Rauki. Rokibeerida saated, tänane külaline on Heini Vaikmaa. Mul on hea meel tervitada siin stuudios. Tere. Mina olen siis Tiit Karuks ja eks me hakkame siis Heini Vaikmaa muusikuteest rääkima ja ma arvan, et alustame sellest, mida võib-olla vähem on räägitud. Sind seostatakse ikka mahapakiga, aga tegelikult enne mahavoki on ju olnud. Kas me nimetame seda depohhiks, aga hästi pikk aeg Tallinnasse tulid sa 84. või 74. aastal. See oli siis, kui sa olid 16 aastane. Jah, tulin linna õppima, tegelikult oli plaanis minna Viljandisse, praegune kultuurikolledž vanematele, ütlesin, et Madisel ma elan, eks, et et sõidan linna, sõidan Viljandisse. Sinna ma ei tea, mingid katsed olid. Aga kui linna jõudsin, siis mõtlesin, et oi, ma ikka. Ma vist ei viitsi nii pikka maad hakkad sõitma ja see oli augusti kuus veel ja vaatasin linna, kus koplisse sain kuskile kooli paberid sisse ja täpselt nii ma tegin, seal oli ainult üks suur juhus. Aga see oli ikkagi kindel otsus, et sa tahtsid jääda Tallinna, see oli kindel, otsustama juba sealt koolist kuulsin, et seal on ka mingi bänd ja ja seal juba tegelikult ju kohe tutvusin mahavokiliikmetega Raul harrase kale kaasaga. Aga mahavokist haavogsaimist ju alles 82. aasta alguses, nii et et nii kaua läks aega, ennem olid jah, igasugused muud projektid seal kui enne. No nii kui ma linna tulin, vist juba aasta vähem hiljem igal juhul tõmmati mind praeguse Eesti kontserdi alla. Tiit Juurikas ansambel oli, kes saatis siis tolleaegset soliste, Ahti normis, Boriss lehtla on ja isegi Artur Rinnega on kahel suvel tuuritetud. Mina olin siis alaealine ja, ja võib veel märkida, et teine kitarrist oli samamoodi ain Varts ka väga tugev kitarrist. Nad olid alaealised, kaks kaks sellist nobenäppu võeti nagu bändi, et see oli päris huvitav. Ja kui pikk see sinu pillimängustaaž oli enne seda, kui sa Tallinna jõudsid? No eks kõik sai alguse Padiselt Heino rippeki juurest, kes oli muusikaõpetaja. Ja siis Padisel tehti muusikaklass, siis ma olin vist kolmandast klassis või kuskil 14, mitte kohe esimesest. Ja siis ma hakkasin seal klaverit õppima ka. Heinorite tegi nagu vanematel selgeks, et poisil oleks klaver ostega. Ja noh, nii see läks õnneks ja siis tegelikult viiendas klassis algkoolis hakkasin homme mängima, need, Riho rippekestraagortuses laulab, temaga koos hakkasime bändi tegema. Meil käis seal isegi konsikaid Henn Rebane ja kõik jõudumööda järjest, kes siis õppisid konsis koos kus mängimas ja, ja siis oli nii, et algul mängisin trummi, aga siis selgus, et on vaja kitarristi. Et soolomeest on vaja ja otsustas, keegi otsustas, et mina peaks olema see õige mees, tegelikult tahtsin küll õudselt trummi mängida, aga, aga samamoodi Riho ostis mulle esimese kitarrikaubamajast seal mingi Mozyymavist vanematelt. Ja, ja praktiliselt pani pilli häälde, mul näitas paar akordi ette ja, ja läkski ämm iks praktiliselt noh, peaaegu päevapealt. Sel ajal sai palju bluusi laadset muusikat, tippmeloodiat, jämed, niukseid, instrumentaal ja Riho laulis muidugi. Ja see oli huvitav aeg arengus, just niuksed veerandtunnised loot olid tavalised, noh nagu üldse sellel ajal seitsmekümnendad. Millist muusikat sa kuulasid? Oli sul eeskujusid ka, ütleme, kuulsate kas inglaste või Ühendriikide seas, sel ajal ju väga vähe ju vinüül-idel, niipalju kui sattus meil mingit Bulgaaria ja palgata on ju, mäletan, mingeid plaate sattus. Seal oli niukseid kogumikke ka, kus olid erinevaid lääne igasuguseid tegelasi, džässmuusikat, kõike, aga, aga algus oli ikka väga juhuslik. Täpselt need vinüüli, mis kätte sattusid. Kas keegi tuttav tõi välismaalt või kuskilt. Esimene, mis kõige suurema elamuse jättis, on maha pistnud põõsa Faye muidugi 70.-test meelde tuletada. See oli täiesti, et ma arvan, et see mõjutas natuke võib-olla minu loomingut ka algul. Milline oli sinu esimene Tallinna bänd just Tallinna perioodil, noh, Tiit Juurikas bänd jah, ja muidugi koolis oli ka meil kuuendas kutsekeskkoolis oli ka oma bänd, footon oli, et siis me ka ikka natuke tuuritsemine, isegi Saaremaal ma mäletan kontserttuur ja, ja, ja siis siis Raul Arrasega. Harjutadest tekkis meil ükskord mõtet, meil ei olnud seal trummarit, vist tead tekkis mõte, et kes meil on, niuksed kõvad trummarit, Gunnar Graps, võtsime julguse kätte, helistasime Gunnar krapsile. Ja, ja noh ega me ei uskunud väga, et ta tuleb meid kuulama üldse noh, välja läheb. Temal olid juba ornamendid ja asjad siis noh, väga kõvad bändid, keda loomulikult sai alati kuulamas käidud. Aga kraps tuligi. Ja ta jättis mind meelde yldiselt. Ja siis siis läkski aeg kuni 77977 ja siis helistas mulle ja kutsus, et nüüd on õige aeg-ajalt. Et nüüd tule mulle, mängin Magnetic Bandi Magnetic Bändi ja see oli Magnetic bändi teine koosseis. Riho Sibula sel vaatasin väljast. Riho läks ilmselt seal juba suuremate sügavamate projektide juurde. Ma arvan, aga, aga see on see, see oli see Magnetic, kellega siis esimest korda sai hakatud Moskvas eelkõige Venemaal käia, käia need esimesed festivalid ja asjad Moskva lähedal, mis sul sellest perioodist kõige rohkem meelde on jäänud, kui sa olid Magnetic bändi soolokitarrist kõige suurem elamus oli Moskva festival, mis tegelikult toimus solkumas. Ilmselt sellepärast, et rokk festivalil rokkmuusika võib-olla oli natuke põlu all, igal juhul see oli aga ta toimus lihtsalt Moskva lähedal, aga see zürii ja kes seal oli Soulski oli? N Liidu heliloojate liidu esimees, Soulski oli igal juhul žürii esimees ja nii edasi, noh seal oli, tähendab mingit au, auhindu jagati. Ja elamus sellepärast et seal esimest korda Senampek võimuga mängida. Ameerika Antega oli seal. Ja noh, ilmselt ilmselt see andis mulle niukse mingi mingi no igal juhul läks ilmselt jälle kõvaks ja miks, et ma sain sealt kitarristi eripreemia Soulski allkirjaga. Ja noh, nii noor kui valile naljakas on see, et jagasin Andrei Makareavitšiga seda nihet, et see noh, kõik see Mashina Vremeni, need, need ajad jäid meelde, et elasime ühes hotellis ja ja need need suhted on sul see paber alles Gazovski allkirjaga. See Soulkiga paber on kuskil maal. Ma olen seda maal kodust otsinud ja seda kuskil 10 aastat tagasi vist. Viimati nägin vanemate juurde maale, tütar seal vahepeal kõik ju muutult. Vanemad on läinudki, et, et seda tuleb sealt kraamida vanade asjade hulgast. Magnetic bänd oli tol ajal ju Venemaal kõva sõna. Nojah, sellel ajal ta nagu hakkas seal lained loomat esimesed kontserdid, mäletame, olid isegi niuksed põrandaalused mingites kinodes, kino seanssid lõppesid ära ja siis oli öine seanss. Ma mäletan isegi Eestis seda agenti, kes tulid Moskvast, üks oli niuke kräsupead, kes kutsusid meid esimest korda Moskvasse täpselt. Aga edasi läks loomulikult kõik juba ametlikuks need kontserdid, need olid ainult mõned esimesed. Aga see läks ruttu ja kuni kuni ajani, kui 79 võeti mind, siis Vene kroonusse aga oma bändid ja samal ajal oli spiraal ka selle magneetiku kõrvalt. Aga noh, mina olin seal rohkem nagu meil oli Christian kirmega teine kitarrist Need. Poisid tegid tihti ka ilma minuta, nii et kui ma olin magneetikuga ära reisidel, nii et kui kaua spiraal tegutses, spiraal tegutses ka ilma minuta, kui ma läksin sõjaväkke 81. kevadel tuli välja ja nad nad said ka ilma minuta hakkama. Et Kristjan Hirmo tegi ka lugusid sellel ajal ja Raul haras ja ja noh, siis see sel ajal sai paljuga klaverit mängitud, nii et, et ega me ei hakanud ka kohe ise ainult oma lugusid tegema. Instrumentaal tegime küll kohe mäletan, nagu mu pilli hakkasin mängima, hakkasid mingid oma isommentaalid tulema, ka laulud tulid hoopis kaheksakümnendatel hiljem, kui Karl Madis tuli juba laulmas. Karl tuli 21 aasta sügisel välja, mina kevadel, eks, et siis siis hakkasid kanov laulud tulema. Et algul mäletan poliisi kõik paremad lood ja Stingi ja, ja nii edasi mängisime praktiliselt läbi ja ma usun, et sellest oli päris palju kasu. Maha voki sünnilugu, sest maha vokiga eeskätt ikkagi Heini Vaikmaad seostatakse. Mahavok nii sündiski, et, et 81, hakkasin mõtlema, et nüüd kui Karl Madis tuleb ka sõjaväest välja, teenisime koos Riias staabiorkestris, et siis paneme uue nime. Ja hakkame nagu sihipäraselt kuidagi seda tõsiselt seda bändi tegema. Keegi nagu muu asjaga väga tegeleda ei tahtnud, unistus vähemalt oli seda, et saaks ainult bändi teha ja ja siis oli isegi kaks takti ette toimus ETV-s, mis mul oli ka aastaid vahepeal on meelest läinud ja üks aasta oli või bändidelase, see oli ainuke aasta 81 82 tald ja me läksime sinna spiraalina ja kevadel õnnestus võita ja seal siis olime juba maha lokk, nii et et 82 aasta alguses tuli, kes selle nime välja mõtles, Mahavok, meil oli ennem ka igasuguseid mänge ju tantsuõhtud ja pildid, kohvik, klubisid ja me tegime seal paberi lipikute peal küsitlused. Meil on seal igasuguseid nimesid ja, ja rahvas valis ise välja selle Mahavok pärit päris pikalt seda nimena otsisime, mida see tähendab, see on lihtsalt perekonnanimede esitähtedest, nii et kõigi perekonnanimede muidugi oli küll, et Karl Madis et, et noh, keegi keegi teadsid, et Madison ju eesnimi, et noh, keegi siis Karl Madis ei tundnud, et mis perekonna nimetas, noh, seal oli ju see võimul olev kordia võimul olevad kommunistid hakkasid mingi niuke jama levima, siis meid kutsuti kultuuriministeerium veel nagu ikka sellel ajal seal. Aga noh, meil, meil oli see kõik naljaga pooleks, et et tegelikult on ju perekonnanimede esitähtedest esimene lugu sinu valikus. On nimega lootus, mahavoki lugu ja ütle palun selle juurde mõned saatesõnad. Lootus jah, nüüd hiljem, kui, kui oli see suur fosforiidisära, sõdasin etet oli hirm, et hakatakse fosforiiti kaevandama. Ja siis siis kuidagi see kõigepealt Oskar Ove kirjutas teksti. Ja siis see laul igal juhul sündis, ta oli vist isegi kellelegi mitte päris tellimusel, aga igal juhul nagu, nagu, kas ma ei mäleta täpselt, kas mingi telesaatel veel igal juhul küsiti sellist lugu. Aga siis sai niimoodi tehtud. Kuigi noh, nüüd ma arvan, et selles lasuriidi tulles tegelikult, et kui Eestil on vaja, siis tuleks seda kaevandada, kui on õige tehnoloogia. Nüüd nüüd ma nüüd ma võib-olla ei hakkaks selle vastu niimoodi nagu nüüd sa sellist lugu ei kirjutaks? Ei no ma ei tea, kõik oleneb tehnoloogiast tegelikult, ega noh ei ole ju nii rikkad, et tegelikult, et ma arvan, et kui õige tehnoloogia on, et siis miks kaevandada. Millal Kare Kauks ühines rahapakiga, sest nahk mahavoki nime ikkagi seostatakse koos Kare Kauksi nimega? Oijah Yarini Vaikma nimega kare on meil olnud loomulikult edukam sealt nagu kõige edukam periood, aga ennem ju tegime Karl Madisega jaa, jaa. Ja ka siis juba käisime vahel Venemaal või mingeid kesktelevisiooni, suured sulud asjad olid. Me olime seal alati ka mingi eestikeelse looga tulemata jäänud ja mäletan sees ja sisu jäi üks periood veel, Marju Länikuga enne Karet 84 85 või siis 26. aastal oli, oli jälle lauluväljakul vist kesktelevisiooni jaoks, tehti leokarpide, oli režissöör ja siis meid kutsuti sinna. Ja siis siis noh, tegelikult ammu mõelnud ka uue solisti peale ja Kareli jälle mul otsa koolist meelde juba mäletan ja siis sai käidud isegi mitu korda veel mingid sassi salongid olid, kus teda suht džässi laulis klaveri saatel ja niimoodi sai käidud veel kord kuulamas, veenduda ja siis oligi, said mägede ajel kirjutatud, nii et et niimoodi see tulija, see lugu läks tänu sellele suurele saatel, et selleks üle N Liidu jälle ta vaja nagu populaarseks, nii et isegi tõmbas sinna tabelitesse sisse aasta tabelites eestikeelse loola seal neljas kategoorias vist oli seal päris eesotsas, aga mägede häält sa siiski tänasesse saatesse ei valinud? On, sõltub, sellest on juba seda nii palju mängitud, et kaua võib ühtelugu maha vokistiil oli teistest bändidest selgelt eristuv. No selle sinu käekiri põhimõtteliselt no või oli see rohkem kollektiivne looming, kuidas kirjeldaksid, pood jah, on enam-vähem 100 protsenti kirjutasin mina, aga, aga kahtlemata arranžeeringutes oli eriti Christian kirme ja mul ses mõttes oma partiid tavaliselt välja. Jaa, jaa. Üld üldvisioon või kuidas lugu kõlama peab ja tihti ma paljud pillid mängisin ka ise tisse, nii et et see, see külas mul peas endale ikkagi. Eks üldse see, et, et niuke oma käekiri tekkis, et võib-olla kõige rohkem tahaksin tänulik olla Uno Naissoo la et samamoodi enne sõjaväkke kaks aastat 77 tehti esimene estraadiosakond või niuke levimuusika ja siis astusin otsa kooli ja kuni sõjaväe Ni oli Uno Naissoo lõpetajaks harmooniat solfi ja, ja ta oli noh, praktiliselt töötas ennast surnuks väga hõivatud ja ta leidis veel aega muga individuaalselt tegeleda. Täiesti õppekavaväliselt Andres valdkonnad olime valeta teine mees, kellega ta tegeles ja Uno Naissoo just innustas mind Moody täitsa mõtlema, et ma olen praktiliselt eiranud kõiki poplaulukirjutamisreeglid, tavaliselt ju tehakse seda kindla skeemi järgi. Aga mägede häälistki mulla lõpus jälle pikk soola ja no täiesti kogu aeg reeglite väliselt kirjutan, kirjutan muusikat ja see on tänu Uno Naissoo Marwan suur õppejõud. Jah, kahjuks jah, kui sõjaväest tulin, oli ta läinud juba need 80. nii et edasi ja ei saanud, aga noh, see kaks aastatki oli, ma arvan, palju abiks. Üks Mul veel mahavoki nime all tänases saates ja see on üks uuem laul su kannul kõnnib ja see ei ole raadios veel kõlanud, nii sa enne saadet ütlesid, see on jah, päris uus laul, nii et tegelikult ma kirjutasin üle pika eesti laulule ühe laulu, noh, seda sinna vastu ei võetud Igalühel. Et arvati, et see on liiga sarnane vist selle lootusega, sellepärast sai ennem ka lootus olid, eks, eks siis ongi huvitav, kuulaja otsustab, kui, kui sarnaneda nüüd on, mis aastal see laul kirjutatud on, siis see on alles vahetult nüüd alles eelmine eelmine aasta lõpp ja täiesti värske lugu, need siin laulavad noored solistid, kes on need noored, no üks tütar Anet Vaikmaa ja siis on otsa kooli läbi teinud kivi ja Viveli paar, nii et nad on endal on kõigil juba tegelikult niuksed kogemused olemas, eelkõige muidugi bäkki lauljatena. See on ka tore lugu, kuidas sa oma tütre avastasid, kui laulja? No tegelikult tekkis nagu stuudios niuke tihti bäkki bäkki laulmise kogemus, ennem nagu Kaire Vilgats käis alati, aga Kairel tekkis ka juba reklaami asju küll igasuguseid asju. Laulis tavaliselt Kaire vool sisse või või keegi teine, noh, tuntud niuke pätilaul. Tekkis ka pere ja lapsed ja ei tahtnud ridamisi tülitada, leib ja Janet oli juba siin telelaulu lastes käinud ja siin-seal Bayre heliste laulustuudios ja siis ükskord Estonias oli kontsert nendel ja hakkasin kuulama, et, et seal ta laulis ka üksi vist midagi, hakkasin, kuulavad täitsa mahe ja mahlane seal. Ja siis tuli üks, üks üks kui teine küsima mu käest, et miks ma ei kasuta või näiteks ma ei tee midagi ja siis niimoodi tuli ja siis ta hakkas järjest stuudios õppima. Nii. Aga Ta oli ju ise üllatunud, et sa alles siis ta lauluhääle avastasid? Ma ei tea, miks mitte varem? No ei, seda küll, aga noh võib-olla võib-olla. No ma ei tea, võib-olla minu jaoks natuke imelik, et oma tütart hakata nüüd dioodi push ima või, või talle laule tegema. Et, et, et see, see tuli kuidagi nagu loomulikult. Kui kaua ta nüüd juba mahavoki vokalist on olnud, ta on rohkem, ega meil, ega me lood loomulikult ootame endiselt Karet Karega tagasi. Kare lihtsalt ei ole valmis, ei taha lavale tulla, tunneb, et ei ole heas vormis, praegu ei ole lootust. Loodan, et kui tuleb mingi ümmargune või mingi mingi tähtpäev, et ta ikkagi tuleb lavale ja ta on tegelikult vaikselt ka andnud märku, et stuudios oleks nagu nõus mul midagi laulma. Nii et mine tea. Ja, ja me noh nüüd on viis aastat jälle uuesti nagu detas tagasi tuldud ja tehtud. Ja nüüd on ilmselt see periood hakkab läbi saama, me oleme rohkem nüüd instrument laval muusikat teinud ja et see kava liiga keeruliseks ei lähe, selleks ongi Anett meile, et ta on nagu noh, rohkem külalilevile või, või vahel oleme käinud ka nüüd ka esinema. Lihtsalt Anet Vaikmaa muusikud mahavokist ei olegi nagu maha oksa, et, et see on lihtsalt, et seitsme allakava ei läheks liiga keeruliseks, siis teeme mõned laulud ka sekka ka mõned vanad kareaegsed laulud ka strahastab noh ikka neid vanu tuntud asju kuulata. Siinkohal oleks ilmselt paslik meenutada ka mahavokki koosseisu, ütleme põhikoosseisu pillimehi? Jah, et kahjuks jah teine kitarrist Kristjan kirvega mõned aastad tagasi lahkus, aga algusest on vas klahvpillidel Raul harras ja mina, Heini Vaikmaa oleme all alles, kes me täpselt ka koos alustasime kolmekesi. See algtuumik on alles, nii et Sven Himma, On ka neid rohkem oma oma bändi teeb ja, ja rohkem meelelahutusmuusikat. Et, et ja siis trummidel lan Karl-Juhan, Laanesaar, kes nüüd muidugi läheb aastaks ajaks õppima või, või Roland Puusepp siis mõlemad on muidugi niuksed eesti eliit, trummarid hästi hõivatud, nii et et emb-kumb on, kuhu ta läheb õppima. Kas ta läks Austriasse aastaks, Sa lähed õppima, aga ta niuke kõrgharidusega trummar, need juba kontsis, melt konsi läbi teinud ja nii edasi, need on väga-väga lahendaga koos mängida. Roland Puusepp on teada juba ana, kalad siin väga paljudes tipendides teeb praegu üks lugu, mille sa välja valisid. Tänase saate jaoks on instrumentaalplaadilt põhiliselt instrumentaallaadilt. Galaktikad ja loo nimi on Everošov, luu selle juurde ka võib-olla mõni saatesõna? Jah, see on, see sai nii mõnedki aastad peale Estonia katastroofi kirjutatud, et kuidagi kuidagi see mõjutas ka mind ilmselt nii sügavalt, et, et, et see oli nagu aastaid sees see lugu ja siis oli ka niimoodi, et mina muidugi ja ma rumala praegu ma ütlesin, et siis oli. Ei olnud vist Eesti laulupeol oli lihtsalt Eurovisiooni lauluvõistlus mingi eelpool ja ma mõtlesin, et ma pakkusin selle algul ka sinna välja, et kutsusin solisti Lätist, siis võiks ka mujalt veel solist kasutada Lätti esinejanimi anda liigo Rodrigo Foomis muidugi, kes on üldse üks baltikumi kõvemaid hääli või paremateks hääldaks, Jaak Joala isegi kunagi arvanud ja ja, ja aga, aga noh, kahjuks vist eelžüriis juba kuulatud läbi kirjat. Esimesed akordid olid juba siukest. Nii et, et ja liiga keeruline ei olnud, keeruline lugu on, lugu on ilus, taust on muidugi väga keeruline jah, niuke suht moodne. Aga, aga arvati ilmselt ei sobi siia. Et see ei ole see koht, kuigi tegelikult nüüd ju hiljem aastatel oleme näinud ju seal on niukseid, tõsisemaid lugusid ka ja tegelikult ju üks aasta rajal võitis, istuks praktilist instrumentaalpala, viiuliga oli teema ja seal seal oli ainult väike vokalist sees ja see lugu võitis kani. Aga noh, siin Eestis arvati, et et kes vähemalt seal seda žüriid tele poolt jälgis, tuli minule niuke tavasid, et kuulata ainult mõned taktid ja siis endast kõrvale. Eestis arvatakse üldse väga palju. No kõik on sõbrad, kõik on suured, arva. Aga noh, peaasi, et peaasi, et tähtis on see, et sinna žüriisse satuks ka noh, niisugused kasvõi mõnigi helilooja või kes oskab muusikat teist moodi natuke hinnata. Oleme leplikud, las nad arvavad, ega ma ei ole absoluutselt selles mõttes solvunud ega, ega vihane, noh, lihtsalt see elu on tänapäeval selline. Ma arvan, et tänases saates peaks natukene juttu tegema aga sinul, loomemeetodist, kuidas sinu lood sünnivad, kas seda on võimalik sõnaliselt kuidagi kirjeldada, kas mingid mingid helid hakkavad peas helisema või mingid värvid või tulevad silme ette? Täiesti erinevalt ja noh, näiteks 70.-test instrumentaalplaadi peal galaktikate peale on see tulekahju, mis, mis, mis sündiski peale tulekahju, täpselt. Noh, päris seal. Karm, eks ju, aga see oli standardi peahoone vist koplisse trammiga sõita ja see põles ja siis noh, see oli seitsmekümnendatel ja sõitsin ühiselamusse, hakkasin kitarri peal seal ragistama, nii et. Ja see lugu oli siiamaani vahel meil kontsertkavas on ta niisugune hästi tehniline niuke. Ja noh, täiesti erinevalt ja muidugi lauludega, niiet teinekord on väga hea tekst näiteks tunnete keel, siis on praktiliselt istun klaveri taha, niuke mõnus vaikne momenti, et keegi ei sega teksti ette ja laulu on valmis. Seal on nagu minu arust tekstis kõik seisuga mõnedki teised lood on ka niimoodi teksti peale tulnud, usu ometi näiteks Doris Kareva tekst on nähtav. Kuigi teksti tellisime algulla mingi lääne kaveri peale kaveri loppis karedellistoriliselt taga, siis nii kui ma seda teksti Lägin praktiliselt tekst oli nii hea, et mul tekkis kohe lugu selle peale. Ja oligi valmis. Nii et see loomeprotsess ei ole alati vaevarikas. Inimesed ütlevad, et vaevlevad selle selle käes. No ma arvan, et nüüd vanemast peast võib-olla paeglassi põle loo noh, kui, kui tahad teha ka nagu mingi skeemi järgi või kuidagi kuidagi niimoodi mingi kindla eesmärgiga mingit lugu või et siis tuleb võib-olla vaevelda, aga ka eriti noorest peast ei olnud küll mingit probleemi, täiesti erinevalt, teinekord hakkaski motiiv peas kõlama ja seda on ka nüüd olnud, et mõni asi on nädalaid mingeid motiiv hakkab nädalaid peas kõlama ja siis siis lähen ikkagi lõpuks stuudiosse ja võtan selle ette ja mängin, mängin linti mingi kasvõi mingi jupi, aga teinekord on niuksed. Kaasaegse instrumentaal oli juures üldse. Ostes mingi uue huvitava sündi või mingeid huvitavaid helimaastikke kammides siin elektroonilisi tekib hoopis seati, nii et absoluutselt mingid reeglid tegelikult ei ole, täiesti erinevad, tuleb ma usun, et me kindlasti peame tänases saates rääkima ka sinu stuudiost ja kuidas sinu stuudio sündis, Moosuse sünnilugu tasub veel kord meenutada, sündis niimoodi, et see sündiski 80.-te lõpus, kui me Mahavokiga läksime peaaegu laiali, et noh, me olime mitu aastat Venemaal kirjutanud on ühel aastal lugesin välja, 12 korda olime just Moskvas, noh. Et kõigil sai ilmselt mõõt täis ja pered hakkasid tekkima. Karel tekkis ka pere, minul õnneks siis tuli see hing ja iha rokoperaks. Neeme kuningas Eesti kontserdi poolt tegi ettepaneku, et siis tegime veel seda hingeihad, tegime Eesti teatrites ka tiiru peale, aga, aga siis ma hakkasin juba vaatama väljapoole ja naisel olid sugulased Ameerikas. Nii et ma sain ikka, see oli rubla Aegvel tutvuse kaudu ostsin kuskilt selle lennukipileti välja, need mul ei olnud viisat ka veel. Küllakutse tähendas, ma sain lõpuks selle küllakutse. Ja 90 vist oli saasta. Ja ja läksin New York'i New Tšašisse sinna siin ümbruses, et oli kolm kuud Ameerikas ja siis seal asja uurides seal tutvusega sulle Rodrigo Foomintsiga Iigoga keda ma tegelikult Jurmalast ja nende päevilt teretuttav ja niimoodi ajasime juttu, aga tema oli sattunud just oma bändiga sinna Ameerikasse selleks ajaks seal see on jälle tegelikult väga huvitav lugu, kuidas need Balti riikidest otsiti ühte bändi, keda üks Ameerika kindlustuskompanii oli nõus nagu toetama, et nendel oli hästi huvitav, kaks aastat nad olid Ameerikas isegi ja siis nad olid seal õnneks organisatsioonis lähedal, ühes ühes metsas, kus oli stuudio ja prooviruumid mäletavad truubi brasesse, mänedžer oli palgatud need. Ja siis ma hakkasin muidugi nendel seal külas käima, noh sellepärast Ivan sattus mulle hiljem laule laulma ja me oleme hiljem veel koostööd teinud ja Ameerikas käies loomulikult ka pillipoodides, uurides seal üldse natuke stuudioasjandust tulid välja need esimesed midi, stuudiod nagu niuksed, nad praktilised olid karbid lihtsalt, aga seal oli 16 treki sekveneeri saundid ja siis oli veel 16, Räki sai väliseid pingeid sünteeaa allikaid taha panna. Siis muidugi, kui ma seda nägin, siis oli kuidagi mul selle raha igal juhul ka kokku sain sõpradega-tuttavate abiga, palju see maksis, see maksis paar 1000 dollarit oli noh, ega ega ega mina läksin. Ma tean, et mul oli mingeid asju, oli sotsmaades juba mängitud, sellel ajal. Ja Moskvas oli mul mingi arvega pangas, et ma mingit dollarit sain igal juhul Ameerikasse minnes ka ma sain sealt välja võtta, võtta aga sellest ei piisanud igal juhul, et, et oma oma anorarist. Aga praktiliselt jah, siis hakkasingi nagu kolm kuud olin ära poolteist kuud umbes võttis aega, kui ma üldse sellest muust elust hakkasin seal aru saama, algul tundus isegi päris jube, võib-olla see New Yorgi elukäik, aga siis hakkas meeldima, kui ma hakkasin aru saama, asi toimub ja pärast noh, rääkides, kes sellel ajal sattusid Ameerikasse, noh kõik, kes olid hästi lühikest aega New Yorgis kõik väga paljudesse, teisalt kuidas saab elada seal. Aga noh, selleks tuligi pikemalt olla natuke natukene asja taipama hakata. Tulin tagasi, siis tekkisidki esimesed reklaami nõuded, Statoil oli Eestisse tulnud ja McDonald sid asjad. Kuidagi ma kuidagi ma sattusin sinna reklaami muusikat tegema, kuidagi neid asju helindama ja, ja siis siis see stuudio idee tuli kätelt. No tegelikult ma saingi selle Ameerikas selle julguse, et hakata ise tegema mingit stuudiot, ega vene aeg, ma ei oleks elu sees julgenud, niuksed asjad, kus ma teen nüüd enda stuudio, hakkan ise seda aparatuuri kokku ostma ka New Yorki jääda? Ei tahtnud. Ameerika mul oli lapsed siin juba sellepärast ei jäänud muidu muidu mine tea, muidu muidu mine tea jah, aga, aga ma kohtasin seal ju, sõitsin seitse osariiki läbi. Kohtasin seal inimesi, kes olid siin oma perede maha jätan ta mul tavaliselt elasid kuskil eesti perede juures, seal siis oli vähe neid sõitjad veel, et need ei olnud ära tüüdanud neid väliseestlasi. Hiljem. Vaatasin mulle see asi igal juhul ei meeldinud, et jääda nüüd kellelegi sinna nagu nagu kellelgi ülalpidamisele ja kuidagi oli vastuvõtmatu. Olen kindel otsus, et ma ei tea, kuidas su stuudio arenenud on. Hakkaski arenema tänu sellele, eks see põhiareng oli just need üheksakümnendat, kui ei olnud veel internetti. Et põhiareng oli jah, siis kui ei olnud internetti, Tieto reklaaminduses liikus natuke raha ja siis sai vajalikku rauda seal professionaalset salvestustarvikud on väga kallid ja sel ajal sai just ostetud, praegu on see täitsa mõeldamatu tegelikult praegu praeguse elu juures, kus kõik on internetis, noh kus kõik teevad kõike praktiliselt, eks, et õnne. Õnneks siis selline periood oli mul 10 aastat, kus ma sain nagu jalad alla just tänusele reklaaminduses sest ega siis üheksakümnendatel mingeid laulukesi ma kirjutasin, aga ega need tegelikult raadiosse läinud, see oli rohkem seal vaibakloppimisaeg ja, ja ilmselt need lendasid prügikasti kõik, ma tean, ma tõin küll siia raadio kahte ka mingeid asju, aga neid tavaliselt hakatud bändiga kassa reklaamindusega praegu ka tegeleda stuudios, kellel jah, sellest said ka ammu-ammu tegelenud nii palju, et kui kellelgi on vaja originaalmuusikat mingit originaal tausthelitausta siis teel, aga noh, raadioreklaami Niukest lausreklaam juba aastaid ideerijat, et no see, see lüpsab tühjaks ka nagu konveier oled kogu aeg praktiliselt, kuigi kuigi see oli ainuke periood, kus oli ka raha, läheb, eks ju. Aga noh, mis teha, lihtsalt Mahavok salvestab siis sinu stuudios? Jah, praegu tehnika enda juures, kuigi seal nüüd väikseks jääb. Nüüd on 15 15 aastat Sa ei mõõda, kui siin Poska tänaval see stuudio krempel sai ehitada lastud, nii et, et nüüd noh, praktiliselt ongi praegu niuke tunne, et üks, üks etapp on vist jälle läbinet ja edasi ei teagi, mis saab, tahaks tegelikult võib-olla muusikat salvestada, ainult mingit bänd on ju väga palju noorte loogikast, rokibändi asju, kus on vaja põhja korraga sisse mängida, trummid, bass, kidra põhiasjades selt selleks mul on natuke liiga kitsas ja mõtlen praegu, mis, mis edasi teha. Kas sa sellistele projektidele ka mõtled veel? Nagu oli siis, kui oli see projekt nimega 55 pluss 55, kus sammusitseerisid koos Riho Sibulaga? Korraga me 55 saime ja, ja ma käisin vist rea kontsertitel ennem kuskil mingit ninapidi kokku sattusime ja, ja siis siis idee tekkis, et Padise kloostris teha koos maha voki ka juba vist kaks-kolm korda suhet suveti seal ennem teinud kontserte, mis olid noh, väga hästi läksid. Ja jah, siis sai selline projekt teoks, et oli väga hea meel, muidugi. Sünniaasta on 1958. Millised on sellises vanuses muusiku mõtted? No ikka tulevikule mõtled, vot mitte ei meenuta minevikku. No ma tean, et ma pean seal juba sihuke ohtlik, mõnus kui, kui vaadata, mis ümberringi, niivõrd kui paljud tuttavad on tegelikult juba läinud siit ilmast, et et ma tean, et tuleks mingid asjad, tuleb muidugi kokku võtta endale, et ma ei ole seni andnud mingeid noote välja, et, et aastaid on ju tegelikult täiesti võõrad muusikaõpetajad ja mujalt Eestist, kes numbriliselt sõnumeid saatnud, et mis sa vaid, ma mõtlen. Et millal sa ükskord omanetoodid välja andud, et laulud on pealtnäha lihtsalt, aga kui neid hakata mängima, et seal kasvõi läinud aastal mingid asjad, et siis mängitakse alati valesti. No tuleb anda noodid välja, räägime nüüd vaikselt, hakkasin tegelema ja nii edasi, noh, mingid asjad tuleb kokku võtta. Aga praegu on ju kogu see elu niivõrd palju muutunud. Et. Ma olen võib-olla natuke vanamoeline, et mul ei ole isegi nutitelefoni veel ja ja mul ei ole lugusid, ma ei ole anda Spotifidesse mitte kuskil, et ma pean, ma pean lõpuks sellega kaasa minema, eks. Kuigi mulle meeldis võib-olla kogu kogu see, mis toimub praegu muusikaelus, nii et eks ma vaikselt toibunud arv võib-olla isegi nutitelefone endale, ma ei tea, ma ei, ma ei tea, aga mingi mingi üle mingi niuke üleminekuperiood on küll praegu suhteliselt aeg on, mis peas toimub, kas pojad ka muusikaga tegelevad? Noor natuke tegeleb, aga rohkem oma lõbuks, aga ta teeb ka, kui teeb tramme FPS-i siuksed hästi, hästi, hästi niuksed moodsat asja. Vanem poiss algul Ta klaverit õppinud. Aga ta on maanteeametis ja. Ei, üldiselt ei tegele. Kuulavad küll väga palju. Aga sina ise sa ei taha olla popp ja noortepärane, kui kasutada sellist ütlemist? No mul seal leidsumentaalidki osad on ju hästi-hästi moodsad ja mind, mind huvitab alati see kõik, kõik uued suunad, elektrooniline muusika. Et, et ma kuulan küll õhtuti näiteks raadio kahte tihti sealt mängitakse väga palju uut head muusikat. Eks mul uus plaat, mis on praegu nagu tegemisel, et, et ma arvan, et see on ka niisugune suht suht kaasaegne ikkagi eelmine galaktikad on niuke kogumik oli läbi aastate tehtud lugudest, aga see uus, mis nüüd tuleb, on ikkagi päris uus ja, ja nüüd viimastel aastatel kirjutatud. Aga viimane lugu tänases saates on galaktikate nimilugu ehk siis galaktikad. Aitäh, Eini, et sa tulid ja ütle palun selle loo juurde ka paar saatesõna. Nojah, see galaktika kõlab nii suurelt, et aga noh, need on need minu galaktikat. Et Dalia niuke mõtlik rahulik lugu, et või nagu naljakana tunduda, aga see oli suvel lihtsalt lavasin öösel õues lamamistoolil soe soe öö. Lihtsalt vahtisin taeva ja lasin mõtetel joosta, nii et tähistaevast niimoodi rahulikult meloodia tekkis. Neile tuli nii, ta tuli, aitäh häini. Palun.