et noh, ma võtsin ühe katusekivi niimoodi vasakusse kätte, siis parema Chuckiga see on üks rusikalöök. Lõin lein korra ja siis ei läinud katki. Siis teist korda veel siis läks. Valus oli küll. On sul igapäevases elus ka karatee oskusi tarvis läinud? Õnneks ei ole ja annaks jumal, et ei läheks ka selles mõttes, et, et ikka on saanud sõnadega hakkama. Unistuste vaat see lugu kuulub ka sinu uuemasse loomingusse. Ja see ei ole küll päris viimase aja looming, aga, aga see on, see on ka jälle. Miks ma tahan just viimasest ajast rääkida, sellepärast et, et neid vanu asju on, on küllaltki palju raadios mängitud ja, ja seda unistuste paati, minu teada on ka suhteliselt vähe mängitud ja, ja see on tehtud kael Rasmuse ja veiniga. Kuulame sellegi ära. Üksik paat jõuab unistuste kaldale. Ei nüüd külvis kellegile liigede. Kui täitunud unistus, mis tarvis agama saatage. Nii mõnigi ta selle paali pardale. Skorkivi unistuste kaldale? Kui käes kuis? Milla aia unistustes. Ja üks ikka jõuab unistuste kaldale. Ei nüüd kellegile lindistad. Kui täitunud anooni mis? Arama saadav järgimine. Sinu diskograafiasse kuuluvad sellised plaadid, seitsmes meel, tule kui leebe tuul, hoia mu poole läbi aja märk ja ööst saab pikem päeva. Kui sa nüüd vaatad tagasi nendele plaatidele, siis mida ise kõige rohkem hindad? No niimoodi äkitsi on väga raske öelda, sellepärast et, et ma arvan, et igal igal plaadil on midagi öelda, et, et võib-olla hoia mu poole siiski või väga raske on niimoodi hinnata selles mõttes, et, et nad on ka suhteliselt erinevad plaadid ja, ja ma arvan, et et igas ühes on oma aiva, et, et ma ei hakkaks seda niimoodi edetabeli korras eriti. Noh, ma ärme siis seame, kes on olnud sinu muusikaliselt mõjutajad, kui neid ülepea on olnud või on need mõjud rohkem sellised instinktiivselt. Jah, ega ega ausalt öeldes kunagi noh, kunstiülikoolipäevil siis oli, oli võib-olla neid mõjusid küll, aga, aga jah, hilisemas ajajärgus mul on nagu niimoodi oma lemmikut küll olnud, aga, aga ma otseselt niites niti pole, pole kuskilt võtnud, et tal on üritanud noh, saad hakkama omade vahenditega ja ma arvan, et see ei ole üldse paha selle pärast, et et kui sa kuulad mingit plagiaati, siis küllaltki kurb, et, et ma arvan, et minu loomingusse on, on vähe plagiaat, ehkki, ehkki võib, võib kuskilt mingeid mingeid analooge leida, aga, aga, aga need, need on siis sellisel juhul alateadlikult mitte tahtlikud. Kui palju sinu arvates sinu loomingut? Sinu loomingulist käekirja on mõjutanud kunst. Sest ikkagi sa kirjeldasid, et see oli tegelikult väga põnev aeg, kui sa õppisid kunstiülikoolis. Jaa aga tähendab noh, eks aju on selline kummaline organ, et, et eks seal need seosed tekivad kuidagi alateadvuses või, või noh kunsti ja muusikat on üritatud küll küll niimoodi kuidagi väga-väga paralleelselt kokku viia, aga aga nad on ikka väga erinevad kannad. Et, et pigem pigem ma arvan, et, et võib-olla mingisugune vaimsuse komponent on olemas, aga, aga, aga nii-öelda kunsti ja muusika on ikkagi eraldiseisvad nähtused. Minu meelest. Ja Seitsmenda meele puhul. Sa ei ole siis koos bändikaaslastega oma esinemisi püüdnud väga visualiseerida, vaid pigem pigem on ikkagi tähtis, et kõneleb muusika. Just. Milline on muusiku kunstniku, poeedi Henry laksi päev üks tavaline päev. Sa elad kivimäel oma majas, täpsemalt Pääskülas. Pääsküla näen. Sedasama kant, no päevad on väga erinevad selles mõttes, et, et õnneks ei ole sellist täielikku rutiini, et ma ei pea kaheksast kuueni tööl käima, et see minu jaoks väga suur asi ja, ja iga päev on ise nägu selles mõttes, et, et kuidas parasjagu mingi tegemine ette satub, siis vastavalt sellele seda kujuneb. Millal sinu arvates või kas on plaanis ilmutada nüüd seitsmenda meelega veel vähemalt üks plaat või rõhutsa rohkem endale kui üksikesinejale sa rääkisid ka sellest küljest, et sa oled laval üksinda kitarriga? Eks on plaanis küll tegelikult seitsmenda meelega plaat teha, et meil on siin salvestatud mõned mõned asjad juba ka need on tõsi küll, kokku mängimata, praegu veel, aga, aga kaks lugu on täiesti olemas, tuli uued lood. Ja neid meiega kontserdil esitame kontserdil. Me esitame praegu nelja uut lugu ja, ja on plaanis juurde teha, niiet Ma loodan, et seitsmenda merel plaat ka kunagi tuleb, et võib-olla jõuluks või, või ma ei oska öelda, et mingeid kindlaid tärmineid ei ole, ei ole ette seatud. Aga, aga siin Heini Vaikmaa juures ma olen ikka aegamööda teinud tööd ja, ja pojaga koos ja, ja on kogunenud jälle jälle küllaltki palju lugusid. Et võib-olla tuleb see plaat ennem, et seal on kuskil kaheksa, üheksa lugu juba valmis, nii et praktiliselt plaadi jagu saab varsti täis. Kui pikad on Seitsmenda Meelekontserdid, no tihtipeale on öeldud, et noh, ütleme suurte lääne rokkbändide puhul, et et üks kõva rokkbänd, et selle kontsert algab kahest tunnist No kahte tundi, ausalt öeldes, mina ei jaksa eriti kuulates, et meil on ikka niimoodi tund tund 15 ja, ja see on tundunud ka optimaalse pikkusena, et, et jah. Ma olen isegi isegi näinud sellist 2000-st kontserti, aga ausalt öeldes poolteist tundi saab läbi, siis tahaks juba juba vaikselt minema hiilida, et et, et mis, mis liig see liig, et noh, see on maitse asi, võib-olla mõni mõni tahaks kolm kuni neli tundi ka kuulata, aga aga, aga minu meelest optimist reaalne pikkus on ikka kuskil tund-poolteist, mitte rohkem. Viimane lugu tänases saates on sinu varasemast loomingust, loo nimi on õpetaja. Enne kui selle loo mängime, siis küsin sinu käest, milline roll on sinu elus olnud õpetajatel see ükskõik, kas siis kas siis kooliajal või või, või, või ülikooli ajal elus, vanematel nõnda edasi ja nõnda edasi. No mul on olnud õnn olla, olla väga-väga huvitavate inimeste õpetada selles mõttes, et, et eriti ülikoolipäevil, et siis näiteks noh, kunstiajalugu õpetas Jaak Kangilaski ja Helene kuma ja ja siis noh, Maali, õpetas Märt Bormeister ja, ja ja mitmed väga, väga tugevad tegijad selles mõttes, et et ikkagi toona kindlasti minu kujunemisel mängisid suurt rolli need inimesed Millistel asjaoludel sündis laul nimega õpetaja oli enne meloodia enne tekst? Minu mälu järgi oli, oli meloodia ennem nagu tavaliselt, millegipärast mul niipidi käibki asi, et mul tekib mingisugune meloodiakäike, siis ma arendan selle nagu edasi lõpuni mingiks lõplikuks meloodiad siis siis teksti, aga, aga siis oli selline aeg, et, et see oli just just kuskil aastaga 88 või et hakkasid puhuma nagu vabaduse tuuled ja ja, ja tahtsin minagi õlgu alla panna sellele liikumisele, et, et see mingis mõttes sai, sai toona nii tehtud, et ja väga hästi hakkas asi asi jälle toimima ja lugu läks rahvasse. Aitäh, Henret olid aitäh sulle kutsumast.