On hetki, mis aastate päevade ja sündmuste püsimatus voolus ikka värskeina meeles püsivad. See oli üle-eelmise suure üldlaulupeosaginas. Koorid olid kaks päeva laulnud laululava kõrge Kaarel kõlased viimased marsid. Ja kuigi jalg pööras juba koduteele, ei olnud veel õiget tahtmist nagu minna. Lavatagusel murul sait, lauljad ja rahvas kokku võeti ringi, lauldi lahkumislaulu. See on mari kull, teadis keegi öelda hallipäise väikese vilka naise kohta, kes siin viimast laulu sädet hõõguva hoidis. Koorijuht tõrvast. Et aga ajalooõpetaja oli, kuulsin alles nüüd, mil sõitsin koos endiste õpilastega tema 70.-le sünnipäevale. Tegelikult see oli meie esimene kohtumine, sest tookord laulupeol ei olnud ainsatki sõna vahetanud. Ja korraga mõistsin, et mittehetked ei ole, et mõnikord ei unune. Hoopiski inimesed on need, keda ei unustata. See on meil tühiselt nei ühelt suurelt kambalt ja see käib selle korviga kokku ja see on üks niisugune väikene kaart välgaim juurde. Kas on mõned tuntud ja tundmatud nimed, aga ma usun, et sa tunned neid. Pidin lugema, ähvardan nüüd lähme edasi ja meie lapsed teise tuppa, sorry, ühistu õpetaja on harjunud seisva klassi ees nii. Mina olen klassides istunud, et tundi sisse kirjutada, hindeid sisse panna ja ülejäänud aja seisnud. Isegi väga, siis on sul plats käes, siis mis siin on? Siin on nende nimed, kes, kes mul käes oli. Seal on mitmesugust rahvast, mõni nimi tuleb tuttav Tralla, millal olid Tiit Tralla tõi, klassis? Pole kunagi minu klassis ei olnudki, isegi mitte. Aga tema oli säärane poiss, kes liikluskultuuri vaes, aga ma panin kääriks, poiss istub seal alati kuskil laua taga, keegi solisse tundi tulemata jää. Mul ei võõrast temaga vestelda. Mis, miks te siis kohal olite ja mind huvitab mu skeemides ja nii edasi ja Rakveres, Rakveres jätka poistele laulma ja laulsin esimene laulmise, temaga laulsime, laula, laula, Väike-Karjus, aga kõige tähtsam on see, siis tuli see niisuguse muusikaringi lugu, läks, olime küsinud toidus siit pärit selgubki, Tiit Tralla on kolmas põlvkond muusik, tema isa oli orkestri juht oli, eks ole. Ükski nendest ei ole julgenud muusika teele asuda lõbusaid nii kaugele viia, et need biitra vanemad olid nõus, et poiss läks siis. Mari kull, nii nagu me teda tol ajal nimetasime pulli mari, tema oli niisugune omamoodi Rakvere muusika hing. Ta tegutses sel ajal kultuurimaja juures. Ja tal oli seal nõndanimetatud solistide grupp. Vot ma ei teagi, mismoodi see esimene kokkupuutumine oli, kas ta kuulis mind kusagil võida, võin, ma läheksin ise tema juurde, aga igatahes esimesed ülesastumised olid, olid mari kulli. Kui nii võib öelda juhendamisel ja õhutamisel. Ja see esimene esinemine oli, oli Rakvere kultuurimajas. Ja muidugi mari kull saatis ennem seda laul oli muidugi ka tema juhendamisel ära õpitud, see oli meri, karjus Pole väga see laul meeldis ja kuidagi on jäänud see esinemine ka väga meelde, mispärast sellepärast et see oli niisugune segakava kultuurimajas klaverit ei viitsitud liigutada edasi-tagasi, enne seda oli tantsunumber ja mina oma värisevate jalgadega pidin siis seisma lava ees ja vari küll vägis lava taga, mis tavaliselt muidugi isegi kogenud solistide puhul ei, ei ole mitte kõige parem variant, aga tundub, et vist vist läks korda, sellepärast et me tegime, tegime tööd tükk aega, tähendab see aeg kõikuma, Rakveres oli 10. 11. klassis 10. klass XI-K. Ja mis ma nüüd ütleksin, ta kuidagi püüdis sinna laulu sisusse minna, et mitte niisama laulaks laulu maha, aga et kuidagi ikka oleks noh, nii kui me praegu ütleme, mõtestatud laul tol ajal seda muidugi niisuguse sõnaga võib-olla ei öelnud, aga ta oskas seda lihtsate sõnadega nii selgeks teha, et ta lõppkokkuvõttes tuli nii välja nagu praegu ütlesin. Oo, see oli see poiss, kes tuli võimelisest tunnist. Matemaatika tundi jättis kingapaelad kinnisidumata. Ja matemaatikaõpetaja Elsa käsked nägi seda ja muidugi kutsuda tundi välja, aprillis kinkis, läks küll möödaminnes. Nüüd aga tema oli ajaloos ka väga huvitatud, eks ole. Ja praegu on tema, tema on praegu seal rüüs. Ta on ülikooli õppejõud, teaduste kandidaat. Eile olin just Felixi koos, ütles, et sina olid teda ajaloolase teele suunanud. Aga et üks mees ka aja loolaseks on saanud, mari kaudu oli läinud aasta jaanuaris oli Valgas 13 kokkutulek. Ja siis, kui kogu kogu lugu lõppes seltsist, tuli tädi mari juurde. Rääkis kõik sel loomise juurde kuulus. Ja siis muidugi rahvas hämmastus. Kas tõesti teie? Muidugi keegi ei saanud aru, et, et üks ekskoorijuht ja muusika nüüd ühte ajaloolased on kuidagi näe külje mõjutanud. Kes siin veel? Kalju krelle viimati kuuleme temast Soomes. Jah, aga missugune poiss tol ajal oli? Temal esinegi poissi. Kolhoos pidas ning pidu ja me käisime siis seda ei oska oma tegevusse, SKT tegime kõige viimasel ajal, me oleme Kaljo grilli vahendusel kuulnud Soome uudiseid, aga minul oli suureks elamuseks esimest korda kuulda, kui see kaljukellal oli kusagil Moskvas, oli ta vahepeal seal kuskil jahutus veel mõnda aega ja mõnda aega ja tagasi tulles raadio teel kaljudel räägib marksismi strini, issi räägib seal dialektid ja kuule tuttavad sõnad olid täpse sõnad, mis kuidagi mari nendel ta ütles. Mari kulli portrees tuleks tugevalt alla kriipsutada tema oskust aidata keerulises pärastsõjaaegses olukorras oma õpilastel leida tee marksistliku maailmavaate juurde. Ja ka siin oskas ta mõjutada nii mõistust kui emotsioone. Sina oled see alumine nimi, kas loeme selle väljusin antud? Kuslap kooslus siia. Mul on hea meel. Demanima nähe, hääl meeldiva laulu kuulda ja, ja veel suurem heameel on kuulda, et tema lausub kunagi isas oma sõnavõttudes kuskilt et tädi mari olla olla ka natuke aidanud, millal ja missugusena tüüduda, mäletate, mina teen ikka leeri. 57, tulime tõrva teisel, eks ole. Ja siis oli eelmine näitus seal põllumajandusega. Õhtu jääb, kas Wern üks sildoja, endine õpilane Väivil Mari külm Põlvas tuleb saada tuli, palus mind oma endist õpetajat läksi seal ise, kohtumine oli meil Voldemar Kuslap, iga eelnes maakutsekooli juures korrald. Näitusel saatsin Sevastoopoli valssi. Ema pidi võtma siis juba siis seal. Oletame, free esisutav reed oli kurjast. Tädi Marie oli siis väga lihtne asemel saab aru, see on siin väga lihtne transponeeris alla, tegin seda nii kausile kaua, Kuslap laulis tõrva kultuurimajas. Umbes aasta aastaringis aasta ringis, siis oleks Tartus õppiva õpilase õpi on niiviisi, et poiss kõhkleks kakassonist marjudes, poiss, sa pead sinna minema, traagiline ja kus nad kõik eksamid ära ja seal siis sai, siis läks edasi. Pärast konservatoorium. Mari kull koos kadunud rahvakunstnik Juhan Simmiga olid need, kellega kokku puutumine ja kelle soovitusel valisin praeguse elukutse ja ühesõnaga nemad panid määravaks minu edaspidise saatuse ja minu edaspidise elukutse valikul. Erilise tänutundega, meenutan seda väliselt habrast naisterahvast põhjamaalasele mitteomase erakordse temperamendi ja vitaalsusega. Võib-olla veidi, kuidas öelda, vulgaarne oleks seda võrrelda tohutu elektrilaenguga, mis tormiliselt elab ja haarab kaasa ka kõige toimemaid inimesi. Ja see erakordne vitaalsus on tal säilinud tänaseni, see on lausa imetlemis väärt. Ma mäletan, see oli vist 57. aastal, ma töötasin tõrva linna kultuurimajas kui sain teada, et mari kull, kes on, oli ise põline tõrva elanik, vahepeal ta töötas mujal pensionile siirdudes tuli tõrva linna tagasi ja siis meid tutvustati. Siis ma nägin esmakordselt seda, ma ütleksin, maagilist naist, habras ulja, niisuguguse poisisoenguga, kes nii tähelepanelikult ja väga osavõtlikult suhtus kaasvestleja jutusse. Aga see inimene muutus hoopis sootuks teiseks, kui tema läks klaveri taga, Jan hakkas musitseerima, siis ma võrdlesin teda nagu mingi tormi eelina ja üleüldse muusikas muutus see väliselt näiliselt rahulik inimene hoopis hoopis teiseks, teiseks inimeseks. Hirmsasti meeles seal tund aega, ajalugu on säärane. Avar Aini millegipärast tädi Maristel räägitakse muusikust aga kõige mul väga kahju mõnikord temast kui ajaloos segased ajad, rohilisel lipud olid ja tantsinud ja Eenpalu täitis ära ning põlluvuste lõpuni läbi käinud, manitses tervas punane. Mind siis paigutati ringi. Jõhvi kukkusid, eks ole, kolmekümnendatel aastatel või millal? 38, kaheksa ja nendel kurjade aastatega. Nii esinaerdunud tal vanem klassi poiss oli mõistagi uut õpetajat, tahetakse Haasida proovida järele proovida, proovida, jahustun, villem, restoran, käed püsti. Kes on praegu Inglismaal see ja see ja see, mis minister. Muidugi. Aga ma vastan sellele, mille prossel niiviisi, et eile õhtu raadio teatas, et on valitsuse mudas olnud. Ma julgesin talle vastata, mina ei tea praegu. Nii passi rahulik, sule Läksin mõningaid tunde mööda. Ja siis muidugi ma juba teadsin, kes on praegu siin selle Villem Grossi poole. Villem Grossi olite kunagi huvitatud, kes on see mees, mis on välisminister minister tooli läksin tahvli juurde, tahvli poiss punastas. Nendele nudi nauding, see, et mina julgesin vastata momendil, ma ei tea, sa oled hiljem prossi, sõid rokini. Seal muusik. Miks mina ei mäleta, ma õppisin temal ajalugu ja laulmist Jõhvi keskkoolis kolm aastat parema meelega ma isegi praegu siin mängis viiulil mõne palakese, kui viiul oleks käepärast ja tuletaks meelde, aga siis. Mul tuleb praegu meelde üks väike episood, kus mari pull õppedes meile omaloodud sõnadele sihukese tervitus, laulukese nooruslik tervitus, kõlagu laulus. Jõudu ja õnne soovime sul. Ja see oli väga kena nelja säärane tervituslaul, mis oli mõeldud suisa õpetaja tervitamiseks. Noh, ja selle sama lauluga ühel hommikul õpilane kange kõike välja nuhkima. Tervitasime ka selle väikse laulukese loojat ennast ja episoodiline nagu pisikene, aga ta on väga hästi nagu meeles üssele südamlikkuse poolest üldse mari kuliga olid meil eriti head ja südamlikud vahekorrad. Noh, aga ei ole ikka veel kõike jõudnud lugeda selle õnnitluskaardi pealt. Sarapik baas, miks see sara pikalt ei peaks rääkima ja vanas oli olümpiaadid, oli nord, piraadid, Kema jäi haigeks ja ta oli lõpmata tänulik hääl temal ülevaatuse ajaks oli, tema kihvimised oli, ta oli seotud ja juuksed maast. Ja tema tuli laulma. Siin lõppa, vaata kui ilus puhtalt elast. Tüdrukud olid seal lava taga niiet pandud uisud kätte, niisama eelne sarapik, praegune baas pani mu Ansulale selle muusikaringi juht ja kas te usute ka Rakveres tegime, kujutage ette, üks tüdruk. Õppinud keskastme õpilane, laulab Marta Maarjat, saadab tarnet ja saadab viiul ja klaver ja vahepeal käisid keegi siin, ütles Valga selles koolis on ajakirjanik, kes oli küsimas, mis minu kõige suuremas elamises on olnud. Mõistate mind praegu? Seal ratturi päevad? Väga hästi mäletan minu elusande kaalika küllaltki tähtis koht. Sellepärast et tegelikult ma õppisin pedagoogid, aga mari kulli poolt äratatud huvi laulu vastu viis mind laulu õppima ja peale seda jätsin ma pedagoogi ameti maha. Ja nüüd juba 19 aastat teenin oma leivalauluga ja ei ole seda sugugi kahetsenud veel tänapäevani. Magda Magdo, hiline neeger. Kus otsast hakkame, et mina tean, tema ema ja vanaema ja sugulased? Ma ei tea, mitu põlvkonda tagasi pandi ringi otsa laulma, laulis seal nii kaugele, et tema isa ja ema olid nõus tüdrukusse atlasena. Tartu. Anti ülesanded. Eriti hea meel. Minu muusika, minu kui muusikutee jäi pulli. Mina panin viiulikasti minusse ja ajaloo õpetaja, kuigi pärast võisi muusik välja. Aga ometi meie Nonii ste sugulasperekonnast ometi on üks muusiks saanud. Ja seal mak, on mul hea meel, et tema oli kunagi konservatooriumi Türgis välja ja mina olen sellele rumalale ja ajal sündinud. Kõik see kõik, mis süda, süda, kutsumus oligi tulimata, et elavdada Emajõe elatuda, mis tähendab, mis tähendas tol ajal kodanikuajal muudkui tee naisele mängid, tata siinsel ära, kul polümeer lokaali, mängi ise. See on üks kroon, teine kroon, mängin seda pala veel. See sobi ei lähe vangi, riiuli kassi, minust seal õpetaja. Ja seetõttu 40-l, eks Mac leidus meie perekonnast. Vot härrased, mehi nagu sarapik ja ta on sõbrad ja ja siiski muusikutega, kas õpetaja võrdub kõiki oma õpilasi? Kõiki mitte. Kui nad kuidagi meelde tulevad, tuleb keegi võõras sulle kuidagi silmadest tunned ära naeratust, tunned ära, neid juhtumeid on olnud. Tulevad juurde, siia tere, tere. Tere. Ei tunne. Vaatad, vaatad klõpsa Magda, jah, tunnen ära. Hari jah, tunnen, härra Jüri, tunnen ära kõiki tunne, aga tunnen kõiki neid ära, kes kes on olnud aktiivsed näiteks, kas Ants sõpra sigi muusikaringi ja ja kes oli sära, ei julge poiss, kes julges ütelda õige sõna õigel ajal igas tunnis igal ajal. Kaaklasi. Pedagoogitöö on selline, kus õiget resultaati näeb alles aastate või aastakümnete möödumisel. See on nagu metsa kasvatamine, kus noorte võrsete õige valik ja paigutus ning neile arenguks soodsate tingimuste loomine kannab oma vilja alles siis, kui puud on täiskasvanud. Kui palju erinevaid isiksusi on kujundanud meie õpetajad ning millist austust ja lugupidamist nad selle ka ära teeninud. Üheks selliseks suureks kasvatajaks on kindlasti olnud Mari Kull. Ta oskas meid panna tööle, suunates kõiki välja arendama neid algeid, mis koolipõlves olid ehk vaevalt märgatavad. Ta oskas meid panna loogiliselt mõtlema ning oma mõtteid selgelt väljendama. Kõige tähtsamaks pean ma aga seda emotsionaalset silda, mida mari kull suutis luua muusika tunnetamisel ja musitseerimisel. Seetõttu enamusel tema õpilastest, sõltumata nende hilisemast tegevusalast on kujunenud suhtumine muusikasse. Kui ülevasse, vaimselt rikastav, asse nähtusesse. Minu põhisihiks oli see, et poiss või tüdruk lases mõtliks ja suri, näen, eel oli see, kui ta käe üles tõstis, küsis, aga, miks see nii on. Kas see mitte teisiti ole. Ja sellest oli mul ülimalt hea meel. Mis see tähendas, see tähendas seda, et ma olin siiski kuidagi väikse tõuke andnud kuidagi, et võis mõtlema hakkas. Räägitakse, et õppetöö on väga raske, närv on, seni. Ei ole. Platsiks kõigile, ütlen seda.