Tervist, mina olen Urmas Vadi. Mõned aastad tagasi leiti saue mõisa katuse vahelt ühed armastuskirjad ja need kuuluvad saue mõisnikule. Wilhem on Strälburnile, nendest kirjadest hakkamegi Räkkima Evelin Bobel Puusepaga. Head kuulamist. Tervist, Evelin Powel Puusepp. Tere. Seekordne saade on selles suhtes huvitav, et need kirjad, millest me kohe rääkima hakkame, on kaetud saladuselooriga, nimelt need on mõni aeg paarteist aastat tagasi leitud. Kirjad ise on väga vanad aastast 1870 ja need kirjad kuuluvad ühele perekonnale, kes elasid siis saue mõisas ja mis see teine mõis oli, ja vana mõisa mõisades. Ja need need kirjad siis kuuluvad perekond Strälbornile, Evelin Powell puusse, et öelge, kes, kes need Straelbornid olid. Strajal Bornit tulid Sauele just samal 1870. aastal. Nad kirju kirjutasid natukene varem. Nad kolisid, kolisid sauel, et tõenäoliselt pärast abiellumist agaa straal Borni ise siis Wilhelm Born käis oma maa kohta üle vaatamas juba 1870. ja see tuleb lihtsalt kirjadest välja, sest et ametlikult tegelikult Don mõisa vormistamine, ostu-müügilepingu vormistamine toimunud 1871. aastal ja straal tornide näol on tegemist viimaste saue mõisnikega. See on viies, viies suguvõsa sauel kõikide aegade jooksul ja nemad jäid ka viimaseks, sest nendelt läks mõis juba maaseadusega Eesti vabariigile 19. aastal. Ja nad tõenäoliselt soetasid selle üsna teadlikult. See küll kirjades ei avaldu, kui kaua Wilhelm konstrajal Born omale kodukohta otsis, kuhu ta tahtis oma perega elama tulla. Aga, aga ta ise oli pärit koselt, et ta oli sündinud kosel, aga elas Tallinnas tema tulevane abikaasa liisinka, nagu ta teda hellitavalt kutsus ja nagu kutsus teda terve terve suguvõsa, siis ilmselt kodanikunimega Eliise On Tiesenhausen. Tema elas suurema osa ajast Ahjal Tartu kandis Ahjal, kus oma omakasuvanemate juures. Tal olid küll oma ema-isa ka olemas ja ta oli oma peres kuues laps, seitsmest lapsest aga, aga teda kasvatasid kasuvanemad ka üks tuntud mõisa perekond, Brasched. Ja nemad vist hoidsid seda liisikat hirmsasti, sest et see side Nende kahe perekonna vahel on, on säilinud läbi kõikide aegade. Brasched on olnud nii nii ema kui isa siis või noh, kasu kasuema ja kasuisa on olnud straal Bornide laste vaderiteks. Ja, ja ka viimane kiri leitud kirjadest siis viimane kiri, mis on kirjutatud kellelegi emakesele. Ehk tõenäoliselt ongi tegemist siis Roshe Braschi emaga, tõenäoliselt siis ongi see kiri kirjutatud Sophie Gertrude. Selge kui nüüd rääkida sellest sellest leidmise loost, kustkohast ja mil moel need kirjad leida. 97. aastal pärast seda, kui mõisahoone ja pargi ostsidelgija Jaan Kriisa nad ostsid selle, see oli vahetult enne oli tagastatud Madalmaade ja majade tagastamise käigus siis nad hakkasid seal, kuna, kuna see katus lagunes katuslasile läbi ja see muutus väga ohtlikuks, nad selle asemel, et nad nad mõtlesid kõigepealt sinna, kas hotelli rajada või mingisugust biokeskust või mida iganes. Ühesõnaga kavatsen sinna kohe elama tulla, aga kuna katus tilkus läbi ja, ja sellega oli vaja kiiresti hakata tegelema, siis nad kolisid ära sa uuele ja nad elavad seal tänase päevani ja hakkasidki seda katust remontima ja katuse remondi käigus tulid talade vahelt katusetalade vahelt välja sellised õnnetud ja kergelt hallid tänud ja niiskust saanud paberid ka ilmselt natukene hiirte poolt Mäksitud. Ja need osutusidki siis viieks kirjaks. Nende hulgas oli veel üks foto, mis on olnud kunagi kleebitud tapeedi peale, ehk seal on foto taga mitu kihti tapeeti. Ja üsna tõenäoline on, et need ei ole mitte peidetud sinna, sest noh Kuuekümnendates aastates näiteks Eliise Eliisest rajal fon, kes, kes oli sealt majast kuuekümnendates eluaastates ära minemas pärast oma Wilhelmi surma. Miks ta oleks pidanud katusetalade vahele minema peitma oma mehe kirjad, et noh, see on natukene eba ebareaalne, et tõenäoliselt nad on lihtsalt kellelegi kuskil toas etta jäänud. Sellepärast et sealt mõisast on läbi käinud väga palju erinevaid perekondi. Kui pärast kaasjaotust ja pärast vabadussõda mõisasüda koos pargiga kingid D teenete eest mereväe kapten Johannes Hermile siis herm ise sai seal elada väga vähe aega, kuna ta 26. aasta alguses suri ka tema perekond jäi sinna kuni 40. aastani ja ja selleks ära elada kutsusid seda juurde korterisse väga paljusid sauel kodu rajavatele inimestele. Sest. No see vist oli toona üsna tüüpiline, et inimesed, kes said maad toona, siis et nad hakkasid endale maju ehitama Kuskil tuli vahepeal elada ja, ja see ja siis mõis oli selleks hea koht, seda enam, et ta oli sisuliselt seal. Majandas ainult Johannes Hermi abikaasa Hilda üksinda koos oma väikese tütrekese, aga et rohkem selles suures majapidamises kedagi ei olnud. Nojah, et te võtsite kaasa Evelin Powell, Bussepp, te võtsite kaasa ka mõned koopiad nendest kirjadest samasse Zetapeedile kleebitud foto ühest mehest. Raadios on muidugi hea kirjeldada seda ka proovi ja hiigelsuurte vuntsidega. Ma arvan, et Ado Grenzsteini. Ma mäletan, mingi 30 sentimeetri pikkused vuntsid pika musta mantliga mees, ilmselt on tal mingid uhked nahad seal vahepeal kätistel selline väike must müts peas, mees mingisuguse puitukse taustal, noh ei tea, kas ta on, aga, aga need kirjad ise nad tõesti näevadki välja, et hiired kollituse neil kallal käinud ja aga võib-olla olekski aeg lugeda ette see esimene kiri, see pärinebki aastast 1870 ja, ja see on siis selle Wilhelm von Strelbarni kiri tema sellele kallimale siis pruuti, liising, kalale. Viisikene ja Tallinnas 26. oktoobril 1870 kallis väikseke ära ole pahane, et masu eelmisel postipäeval kirjata jätsin. Olen süüdi, kuid mitte põhjuseta. Olin nimelt kodasool respinderi juures kes Eestimaa seen etnoree kutsunud külaliseks jahile, mis pidi kestma kesknädalani. Ma mõtlesin ma veel kesknädala õhtul või neljapäeva hommikul sulle oma lubaduste täitmisest aru anda. Selle asemel lasksin end ümber rääkida üheks päevaks ja nii jäime veel neljapäeva õhtuni vaatamata minu ägedale vastu võitlemisele. Kuna ma koosnassaakeaniga tema tõllas kohale olin sõitnud, siis pidin ma temaga koos olema. See oli niisiis minu nooruse ja poissmehepõlve luigelaul meenutuse eluviisist, kuidas elama ei peaks meeletult jooma loonud ja kaarte mänginud. Vahepeal prof Tarmoga jahil käinud, ilma jänese sabagi oleks näinud, see kõik polnud huvitav, oli kõrvaline. Seevastu peaazi oli hommikusöök, mis tõepoolest oli väga maitsev. Neljapäeva õhtul jõudsin Tallinna tagasi juba reedel varakult sõitsin oma valdusi üle vaatama. Eile õhtul tulin ma sealt tagasi, pidin aga tugeva pea valu tõttu kohe pikali heitma ja kirjutamisest ei tulnud jälle midagi. Nii jäidki mulle täna hommikul ainult vähesed minutid posti äraviimiseni, et sulle teada anda, et ma ikka elus olen ja sind armastan. Kostipäeval kirjata ei jääks ning päris hulle mõtteid ei mõtleks. Ela hästi, südameke. Järgmises kirjas kirjutan vastu põhjalikumat liisinka. Kui Covid määrata teise detsembri pulmapäevaks, ei tule loomulikult mõni teine päev kõne allagi. Mul pole selleks mingit põhjust. Suudle ema kätte õige õige südamlikult. Nende väheste sõnade eest, mis ta sinu kirjale lisas ei öelnud mulle midagi. Ja ometi tähendasid nii palju. Tegi teatas, et viimane laev Riiast jõudis kohale. Mööbel aga mitte. Seda tuleb nüüd küll lasta tulla rongiga üle Peterburi ning kohe varsti vajalikud abinõud tarvitusele võtta. Elastilisinka sind suudleb sinu Wilhelm. Väga ilus kiri ja annab väga hästi ka edasi aega ja kogu seda, noh, ma kujutan ette, et vaevalt, et see päris selline argipäeva kirjeldus oli sellest, kus kus Wilhelm siis ööbis või kellegi juures külas oli, et kus siis nagu joodi, mängiti kaarte ja ja käidi jahil, söödi pikalt hommikut hommikust. Et aga, aga samas see annab nagu sellise päris hea pildi. Küll. Tõenäoliselt on tegemist tema ülikoolikaaslastega. Ja, ja see, et ta kutsub seda seltskonda eestimaalase neto Reeks ehk mis, mis siis ladina keeli on, on kuldne piiga ja ülekantud tähenduses kuldne voorus ehk Eestimaa kuldne noorus, ulje uljad, noored mehed, kes kutsuvad ennast Eestimaa kuldseks Oroseks. Mõnus bravuurikas ja, ja, ja, ja see tõesti joodud ja kaarte mängitud ja profarmaga jahil käidud, et ilmselt siukene. Vahva äraolemine on neil olnud, aga selle kõigega jätabki nüüd ju justkui kõvasti, rääkides oma poissmehepõlve, luigelaulust. Ma mõtlesin ka ise kohe selle aja peale see 1870 Vikipeediast vaatasin, et näiteks sellel aastal on sündinud Lenin. Ja juba sellel ajal näiteks Vanemuise selts kas oli vist Saaremaa onupoeg või mängis Koidula näidendit juba, nii et, et selles suhtes eesti laulud jah, et selline rahvuslik eesti rahvuslik ärkamine oli ikka juba juba täies hoos, et et noh, nendest kirjadest tegelikult mis meil mõned viis kirja ja kolm kirja, mida ma ette loeme. Nendest muidugi ei selgu, mis oli see Straelbornide suhe, ütleme sellesse eestlusesse või sellesse On teada, et 1905.-le aastal, kui rahvarahutused olid, et siis tema küll seal kaitses oma oma mõisa elanikke ja nad ei lasknud neid peksta just, et, et selles mõttes ta hoidis oma inimesi, et kui rebornile eelnes Oottoman Rogdassell teda tunti kui peksjad mõisniku, keda kõik kartsid, kes karistas iga väiksema asja eest, siis siis straal Bornid olid just sellised hästi lahke ja ja näoga rahva poole inimesed, et need ikkagi väga huvitas ka see, kuidas nende oma küla inimesed elavad ja noh, see oli ju tema töötajad, olid need sisuliselt, et ta hoolis nendest tõesti Jätkame jutuajamist Evelin Bobel Puusepaga ja meie saate teemaks on Wilhelm von Strelborni armastuskirjad. Teine Cyriisis kirjutatud Revalis 27. oktoobril 1870 mutroonaisuke tulen just väga mõnusalt veedetud perekonnaõhtult vanaema juures. NATO ja Delphen, kes olid eile kärsa mõisast siia kohale jõudnud, olid ka seal ja esimene neist viis mind väga heale mõttele. Ta oli teinud vanadele ettepaneku rongiga Rakverre sõita ja sealt edasi tema tõlda kasutada. Miks ei võiks me nüüd samuti teha sõita tõllaga kuni Rakvereni, saata see sealt tagasi, kasutada rongi ja siis jaamas ootab meid tõld mis meid kodukoht toob, nii hoiaks kui üle 100 versta, mis pole pisiasi kerge tõlla puhul ja vähemalt seitse tundi, mis mulle samuti arvesse võtmist väärt näib. Rong väljub Rakverest kell 10 hommikul, seega peame kella üheksa või hiljemalt pool 10 Tartust välja sõitma, et õigeks ajaks kohale jõuda. Mis seal on? Päris hästi ei klapi vanemate pulmaplaanidega, kuna nemad soovivad pärast peaks veel tantsida saama. Tegelikult peaks veega väärikas lõpp antama eelkordne tagasihoidlik küsimus. Kas see on siis tingimata vajalik? Kui niisugune lõpetamine tõepoolest tingimata vajalik peaks olema, tuleks laulatus natuke varem teha ja siis kogu rahvale söömaaeg. Õigupoolest pole ei lõuna ega õhtusöök. Kuid ma olen veendunud, mida praktilisemat olete, seda paremini see teil välja tuleb. Kui me peaksime raud tee valima, tulen ma Gibitkas, mille ma Peterburist selle jaoks tellisin ja mis neil päevil raudteed mööda kohale peab jõudma. Higistan väga armas, et ta meile oma tõlda pakub, kuid ta ju vajab seda ise, et Friedrich ohvi tulla. Paistab veel kuu, nii heledasti mu tuppa üsna samamoodi, kui ta oli uuni õhtul Ahjal. Ma tunnen jälle su suudlustama rinnal, ma ei suuda rohkem kirjutada. Väike paus, tädi mulle head. Nüüd sain jätkata. Lükkasin kooliakna alla, nii et mulle otse näkku paistis. Süütasin paberossi, seejärel kustutasin tuled. Paberossil polnud seekord rahustavat mõju ja seepärast otsustasin, et see siiski pole sama kuu, mis tookord paistis, sest siis polnud siin nii ümmargune. See mõte rahustas mu täielikult, süütasin, tuled uuesti, nüüd saan jätkata. Vaene mamma, ta talub ilmselt seda, võta aega raskelt, ehk mitte kergemini kui mina. Vaene naine, süda täis armastust ja nii vaba egoismist. Minu süda läheb alati väga raskeks, kui ma mõtlen sellele, et vanad niimoodi täiesti üksi maha peavad jääma. Peegi kirjas, mis seda käsitleb, on tõesti liigutav. See näitab selgelt, mis sa oma vanematele tähendasid ja mida nad sinu lahkumisega kaotavad. Jälle üks, ah kui suurepärane mõnusalt veedetud kohvitamise aja kohta. Seda tuleb nüüd igas kirjas mitu korda ette. Sa uputada ennast sellesse kohvitamisse täielikult. Ütle siis ometi, kas ka Friedrich offis saab nii olema, et sa kuus korda päevas kohvi jood? Seal sa leiad selleks küll vähem kaaslasi, sest mõned, kes mõnusale olemisele on osalenud, jäävad seal ära. Näiteks hiired, kes toas ringi jooksevad ja meeletu, aga ilmselt meeldiva piiksumisega ühest august teise jahti peavad. Pole ju ometi midagi paremat kui maa vaikelus, süütud rõõmud. Snoring on napakas, kes nõudis oma pihku selleks, et näha, mida teed. Sina oled ka peast põrunud, mis punastab, kui tema sind vaatab. Kolmapäev sain täna sinu kirja lühikese täis rahulolematust. See näib olevat pahas tujus, kirjutatud kiirustades nagu neil vähestel kordadel, kui kirjutad Tartust. Ja kuupäev ütleb, et kaks päeva on möödunud metsa mulle sõnagi pole kirjutanud. Mis hoiab sind siis tagasi südameke, muidu pole seda ette tulnud. Mul on peas palju kasutuid, mõtteid, kuna ma väsimusest unisusest peaaegu segaseks olen läinud. On parem, et ma täna rohkem ei kirjuta. Järgmisel postipäeval kirja minul ei tule. Ma sõidan homme varakult maale ja vaevalt ma enne esmaspäeva tagasi tule. Pole minust kena, kuid teisiti ei anna enam teha. Mu silmad vajuvad kinni. Ma ei suuda rohkem sind oma käte vahele võttes. Sinu Wilhelm. See on muidugi huvitav kiri, et ühelt poolt on hästi tundeline ja noh, tõesti ta Wilhelm räägib siis sellest kuust, mida ta nägi Ahjas, kui ta käis oma sellel lishenkal külas arvatavasti ja olime mingisugused lembehetked, ma kujutan ette. Ja teistpidi kuidagi väga praktiline kiri, mis vajab sellist logistikat, kuidas tulla detailideni välja. Samas ka mingi etteheitev noot, nagu ennem ütlesid. Et see kohvijoomine nagu häiris seda Wilhelmi oma pruudi juures, et mis, mis see nagu on siis? Tol ajal lihtsalt joodi kohvi ilmselt tunduvalt vähem kui tänapäeval ja, ja võib-olla see oli selline Wilhelmi kui praktilise inimese seisukohalt täiesti ebapraktiline tegevus. Kuid peab ütlema, et lihtsalt leidis saue kandist endale sõbrannat, kellega kohvitada. Ma küll ei tea, ma, ma küll, aga kas nad kuus korda päevas kohvi jõid ja kas nad ka iga päev kokku said, aga saue külas saue vallavanema abikaasa Natalja, maalija väli, kes oli saue huntaugu talu perenaine, käis väga sageli mõisaprouaga kohvi joomas ja kaarte mängimas ja sellest rääkis mulle kunagi Natalja maalie lapselaps põline Sauelane, tsenta kalm, et tänaseks päevaks on ta küll meie hulgast lahkunud, aga, aga ta rääkis väga värvikaid lugusid sellest saue külast. Ja kuidas tema vanaema siis kaarte mängis? Käis mõisaproua juures kaarte mängimas ja kohvi joomas ja nende koduköögis oli olnud lukustatav kapp ja selles kapis hoiti kohvi, ainult kohvi ja selle võti oli olemas ainult Nataljale. Et see oli, see oli nii-öelda talu perenaise isiklik kapp. Et see viimane kiri, millede ette loete, on hoopiski mitte sellele Wilhelmi naisele Lišenkole, vaid hoopiski, nagu ma ennem rääkisime Lisega emale. Kasuemale jah, Sophie Gertrude von Braschele. Ja see kiri muidugi ei ole enam mingi armastas kiri, vaid pigem annab väga hea pildi sellest, et aeg on läinud edasi sellel Lišenkol ja Wilhelm, mil on lapsed ja see on kuidagi selline hoopis teises laadis, kui mõelda selle esimese kirja peale, kus, kus Wilhelm praaliseta käis jahil ja istus, jõi ja, ja mängis kaarte sõpradega, siis see on hoopis mingisugune teine. Üldse niisugune mõnus soe perekonna perekonna argipäev. Aga olgu siia ette veel öeldud, et Wilhelmine issand, tal oli kokku neli last, kolm vanemat olid pojad ja pesamunatütrekene. Esimene poeg Herman Kondrot kahjuks suri juba 15 aastaselt sarlakitesse. Teine poeg oli Wilhelm maadel hard. Siis Paul Otto ja, ja tütar oli Marie Wilhelmiine Sophie, keda meeriks kutsuti. Kiri on kirjutatud sauel ehk Friedrich Office 18. oktoobril. Tõenäoliselt aastal 1882. Emake südameke Speco kest paar päeva siin veetis, sõidab Revalisse ja võtab kirja kaasa. Siin oli väga mõnus ja väikesed nõod on alati lausa pööraseta ümber. Kui ma üleeile õhtul Harkust tulin, leidsin ma Taciteist. Olin Harkus, kus jahisaak oli väga kui asi. Nii et me ei näinud jahil suurt midagi ja sõitsime kohe mõisa tagasi. Aga seal lobisesime mõnusalt nimi ja teistega. Nii alustasime kojusõitu alles kell üheksa, sellal kui juba kell seitse oli pimenenud, oli kuu valge. Nii sai kive vältida, kuid ma sõitsin siiski mööda reedeed üle 10 versta. Piisavalt palju minu jaoks, kui tee on nii konarlik nagu praegu. Meie juures nad kõik väga lõbus välja. Lapsed on jumala armust terved ja väikesel meeri on väike varbaots, mädanikus võttis aega, enne kui aru sain, et tal midagi viga on. Igatahes on ta muutunud väga püsimatuks. Rõuged pole ka veel üles tulnud. Ometi on täna juba neljas päev. Täna, kui Hermanni koolipäev saab läbi, tuleb jälgimäele sõita juba siin, seda talle jahilkäigu asemel, mis Harkus ära jäi, kuid mille üle ta oli väga rõõmu tundnud. Teisipäev. Eile ei jõudnud ma enam kirjutamiseni, kuna me sõitsime jälgimäele, kus oli kaunis igav. Päev varem oli seal käinud proua von Bagogus neediga kes pidavat olema väga kena noormees, natuke häbelik. Oma pehmuses. Nõva peaks ta küll tugevasti oma kätte võtma ilma muust hoolimata kutsunud ema Jäneedi Willi sünnipäevale, kuid see saab olema neile küllalt raske. Nii kannatlikud olla, kui lastega on vaja. Näljas on seitse kraadi külma. Mis saab sinu tulekust? Lillija Pauli sünnipäevalt ei tohi sa ometi puududa. Ja kui sa ise selle peale pole tulnud, siis meie ootame sind kindlasti. Sõidan järgmisel nädalal Revalisse kinki osta. Need soomusrüüd peaksid ka sealhulgas olema. Väike Mary on täiesti reibas ja ülirõõmus, kui ta mind näeb. Kui maaga ei võta teda kohe sülle kuni temast mööda lähen, hakkab ta kibedasti nutma. See nii armas. Me tahame natuke ringi sõita, võimalik, et isegi kuni jõgi sooni, sest seal on nii kena nõbu. Veel armastab ja suudleb sind ja Pegit. Teie vana liisinka. Tõepoolest hästi südamlik kiri siis oma naise. Kasuemale, kes jah, tegelikult hoidiski hoidiski, seda liisincad, kuna neil endil lapsi ei olnud, siis liisinka oli nendele siis niisugune armas varandus läbi aegade. Tänases saates rääkisime Evelin Bobel puussepaga Wilhelm onstrajal Borni armastuskirjadest. Saate panid kokku Maristomba ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.