Rauki Mary. Rokibeeride saatesarja tänane külaline on Raul Vaigla, mina olen Tiit Karuks. Tere tulemast Raul. Tere. Sa oled üks selline mees, kes on mänginud väga paljudes bändides. Põhiline on Ultima Thule, aga lisaks sellele VSP Project Radar, aga, ja ma usun, et neid bände on veel, kas see on nüüd eesti muusikule tüüpiline, et ta tegutseb mitmes bändis korraga, kuigi ütleme Ultima Thule on ikka olnud see põhiline? Kui nojah, kui sa ikka oled, nagu öeldakse, tegevmuusik ja sinu elatusallikas või mis iganes võib seda nimetada, ongi muusikat siis paratamatult nii, noh, sellest on räägitud küll, et Eesti on nii väike ja nii edasi ja nii edasi, aga tegelikult, mis minul mind nagu miks mulle nagu see erinevate koosseisude mängimine, et mulle meeldibki mängida nagu neid selliseid erinevaid stiile erinevaid, et muusikat noh, siis alates kellarokist lõpetades Tšassiga ja paraku noh, üks kollektiiv seda ikkagi ei paku. Ja omal on ka nagu huvitav, seda selline vaheldus. Arvan sellest. Muusika kui elatusallikas Eestis sinul läbi aegade on ta toonud leiva lauale leiva peale võid ja, või peale ka vahel vorsti. Kuidas Still lible kui veel aga, aga, aga jah, selles mõttes, et kui ei ole paljunõudlik ei saa enda jaoks mingeid erilisi mugavusastmeid, siis saab hakkama küll. Sa oled pärit Jõgevalt ja kas sa muusikaga hakkasid juba Jõgeval tegelema? Ikka ikka, ma mõtlen seda, mina olin nagu noh siis noor, teine teismelises eas, siis mulle tundus krediidiga umbes oli sihuke eesti muusika naba, noh, eks ma polnud väljast midagi ringi ja kuna seal olid nad mitu bändi ja, ja sel ajal tundus, et oli veel olevas oma Jõgeva- Hendrix, meil on olemas oma Jõgeva sama klahv, meil oli oma Jõgeva selliseid rocki ansambel, kus siis mängis sellist jura jahib ja tippe, õplid ja tenniosoftre ja nii edasi ja nii edasi. Et sel ajal tundus, et noh, umbes seda enam. Et see paik nagu muusikaseemne mahapanemiseks oli nagu ideaalne. No paljud peavad tegelikult Jõgevat selliseks vaikseks ja natuke välja surnud linnaks. Kas see on nüüd, ütleme viimaste aastate tendents, mitte sinuaegne? No järsku siis ikka ikka siis viimastest, et noh, kui mina olin noor, siis üsna siin, eks ole, rääkisin küll, siukest tunnet ei jäänud, et pigem pigem vastupidi, et võib-olla polnud sellist sellist kuidagi aeg oli ka võib-olla teine, eks ole. Kõik pidid ise midagi tegema, kõik nagu tegid ise oma elu huvitavaks, teistkümne teiste vahenditega, kui, kui praegu, siis seal üks, üks väljendusvahend oli kindlasti see muusika tegemine siis või see pisik tuli sealt siis ütleme Kes oli Jõgeva- Hendrix, kes lüüa? Jõgeva Hendrix oli, meil oli selle noh, on haritlased vennad Hermanit toomas, Berman oli mu meelest talle tal juuksed täpselt nagu Hendrix, kräsu bioloogiline ja ja ega ahven oli Ants laik, kes kahjuks on lahkunud meie hulgast. Nii et olid sellised. Igatahes aga see Jõgeva Hard rockbänd nagu raieffiip või ala Ja selliste selle ansambli nimi oli Palmis. Seal olid ka sellised härrased mehed, kes tegid sellist stiili just need. Rokkmuusikas on noh, ütleme, kesksed kujud on ikkagi lauljad kitarristid, aga sinust sai bassimees, millistel asjaoludel ja kas juba kas juba Jõgeval hakkasid, ütleme, teadlikult rõhuma passile. Minu tee passina jõudis kuidagi läbi läbi mitme. Me hakkasime tegema umbes bändi, ma arvan, et ma olin seitsmendas klassis ja ja siis paar poissi olid klass vanemad ja ja me ei hakanud kohe Jõgeval. Me tegime, et Jõgeva Jõgeval Siimusti niuke Jõgeva lähedal, et seal oli kultuurimaja, kus sai et siis võisime minna sinna pille näppima ja siis see, see bänd, mis me tegime, esimene bänd. Ma arvan, seal isegi on veel nime. Siis ma mängisin nagu klahvpille lahtil orelit, ma ei mäleta, mis orel seal turvas võis olla, aga no seal on kindlasti kohutav. Aga siis selgus, et, et on olemas innovatiivne, see tundus, et tal tuleb paremini minule klahvpillimängijana. Ja siis minust laulja ansamblis ahhaa ja siis nüüd mul sõber seal kitarrimängija Aivar Mihkelson. Tema käest mitte küll tõi sellise bänditegemise juurde ja siis tema oli kuulnud siis oma lausa kliimalasin klaveritel laulsin need horoskoobid laule ja siis siis poisid käisid mul külas ja. Kuule hakkasin Launa, okei, ma hakkan laulma, ega sa ei mõtle selle peale, kuidas, kuidas tuleb sealt välja või ei tuleainena lahendaja mändi. Ja siis ma olin tegelikult mingi kaheksas klass ja üheksas klass ka, olin siis laulja ansamblis. Millist muusikat sa bänd tegi? Aga me tegime. Me tegime juba tegelikult nagu öeldakse, omi lugusid. Kitarrimängija tegi lugusid. Alo tegi paar lugu, et nii, et ma olen Marman laulnud Alo Mattiiseni esimest lugu raudne regulisele loonini raudne kägu ja seda lugu. Õnneks ei ole kuskil olemas. Ja esimese kavereid, mis me tegime, oli, olin, mäletan. Ja siis suline kavereid juurde seal ala black sabati paranoia ja seal oli veel mingi ja Iideepleviinid noikas maukanzovaatori ja me ei pea Evel liu ja seal oli veel midagi. Aga me üritasime, naeratame, üritasin isegi midagi Zeppelini teha, aga sinna ma ikkagi kliendi nõus. Isegi sellest saime aru oma rumala peaga, et ei ole mõtet lauljana ei ole mõtet. Ja siis kuidagi tekkis, ma mäletan pärast, kas mingi suvevaheaeg olenes, kas pärast kaheksandate ja pärast isegi üheksandad. Kuidagi me jäime selle suve, Aivar Aivar, ega seal kaheksa selle tunnistasime ja siis ma hakkasin nagu kuidagi seda passi seal mängima, ma olin ikka need kitarririfid tunnistanud ja ja siis kuidagi tuli, see tuli see kuidagi see nagu suhe passiga ja kohe paralleelselt otsustasime, et me tuleme Tallinnasse kolmekesi mina siis selle bändi trummar, argus Mitt ja, ja kitarri Aivar Mihkelson, tuleme Tallinnasse, et seal pool nagu Georg Otsa nimeline muusikakool. Ja umbes nii, et õhtul otsustasime ja läksin, läksin koju emale. Kuule, lähme härra Tallinnasse, et, et seal on vool, aga tegelikult ma tean, ta ütles, et seal basskitarr on ja ja ühesõnaga ma olin, olin, olime siin Tallinnas. Aga siis kuidagi läks niimoodi, et kitarrimängija all väike mootorrattaõnnetus ja tema ei saanud jõudnud eksamiteni. Lõpuks ma olin üksinda teinud need eksamid ära seal seal otsa koolis ja sinna ma siis sain ja sinna ma jäin ja nüüd ma olen nagu Tallinnas, otsapidi nii et sealt sataka sinu basskitarristi, nagu öeldakse, siis karjäär noh, 16 aastaselt. Millal esimesed lääneplaadid sinu käeulatusse jõudsid ja mis plaadid need olid? Minu esimene Lääne plaate väga hästi mäletan, oli pink Floyd Reiliks. Ma võisin olla siis Aron VII klassist. Ostsime siis oli põhikoht, kus Plaati sai osta, oli Tartu täika. Et sealt sealt ma ostsin selle reegliksi, mis maksis 40 rubla, mitte vähe. Tol ajal oli seal päris soliidne summa. Ja see oli ikka väga soliidne ja ma ei tea, mismoodi mul see raha kuidagi oli vanaisa antud ja onu antud ja vanemad natukese antud, ühesõnaga mul see raha oli kuidagi koos ja ja siis ma ostsin seal plaadi mul meeles, mul oli siuke grammofon nagu Accord, eks ole, sellel kahe servo stereo ennem oli akordioni ühe kastiga muna, aga akord ja siis me oma piina uurisin seda reeriksid, seal oli sihuke noh, mingi ma ei mäleta, mis lugu seal oli, aga seal hästi sky efektari, kus niimoodi käis ühes kastis, teisel päeval panime need kaks kastide kahele poolele relvi, mis nüüd toimub, mis nüüd lahti on siuke noh, ei ole võimalik ja see oli esimene plaat, aga, aga teine plaat, mis ma ostsin, oli, oli Led Zeppelini esimene plaat ka, maksin 40 rubla, see oli täitsa kilest, laadse oli, noh, see oli umbes sellel ajal täitsa umbes niivõrd haruldane asetada kiles kilest laadi, täitsa tutikas seal mu teine plaat ja siis hakkas kuidagi seal ikka vaata ikkagi oli kallis, siis on see, see lõbu oli nagu noh, nagu öeldakse, harva, kui sa said endale lubada. Ja seal oli sõpradega näiteks Alo oli ju oli, temal oli tema tädi, minu meelest abiellus rootslasega ja sai nagu välismaale, siis vot sealt Alo tuli plaate mingi, võib-olla aasta-paar hiljem ja, ja mul oli ema ristiisa elas Ameerikas ja tema võttis ühe ühel hetkel nagu emaga kuidagi ühendust, et ta tahaks nagu ka kuidagi nii lõikaks seal sugulased välismaal ja nii edasi. Mina muidugi kasutasin sel momendil kohe ära, aga plaate saada. Siis ma siis ma sain sealt Ameerikast sain ka Sandscheffekvaadi. Siis ma sain, osaleb poodi, naid, passaasand, nuuskas, plaat neil olemas, siis ma sain Larryga, vot on midagi oli seal veel ja siis ma sain veel vaatan hevi põse, rei mingi noodi, kuidagi tuli ja noh, see oli nagu noh, need asjad olid ikka meeliülendavad asi ikka oli ikka olid, neil oli ikka väärtus. Täielik. Kuulame esimese loona siis Led Zeppelini esimeselt plaadilt Kuut, Times Times. Ja muide, ma arvan, et sa oled sellega nõus, et Led Zeppelin peale uuenduslikkuse muusikalises väljendusviisis oli ka nende helisalvestuste tase täiesti uus tase. See on nagu selles mõttes Superaadma, et sa paned selle plaadi peale ja sa ei mõtle, et see nagu vana saun ta ta on, ta on ikka värske. Mõtle, kui paar aastat tagasi oli see kinos. Tuli see kontsert. SL presidendi olinemisel. See oli pressinud ei. Kus siis trummide taga istus Johnhame poeg, jahis on kasulik, hakkab. Kujutamisega see pihta siis kuram nostalgia on tore asi ja see oli vinge kontsert tegelikult ja taga. Hakkame siis rääkima sellest Tallinna-perioodist, kuidas ta selle otsa otsa kooliga kohanesid ja siis hakkas sinust kujunema bassimängija. Ja jah, Tallinna periood. Tallinna periood hakkas selles mõttes natukese nagu keeruliselt, et ma olin kuidagi kuu või paar, saan siis mul tuli hirmus koduigatsus ikka peale, ma tahtsin saada tagasi, ütlesin, ma läksin, ütlesin emale, et kuule, et ma ikka vist ikka ikka vist ei taha, ma annan sulle tagasi. Kui ema oli nüüd poiss juba oled läinud, siis ei tule natuke selles mõttes nagu super, et kui ma mõtlen, et seal ühelt poolt olevat selles, et lapsevanemana võttes muiugi, pojake, tule koju, eks ole. Teiselt poolt, eks ole, see et sa oled nüüd nüüd ja, ja, ja ma olen ikka ülimalt tänulik, et ema saatis siukse nagu olla nagu seista kindlalt, eks ole, vaatamata minu ja no seal mingi hetkeseis ja siis juba hakkas juba iseenesest kujunema, eks ole. Ja ma mõtlen seda, kuidas ma käisime tegelikult iga nädal käisin Jõgeval, eks ole, meid on, meil oli ansambel siin mul oli minu pruut, ollakse, läheb kõik nagu noh, seda ka põhjusel mitte, tahtsin tulla tagasi, eks ole. Aga aga see kuidagi Rütt lai nagu käima toimima niimoodi, et ma nädalavahetustel kodus nädala keskel Tallinnas ja siis me tegime algul ikka siin bändi siin Jõgeval ja ühel hetkel me kuidagi kolisime Tartusse selle bändi tegemisele siis nii et jälle mina õppisin Tallinnas, seal, aga bändi tegime, tegime Tartusse, oli nagu teisel kursusel, kui ma õppisin otsa koolis ja siis ja siis Tartusteks meil selline ansambel nagu ansambel, sirged vaod, millega me käisime esimest korda, nagu siis aastal 79, ma arvan seal veel levimuusikapäevadel seal mingit Tartu muusikapäevade kuidagi. Ühesõnaga. Põhimõtteliselt olid juba tantsurokipäeva. Esimesed need, need olid, kus me käisime seal ja bändiga me juba hakkasime sellest natuke sellist fusiooni või siukest jazz-rocki nii vaikselt viljelevad ja ja seal mul on, mul on nagu selle eredalt nagu meer seal mängisime selle bändiga seal esitasime kolme nagu läänelugu ühe enda loo ja siis me läksime standard Oki, kus kuuldeisi ja siis ja siis pärast nagu vikerkuskilt tuli ka see Valter Ojaveer kandis nagu neid rääkis, nendesse tardumusest raadiost ja siis saad, kui ta ütles, et nad seal tiirlevad. Seal jäi silma nagu noorbassimängija Raul Vaigla, kes tabas nagu hästi ära seda enne Klaagisiilidena jälle. Seda tunned kõrvu tõstetud, see on mul siiamaani väelasidega. Tselluperioodil üritasin ma siis tegin suitsu vanimatest, poisikesena tegin suitsu ja nagu jätsin maha ja ja minu. Kuid minu tüdruksõber, kes mu abikaasa, nii tema nagu ütles ka teatud ütlesime naha ja ma olin nagu maha jätnud juba siis mõtlesin, ma olin erutatud. Nüüd ma pean kindlasti jah. Nii et tore. Muide, ma mäletan seda bändi sirged 1979 saali poolel ka ja see oli just see periood, kui ma teles tegin seda rokimuusika sarja Heli jälg ja mänd sirged vaod on mul väga ilusasti. Panime selle nime ja selle selle järgi, et me nagu tegime EPA klubis, tegime proovi räime proovida. Nagu selle, et me oleme nagu, nagu öeldakse, ma ma haridusele lähemalt harjunud sirged vaod. Aga tegelikult, ega see ei olnud kerge, et ligi 200 kilomeetrit ja linna Tallinna ja Tartu vahe, et, et ikka ikka. Meil oli ikka niimoodi, et et reedel õhtul sõitsin ma koju, siis laupäeval Tartus proovi siis pühapäeval, eks ole. Olime Jõgeval kuidagi nii, võib või no ühesõnaga, aga kuidagi ei mäleta, et oleks nagu raske on hommikul kell viis bussiga Tallinnasse ja ja nii oli, aga tore. No kuidas see emotsioon on positiivne kõige selle juures? 1982 kutsuti sind kuulamisele radarisse ja sa ühes intervjuus meenutad kuidas ilmus kohale ka Jaak Joala pikas nahkmantlis tõeline boss, aga nii lahke, nii lahke, nii oma poiss. Aga no see oli isegi mitte 22 281, mõtlesin nagu siis otsa koolis viimasel kursusel ja kutsuti mul oli nagu see, et esimene oliseks nagu casting see oli, siis seal on, pidin nagu mängimas stuudios kaks lugu linti. Ja kui jah, mul jälle sellena samas raadiomajas, eks ole, kõik kõik seen on nii silme ees ja kohusetunne ja täpsus, kuidas Jaak kõik kõik tulid, eks ole, noh, minu jaoks olid nad ju sellel ajal Eesti tipud, eks ole, noh, ja seda enam, et ma olin nagu mulle kõik see psühhoja siis oli kõik need seal Paapia, Sergei Pedersen, kes olid sealt nagu minu iidolid. Täiesti kaua sa radari solid seal erinevalt, et seal oli nagu mitu, üks radar oli see, mis me tegime siis jaaguga koos, siis oli radar, mis sulle anti, instrumentaalne lõpus oli siis jälle tegelikult jaagu juures, me olime radari nina on selline nagu lainerini nina on. Et kuskil 81 kuni 83 suvi või umbes midagi sellist oli oli see Joalaga või 84? Need aastaarvud mina juba nii pluss-miinus. Ja siis me tegime mingi poolteist, kaks aastat tegime seda instrumentaalsete radarit siis alates 85, vist oli siis juba lainer, et umbes 86 lõpus ma juba mängisime juba, tegime Tartu muusikapäevadel juba ju VSB projekti ja koobrion bluusbänd 287 oli juba oli juba tuule, et kuidagi noh, nii vaatad, et see aja vahel suhteliselt lühike, eks ole, mingi uus seitse aastat. VSP projekt ja koobrin, bluusbänd need olid, noh, me võime vist nimetada neid projekti bändid. Ja, ja noh, see, see oli just sel ajal, eks ole, kui me kui me töötasime koos, kõik koos, koobrin, eks ole, Riho Sibul, Aare Põder ja mina olin seal jaagu juures nagu laineri nimelises bändis. Noh, tapeta ikak, sa oled, siis olid need Tartu muusikapäevad, kus pidid olema, kui sa seal ei ole, siis ei ole sind olemas. Et ikka, et, et saiva noh sa tead ette, et see tuleb, eks ole, siis sa teed nagu mingi programmitaks seal, ühelt poolt oli see meie Riho Aare, mina, kellel oli niisugune ühine instrumentaalmuusika nagu see taust ja huvi, eks ole, Riho kasakesest, meie selle radarist, et see kokku panna ja teiselt poolt siis lahva koobrin, kes oli selline siis bluusimängija bluusikitarrist, keda siis veidi ka näitama kuidagi sel ajal seal Venemaal täiesti juhuslikult umbes hakkas seal Riho häält mikrofoni tegema ja noh, kõik kuidagi need asjad, üks asi viis teiseni ja, ja nii oli jah. Kuulaps oli üks legendaarne lugu. Kuulaps oligi minu meelest aasta 86. Veebruaril. Aga kas Lavka koobringas ta elab kusagil Lõuna-Ameerikas praegu ja ma mäletan teleCosta Rica Costa Rica sealt mingit telesaade oli. Samblapojast oli ta hoiab oma varbaid ookeani sees ja itsitab seal, kui Veenuse külmaga kõle. Ma usun, et mõne sõnaga võiksid meenutada ka Ultima Thule sündisest, tuule on ikkagi jälle liiga palju pruugitud sõna legend, aga, aga tuule puhul seda kindlasti kindlasti tarvitama peab ja noh, see on jäänud ikkagi sinu sinu bändiks läbi. Loomulikult, kui sa, kui nii mõelda, siis eks ole, nüüd me saime talvel issand ja kaheksa kui võtad need muud eluaastates palasele lahutatud 28, siis noh, see on ikka üle poole elust, eks ole, see on ikka, see on tähenduslik. Aga sa pead siis oligi, oh kuidas noh, ei ole sellest rääkinud ka läbi aegade, kuidas nad kokku said, et ühelt poolt, eks ole, meie sisust Kont, kes me siis rääkisin, et Riho, Slovka, mina aare ja, ja teiselt poolt siis oli nagu oli siis tuli seitsistaksele ahelik Tõnis salaja siis Elmu värk ja ja ma mäletan seal 80 suvel jälle kuus suvi oligi kogu meedium seda projekti ansambleid ja siis kuidagi kuidagi tuli see ideed, paneme asjad kokku ja, aga noh, see oli ju keeruline, esiteks, kuidas ta oli Eesti NSV filharmoonia, kuidas, kuidas, mis tähendab Tõnis Mägile mingi uude uude ansamblid ei taha kena vene laule, lauldakse selle puhas nagu selle rahaallikas, ära kuku konkreetsete selleni sellele pandiga tõsiselt nagu aeti, nagu öeldakse, sõrad vastu. Ja tehti ikkagi päris palju, et seda bändi ei saax eksisteerima. Ja kõik noh, kõik. Igast takistusest noh eelkõige, eks ole, kuidas sa oled moraalselt, sihukest ansamblit ei tohi olla seal, kus on nõukogude autoreid, ma ei tea, mitukümmend protsenti ja nii edasi ja nii edasi, eks ole. Selle esimesel ettemängimisel toodi sellised faktid tuvi jäljed tuulepluusil, et vabandage tuvisid, kuidas te sellest laulatada? Noh, selle peale tulla tegelikult annab. Aga ametnikud ja noh, kui sa tahad, sa võid ju kõik välja kangutada ja nii edasi ja nii edasi. Ja, ja siis meil ikkagi seal oli üks inimene, kes oli seal veevood oli Rein Lang, kes oli siis tal oli selle linnahalli asedirektor Hellal ja, ja seal oli veel paar, ülejäänud on kõik ikka vastu ja siis meil oli see ettemänge, siis kutsuti välja, mina olin nagu siis ansambli kunstiline juht. Tõnis, mängime kahekesi, läksime sinna siis sinna nagu öeldakse selle lõugetena umbes nagu praegu käivad need popstaarid, seal antakse neile hinnanguid siis meile noh, et laudtee ette kõik, needsamad, mis ma siin rääkisin ja ja siis kuidagi seal ikkagi tuli juttu, sa oled juba nagu noh, juba tuuled muutuvad juba perestroika ja siis keegi ametnik ikka. Aga see, mis on nagu elevandil lubatud, ei ole kärbsele lubatud ja ühesõnaga sealt tuli ka ikka nihukest jama ja kuidagimoodi paar inimest seal kaitsesid, et anname sellele võimaluse, teeme publikuga, vaatame, kuidas see on siis see oli, see oli 20 27, kaks seitse veebruar inimestele see kontsert linnahallis, mis oli siis ühesõnaga täismaja. Nii et selles mõttes oli nagu täitsa mõni mõte on niisugune väga haruldane, et ta ütles, et luuakse uus bänd ja sul on kohekohe momentaanselt esimesed kontserdid, seal, sul on seal täismajana. Ja seal oli, oli muidugi see ka, et kus nagu kus hakkas nagu see mõjuma. Et kuidas on reklaam tähtis ja olo, Olav Osolin oli see mees, kes rõhutas seda, et rekla reklaami ja siis seal tehti mingi mäleta, mingi lennuk maandus kuidagi mingi lennuki maandumise hääle, Ultima Thule, maandunud uus supergrupp ja nii edasi, et noh, mingisugune käis. Ja. 4000 inimest oli saalis põmdi. Aga algul ju päris algul mõnel kontserdil ka kadunud Silvi Vrait laulis ja tuulega, kui mul õigesti Li Silvi tuli hiljem kui tegelikult vaata kui Tõnis läks Tõnise ühel hetkel Tõnis ja Aare, eks ole, Põderi loobusid, eks ole, Tõnis no kõik see elu sõna ja, ja tulid need vahele ja siis siis me jäimegi nagu neljakesi ja Riho vist ei tahtnud kohe seda täiskoormust nagu enda peale võtta ja siis siis lauljana ise ja, ja siis oli silmi, laulis mõnda küll meiega ja ja Silvi ka nii-öelda päris mitu väga head lugu, mis me oleme teinud, et jah, seal isegi Peeter Volkov, Oll meil mänginud seal ka siis, kui oli seal ja siis lõpetame Vige neljakesi. Aga kas tollal ka oskasid mõelda juba seda, et tegelikult tuule jääb meie rokkmuusika lipulaevaks nii pikaks ajaks? Ma ei mõtle, ma ei usu, et üldse keegi nii mõtleb, et nüüd bändi oleme 28 aastat koosnene seda enam, et kui sa oled 25 26, eks ole, see, et noh, kui sa vaatad mingi viiekümneaastasele mehele, kes teeb, kes teeb nagu bändi või see tundub umbes, et kuule, hallo, baby, mine nüüd teele. Tegeleda, et sa oled ise ka üle 50 juba. Ma räägin, et aga mul on kogu aeg head eeskuju, vaatan ma alati, kui ma ikka soovin. Uno Loobi õnne, siis ma ütlen tema mul ja eeskuju see vitaalsus, et see nagu ei viska püssi põõsasse, ta kohe vaata. Sa valisid ühe loo, Ultima Thule alt. See on, elan välja. Võib-olla paar sõna, sa räägiksid ka, miks sa selle loo? Ei, noh, ma mõtlesin, et kui ma juba siin räägin võiks olla mõni lugu, võiks olla ja. Alustame siis kõigepealt enda lugude. Ma ei oskagi öelda mikspärast, et kuna selle selle viimase plaadi pealt ja siis tundus, et kui ma selle selle looga nagu välja tulime, siis võttis nagu kuidagi hästi ja nagu vastukaja. Ja mõtlesin ise selle lugude tükk aega kuulanud, et kuulata küll. Kuulame hea meelega. Millised bassimängijad on olnud sinu eeskuju seoses bändiga nimega sirged vaod nimetasid sa Stanley Clarki, aga kellelt millistelt mass passi mängijatelt sa veel oled püüdnud malli võtta? Jako, kuigi noh, pastori ja kuigi noh, ma ei asetaks kunagi nagu seda ühele kaardile kogu seda, seda mõjutatust, mis sa ikkagi võtad, võtad vastu ja, ja ja need häid muusikuid on ikka ümberringi nii palju ja üks võib-olla mõjutab rohkem, teine vähem, eks ole, ja aga neid neid ikka on, et sellised esimesed jah, On küll nemad ja justkui minu alateadvusesse tuli nagu selline stiil, nagu see sügisene džässrokk siis kui hakkasid nagu ise selle instrument lindiga nagu rohkem nagu tutvust looma ja tegelikult oli kuskilt maalt ka tegelikult ju mingil moel ka juhuslik, et sa sattusid nagu kuulama juhuslikult kedagi, eks ole, ja siis see avaldusele mulje, et mul on veel väga hästi meeles nagu sihuke nagu plaat, selle ma sain ka enne rääkisin ristiisa saatis, et oli šanlik potii ennigmaatika õusson, et see on mul hästi meeles, see oli, mul oleks sellele gallonit paati seal mõni selline mängija nagu Ralf Armstrong väga avaldas muljet. No vot siis siis need nagu kõik nagu või noh, kas venkogine poolt jaksan, kellega mul siin mingi viis aastat tagasi mul õnnestus koos musitseerida, Soomes me mängisime kolme passilalises pools, jaksan siis soome bassimängija Bubber, Strandberg ja mina. Nii et ühe legendiga ma olen, kas on koos musitseerida? Et neil on tegelikult palju. 2012. aastal tuli välja sinu DVD kuue kuuga bassimängijaks ja Eesti muusikahariduse nii-öelda egiidi all. Anti anti välja, kuidas on võimalik saada kuue kuuga bassimängijaks Raul. No vanasti oli ju, minu meelest oli see kuue kuuga trolli, oleks paralleel et, et sama lihtne, eks ole, on trollibussi õppimine, juhtimise õppimine ja bassimängija ka. Eks ole, lihtsalt sihuke pealkirjaga, aga samas noh, no see on ju juba ka vana anekdoot, ma ise olen rääkinud juba, kuidas õpilane talletunud, eks õpib algul ühe keele põmme siis teise keele järgmised olid põmmin kadunud, eks ole, siis õpetaja näeb, et kas üle poole aasta Tõnisega tööd on nii palju seal bum, bum, bum, bum. Et noh, et see on nagu kuidas. Vaat see on see oma sellest, kus ma tunnen seda, et need, nüüd on mul asi selge, eks ole, nüüd aitavad või teiselt poolt on see, et et nüüd on alles selle kuue kuuga veel alles hakkan aru saama, et disinstrument seal ja siis ma olen nagu selle õpikuga püüdnud nagu nagu, nagu need alguses asjad kõik, eks ole, et sa saad põhimõtteliselt 2000 asjad selgeks, kui tahad ja saad nagu sealt edasi minna, kuidas sa saad ennast nagu arendama hakatakse, kuidas, mis diilemendile, kuidas mängida, eks ole, kõik need asjad kokku ja. Ma mõtlesin, et ma olen nagu õpetaja Georg Otsa muusikakoolis, et sellist asja on nagu on nagu vaja, et tihtipeale tulevad ja ma näen, kest raadaksele eksamitele, sisseastumisele neil puudub nagu selline selline alus, mis on jube oluline. Kuigi praegu on, kas need Youtube'i täis, sa võid ennast hulluks vaadata, ühest elust ei piisa, et kui seal ei oleks selle äralik vaadata, et et aga ikkagi tundub, et selline selline eestikeelne materjal on kuidagi oluline, et see, see andis mulle, nagu ma ütlesin, see teha, siis ma tegin selle ära. Kas sina oled selle asja selgeks saanud, sa ütlesid, et noh, et kas kuue kuuga on võimalik asi selgeks saada, no ei ole ostjatega. Et see on, vaata, see on, see on nagu hea, vaata asi saab valmis, eks ole, siis on ebahuvitav ja sa pead olema nagu see asi peab olema seal, et sa näed, peaaegu saad juba katsetada. Aga veel valmis ei ole. Ma arvan, et ei ole ja kui nii kui hakata, nii, võtame enda jaoks, et nii nii palju, mida tahaks selja, mida, mis võimalused on sellel instrument teil tegelikult, kui sa kuuled ja näed, mis, mis tehakse ja ühelt poolt on see, et ei olegi ebareaalne selle kõiki neid asju osatad, siis sa valid lihtsalt enda jaoks. Noh, see ongi nagu muusika kuulamine, mulle meeldib see muusika, ma kuulan seda, eks ole, ja see ei meeldi siis tegema need sama passiga, aga noh, ikkagi ma ikkagi leian enda jaoks kogu aeg midagi jälle, et ma ei ole tüdinenud ära sellest instrumendist ütleme niimoodi. Ütle tuulega täitsa rokkmuusikat oled teinud ka Frozen muusikat, oled teinud esinemisi jazzkaarel näiteks, et kas sinu jaoks on mingisugused rõhuasetused ka või, või mahuvad need stiilid kõik ilusasti ühe mehe esituses üksteise kõrvale? Ei, ikka mahuvad, eelkõige on see nagu sa annad endale kus ma mida mängin, kuidas ma mängin, kusse asetus on basskitarril näiteks selles selles projektis. No absoluutselt mind ei huvita, nagu öeldakse, domineerida goog soolot mängida, aga samas mulle nagu meeldib valida, et kui on üks bänd, eks ole, siis ma olen seal rahulikult seal mängin oma saatepartiid ja mul ei teki mingit vajadust, eks ole, et võib-olla kuskil seal eesliinil või umbes kidramees saab seal mängida ja mina ei saa, ei ole üldse probleemi, tahan selle välja nagu teistmoodi oma sinna, kasvõi seesama see oma oma plaadi, eks ole, mis ma olen ikka jõudnud kaks tükki teha. Ma saan nagu selle ego saan nagu, nagu see rahuldatud ja just ongi see, kui ühel hetkel tegelikult tüütab see tormanud ludistamine ära, see on jube hea mängida, midagi muud, kus sa, kus sa oled täiesti teises maailmas, noh, muusikalises mõttes ma mõtlen. Ja hästi oluline muidugi minu jaoks on see, kellega ma seal laval koos olen. Kui ma olen ikka selliste oma heade tuttavate kolleegide sõpradega, siis ma võin mängida ükskõik mida. Liv ja stuudiade, kuidas sa enese jaoks neid nagu kuidagi paika paned või kõrutad või ma ei oskagi, ma ei oskagi täpselt küsida. No kindlasti laiv, mis on nagu rohkem meeldib, aga stuudios on jälle, see on jälle see katsetamine, noh kui sul on, kui sul on aega, noh, selles mõttes, et ma olen nagu paadid. Ma olen nagu alati on, mul ei ole nagu on nagu konkreetsed eesmärgid, ma olen rahulikult suutnud mingi plaani üles panna, mul on aega nagu katsetada proovida, et see on nagu see stuudio võlu, kui sul ei ole, muidugi ei ole, ei tiksu aeg ja, ja samal ajal see iga minut on kopikas keeletaks, eks ole, kellel raha on ainult üks protsent sisend, et, et sa pead nagu sa oled nagu mingi kramp, et sa lihtsalt pead ruttu midagi ära tegema ja siis on kõik, sellepärast sa ei taha seda kuulata ka näha, mis, mis on, mis on toimunud. Et see on nagu see stuudio halvem pool, aga saad rahulikult teha, siis on nagu ka seda stuudiosse tore teha. Üks lugu, mille sa valisid, on ansamblilt vaever report, mis eestikeelses tõlkes on väga lihtne ilmateade. Ja loo nimi on tiin, Laun selle juurde ka paar saatesõna. No enne tuli, eks ole, jutusin voorust ja nii edasi, et. Ma arvan, et vähegi kes bassimängijaid, kes, kes lähevad nagu süvitsi selle instrumendiga, nad ei pääse üle ega ümber chacost. No Jakob nagu Hendrix, umbes kidrameestele või kontrein, eks saksi meestele ja ma arvan, et see lugu on selline mastaabilugu, et sa pead seda olema vähemalt ühe korra elus mänginud, mänginud et see võib olla selline, noh ta ei ole passinaste hümnava, aga ta, ta on sihuke. Ma arvan, et top 10 seas, kui üldse panna Tagoogile nagu öeldakse, tähtsuselt selline üks ütle mulle üks passi lugu, näiteks kus sa nagu baskid arved, siis Martin toon on, eks nendest. Palju sa ise mänginud oled, seda mingi kooslusega? Ma olen seda mänginud, me mängisime seda, noh, oleme mänginud seda konkreetselt kahe kooslusega mänginud, kunagi mängisime 100 aastat tagasi. Mängisime minu meelest ka mingi jätskaar, aneksime jaaksoo ära ja Toomas Rulliga mängin seda lugu ja siis ma olen mänginud seda haapsalu bluusil mängisin koos Riho Sibula, Andres Põldrooga ja meil on siin rääkisime ja ka täna, et ma lähen mõned avalikud esinesid seal laua teinud, noh ja siis ma olen nagu mul õpilased on seda koolis mänginud, need ikka ma püüan nagu et ühesõnaga, kui passiga tõsisemalt tegeleda, siis peaks mängima. Sinu aktivasse kuuluvad ka sooloplaadid, 2003 oli sõjaväes siis edasi tuli koos Jaak Sooääre, Tanel Ruben, iga plaat. See oli siis 2007 vist. Meil on tegelikult meil nüüd siia kahe plaadi vahele vastane kolm ahhaa trio plaati ja, ja et eks seal jah, ja siis see haids on nüüd päris värske jah, et ta on nagu ilmus aprillis. Aga need lood on noh, selles mõttes on nii värsked, et nad on, nad on ikkagi mingi ajaperioodil valminud lood, on need esitanud, aga nüüd tsitaadile Nat saitis nüüd siis vahemikus siis ma maalin stuudios siis jaanuar kuni siis märts sel aastal Ma arvan, et me peame rääkima ka sinu perekonnast, oma abikaasast, sa juba rääkisid natukene, kuidas te tuttavaks saite ja temast sai sinu abikaasa, aga tegelikult muusikud ja muusikaga tegelevad ka sinu poeg Robert. Kes on kitarrist, mitte bassimees, jah. Ja sinu tütar Marie, kellega sa koos oled ka esinenud, ma mõtlen Mariega võib-olla paari sõnaga nende tegemistest. Ei, ma olen, oleme kõik koos esinenud, jah, mul on eraldi Robiga esinenud ja mariga ka jah, et marja nagu laulab nagu minu plaadi peal ka. Aga eks see vist kuidagi nii on ikkagi, kui on üks pere seal, eks ole, on nii tihedalt seotud muusikaga siis kuidagi need käbid sinna kaugele ei kuku, aga Robi alustamisi Robist, et Robi oli ju ka alati minu onu, oli, oli kaasas ja kui ma käisin, siis tuuleni, kontserdid või või isegi isegi Linnahalli stuudios lindistasin, ma olin minu kaaslased ja rock summerile. Kui oli rock Summer 88, jah, ja lauldi seda, eestlane olen eestlaseks jääksime, läksime Robiga sinna lava kõrvale, et ta tahtis. Meil oli tuuleesinemine lõppenud talle. Et oleme seal taga, noh, et oleks mõnus olla, krabid lähme-lähme-lähme, vaatame. Läksime sinna, siis mõtlesin sünlanemises üles külje peale, siis hakkas just see, see eestlane olen ja siis keegi tuli, tõmba lavale niimoodi, et Robi oli süles. Ja siis küllap siis refrään, et eestlane effesteleksimegi. Mikrofoni seal. Kuulda. Ja see on nagu selles mõttes see, et läks nagu Soome televisioon võttis nagu üle üles selle ja siis mu tuttav Kanadas, kuule, kuule, kuule seal tuli see rock summerile seal nagu oli kõik see noh, just see uusaegse, eks ole, see eestlase kõik see uuesti ja esimene. Ja, ja siis oli niisugune, nagu see Robi oli, nagu seal suures plaanis. On see noor, tule, Eesti kasvav uus põlvkond. Et selles mõttes nagu vahvate tema nagu ütleme, et siis esimene avalik esinemine oli siis rock number 88 Oled sa rahul sellega, et sul poeg Robi ja tütar Mariega on muusikas seesna Robi peres on ju veel Lenna kuurmaa, tema elukaaslane. Puhtalt nagu muusikute pere. Ja ongi ja ikka selles mõttes. Ma mõtlen selle järgi, et lapsed siserahul kõigepealt näed ja kui neile see asi ikkagi meeldib, siis jumala eest. Ja see muidugi jälle viib meid aeg-ajalt kokku, kus ma Marie, eks ole, on nagu iseseisev linnas ja Rovi niikuinii ja, ja meil on sellised nagu ühised esinemised aeg-ajalt siis on jube tore. See on lahe. Mitte muutuda selliseks, selliseks mõttetuks, nagu öeldakse, võib-olla võtta ta ei ole õige sõnaga selliseks nagu kuidagi see pereansambel, see sõna on alati niisugune. Noh, nii et ei kõla kõige paremini. Kuidas sa selle enda jaoks teed, eks ole, kui tihti sa seda teed, eks ole, ja nii edasi ja nii edasi, et see oli tore, see kokkusaamine, sihuke muusikaline kokkusaamine laval, minul on sellest Aathan rõõmu. Nii et sul ei ole midagi selle vastu, et nad ei ole. Marie tegemisi, et Marie oma selle Frankie Animal ja nad olid jube tublid, et et nüüd nad käisid, eks ole, draakoneid seal Saksamaal soojendama soojendamas soojenemas ja nad teavad, et ma näen noored, mis isuga teevad ja kuidas neil see bänd nagu toimib ja, ja lahe. Nii et isa, Vaigla ja Robi ja Marie vahel selliseid noh, ütleme põlvkonna vastuolusid ei ole. Ei ole, noh, ma mõtlen just praegu see siin ennem retsepist jutt, eks ole, kuidas põlvkonnad ühel hetkel mingil ajal kohtuvad kui või noh, erinevad põlvkonnad, eks ole, mingi üks asi, mis võiks siduda seal, meil oli siin eelmine suvi olitegi tsi nooretilise nagu Tsepi tribuutbändi, kus olid siis pooled siis auditis elevandid, Neptunilt, Robi lina ja Jon Mikiver ja siis oli Frankistali siis Jonas Kaarnamets ja, ja Marie ja ja passinadia Jann ja ja Jan soovibki ja siis ma kuulsin, nad teevad kuskil esinema, otses mõttes mina taga. Ma võtsin selle nõudluse, sain mängida seda kujutajasper, tantsija ja veel paari lugu ja, ja nüüd talvel oli ka meil üks esinemine, kus me mängisime, need et jube lahe on, et, et üks asi, mis, mis nagu seob, eks ole, minu nagu lapsepõlve muusika. Aga neile nagu see ka meeldida. Lahe, seal vinge ja siis ei tule, vaata kui noortega koos aega siis ei tunne kaelas orana vaatanudki ümbergi. Ja siis oligi viga on, eks ole? Muidugi polegi midagi. Et, et anna aga minna veel, kui piss paugub. Viimane lugu on sinu värskeimalt sooloplaadilt, dialoog nimi on Yeste täis. Uueller paar saatesõna. No see kogu see, vaatame, selle plaadi nimi on haids, eks ole, ma olen ehk siis nagu tõlkes nõuda tähendab, kõrgus, eks ole. Et, et siin ongi see, et ühelt poolt on, ole nagu rääkisin ka, et on see lugu nimega Haitsja, aga teiselt poolt minu kõrgused on need nendest eeskuju, kellest me siin ennem rääkisime, eks ole, ja siin bassimängijana, et ta tegelikult, kes on nagu noh, jälle nagu rohkem nagu kuulab seda instrumenti ja teadmine erinevat mängijat, siis ta nagu tavapärane mingid mingid mõjutused, eks ole, kus on siis ma olen nagu mõelnud, et need mõjutasid ongi nagu sellised minu kõrgus öeldakse, ja nüüd see viimane lugu, see vasarat ja see nagu vihje on antud tegelikult see selle laseriga, eks ole, on antud nagu selline võti kätte. Et kus ta, noh, mis, mis mingid mõjutused võiks olla seal sellise 80.-te aastate siuke suvises jazz rock, et et see ongi niisugune nagu, nagu pool kummardus minu nendele. Noh, mõnes mõttes eeskujudele. Aitäh, Raul, et tulid aitäh kutsumast.