Pärast enam kui kaks kuud väldanud suvevaheaega kutsume teid taas kuulama järjekordset postisaadet selle aasta järjekorras viiendat. Lindistame seda esimesel augustil, nagu enamasti ikka riigiettevõtte Eesti Post peakorteris Tallinnas Narva maantee üksik saate teises pooles on meil varutud aega. Postiuudiste jaoks toob teieni nagu ikka Eesti Posti pressiesindaja, riigiettevõtte infolehe postisarv toimetaja Ivo Mägar. Aga saate põhiteema on rahvusvaheliste kirjade liikumine ja selle liikumise kontroll ning sellest kõneleb riigiettevõtte Eesti Post välisposti osakonna juhataja liilia alustuseks tuleb vist öelda seda, et elu on kujunenud ju nii, et ellujäämiseks on postpidanud enda kanda võtma väga suure hulga väga erinevaid töid. Aga ometi tuleb vist ikka endiselt kinnitada, et teie esimene ja kõige tähtsam funktsioon on postisaadetiste ja eelkõige just kirjad edasitoimetamine. Ja ka ülemaailmne postiliit ja riikide postiadministratsiooni osutavad järjest suuremat tähelepanu rahvusvahelise postitalituse kvaliteedi tõstmisele. Seepärast organiseeritakse riikidevahelisi rahvusvahelise posti kulgemise kvaliteedikontrolle. Selliseid kontrolle teostatakse testkaartide ja testkirjade abil. Regulaarselt korraldab selliseid teste ülemaailmne postid ja poiste euroop, see on Euroopa postiadministratsiooni ühendus. Eesti Post võtab osa sellistest testkontrollidest alates 1993.-st aastast selleks et määratleda oma teenindustaset võrreldes seda teiste riikidega ja välja töötada posti kulgemise kvaliteedistandardeid. Postiliidu poolt korraldatakse kahte liiki teste. 11, mida ülemaailmne postiliit korraldab neli korda aastas kord kvartalis. Siin jälgitakse lihtpostiga Radiste liikumist tembeldamisest lähteriigis kuni väljastamiseni adressaadile. Kontroll teostatakse testkaardi abil, mis kinnitatakse saadetise külge. Teine test nõndanimetatud entu end ehk eestipäraselt uksest ukseni kontrollidest korraldatakse 12 eraosavõtja poolt Ülemaa testkirjade postitamise teelt teise riigi eraosavõtjatele. Sellist testi korraldab postiliit üks kord aastas oktoobris. Eelmisel aastal osalesime kõigis Postiliidu, viies testis käes igal aastal osalesime Maidestis ja kavas on osa võtta veel mõlemast oktoobri kontroll testist Postiliidu poolt on soovitatud igal liikmesriigil osaleda sellistes kontroll testides vähemalt kaks korda aastas ning ühe testiga kontrollida posti kulgemist kahest kuni viiest riigist. Tuleva aasta mais kontrollisime Venemaalt Tšehhist Eestisse lennupostiga saabuvaid kirju ning Valgevenest maapostiga saabunud kirju. Tehti nägi ette kontrolli teostamist kahe nädala jooksul ühest riigist vähemalt 50-le sisenevale saadetisele. Tulemuste põhjal saime keskmise kulgemise näitajad. Nii jõudsid Venemaal postitatud aviokirjad eesti saajani keskmiselt 7,73 päevaga. Siis tuli Venemaasisene kulgemine 5,86 päeva ja Eesti-sisene 1,16 päeva. Tšehhist jõudsid lennuposti kirjad saajani keskmiselt 5,09 päevaga. Sellest 2,74 tšehhi sisene kulgemine ja 1,1 päeva Eesti-sisene. Valgevenest maapostiga edastatud kirjad olid toimetatud saajani keskmiselt 5,91 päeva möödumisel sellest lähteriigis postitamisest kuni postikoti kinnitamiseni kulus keskmiselt 2,8 päeva. Eesti-sisene kulgemine oli 1,1 päeva. Teletesti põhjal kujunes eestisiseseks keskmiseks kulgemiseks 1,2 päeva. Aasta märtsis osales Eesti Post post Europe poolt korraldatud lennupostikirjade nõndanimetatud end to end, see tähendab uksest ukseni kvaliteedi testis. Post Europ korraldab selliseid teste kolm korda aastas. Eesti on osalenud alates 1995.-st aastast üks kord aastas märtsikuus. Märtsi testis osales sel aastal 23 Euroopa riiki. Dist kirjade vahetamisest võttis osa igast riigist 24 eraosavõtjat maa erinevatest piirkondadest samuti postivahetus, ettevõtted, kes postitasid kirju samuti eraosavõtjate aadressidel. Kõik testis osalejad pidid kahe nädala jooksul välja arvatud pühap päevadel postitama igasse riiki 24 kirja. Nii läks teist perioodi jooksul 24-lt eraosavõtjalt ühte riiki kokku 570 16 kirja. Postivahetused Ta võtet saatsid samal perioodil 120 kirja. Meie testisime kirjade kulgemist Eestist, Inglismaale, Hollandisse ja Rootsi. Lennuposti kiri jõudis nende riikide saajateni eraosavõtjate poolt postitatuna keskmiselt 3,5 päevaga ja Tallinna postitöötlemiskeskuses kahe koma neljapäev aga sellest Inglismaale kulges kiri saatjalt saajani keskmiselt 4,1 päeva ja postitöötlemiskeskusest kolm päeva. Hollandisse vastavalt 3,9 ja kolm päeva. Eestist Rootsi jõudsid kirjad eraosavõtjatelt 20 kuuepäev aga ning postitöötlemiskeskusest 1,3 päevaga. Eesti ja Rootsi postiadministratsiooni vahel oli 1996. aasta juulis Allo kirjutatud lennupostikirjade kvaliteedi memorandum, mille kohaselt on kehtestatud kvaliteedinõudeks kirjade jõudmine Eestist Rootsi postitamisele järgneva kolme päeva jooksul. Seetõttu on meil hea meel saadud tulemusest. See on keskmine kulgemine eesti saajalt Rootsi saajani 2,6 päeva. Eestisisene kulgemine. Selle testi põhjal oli väljuvate reageerijatel 1,1 päeva Leenu postikirjade kulgemist. Eestisse kontrollisid välisriiki Soome, Prantsusmaa, Inglismaa, Hollandi, Rootsi. Keskmiselt jõudsid nende riikide eraosavõtjate kirjad Eesti saajateni 3,8 päevaga ja postivahetusasutustest saadetud 2,9 päevaga. Täpsemalt, kui vaadata riikide kaudu jõudsid Soomes eraosavõtjate poolt postitatud kirjad saajateni 2,6 päevaga. Prantsusmaalt tulnud kirjad kulgesid keskmiselt saajalt saajani 3,8 päeva ja vahetus ettevõttest postitatud 2,8 päeva. Inglismaa puhul olid need arvud vastavalt 5,7 päeva ja 4,8 päeva. Hollandis tera osavõtjatelt keskmiselt 4,6 ja postivahetus ettevõttest 1,9 päeva. Rootsist Eestisse kulgesid kirjad saatjalt saajani keskmiselt 2,3 päeva ja vahetus ettevõttest saajani 1,4 päeva. Paar sellist väikest rahulolu avaldust käis proual hiljandaali jutust juba läbi, aga ma küsin siiski ka kokkuvõtteks jääte nende tulemustega rahule. Mõlema testi tulemusega võib üldiselt rahule jääda. Nagu tulemustest näha, kulgevad kõige kiiremini lennuposti kirjad Eestist Rootsi ja Eesti-Soome vahel. Ka Venemaa kulgemine on 1996. aasta Maidestiga võrreldes lühenenud. Kui eelmisel aastal kulgesid lennuposti kirjad Eestisse keskmiselt 9,75 päeva siis käesoleval aastal 7,73 päeva. Ja ilmselt tasub ikka veelkord rõhutada üle seda, et kui kirjaga on kiire, siis kiri tuleb saata rännukastiga. Kahtlemata siin võiks näiteks tuua kirjade kulgemise Soome. Kui lennupostisaadetisi töödeldakse edastatakse eelisjärjekorras ja iga päev ning need kulgevad Soome saajani kaks kuni kolm päeva. Postikirjad töödeldakse teises järjekorras, samuti edastada neid iga päev ning kulgemine on siin teinekord üheksa kuni 10 päeva. Läheme nüüd edasi siis Eesti Postiuudistega ja nagu alati meie saates on neid vahendamas riigiettevõtte Eesti Post pressiesindaja infolehe postisarv toimetaja Ivo Mägar. Ja alustuseks muidugi siis võib-olla eestipostid praegu kõige olulisem uudis ei olnud siis sellest, et 22. juulil võeti valitsuse istungil vastu otsus Eesti Posti reorganiseerimisega riigiettevõttest aktsiaseltsiks ja sel puhul on Eesti Posti peadirektor Tarmo-Jaan Tõeleid valmistanud kommentaariga, milles Ivo Mägar ette kannab. Nüüd on Eesti postistaatus, mis ennem de facto oli, turumajanduses on nüüd ka nõnda öelda de jure turumajanduslik ettevõte. Rääkides lähemast tulevikust, siis sisemine ümberkorraldus peab jätkuma nii ettevõtete kui ka jaoskondade tasandil. Samal ajal peavad esiplaanile jääma Lindi huvid, klientide parem ja kvaliteetsem teenindamine ühest küljest ning teisest küljest maksimaalne kuludega puhaid ja postitöö efektiivsus. Turumajanduse reegel on lihtne teha konkurentsis paremini ja odavamalt. Me peame seda reeglit jälgima selleks, et püsida turul et hoida turul saavutatut oma käes ka jätkuvalt ning võimalusega ka seda osa laiendada. Käesoleval aastal on postitalituse tegevuse kohta vastu võetud õigu mitu suurt ja olulist otsust, mis puudutavad kirja- ja paki posti käekäiku mis käsitlevad jaoskonna juhataja stajate rolli kasvu. Jääb vaid soovida, et võrdlemisi kiiresti need ülesanded, mis käesolevate käskkirjade dokumentidega on püstitatud, realiseeritakse, mis siis omakorda annab võimaluse tugevdada oma positsioone turul ühest küljest ja teisest küljest, suurendada postitöötajate palkasid ning tugevdada Posti materiaalset baasi, parandada sellega ühtlasi postitöötajate personali töötingimusi. Meie kevadises saates oli juttu ka sellest, et Eesti postil on nüüd koostöölepingud ka juba pankadega, jutt oli siis ühispangast ja nüüd on selles suhtes jälle täiendav uudis. 16. juunil sõlmiti koostööleping Eesti Posti ja Eesti panga vahel eesmärgiks pangandusalaste teenuste osutamine postkontorite ja sidejaoskondade kaudu. Kokkulepe hakkas kehtima 28.-st juulist, kusjuures katseliselt hakkasid uudset teenust osutama kolme maakonna Lääne-Virumaa, Järvamaa ja Jõhvi postkontorid. Neist kahes esimeses kummaski veel viis sidejaoskonda, jõhvis aga vastavalt neli, seega nimetatud maakondades kokku 17 postiasutust osutavat klientuuri jalavaeva kergendamiseks pangalt teenuseid lisaks ühispangale nüüdsest ka Maapangateenuste paketti. Konkreetselt kuulub nimetatud teenuste loetelusse arvelduskontode avamine, pangakaartide lepingute sõlmimine, sularaha sisse- ja väljamaksed ning ka sularahata arveldused. Pank paigaldas postiasutustesse postterminalid, mille kaudu saab klient võtta oma arvelt sularahakatse õnnestumisel laiendatakse panga- ja posti ühisteenust ikkagi üle Eesti. Lisame veel, et teenuste tariifid on samad, mis kehtivad ka koostöös ühispangaga. Maapangaga sõlmiti juulis kalisa leppe, mille kohaselt pank lubas premeerida kindla kohaselt postitöötajaid, kes on osanud kõige aktiivsemalt ja tulemuslikumalt osutada nimetatud pangateenuseid. Preemia kujutab endast nii rahalisi makseid kui ka turismireise aasta lõpul järgnenu. Mis puudutab, laienevad koostajad Lätiga Augustikuust alustas Eesti Post Luna saadetiste vahetust Eesti ja Läti vahel mõlemas suunas. Vastavate saadetiste vormistamist teevad kõik postikontorid ja sidejaoskonnad, kusjuures Eestist saadetavate postipakkide ja väärtkirjade väärtus ei tohi ületada kümmet tuhandet krooni. Ühtlasi tuletame klientuurile meelde, et senini eksisteeris lunasaadetiste vahetus Eestis Taani ja Soome ning tagasi seega on Läti nüüd kolmas ja kellega meid seob taoline rahvusvaheline postiteenus. Uudisena käsitleme jälle ühte sellist teemat, millest ennegi postisaates on juttu olnud. See on siis Eesti Posti jaoks erakordselt oluline Tallinna postitöötlemiskeskuse uue hoone ehitamine, kui kaugel sellega asjad need on? Tallinna postitöötlemise keskuse projekteerimise konkursile laekus 15 pakkumist ja selle võitis aktsiaselts nord. Projekt projekteerimislepingule kirjutati kahepoolselt, et alla 14. veebruaril sellel aastal. Käesolevaks momendiks on projekt koostatud ehitustööde pakkumise staadiumis, mis tähendab seda, et oleme kätte saanud 14 paksu kausta tööjooniseid. Käes on ka ehitusluba. Tulevane hoone koosneb kahest blokeeritud mahust. Kogu maja võimsusega kavandatakse sorteeritavate kirjade hulgaks 500000 kirja ööpäevas ning sorteeritavate postipakkide hulk peab seal olema 50000 pakki ööpäevas. Nagu dokumentide üleandmisel projekteerijate poolt kinnitati, on selle ehituse kubatuur võrreldav Tallinnas asuva hotelli olümpia omaga. Paigas avati Kuressaare postkontoris norra posti tutvustav näitus Ivo Mägar, millega on see näitus saadud? Juubelinäitus korraldati Kuressaares seetõttu, et seal on sündinud Norra postialusepanija Hannibal seest, et mõnda aega peeti Hannibal seest taanlaseks, ent uurimise tulemusel selgus, et sellest, et on siiski sündinud Saaremaal ja temas voolas eesti verd. Oletatavasti oli ta isa, päritolult eestlane. Kuressaares sündinud Taani kuninga asehalduri poeg sai 1642. aastal Taani Norra kuninga Christian neljanda väimeheks. Äi andis seeeszteedile ülesandeks rajada Norra postiteenistus, mida toodavad 647. aastal. Tegigi. Praeguseks on Norra postist kujunenud Norra kuningriigi üks tähtsamaid tööandjaid, andes raha teenimise võimaluse umbes 30-le 1000-le inimesele. Neli aastat tagasi algas koostöö Eesti Posti ja Norra posti vahel. Eesti mina olen selles vallas ainuke koostööpartner. Üheks projektiks Põhjamaade vahel on markide vastastikune müümine filatelistidele. Projekti esimese etapina müüakse Eesti marke Norras. Tulevikus võib ka Eesti postkontoritest Norra marte osta. Näitus, mis on juba ligi kuu aega Kuressaares lahti olnud, viiakse hiljem ka Pärnu Tartusse ning teistessegi Eestimaa linnadesse. Tulemas on postimüügisünnipäev Eestis. Selle aasta sügisel saab Eesti postil viis aastat päevast, mil alustati uue kommertsteenuse postimüügiga. Kuna tol ajal oli meil postimi kui kaupade realiseerimise üks mõeldav viis, suures osas samas tundmata nii postitalituses kui ka vabariigi elanikkonna hulgas tervikuna, siis tegi nõnda öelda otsad lahti Soomes selles valdkonnas edukalt toimiv postimüügifirma huvi hool. Katseliselt alustati 26. oktoobril 1992 tootekataloogide jagamist ainult Tallinnas. Mõne kuu möödudes pidi otsustama pekaks haarata postimüügiäris kaasa kogu vabariigi postiasutused. 1900 93. aastal alustasid posti müügil alast koostööd Eesti postiga juba mitmed teisedki firmad nagu Ifi, foto, Kodu-Anttila ja nii edasi. Viis aastat tagasi Eesti turul julgelt alustanud hobihool on 993. aasta kahe miljoni Soome marga Se käibe kasvatanud tänaseks 50 kordseks. Aastas toimetab Eesti Post hobi hooli tellijaile kätte ligemale 300000 tellitud kaubasaadetist. Tänaseks on nii hobihool kui teisedki suuremad postimüügifirmad loonud Eestisse oma harukontorid, kus toimib heatasemeline klientide teenindus. Tähistamaks omapoolselt postimüügitegevuse viiendat aastapäeva, on hobihool augustikuu algul tegemas oma järjekordset tootekataloogi SUUR postitust uuest kauba pakkumisest ja sealjuures võimalusest sooritada oste. Lisaks tava olen ka posti teel saavad seega teada kõik pered Eestis. Tänaseks on Eesti postil postimüügilepingud ligemale paarikümne erineva firmaga ning huvi koostöö vastu meiega. Selles valdkonnas on jätkuv. Meie tänane järgmine uudis on sellisel teemal, millest Postisaadetes on enne juttu olnud, nimelt sellest, et arvutid tungivad ka Eesti postiasutustesse järjest rohkem peale. Suve lõpul ja sügise algul ilmuvad postitalituse suuremate sidejaoskondade kassadesse arvutiga varustatud töökohad. Vanade Elektrumi plaanilised kassaaparaadid on oma aja nii füüsiliselt kui ka moraalselt ära elanud. Kassade koht võimaldab teostada postioperatsioone maksete vastuvõtuväljamakseid, kaupade ja teenuste müüki. Kõike seda, mis praegugi kassas toimub. Lotavad süsteemis seda toimingut seotud laotoimingutega ning süsteem võimaldab erinevat arvestust ja aruandlust. Käiku antakse sidejaoskonna kassasüsteem etappide kaupa ja postirahvas alustab sellega suve lõpul. Selline sai tänane posti saada, kõnelesid riigiettevõtte Eesti Post välisposti osakonna juhataja Lilian Taal ja Eesti Posti pressiesindaja Ivo Mägar. Saate koostas Toomas Irjaada.