Kuuno tahumann, see on teil ju lausa lõõts. Pill mitu lõõtsa, teie automaat, klaveri son. Päris täpselt ei ole üle lugenud, aga iga klahvi jaoks on omaette lõõts. Peale selle veel. Käivitamise. Lõõtsad viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, 10 11 12 13 lõõtsa, lisaks iga klahvi ratsiale. Nii et tuleb peaaegu sadakond ära vist? Ikka kaunis, palju on neid. Ma vaatasin, piilusin pisut selle imemasina sisse. Seal on. Mootor, mis veab seda toredat paberlinti perforeeritud paberlinti, mis siis kannab muusika jäljendit. Kliendiedasiviimiseks on jah ainult välja ja siis iga vändakaela peal on omaette lõõtsa näidet surnud punkti tekiks liikumises, siis on need pandud siis viis tükki see siis veab rulli alguses edasi ja ümber lülimise korral väike käigukast vahel siis kiirkäiguga tagasikerimist. Pealtnäha nagu pianiino ikka. Ainult et tavaliste pedaalide asemel on siin lõõtsapedaalid kaks tükki. Kõik sisse, ära sinna peita, need on vastavad igenditega ja tõusevad sinna sisse. Lukk tuleb ette ülevalt. Noodi kambrile tuleb ka siiber ette ja kui asjasse ei ole pühendatud, siis ei oska üldse arvata, et seal niisugune mehhanism peidus. Nojah, see pill on ju ka tavalise klaveri kasutavad ja loomulikult jälgisin, kui te nuia mängisite ei saa siin öelda. Kui te töötasite pilliga, töötasite pilliga või võitöörisite seda pilli või juhtisite pilli, siin on sõrmede jaoks klaviatuuri ees terve rida hoobasid survenupp. Ja neid on vist siia pilli ääre alla ka veel peidetud. Noodi peale on märgitud, millal tuleb tempot suurendada kiiremini, millal aeglasemalt, millal tugevamini, millal targemini. Ja siis on veel võimalused pool klaviatuurist passide pool anda nõrgema heliga selleks. Või vastupidi, seda siis on märgitud noodil märkusega soolo. Nojah, kuhu kanti see soolo just ta kujuneb, võib välja tulla. Ja siis on lisahoov, millega on võimalik klahvide liikumist takistada, kui automaadi pealt mängitakse, sest klahvi asemel või klahvi taga on väike lõõts, millega siis heli tekitatakse ja jõudu kokku hoida ja niimoodi siis ei ole vaja klahvi, liigutad alati. Aga kui tahad vaadata, millistele klahvidele peaks vajutama, siis on võimalik seda teha. Omaaegsete filmide kaadreid, kus kusagil kõrtsis või lokaalis mängib taoline automaatklaver isemängiv pill ja sellel siis need klahvid ilma mängijata liigub. Me oleme näinud filmis katkendid, kus on samasuguse pilliga mängitud. Nojah, need pikad paberiribad, mis seal rulli keritud ja mida te nüüd nii tabavalt ja toredasti Disteks nimetate? Need on ju õige mitukümmend meetrit pikad, on jah nagu tapeedirull, mõni on hästi paks, siin on olemas Straussi lugusi midagi kuus tükki ühe lindi peal. Hästi kõhukas, nisugune, tüse, tüse rull on ka peenemaid olemas. Mitmesugust oleneb loobikust, palju on avamänge. Ooperitele. Operetimuusikat on. Ja üks põnev võimalus on ju selle pilli kasutaja kätte antud kas või sellega, et siin on võimalus suvaliselt kiirust muuta, on võimalik mis tahes loost teha äärmiselt virtuoos Nabala. Noh, eani proovime kuulata üht võimalus, mingisugune on olemas muidugi. Nii hula Daumann, kui olete nüüd Meie mikrofoni jaoks terve kontserdi, sellel automaat klaveril maha mänginud mängimine seisneb siis lõõtsa tallamises ja ja nende tundmuse nuppude kasutamises, millega saab siis pedaali anda ja kiirust muuta, helitugevust valida. Kui te olete selle kontserdi meile maha mänginud, nagu praegu, väsitab ära jah? Füüsiline töö on kahtlemata kaunis niisugune tõsine. Nii et võib arvata, et et selle pilli peal mängimine on sama raske töö, kui ütleme, kontsertpianistina terve kontsert maha mängida. Nojah, muidugi siin on väike vahe on selles noh, rambipalavikus või niimoodi. Nojah, see pill teeb ju ise ära, siin suurt eksimist ei ole võimalik teha. Kõik on nagu omale kohale seatud, aga, aga muidugi, kui inimene mängib, seal, on see oht suur. Kuidas selliseid rulle omal ajal valmis Ta pealkirjade järele võib arvata, et on mängitud mingil spetsiaalsel riistal, sest seal on mängija nimi ja tema andmed on olemas. Nojah, siin on omaaegset kuulsat klaverikunstnikud nagu Josef Hoffmann ja Alfredo Räisenover Teresa Karenio ja siin on mitmeid teisi veel. Paistab, et inimesed on kuidagimoodi peale mänginud selle, aga see pidi olema vist väga keeruline aparaat. Nojah, küllap siis mingil klaveril oli klahvidega ühendatud mingi täiendav mehhanism, mis siis sellele algsele paberiribale täkkis sisse vastavad augud. Arvata võib ja noh siis muidugi paljundamise masin pidi olema veel omaette peale mängite arvatavasti üks kord ja siis pidi tehtama koopia. Mina proovisin kunagi ka teha ise nooti, tema jaoks saab teha küll. Aga, aga selleks on tarvis siis vastava abinõu teha niisugune laud, kus lind siis on täpselt peale seatud, siis on vastav joonlaud, kus on märgitud iga auk, iga nooditooni kõrgus, see vastab nooditooni kõrgusele ja siis lindi pealt mõõtes vastav pikkus, sellest saab siis selle noodikestvuse. Ja niimoodi on võimalik mehaaniliselt töötades, kui seda tööd teeb inimene, kes klaverit mängida ei oska, siis palju kiiremini õpita ära selle nooditegemise ja, ja see lugu tuleb kindlasti ilusam, kui tema nüüd püüaks seda mängima pidani tavalise klaverimängija kombel ja siis seda teha ajavõit oleks suur ja tulemus arvatavasti ka parem. Kas teil on pakkuda oma toodangust siis automaat, klaveri mängitamise, linn? No linti ei ole, sest nii palju mina ei hakanud vaeva nägema selle asjaga, mind huvitas küsimus, kas on võimalik teha ja siis mulle meeldis sel ajal väga, kui Jaak Joala laulis unustuste jõel, niisugune lugu on olemas. Ja selle noodi järgi ma siis tegin üsna mitu noodi vahet ja proovisin seda siis mängida ja noh, töö täpsus muidugi oleks võinud olla suurem ja niimoodi aga oli selgelt tunda, mis lugu on. Mõni koht oli kohe päris ilus. Ilu oli võib-olla paar akordi, oli nii, et tundis, mis lugu. Jaa, lõõtsad haavad, klapid, vedrud torud muuhulgas ka tavalise klaverikeeled ja ja haamrikesed, kuidas see värk üldse töötab? Mehhanismi tööpõhimõte seisneb vaakumi kasutamises aparaadi käitumises. Pedaalidega kahe lõõtsa abil pumbatakse vaakumsüsteemi. On veel olemas suur vaakumi kogumise lõõts ja sealt edasi juhitakse torustiku kaudu vaakum kogu pilli mehhanismidesse. Iga klahvi jaoks on üks lõõts vaakumiga imetakse lõõts kokku. Ja nüüd, kui noodilint läheb üle selle andur plaadi. See on see kitsas plaadikene, millel on tohutult palju kõrvutisi väikese augu. Ja augud on kõrvuti ja iga klahvi jaoks on üks auk on ühendatud vastavalt sedasama klahvi juures asuva väikse töö lõõtsaga. Ja nüüd, kui noodipaber katab kõik augud, siis kõik lõõtsad on ühtlaselt kokku imetud ja kui noodi sees satub auk vastavale avale, siis vaakum kaob ja lõõts annab haamrile löögi. Ja nii kaua hoitakse siis seda lõõtsa lahtises asendis, haamer on üleval, tähendab, klahv heliseb. Kuni auk kaetakse kinni, siis heli lõpeb, julgoigastada pedaale. Nojah, siin on ju need augud lühemad ja pikemad ja kui on kiired passaažid, siis on lausa Kui on, siis on punkt auk ja siis noh, niimoodi on, vaakumit antakse juurde, ülevalt saab siis õhku sisse, võib võrrelda nagu vussi ukse avamist, kus on ka vaakumsüsteem ja ei lase siis inimest valel ajal välja ja valel ajal. Ja siin ei lase valel ajal vale nooti. Odavam on, kui suur on teie automaat klaverimuusikarullide, kogu. Väga täpselt, ma ei oska öelda, aga kuskil 350. Jah, ja tegelikult ei olegi kõik lood mitte läbi mängitud muidugi osav mooton kannatada saanud ja oleks vaja neid liimida ja parandada, aga noh, niisugust aega eriti ei ole olnud ja siis ongi tervemaid on mängitud, võib-olla paremad lood ongi need katkised, kuna neid vist on kunagi rohkem tarvitada. Nojah, see on umbes sama saatus nagu vanade heliplaatidega Ki, et mida parem lugu või mida kuulsam esitaja, seda, seda kulunumana need meie päevadeni jõudnud on. Ja see on õige, sest noodid on põhiliselt karpides väga ilusad karbid on olnud kunagi ja siis noh, kui sai hakatud neid mängima, torkas silma, et need karbid, mis olid hästi kulunud kirjadega ja kulunud nurkadega seal olid märksa rõõmsamad ja lõbusamad lootuses. Nii et aeg on teinud nagu oma valik, aga kahjuks see valik on meie kahjuks töötanud. Paremad lood ära kulutanud. Noh, parem asi tarvitatakse ikka eeskätt ära. Kas teate Tallinnas veel teisi selliseid automaatklavereid? Üks umbes samasugune riist on teatri- ja muusikamuuseumis aga siis, kui mina seal käisin, siis nendel ei tööd olnud ja ma ei tea ka, kui palju nendel noote on, kas sind on olemas siis häälestajat, kes on siin käinud? On ka öelnud, et kuskil pool veel oleks. Aga enamikul on see automaatsüsteem maha võetud pealt ja lihtsustatud mängitakse tema kui tavalise klaveriga, isegi olevat harmooniumitel niisuguseid süsteemisid kunagi kasutatud. Aga selle kohta ma täpsemalt nagu ei tea ja et kuskil mujal veel korras oleks ja niisuguse noodikoguga. No ma arvan, et vist ei, ola. Teie pill on siis tõepoolest unikaalne nähtus, võiks ehk arvata küll, sest ennem mind tema kuulus Ernst iisile Tema oli ju Tallinna klaverivabriku rajaja ja väga staažikas klaverimeistrit. Ja ja sellepärast ma mõtlengi, et ei tea, kas on teist nisukest. Kuuno Dauman, te olete selle automaat klaveri päris pikka aega väldanud töö tagajärjel mängimiskõlbulikuks saanud. Mis ametmeeste üldse olete? No ma olen pidanud mitmesuguseid ameteid, aga põhiline huvi ja tegevus on kaldunud ikka mehaanika valdkonda. Ilmselt see pill leidis uue omanikuna õige mehe mehaaniku, kes oli võimeline toda imepärast peenikest süsteemi mida see must kast eneses peidab töökorda viima. No ma ei oska kiita, et see nii väga peenikene ja, ja see on niimoodi, et huvi korral on seda võimalik teha. Ta ei olnud nii lagunenud, et oleks pidanud nüüd täielikult taasta mõnus oli nagu remonditöö, mis kus oli juba näha, mis siis puudu ja mis katki ja selle järgi ei olnud eriti keeruline. Selle pilli sees näen aastaarvu 1905. Selle ajastu kohta on niisugune automaatika suur saavutus mu ennem kui tulid ju need salvestuse, moodsad masinad oli palju mitmesuguseid mängutoose ja mänguautomaatmängu orkestreid oli isegi olemas, kus peale mängumehhanismi veel kujud olid kõik tehtud, kus siis tantsiti ja puhuti ja mängiti, nii et sel ajal muud viisi tuntud mehaanilise muusika tegemiseks. Ja see siis oligi väljapääs olukorrast. Nojah, toosama 1905 see oli ju grammofoni tehnika, päris algusaeg ja selleaegne grammofonitehnika ei võimaldanud ju kuigivõrd kvaliteetselt isegi mitte talutava kvaliteediga salvestada, näiteks klaverisoolosid. Ja siin kahtlemata leiti taolises automaat klaverist, mis ikkagi toodab päris ehtsat korraliku klaveri. Heli. Leitigi väljapääs. Muidugi see helitugevus, muusika tugevus, mis sealt tuleb, see võimaldas kindlasti kasutada teda meelelahutuskohtades väga edukalt. Grammofon ilma võimendused Daily on nõrga suure ruumi jaoks jagus veel rõõmsas meeleolus, palju rahvast on, ikka, jääb nõrgaks, aga sellest helist piisab küllalt suure ruumi ja suure rahva jaoks, et kõik kuuleksid saaksid salgas tantsida või rõõmu tunda, sest. Noh, jah, muidugi, kui nüüd neid lugusid kuulata, mida nende perforeeritud paberirullide pealt too klaver Meile tänase õhtu jooksul esitanud on jääb muidugi mulje, et tegemist on ikkagi üsna masinlikku muusikaga. Iluse erilisi nüansse siin ei, ei ole ja loomulikult ei saagi olla. Ei saagi olla ja paistab, et see inimene, kes need noodid omal ajal on tellinud, on huvitunud just tõsisemas muusikast, sellepärast doose polnud ka niisuguse näoga. Aga arvata võib, et siin on olnud ka rõõmsamaid ja lustakamaid lugusid.