Tere õhtust, kell on saanud kuus ja eetris on Päevakaja on, mis võtab kokku pühapäeva, 23. augusti olulisemad teemad. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Tallinnas meenutati rahvusvahelise konverentsiga Molotov-Ribbentropi pakti 70 viiendat aastapäeva. Kaheksa riigi justiitsministeeriumi esindajad võtsid konverentsil vastu ühisavalduse pannes aluse rahvusvahelise avatuse loomisele, mis hakkab tegelema kommunismi kuritegude uurimist ja ühtse õigusliku aluse loomisega. Täna külastab Tallinna Poola värske president Andrzej Duda. Tegemist on tema esimese välisvisiidiga ja president Toomas Hendrik Ilvese sõnul kinnitab see taaskord Poola ja Eesti tihedaid liitlassuhteid. Itaalia rannavalve koordineerimisel toimus Vahemerel 22 päästeoperatsiooni päästeti 4400 merehädas olnud sisserändajat. Suurbritannia saatkond Iraani pealinnas Teheranis on tänasest taas avatud. Seal käis isiklikult kohal ka printer minister Philip Hammond. Narvas tunnustati kauni koduvõistluse võitjaid. Kodukaunistuse ühingu esimehe Arvi Altmäe sõnul hakatakse edaspidi ilu kõrval rohkem tähelepanu pöörama kvaliteedile ehk siis tarkadele ja energia säästlikele kodudele. Haapsalus peetud elustiili Nathaniel propageeriti liikumist ning jagati teadmisi ohutusest. Ilm on nii öösel kui ka homme selge ja sajuta. Öösel on õhutemperatuur seitse kuni 13, homme päeval aga taas kuni 26 kraadi. Täna 76 aastat tagasi, vahetult enne teise maailmasõja puhkemist sõlmisid Natsi-Saksamaa ja kommunistlik Venemaa pakti, mis segas Ida-Euroopa. Tallinnas tähistati seda traagilist päev rahvusvahelise konverentsi ja totalitarismiohvrite mälestustseremooniaga Vabaduse väljakul. Eesti algatusel võtsid kaheksa riigi esindajad vastu ühisavalduse asutuse moodustamiseks, mis hakkab tegelema ida- ja Kesk-Euroopas sooritatud kommunismi kuritegude uurimisega. Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam nentis, et ühist õiguslikku platvormi on hädasti vaja juba sellepärast, et need kuriteod ei saaks ununeda ega korduda. Kohut kommunismi kuritegude üle peaks pidama iga selle režiimi all kannatanud riike eraldi ja ka Euroopa kohus. Asi pole mitte mingisugused kätte maksmises, õigus kehtib ainult individuaalselt ja tõestatud kuritegude alusel. Aga meie võimalus on langetada poliitiline ja moraalne selge otsus. Kõigepealt, et valmistada taust, mis ei olegi küllalt piisava selgusega tehtud ja siis siirduda konkreetsete kuritegude analüüsile ja pakkuda jällegi nende eest vastutajatele, kes veel elavad võimalust kahetseda. Euroopa riikide konkreetsemat panustamist ootab ka viie aasta eest Varssavis loodud Euroopa mälu ja süümekoostöökogu mille tegevus soikus just rahapuuduse pärast. Lääneriikides on MRP-s selle tagajärgedes Euroopa idaosas suhtutud leigelt. Põhjuseks omakasupüüdlik soovimatus tunnistada Nõukogude Venemaa osa maailmasõja alustamises ja Kesk-Euroopa valitsuste tugev seos kommunismi pärandiga. Seda enam oli tervitatav Vabaduse väljakul diplomaatilist korpust esindanud Briti suursaadiku Christopher Holt ülesastumine. Ta tõdes, et lääneriigid tajuvad selgelt tänapäeva Venemaas peituvat ohtu. Nagu 1939. aastal on praegu okupeeritud Krimm, eirates rahvusvahelisi seadusi, nii nagu 1939. aastal, nüüd sõda Ukrainas ja samuti nägu 1939. aastal, eiratakse ka nüüd rahvusvahelist seadust ning Eston Kohver on röövitud ta kodumaalt allutatud näitlikule kohtupidamisele ja teda hoitakse kinni välisriigis, ütles Suurbritannia suursaadik Meie kohus kommunismiohvrite ees on õppida mineviku vigadest ja näidata, et need sündmused ei kordu. Eesti Evangeelse luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma märkis, et kurjus võib peituda ka meie endi hulgas. Kõige ohtlikum on kurikaval käitumine, kus teiste õigustega manipuleeritakse. Kurjad ei ole mitte ainult inimesed ja võimud ja riigid kuskil eemal meist vaid salakaval kuri võib tulla meie enda keskele. Rahvana jääme püsima üheskoos jõudu koondades ühiste väärtuste ees seistes. Täna õhtul kell seitse helisevad üheaegselt Eesti, Läti ja Leedu kirikute kellad kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuseks ja meie kõigi valvsuse säilitamiseks. Et oleksime valmis kurje ära tundma ning kurjuse ning ülekohtu vastu välja astuma. Poola vastne president Andrei Tuuda külastab täna Eestit. Meie riigipea Toomas Hendrik Ilvese sõnul kinnitab Tuuda otsus teha esimene välisvisiit just siia taaskord Poola ja Eesti tihedalt läbi põimunud liitlassuhteid. Ilvese julgeoleku nõuniku Merle Maigre sõnul aitab president Duda külaskäik veelgi paremini kaasa sellele, et Poolat kui piirkondlikku jõudu hõlmatakse rohkem balti asjadesse. Maigre sõnutsi on Eestile Poolal sarnane julgeolekutunnetus ning Eesti, Poola, Läti ja Leedu moodustavad NATO jõuaks ühise sõjalise operatsiooniruumi. Maire nentis usutluses Postimehele, et Poolal on oma suuruse tõttu arvestatav mõjujõud NATO-s ning Euroopa liidus. Nüüd aga sõnumid välismaalt ja Kristi Sobak teeb neist kokkuvõtte. Itaalia rannavalve koordineeris umbes 4400 sisserändaja päästmist. 22 päästeoperatsiooni läbiviimisel osalesid Itaalia rannavalve, politsei ja sõjalaevastik ning Norra ja Iiri sõjalaevad. Enamik ülerahvastatud migrantide laevades tasusid Liibüa ranniku lähedal. Vahemerest on saanud sisserändajate jaoks kõige surmatoovam ületuskoht. Sel aastal on katsel paadiga Euroopasse jõuda saanud surma rohkem kui 2300 inimest. Laupäeva öösel pidi saksa politsei kasutama pisargaasi laiali ajada sadu peamiselt joobes meeleavaldajaid, kes loopisid pudeleid ja kive bussitäite asüülitaotlejate pihta, kes saabusid öösel Ida-Saksamaale Hayden au. Linna protestidest sai viga 31 politseiniku. Siseminister Toomas demoniseer nimetas olukorda suureks väljakutseks mõistis rünnakud pagulaste vastu hukka, lisades, et selliselt käituvad seisavad silmitsi kogu seaduse jõuga. Saksamaa võtab Euroopa Liidu liikmesriikide seas vastu kõige rohkem pagulasi. Šveitsis Baseli lähedal põrkasid lennuetenduse ajal kokku kaks väikelennukit ja vähemalt üks inimene sai surma, teatas politsei. Õnnetus juhtus keskpäeva paiku Titingenis. Šveitsi meedia andmetel kuulasid õnnetusse sattunud lennukit Saksamaa kolmeliikmelisse Cross Ooperilennukit. Kolmas lennuk maandus turvaliselt. Suurbritannia saatkond Iraani pealinnas Teheranis on tänasest taas avatud. Tegemist on ajaloolise sammuga kahe riigi suhetes. Briti välisminister Philip Hammond käis isiklikult saatkonda avamas, mis on olnud suletud 2011.-st aastast, mille rahvusvaheliste sanktsioonide kehtestamise vastu protestinud rahvahulk selle hõivas. Hammond on esimene Briti välisminister, kes väisab Iraani alates 2003.-st aastast. Briti välisminister tõdes, et kahe riigi vaheliste suhete taas ülesehitamist tuleb alustada aeglaselt ja ettevaatlikult, et näha, kui kaugele saab minna. Praegu valitseb suur usalduse puudus on suured teemavaldkonnad, milles meil on fundamentaalselt erinevad vaatenurgad aga vastastikku saatkondade taasavamise sümboolne tähtsus on, et me oleme teinud valiku teineteisega neist erimeelsustest rääkida ja neid arutada, otsida valdkondi, kus meie vaated ühinevad ja milles me nõustume. Tagasi koju Narvast tunnustati kauni koduvõistluse võitjaid. Jüri Nikolajev annab teada Narva linna ümbritseb umbes 7000 krundiga aiandusühistute vöönd, kuid seni pole piirilinna suvilaomanikud kauni kodu võistlusel erilist aktiivsust üles näidanud. Näiteks uue jõe promenaadi ja uuenenud pimeaia kõrval Narvas sel aastal ainsana kauni eramu auhinna saanud Tatjana Kontšarova kinnitab, et ilusaid ja moodsaid kodusid vampiirilinnas palju, kuid inimesed ei soovi võistlusel osaleda. Kes Nestor kirjutati? Sinust on kirjutatud lihtsalt. Tean, et paljud põhjendavad eemalejäämist sellega, et kodu kaunistatakse rohkem enda jaoks, mitte võõrastele silmadele. Inimesed hindavad privaatsust ega kipu oma kodu asukohta otsustama, et kes teab, mis võib juhtuda. Mina kutsun kõiki üles kauni koduvõistlusest osa võtma. Musta Yestrusegi tegid luht Tatjana Kontšarova koos abikaasaga on oma suvekodu ülesehitamisega tegelenud 33 aastat ja täna saadud auhind on tal juba teine. Kauneima kortermaja tiitli pälvis sel aastal Pärnus asuv korteriühistu Lillebror. Korteriühistu juhatuse liikme Mare ennuki sõnul on edu aluseks majaelanike sõbralik pere. Ühtne pere ideid on nii palju ja eks tuleb järjest juurde, et me oleme istutanud hekke sinna puid, põõsaid, lilli on tohutult, purskkaevud, kui sa tõesti teeta nii kauniks, sul on hea koju minna, sulle ilus kodud, ma ütleksin siin, et tehke järgi ja tehke paremini. Eesti kauni koduvõistlus on läbi aastate keskendunud ilusate eramute väljaselgitamisele. Kodukaunistamise ühingu esimees Arvi Altmäe kinnitab, et tulevikus soovitakse võistlusele rohkem avaliku ruumi, kaunistavaid, ühiskondlikke hooneid ja tarku ning energiasäästlikke kodusid. Kogu maailm praegu vaatab energiakasvatuse üle targa kodu mõte, mis siis on ka säästlik ja veidi haljastatud energiasäästlik bioloogiliselt, ökoloogiliselt, sotsiaalselt psühholoogiliselt oleks ta väga heal tasemel, et tark kodu on ka hea kodu ja ilus kadumine. Tarkus on ilus asi. Et see suur arv peab hakkama vähenema ja kvaliteet peab tagant tõusma. Täna andis president Narvas 64 kauni kodu auhinda, kogu kodukaunistamise liikumise ajal on välja antud pea 1400, tunnustust Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Tervise edendamise eesmärgil peeti Haapsalus juba teist korda elustiilimaratoni. Sellel osalejaid ootas 42 kurnava kilomeetri asemel 42 elustiilipunkti. Neist sai läbi ülesannete tutvuda maakonna kultuuri- ja liikumisvõimalustega. Juhan Epner käis seal kohal. Sõna maraton võib nii mõnegi inimese silme ette tuua pildi rängast füüsilisest pingutusest, mille läbimine eeldab raudset keha ja vaimu. Haapsalus peetud elustiilimaraton on aga üritus, kus kilomeetrite asemel tuleb läbida erinevate tegevustega sisustatud elustiilipunkte ja kus auhinna saamiseks ei ole vaja olla esimene. Elustiilimaratoni mõte sündis selle korraldajal Heleli Gamburil soovist näidata inimestele, kui tore on tulla kodunt välja ja teha üheskoos midagi tervislik rikkuja õpetlikku hele leegambur. Et iga liigutus on juba tervisele hea, et see ei pea olema auhinnavõit maratonil 40 20 joostes, vaid saab ka maratoni läbida, nii et 42 elustiilipunkti läbi igas punktis on siis mingi oluline uus teave või mingi ülesanne, mis osalejal tuleb läbida ja ta ongi selline võidupäev, kõigile tuleb kodunt välja, inimene liigub, saab teada uusi teadmisi. 42 üle haapsalu paiknenud elustiilipunkti teemad olid väga eriilmelised, nende seas oli harjumuspäraseid tegevusi nagu tennisemäng, aga ka näiteks võimalus saada üle hirmudest, mis võivad olla inimest kaua saatnud, jätkab hele Lecambur. Sellel aastal on kindlasti hästi huvitav on meil nii-öelda koertepunkt, kus, kui need inimesed ka, kes kardavad koeri, et siis saavad tulla ja proovida, hea sõber on koer eluks vajalik, et ei tunneks ennast üksi, siis on meil väga põnev kandlemängupunkte, et inimesed saavad kõik proovida kannelt mängida. Elustiilimaratonipunktis number 40 olid kohal aga näiteks Lääne-Eesti vabatahtlikud päästjad, kes jagasid ohutusnõuandeid, jätkab vabatahtlik päästja Kaire. Õpetame inimestele seda, kuidas metsamine ohutult seenele, et ära ei eksiks, et mida tuleb kindlasti kaasa võtta, kellega tuleb enne rääkida ja kuidas teha kõik nii, et elusalt metsast tagasi tulla ja ei peaks koerake meid otsima tulema. Ürituse korraldamisel oli abiks ka arvukalt kohalikke noori. Britta sool jagas võistlejatele kaarte, millele nad maratonipunktidest oma osalemist tõendavaid templeid kogusid. Samas lootis ta, et päeva jooksul leiab ta aega ka ise maratonis kaasa lüüa. Britta sool. Mulle väga meeldiks proovida folk fitnessi, mis endast täpsemalt kujutab, seal õpetatakse rahvatantsusamme ja selliseid yldiselt. Folgi like liikumise. Ürituse korraldaja Heleri Gamburi sõnul oli asutuste ja ettevõtete huvi maratonipunktide püstipaneku vastu suur, mõned neist soovisid avada koguni mitut teate punkti. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu. Ilm on olnud kogu nädala suviselt kaunis, nagu tõesti, oleks suvi lõpuks tulnud, mis saab siis järgmisel nädalal edasi, sünoptik Silve Grabbi Kaiv, palun. Homme liigub kõrgrõhuala põhikese Venemaa kohale ja meie ilma kujundab selle lääneserv on vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub mõõdukas idakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on eeloleval ööl seitse kuni 13, saartel kuni 17 kraadi. Homme päeval tõuseb taas 21 kuni 26 kraadini. Teisipäeval püsib ilm meil vähese ja vahelduva pilvisusega ja sajuta. Tuul pöördub kagusse ja tugevneb päeval viie kuni 11 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on teisipäeva öösel üheksa kuni 14, saartel kuni 18 kraadi, päeval tõuseb 22 kuni 28 kraadini. Kolmapäeval liigub madalrõhulohk üle Eesti, pilvisus tiheneb ning öösel saartelt algav sadu levib päeval üle Eesti ida poole, kohati võib olla äikest. Kagutuul pöördub edelasse, puhudes viis kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kolmapäeva öösel 12 kuni 17 kraadi, päeval tõuseb 18 kuni 22 kraadini. Aitäh ilmateate eest. Selline oligi tänane Päevakaja kaunist õhtut ja kuulmiseni.