Tere, kuulajad ja tere rändajatele. Stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Jätkame oma rändu Lõuna-Ameerikas Peruus ja peatume täna seal asuvas muistses inka impeeriumis. Inko. Pere oli kahtlemata muistse Lõuna-Ameerika vägevaim riik. Süvis võib küll paljudele eestlastele tuttav olla. Eriti tuttavaks ilmselt selle tõttu, et kunagi poolsaimon laulis selle laulu kuulsaks on ka eestikeelsete sõnadega lauldud aga algsel kujul anda siis hispaania keeles kannab nime elkondar, paasa eksis, Condor lendas üle ja see on ketša rahva viis tegelikult. Ja see lugu omakorda, kuidas muusikapala on saanud kets ja ühest rahvaviisist maailma kuulsaks. Laulu kas on omakorda päris põnev, see sellel oli õieti kaks astet, esimest korda kuulis selle ära Peruu helilooja taanial alomia robless, see oli kuskil sadakond aastat tagasi. Ta natukene muutis seda, sellele tehti siis ka, et sõnad ja seda hakati nagu laulule esitama, see sai Peruu rahva seas väga populaarseks. Aga siis kuskil ja ligi 40 aastat tagasi pool saime, on juhtumisi kuulis sedaviisi ja tegi siis selle juba juba maailma kuulsaks ja nüüd on jälle niimoodi, et kui rändad tänapäeva Peruus, siis mitte ühtegi rahvamuusikaplaati, mitte ühtegi ütleme, ansamblit ei ole, kes seda lugu kohe hästi kiiresti mängima ei hakkaks. Sest need teavad jälle Peruulased, et, et kogu maailm teab seda lugu ja siis nad tahavad selle kaudu nagu mingit kontakti luua võõramaalast. Aga ja, ja see lugu on isegi kuulutatud Peruu rahvuslikuks kultuuriväärtuseks. Niivõrd tähtis on ta tegelikult nagu omamoodi sümbol kogu Peruu ja keedžade kohta. Ja no üks paljudest lugudest, mida ma kuulsin selle kohta, et kustkohast see viis ikkagi pärit on, see jäi mulle väga meelde, see oli siis nii, et 200 aastat pärast seda, kui hispaanlased olid inkade impeeriumi puruks löönud ja pärast seda karmil käel seda maad valitsenud puhkes seal enneolematult suur keedžade mäss ja mässujuht kandis nime Tupac amaaru teine. Ja ma just kuulsin, et see Luguse kondor lendas üle muusikapala, olevat pärit tema kodukülast. Ja tähelepanu väärne on just see, et kui mässaja juhil on selline nimi siis selles on juba midagi kuninglik pakamaru teine, järelikult pidi kunagi varem olema tubaka maru esimene. Et see oli siis tegelikult inka inka kuningas, seda pakama, kes juhtis seda mässu siis 200 aastat pärast inkade purukslöömist olid ikkagi need incad olemas kusagil ja kui vähegi võimalik, siis nad hakkasid vabaduse eest ütleme ja tegelikult selle koha peal peaks nagu selgeks mõtlema sellele, et kes need incad üldse on, et väga tihti kujutletakse, et inkad olid mingi rahvas. Nad ei olnud rahvas, nad olid inka, riigi ülemkiht. Teistpidi olid nad keedžod, Nad kõnelesid Keeczio keelt, nad kuulusid keetša rahva hulka ja võib-olla võib öelda, et nad olid keetša rahva üks hõime sellepärast et inkad omamoodi siis inkariidi aadlikud olid enamasti kuidagiviisi veresugulased. Pärast seda, kui hispaanlased olid inkad alistanud ja selle riigi purustanud, siis nad näiteks võtsid ette niux asja, et sundisid inkasid ehk siis selle riigi ülemkihti abielluma madalast soost ketšadega, et seda järjepidevust, seda kuningliku liini hävitada. Seda tegid hispaanlased. Aga nagu sellest mässustki näha oli, siis veel 200 aastat hiljem oli ikkagi seda kuningliku verega inimesi säilinud seal maal. Ja tegelikult olen ma kuulnud Tarmo Kulmariga, kes on nüüd Eesti võib-olla kõige parem inka kultuuri tundja üldse. Et kui tema sealmaal käis, siis siis Tajal tutvusta tee Inkat, kes on siis tänapäevani sellest kuninglikust soost ja on olemas, et see liin jätkub tegelikult tänapäevani. Aga ta on, ta on väga omamoodi, isegi võib-olla salastatud, sest paljude sajandite jooksul oli vaja hispaanlastest varjata ta seda, et sa oled kuninglikku verd. Aga tänapäeval on ka veel mõned incad alles ja niimoodi Tarmo kulmar väitis ja miks mitte võib-olla küll. Ja tegelikult ütleme see inka impeerium, meil on võib-olla ka niisugune kujutlus sageli, et see inka riik, see Lõuna-Ameerika võimas indiaani riik, et see oli väga põline ja väga pika ajalooga, tegelikult oli ta uskumatult lühikese ajalooga inka riik oli palju sajandeid üks pisikene linnriik seal praeguse Cuzco ümbruses, ühes orus andide mägedes, selliseid linnriike oli andides. Olete kaupa, nad tulid ja läksid, sündisid ja hääbusid ja selles ei olnud midagi erilist. Aga 15. sajandil siis napilt 100 aastat enne seda, kui, kui hispaanlased tulid, algas selle linnriigi tohutu laienemine. Seal oli siis sel ajal valitsemas parajasti inkade üheksas kuningas ja tema alustas tõsiseid vallutussõdu. Ta oli ka väga auahne. Ja mõnekümne aastaga loodi tegelikult siis kuskil 1000 neljasajandatel aastatel tõesti pööraselt suur riik, nii et selle riigi põhjaots ulatus välja praeguse Ecuadori kohale Ecuadori pealinna Guita juurde ja lõunaots ulatus praeguse Tšiili pealinna Santiago kohale. Nii et, et see Peruu riik, mis siis tekkis, see läbis praeguse Ecuadori, Peruu, Boliivia, Argentiina, Tšiili ja ta oleks ka tänapäeva mõistes ikka tõeline impeerium tegelikult tänapäevaste mõõdupuudega mõõtes. Nii et kui hetkeks kujutleda, et inka riik oleks praegusel ajal seal kusagil Lõuna-Ameerikas olemas siis ta oleks suuruselt kolmas riik ja palju suurem kui Peruu. Aga väiksed, kui Brasiilia ja Argentiina. Ja kui panna peale Euroopa mandrile, siis sisuliselt oleks kogu Euroopa mandriosa ollakse, mis oli siis Euroopa Ühendus, Euroopa liit tegelikult suuruse poolest on sama suur, kui oli see muistne inka impeerium. Just sel ajal, kui see inka riik oli oma õitsengu tipul, tulid siis hispaanlased ja tegid selle riigi väga kiiresti ja väga põhjalikult maatasa. Meil olid selleks omad põhjused, üks põhjus oli lihtsalt haarata uusi maid. Teine põhjus oli hankida nii palju kulda kokku ja nende oma põhjendus hispaanlastel oli loomulikult see, et me pöörame taganud õigesse usku ja me võtame, anname neile kristliku valguse ja, ja selle põhjendusega nad väga süstemaatiliselt ja järjekindlalt purustasid kogu inka kultuuri, materiaalsed näidis, et kõik need need ehitised ja templid ja linnad ja püramiidid ja asi natuke hirmutas neid ka, kuidas ei suudeta nii võimsaid ehitisi rajada. Nad, mingid üleloomulikud jõud olid seal mängus ja olen ma lugenud Jaano, väljendasid seda niimoodi, et see on kõik saatana kätetööna just, aga siis on see ära pühkida, maamunalt, välja juurida täielikult ja, ja nad said sellega väga hästi hakkama. Ja, ja juhtus muidugi see, et, et see inkakultuur on praegusel ajal meie jaoks väga salapärane, sest seal on tohutult palju mõistatusi, millele ei ole vastuseid ja, ja ta oli väga suurejooneline Taali peensusteni välja arendatud riik oma väga rangete täpsete reeglitega. Seal oli väga suurejooneline kultuur väga uhked selle kultuuriehitis dised ja me teame nende tähendusest häbematult vähe siiamaani. Ehk teisisõnu tegelikult turistu ei vasta kirju mütsi nagu oli ka eelmises saates juttu kanda seda rõõmsalt ja eks ole, vaata aimugi, et sinna mütsi sisse on kootud ju jumal teab millised sõnumid ja noh ka seda jah, et ütleme seal veel, see on oluline, et ütleme, keedžoa kultuur selle suure, ligi kümnemiljonilise rahvakultuur on omamoodi mingilt kombel uuesti sündinud säilinud ütleme talupojatasandil. Aga just see kõrkul tuur, see peentsivilisatsioon, mis käis kaasas selle riigiga see on hävinud ja tema tähendus ja märgid ja muu on hävinud. Ja selle üle arutatakse siis siiamaani seal pakub palju põnevust, aga noh, samas tõmbab turiste muidugi ligi selline salapära alati. Aga kindel on, näiteks see inkade kohta on tohutult palju legende ja mõned nendest on niisugused täiesti alusetud, mõned on, on alustega ja ja üks nendest on kahtlemata see see väljend inkade kuld, inkade kulla otsimine algas kohe, kui hispaanlased sinna jõudsid ja see käib siiamaani välja tegelikult ja selle nimel on muidugi kohutavalt palju lõhutud ja purustatud, et kulda leida. Ja tegelikult sai käidud seal Peruus ikka muuseumides, liimas ja mujal, mis on tõesti maast laeni täis kulda. Aga need on siis esemed. Murdosa nendest esemetest, mis on õnnestunud säästa ja leitud, võib olla palju hiljem kuskilt maa seest. Aga kui hispaanlased sinna tulid, siis nemad tahtsid lihtsalt kilohinnaga kulda, see oli nende huvi ja, ja see selles mõttes on, on just tähelepanu väärne see, et kuidas tegelikult esimene niuke traagiline kokkupuude toimuski hispaanlaste ja inkade vahel siis Hispaania vallutajad, Ta oli tegelikult käputäis Francisco pisara juhtimisel, 160 meest läksid lihtsalt üle mägede otse, kuna nad olid kuulnud, et seal kusagil on palju kulda ja täiesti kogemata sattusid nad ühte linna, kus oli inka kuningas, tolleaegne inkade valitseja nimega Atachualpa ja et Atholpal olid kaasas tema mõistes väike sõjavägi, Nonii 10000 sõdurit. Ja siis nad kogemata sisuliselt juhtisid ühes väikeses inka linnas kokku ja hispaanlased kasutades sõjakavalust või, või ka salakavalust võtsid selle kuninga vangi ja inkade kuninga sata Halpa, kui ta oli natuke aega vangis olnud, sest ta väga kiiresti jagas ära, et hispaanlasi huvitab kuld. Ja siis ta pakkus neile niimoodi, et ma lasen teile tuua ühe majatäie maast laeni kulda ja kaks majadega, et hõbedat ja et kas te siis lasete mu vabaks hispaanlastest, aga muidugi ja mõne kuuga ilmuses sinna kohale toodi kohale kuninga käsul, siis täpselt nii palju kulda ja hõbedat nagu talle, et olid kokku leppinud. Et see tänapäeva vääringus oli siis umbes kuus tonni kulda ja 12 tonni hõbedat. Ja pärast seda hispaanlased hukkasid sele inkade kuninga ja sulatasid kõik need ehted, kujud hõbedaste kullast kulla kangideks. Ja see muidugi võib arvutada, et kui palju näiteks Kultki siis võiks maksta tänapäevaga vääringus, mis nad said selle esimese kuninga lunarahana. Noh, see on hästi rahas sadu tuhandeid kroone, aga tegelikult selle põhiline väärtus seisneb selles, et need olid tegelikult kunstiteosed, kõik Need, need kullast asjad, et nende väärtus oli palju suurem kui ainult see, et mitu kilo ta kaalus. Aga tegelikult siit edasi läksid siis pisaraväed otsejoones inka pealinnapeale ja nelja kuu pärast olid nad seal kohal ja nüüd on seesama linn, kuhu nemad jõudsid põhja poolt siis meie neli kuud tagasi jõudsime sellesse samasse Cuzco linna lõuna poolt ja Francisco pisara kroonik kirjutab, et kuusko, linn oli kuldne linn, sõna otseses mõttes talid kullast. Ja noh, me olime piisavalt palju lugenud, et teada, et ka meie seda, kus kord näeme, siis, siis meie näeme teistsugust linna ja tänapäeval ei näe seal kulda, mitte. Et kui sa tänapäeval, kus kohas sa lähed, siis noh, see algab niisuguste üsna ilmetute ja hästi rahvarohkete eeslinnadega. Ja siis tänapäeva Cuzco süda on siis nagu niisugune Hispaania koloniaalstiilis linn kitsaste tänavatega, seal on hästi palju rõdudega kivimaju tohutul hulgal kirikuid, suuremaid ja väiksemaid ja hirmus tihe liiklus, autod, tossud mäest üles, mäest alla. Ausalt öeldes see see õhk oli tõeliselt saastatud seal diiselkütus põhiliselt niukse halva kvaliteediga. Ja no selleks, et ikkagi leida need selles kuuskos inkade jälgi, pead väga täpselt teadma, kuhu minna. Aga noh, me siis ikka teadsime. Ja me läksime siis ühe kiriku juurde, see kirik, see on noh, tänapäevasem Cuzco katedraalis nimetatakse seda ja kui sa tema peale vaatatan, üsna niukene, ilmetu suurtest kivi mürakatest täiesti igati tavaline kirik. Aga tähelepanuväärne on see, et, et tal on nagu justkui tohutult imelikult ebaproportsionaalselt suur alusmüür. Et see alusmüür näib olevat sama kõrge ja ongi kui see kirik ise. Ja, ja tegelikult on see alusmüür siis jälg sellest inkade ühest kõige tähtsamast ehitisest. Selle nimi oli kunagi siis esiisade temp Bel keetšuade ja inkade jaoks. Hispaanlased nimetasid seda päikesetempliks ja esiisade tempel oli ta sellepärast, et seal hoiti siis eelmiste inka kuningate muumiaid ja toodina tee erilistel pidupäevadel välja. Aga hispaanlased jälle nimetasid päikesetempliks, sellepärast et kogu see usund toetus nagu just päikese kummardamisele ja päikesejumal oli tähtsaim jumal. Ja nii edasi ja, ja seda väljakut, selle nimi oli koori jonka, see tähendab tõlkes kuldne õu. Ja siis ühesõnaga, praegusel ajal on selle templi varemete peale ehitatud kirik. Aga tol korral, kui see tempel oli terve, siis kroonik kirjeldab seda niimoodi, et tempel oli kaetud üleni kullast plaatidega. Seal ees õuel olid kullast kujud, inimkujud, laamade kujud ja loomulikult vaenlased, seda ilu kõike nägid, siis asusid nad kohe kõik kangutama lahti. Suur kangidega kangutati neid kuldplaate lahti, 700 plaati saadi kui ja nati Hispaania kroonik kirjeldab, et need olid rasked nagu kirstulauad. Üks niisugune plaat kaalus umbes kaks kilo ja kõik need kujud ja, ja seal oli siis seal, selle templi keskel oli, oli kuldne altar ja selle altari peal oli selline suur kuldne ketas. See oligi siis see päikese kujutis tegelikult, mis oli inkade kultuuri nagu keskne sümbol. Need kõik võeti maha ja ilmub Pikema mõtlemata sulatati kulla kangideks. Ja niimoodi see käis, aga, aga muidugi inkade jaoks ei ole kuld olnud kunagi niisuguse ülima väärtuse tähendusega nagu talendid hispaanlastele ja on eurooplastel siiamaani. Nende jaoks oli kuld lihtsalt üks paljudest metallidest, millest saab ilusaid asju teha just nimelt ja see oli küll tõsi, et, et kuldseid asju kandsid rohkem ülikud. Et see oli nagu, ütleme, väärtuslikum kui hõbe. Aga ta oli pigem niukene Taali metall ja ta ei olnud nagu mingi rikkuse võrkpilt sugugi. Ja see, miks seda kulda palju oli, no tegelikult andides on ikkagi siiamaani tõesti palju kulla, hõbeda, pronksikaevandusi et osa nendest toimivad siiamaani, et kulda liikus sellel maal lihtsalt rohkem kui, kui Euroopas üldse. Aga kindlasti oli see pigem nisugune religioosse staatusega siis nagu seisundi staatuse näitaja, aga, aga mitte mingisugune Duste kõrk tipp. Aga Cuzco ise on tegelikult tohutult tähendus rohke linn alates juba sellest, et mida see nimi tähendab kuusko tähendab ketšio keeles maailma naba ja niimoodi ning katsuda, aga uskusid, et nad tõesti ongi maailma naba oma impeeriumi keskel. Ja oma riik, ehkki nimetasid nad Tophanti suio riigiks, ehk siis nelja ilmakaare maa üks ja usco asus täpselt selle keskel ja siit jooksid kiirtena laiali igasse ilmakaarde, siis nende impeeriumi nurkadesse teed. Ja loomulikult oli see kuldne linn, sellepärast et seal elasid ülikud, seal elas inkade juht ja, ja suur osa sellest linnast oligi ainult religioossed ehitised, mis olid kaetud kullaga ja, ja ikkagi ka noh, meie mõistes oli see need siis ütleme kogu Ameerika üks tõeline suur kõrgkultuur ja nende mõtteviis ja nende maailma Käämine, nende usund oli ikka väga-väga erinev muude maailma rahvaste kultuurides ja usundites ta sellepärast on ta tõesti väga unikaalne. Ja kui sa nüüd praegu ikka, kus kohas ringi käid, siis sa hakkad oma järsku, et väga paljudel kivist majadel on valumised nii umbes poolteist, kaks meetrit on väga korralikult tahutud kiviplokkidest justkui alusmüüridega alusmüüridest nagu liiga kõrged ja siis järsku taipad, et et kogu see Cuzco on ehitatud tegelikult inka linna alusmüüridel. Algul ta lõhuti maha täielikult ja ehitati siis samadest kividest hispaaniapäraselt uuesti üles kosuma lõputu hulga kirikutega. Kas niisugune tõesti väga tõhus ja võimas ehitusstiil tegelikult aitasin neid maju ja, ja kindlustest rääkimata, selle vastu pidada ka maavärinatesse, samas kui väidetavalt hispaanlaste ehitatud kirikud läksid juba pihuks ja põrmuks mõne tõukega. Ja niimoodi, et, et kindlasti nad oleksid siiamaani maavärinat talle väga hästi vastu pidanud, kui hispaanlased oleks kaasa aidanud või õieti seda ka teinud maavärina eest, just seda nad tegid ja, ja noh, see, kui võimsad need ehitised ikkagi võisid olla, sellest saab kõige paremini aimu nüüd Cuzco lähistel on väga palju manu inkade pühapaiku. Kui aga see üks on saksaahjugamann ja, ja see on siis üks küngas otsese Cuzco piiril ja seal künka peal Anna nisukesed pöörased kiviplokid ja nendest laotud üles tohutut siksakiliselt müürid. Et see võtab ikka täiesti hinge kinni, et, et seal on näiteks kõige suuremad kiviplokid on kuskil kaaluvad 300 tonni ja eks niisugune tavaline kiviplokk, millest seal ehitised on tehtud, Nad ulatuvad kõvasti üle inimese pea. Ja kummaline on just see, et, et see ehitis, see saksa joamanni kohta on öeldud niimoodi, et, et seda ei teatagi. Kas ta oli eelkõige siis nagu kindlus või oli ta eelkõige ikkagi selle rituaali templite paiku, kuna tähendus on kadunud ja ainult kivimürakad on alles. Aga kindel on küll see, et need kivid on igaüks eri kujuga ja ei ole üldse sümmeetrilised. Ja samas need hiigelsuured kiviplokid on ülima täpsusega Nuki kaupa omavahel kokku sobitatud, nii et seal ei ole näiteks ehitusel, ei ole mürki vahel ja nii nagu öeldud ja nii see ka on, et sa ei saa sinna kahe kivimüraka vahele mitte kusagile liitekohale isegi nuga vahele. Nad on nii täpselt lihvitud nurk nurgaga kokku ja vot siin ongi see maavärina kindlus, et kui hispaanlased tegid oma mördi ja kividega maju siis kui maavärin, tulistaja raputas lihtsalt seinad laiali, aga need suured kiviplokid nad hõõrdusid omavahel veidikene. Aga nad andsid nihkuma, aga nad ei vajunud laiali, sest nad olid nii täpselt nukknukiga kokku käivad. Mõtlen praegu, et pidi olema üsna raske seda kõike lõhkuda, hispaanlastel olid nii, kuidas nad, vaesekesed sellega küll hakkama sain ja vot oligi, tegelikult oligi niimoodi, et see saksa hüomani kohal on alles jäänud see, mida hispaanlased ei jaksanud lõhkuda. Ja nad seal on näiteks niimoodi, et selle kindlusemüüri sees on see põhiehitis oli neljakorruseline, ülemised kolm korrust, tassisid laiali, heitsid nendest kirikuid ja muud. Aga see alumine korrus, see oli nii suurtest kividest, nad ei jaksanud neid liigutada. Ma ei hakka, nad ei hakanud, sellepärast seisavad nad täpselt nii, nagu nad olid pandud siiamaani. Ja vot see on jälle üks inka mõistatusi, et mil kombel hingad sisse õieti need kivid sinna kohale tõid see kauge maa tagant mäe otsa ja siis ladusid need kividel üksteise otsa, kümneid tonne kaaluvad, sadu mitte sadu öelda jah, ja oligi sadus haru suuremat kaalusid sadu tonne ja neil inkade kultuuris ei olnud ju transpordivahendeid üldse siis kuidas nad said, me ei tea seda. Me ei tea lihtsalt seda. Me võime mõelda igasugu asju, et siin need hispaanlased neid üleloomulikke jõude kahtlustasidki, just vabalt võib niimoodi mõelda. Igal juhul seal nad on ja see paik annab väga niukse piltliku, kujutluse, kui võimas see iga riik tegelikult oli oma hiilgeaegadel. Ja no tegelikult ka selle saksa romaani kohal toimus veel üks viimaseid niukesi raskeid tõsiseid Lahinguid hispaanlaste ja inkade vahel, sest tegelikult oli Inkaali sõjariik ja neil oli tegelikult nende armeed olid ikka väga vägevad. Nii et kui algul hävitati mõned nende armeedest ja siis ütleme see esimene Nende kätte sattunud inka kuningas, ata Valpa tappev, et kes tema asemel tuli Manco inka, kes tuli, peaksin usco müüride juurde, et ja tema väes oli 100000 sõdurit. Ja sel ajal kuskohas oli siis jälle Francisco pisaro vend oma seal mõnesaja hispaanlasega, Vanby Saarov ja Nad olid seal hirmunult kabuhirmus, kükitasin seal, kus ka linnas, aga incad ikkagi ei julenud neid seal rünnata ja nad läksid sinnasamasse saksa Huamaani nagu sõjaplaane pidama. Ja nüüd pisaroni nagu hispaanlased ikka väga julgelt agressiivselt lihtsalt ründas linnast välja ja nad lõid selle sajatuhandelise puruks. Ja sellel kuningal õnnestus napilt põgeneda. Ja vot see on, see on jälle üks üks niisugune noh, mõistatus, et et kuidas siis niimoodi, eks ole, et, et kuidas võimas sõjaimpeerium ei saanud siis mõnesajast hispaanlasest jagu. Ja nad selle üle tasub täitsa mõelda ja, ja see on põnev teema, ma olen ise selle üle palju mõelnud ja no esimene niisugune lihtne põhjendus on muidugi see, et, et hispaanlaste sõjatehnika oli parem, eks ole. Neil olid tõesti, neil olid terasturvised, neil olid püssid ja püssirohi, neil olid isegi kahurid ja, ja neil oli ratsavägi. Need olid kõik asjad, mida inkad polnud elu sees näinud. Aga tõesti inkade noh, pronksist sõjakirved või kivist sõjakirved ei hakanud hästi selle terasest turiste peale. Ja hobusega mees on ikka peaaegu kättesaamatu jalamehele ja selle tõttu tõesti olid hispaanlased tehniliselt üle. Aga see ei olnud kindlasti kaugeltki ainus, üks põhjus võib olla palju tähtsam oli see, et see hispaanlaste nisugune võitmatus tekitas niisuguse psühholoogilise noh, kuidas öelda inkadeleja keetševadele, neil tekkis tunne, et siin on saabunud mingisugused üleloomulikud olendid ja väga kiiresti näiteks seal Lewiski näiteks arvamused, et, et need on viracodža sõdalased, ehk siis looja enda sõdalased, kes on tulnud nuhtleva meid meie halbade tegude eest või jumal teab mille pärast, aga et nüüd on saatus meile määranud niukse tee ja käed vajusid jõuetult rippu selle peale lihtsalt ja, ja väga tihti ei, ei juletadki vastu hakata. Aga ka see olnud peamine põhjus, sest üks niisugune väga karm ja, ja realistlik põhjus oli see, et napilt enne hispaanlaste tulekut oli inka riigist käinud üle rõugeepideemia. Rõuged olid kaasa toonud paanlast. Hispaanlased tegutsesid ja möllasid seal kuskil lekkida riigis, sel ajal Mehhikos. Aga see, mille nad olid siis nii-öelda vanast maailmast kaasa toonud nakkushaigus oli tundmatu sealkandis ja see levis inimeselt inimesele kulutulena. Indiaanlased olid kaitsetud selle haiguse vastu, nad ei olnud kunagi sellega kokku puutunud. Ja tõesti, see oli isegi aastaarv, on teada, et 1527 siis tõesti vähem kui 10 aastat enne hispaanlaste tulekut levisid rõuged üle imkari peeriumi ja pooled selle riigi inimesed surid rõugetest. Ja ainult mõned aastad enne seda, kui taanlased tulid, oli alanud inka riigis hävitav kodusõda, seal oli siis kaks venda, kuninga järglast hakkasid omavahel võitlema, mõlemal pool tohutud armeed tapsid 11 lugematul hulgal, lõpuks võitis ata Valpa pool ja tema uputas siis kaotajad täielikult verre ja nagu ta sellega lõpetas, need olid hispaanlased. Ja, ja selles mõttes muidugi ei saa nagu väga romantiliselt mõelda, et need, et inka kuningad olid, olid sellised üllad ja ilusad inimesed. Atafoolpat iseloomustatakse kui väga-väga julma, jõhkrat ja isegi alata tõttkuningat, just. Aga noh, ta sattus veel hullemate peal, kus Francisco pisaramehed tulid. Ja noh, võib-olla kõige olulisem põhjus hoopiski kogu selle inka riigi nii kiireks ja põhjalikuks kokku varisemiseks oli hoopiski see, et see oli totalit tarneriik, teda valitseti karmil käel ülevalt alla, seal olid väga ranged reeglid, surmanuhtlus oli igapäevane asi ja need miljonid inimesed, kes selle riigi alluvatena elasid, nad elasid ainult hirmust aga mitte lugupidamisest selle riigi vastu ja niikuinii rikkaks varisema ja selle pea nii-öelda löödi maha. Nii see riik lagunes silmapilkselt koos, keegi ei tahtnud selle riigi nimel enam sõdida. Ja selles mõttes nagu tüüpiline näide sellest, et kuidas totalitaarsed riigid üldse on võimsad ja tugevad kuni ühe hetkeni ühel hetkel varisevad tolmuks. Ja et, et selles mõttes võib ka mõelda seda, et kui ei oleks Sispaanlasi tulnud, mis siis oleks olnud tõenäoliselt inka riik oleks hääbunud, ta ei oleks enam olnud nii võimas, nagu ta oli sellel hetkel mitte sellise pauguga võib-olla ka tasapisi ikkagi jah, ja ikkagi ja kindlasti nii nagu enne seda olid hävinud paljud teised varasemad võimsad indiaani kultuurid Lõuna-Ameerikas. Ja teisest küljest muidugi võib ikkagi öelda, et kogu Lõuna-Ameerika muistse ajaloo vägevaim riik oli kahtlemata inkade riik ja selle pealinn, kus on tänapäevani olemas ja selles mõttes on see küll üks uhkemaid rituaale või pidustusi, mis seal igal aastal korraldatakse. Seda nimetatakse inka päikesefestivaliks ehk inti Rjaamiks ja see toimub täpselt 24. juunil, mis meie jaoks on suvine pööripäev, aga seal on talvine pööripäev siis meie võrdlusega siis hoopis jõulude aeg ja seda loeti siis inka impeeriumis nagu päikese sünni päevaks, et päike sünnib uuesti. Ja siis korraldati päikesejumala auks niukseid, tohutult pumpöösseid, rituaale, mitme talaseid ja tänapäeval siis nagu selle mälestuseks toimub kuusko linnas niisugune festival, kus on hästi palju inimesi koos ja siis nad lõpuks kõnnivad sinna üles sinna saksa ahju omani pl juurde künka otsa ja siis riietus on siis sellel rongkäigul siis samasugune, nagu ta oli inkadel. Ja siis nad korraldavad siis nagu, nagu selle inka riigi mälestusrituaali võiks niimoodi ütelda ja see on muidugi, teisest küljest on ta võrdlemisi niukene turistlik ja seal on küllalt palju turiste. Aga kahtlemata on see ikkagi uhke asi, et mingil kombel elab see inka riik tänapäeva Peruu keetša südamesse. Ja see on äsja mainitu, on ka igati väärikas ettevõtmine, eks ole, linna jaoks, mida inkad nimetasid maailma naba. Kas just ja selle teadmisega, võib-olla võikski siis kuulata veel kord lugu. Kondor lendas üle. Kuna oli siis tänane saade muistsest vägevast inka impeeriumist, millest tuleb juttu, järgmises läheme. Inkade pühasse orgu ja matšubitšule stuudio. Grelve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuulo. Randajad. Randa.