Tänase õhtu kallid raadiokuulajad veedame koos lenduritega. Täna õhtul ongi meie stuudiosse kogunenud lendurid Voldemar Sander Hendrik Arro hoogu Aabram, Gustav, Ants Saar, Ants Arumeel, Karl Leppiman, Ülo Keedus, Nõmmik helbed, Edmond rock ja langevarjur laure. Niisiis, alustagem. Alustame küsimusega. Kes on meie tänastest külalistest kõige vanem? Kahtlemata Arro, mina õppisin lendama, lõpetasin lennu kuni 1921. aastal, aga kes kõige esimesena lennukit nägi? Kahtlemata langenud minule ma olin vist 10 15 aastane poisiunts, kui ma nägin Kadriorus, see venelane Pätsin lendas oma farman kaheksaga. See oli küll üks niisugune imelik aparaat ja rinnelikult hoida ehitatud ja edasi. Hella rahval ei olnud usku, üldiselt see masin võib tõusta. Aga no nii kui saatuse kiuste see masin siiski tõusis õhku seal esimene n, et Eestis ei ole esineja, lendas farman 220-le teral pöörlev mootor tagant lükkav mootor siis istmed olid seal kahe kandepinna vahel, lahtiselt olid lendur, keeras lihtsalt sonimisi tagurpidi ja panin mingisugused prillid oma silmaga ikka ja siis pannise mootor käima, kabiini kabiiniga midagi niuksed ei tuntud. Siis tõusis masinais, hakkas jooksma hirmsa mühinaga, sealt tagant ta tuli suitsu välja ja ta jookseb maadiku pisuhänd ja ja esimene lend muidugi tal ebaõnnestus, tõusis õhku, aga mootoris tekkis mingisugune väikene rike ja seal mere ääres kadriorust järel oli. Nüüd rabaneb pehme kõnts, meri oli kokku ajanud kõik farman, kaheksa lendriga läks pehme sopa sisse, sopsi muidugi ta ei läinud ümber, jäi rataste peale ja seal oli siis sõdurisi trepp, pataljon ka vaatama kutsutud sinna, igatahes nemad olid maksuta. Need jooksis suure kisaga selle masina juures masinasse õlgede peale nagu üks lapse käki. Inimesed jumal hoidku, et maailma suurehitustel mitmekordne majaringid ja nii läheb nii kui suur sulg teevad ta sealt välja sealt pehme seest ja oma koha pealt tagasi. Muidugi seal putikat, vaadake järele ja tund või poolteist siis umbes minna siis jaapani uuesti selle mootori käima. Ja siis seekord muidugi talle endale lihtsalt jooksis mööda maanteed maalsena Russalka poole ja tõusis õhku. Mis ta võis olla üks, 45 meetri kõrgusele või nii, et Kadrioru Latode nüüd Lasnamäe pealt rahvas päraskis, meie inimesed käisid seal. Nemad põlevad, näinud teda tükati olevat näinud tikateinid, Lasnamäeäär oli ära varjanud. Sõiduda, tegi strateegiliselt uurimisse võis kesta üks kolm-neli minutit. Kuivas, viis minutit silla aega isakat sellel keegi vaadata ja kontrollida, kuulsa kiirus on või kui palju lendab lendas ära. Rahvas hõiskas, juubeldas, laskus oma kohale ja ta hiljem kordas oma lendu. Esimene masin, mille endale Eesti pinnal, no see ring oli siis 1912. aastal vist sel ajal võis olla ja sellest ajast saadik kodu-uurijad. Isa isa rääkis seda kui asja, seda lennukit ja kõik, kuidas nad õhus peavad sõitma ja siis huvitaval kombel see lennutehnika arengu algus langes minu sünniaja kukult. Ja snooze ikka midagi peab tähendama. Lennukisse hakati ehitama ninaga sündisin siis. Aga siiski mulle minu arust küsis kõik see aeg ikka niisugune uskuni ennurace sattumiseni. Et tõug on üks väga imelik masin ja lendur on Elinelikum mees, üliinimene et igaüks muidugi ei kõlba selline ja ei suuda seal midagi teha ja jumal teab, et ta on ju kõrges sellega pea pööritama. Ja nii suure austuse tunne oli seal isiku vastu, kuni ma ise kukkusin kord juhuslikult, see on ja leidsin, et see ei olegi mitte midagi, tavaline töö. Ainult peab ütlema nii igal leiutisi, iga uut masinat, keeruline ja arusaamatu inimesele, kui ta seda peab, ju tunne niisama raami ja ma õppisin selle ala ära ja jõudsin aastaid selle peal ja elasin läbi igasugu õnnetusi ja ma ei leia, et see peaks olema jüri inimene. Muidugi tervis peab olema korras, terve tugeva närvidega, mees minu õpetaja, instruktor, inglisinglase eneri, järelelend ei ole midagi muud kui 50 protsenti julgust ja 50 protsenti külma verd. Õnne David ei ole. Õnne läheb palju olema eriline alal, öeldi nii ise tooma, kui hakkas esimese loenguga pääle, siis ütles nii, et kallid noored lendurid, et kellel ei ole õnnese, ärge hakake üldse jändama lennuasjandusega punk nüüd algame loeng tegelikult eks, n oma kätte saanud, tagantjärele tundub, et see, nagu oli õnne, Winime käesele. Assar, tõsi ja teadmised ja oskused on ikkagi põhilised. Ei anna muidugi. Ja ega siis ilma nendeta ei saa, peab ikkagi olema. Ega ka ei lähe, ilma nendeta ei ole õnn ka midagi ollagi, seal end seal niisama kui rahakott ilma rahata. Aga teised mehed, millal lennukitega esmakordselt kokku puutusid, huvitav pehmendas seltsimees arro, mis teda ahvatles lendama. Mina kutsun tähendab kokku esimees 1907 aasta algul kui mind mobiliseeriti. Ja siis määrati lennuväkke, sattusin nimelt teenima Tallinna keiser Peeter esimese merekindluse üks lennu salka Haviatsioon atriat. Ja mis find nüüd lendama ahvates, noh see oli. Rahaline või isu sportlennukiga teha mõnda vigurit lahus ja nii edasi ja see oli nagu millal teistele standardse lendur. Sattusin lennuväkke tee on päris juhuslikult tuli mobilisatsioon, tähendab sundajateenimine masinalt Jeltsin vedurijuhi abina raudtee peale, sealt puit ära. Europorda alguseni komisjoni. Seda inimest koos noorima õieti kõik tuli seal ruumi, seal olid kikkis ohvitserid, tankistid, ratsaväelased, tants, seal oli suurtükiväelasi ja seal muidugi kaaluti, mõõdeti kõik, niiviisi formaat nõuab. Ja siis otsa, mis oli esimene Laueldkonnas pükse, kiidab A Big tore poiss, külma krantse väkke. Ja jumala eest, ma ei ole oma elus rohkem eemad, nagu see magada hobusinud Ulve tänapäev. Vitamale mu ratsaväkke, mõtlesin jällegi sinna on veel aega, ehk ehk mõni pääsetee. Tankisti arvasid, passi peal on kirjutatud mootorist, temal on tanki ühes mootoris teisi väga vaja. Laua otsas oli viimane lühike mehikesi olid veider Sten Steinberg merel ei ole seal ka ülejäänud seal segast kamandama. Sevas näha. 75 kilo kaaluv mees 183 on pikk. Erineva kergeratsameeles haamer, ratsaväkke, aga mina võtan ta lennuväkke. Muidugi. Olime vannud, määrati koolidessegis rivisse ja talvelennukooli ülem, lipnik post. Jää peal võitis ihaldatud soojendamisel masindatud ratastega mere oma triumfi saanud. Pärnu ees ei peaks, sellest on mulle vähe. Et kas sa kiriku torni kaldronimas noh või ka seda naisi lihtsalt. Masin käis juba mooduli soe jaoks siis mina jäätma, tõmbasin ennast sügavest istmesse, mõtlesin Allmanni kindlasti vaadata. Ei või, kui ma vaatan, siis on kõik läbi põlmite midagi, kõik oli loomulik. Ei pööritanud süda aega lennul peale rull, ega kõik läks, tulin maha, järgmine olite siis kirikutornist kõrgemal ka siis Moiga kõrgemal mani vist nelja-viiesaja 600 meetri nali või? Igatahes ma seljale provintsitund ja lennuliiklus ma ei näinud, aga nii, et inimesed olid kaunis pihiside majad olid nagu tikutopsid, niukseid, õnnelikud ja ja mingisugune auto busy lugu sõitis kuskil seal Tartu maanteed pidi ja, ja kõik niisugused olid ikkagi veider, kõik faasanid. Esimene pilk jäi niisugune. Aga kas sa kommid veelt või on ta otse või, ja seda ma neid pärast hiljem kuulsin, et kui ta kallaku tegi, siis mina Insid isoidiga allakule. Äkki läheb ümbrile paremale, tiivale Maigoisin vasakule sisse, mul on viimaste seal ütelda sealt põhimõtteliselt tagajärjel purjus. Reaalkus, ma olin teine gümnaasium, väiksed eelised, lenduriks saada küll, aga mul ei olnud elu ideaallenduriks saada, paljudel on olnud, aga. Ja siis ma läksin telefon võrku siis, no väike eelis toim mööda paistab, ronin natuke kõrgemal ja sügisel, aeg oli niisugune, mäletan. Vihma 100. ja mul see telefon põrguvärk ikka ei meeldinud. Raua tänav seal, hea küll, et ma olen koju, läksin nii-öelda papa juurudel jälle. Papa jumal, rätsep seal Tori vallas ja läksin sinna siis suur poiss kai passinud ilma tööta olla, seal siis hakkasin hobusega vedama, palka metsast välja. Tõepoolest, niisugune asi, et võetakse vabatahtlike lennukoolikell, on keskkooliharidus. Ja tervis ka, muidugi pidi korras olema, kõike. Ma mõtlesin, kui härjal sarvist kinni. Sa arutleme selle sõjaväeraja Teele sisu, nagu ees lahti võtta naise ja lapsed ja nii edasi. Kirjutasin kirja Tallinna, et mis seal vaja, nüüd mingisugust tingimused, Nosalet mul ilusti paberit, templid all ja mulle väga meeldis ja oli võistlusest Mullet. Ära sina võta, Londoni võetage, projektid peavad olema lendur, brünetid kõik ja ma mõtlesin, no hea küll, proovinud tuli teine paber mulle koju. Et olge tervisliku komisjon, Tallinna ma Tallinnas käisin koolis juba Tallinna tundsin, sõitsin siia, läksingi Juhkental päev läbi, seal siis kiigutati puurite uurita ja meil on suur tungemise esimehe kutsel, kus nüüd reales tuli, lendur, tähendab lendur Jaanus. Lihtsalt läksid aega teenima ühtle, sellega said lendur kutsega. Oligi nii, sõitsin uuesti maale tagasi ja siis tuli jälle kerget. Tulge Lasnamäel aega teenima. Läksin Lasnamäele, siis muidugi mõtlesin, et paneksin ilmunud, kellelgi ei olnud midagi, pandi ilusti, lõigati ka juukseid maha ja siis pandi padjapüüre õmblema. Asjad tehtud ja ikka nagu. Mare pühkida, siis hakkas ikka täiesti õppused peal ja 22 kuud oli läbi, siis lendur valmis? Muidugi, paremal jääte sinna teele on ja juhuslikult on ka nende hulgast seal. Kolmandast division ja avenüül tegeleb elu ideaal olnud lenduriks saada. Mina tahtsin nooretallivuseks allektorist päris hoopis Kasahstan. Tolleaegsed lennukid olid kahtlemata väga kapriissed ja mitte alati allunud lenduri tahtele. Ei saa ütelda dist väga kapriiside alus olnud. Mis olid uus masin. Üks võtame kas õppemasina? Olles sööris flants, hävitajad kah olivad sellised mille tee peal väga vanud kaotustena ja sealhulgas inglismasinates teha. No ja need gabariidid tekkisid nende konstruktiivset puudusest tasakaalupunkti paigutamisest ja paljudes asjaoludes ka sama käiustus vahel, nii et pidi kes tunne tuleb vastu tahtmist maanduda. Mõnede juhtust. Rebase tahtmisest majanduses nii on juhtunud, igamehel on mõni mees on koguni proovinud isegi Tallinnas tänavale maha istuda. Vähemalt pealtnägijana on juba erakorra, seda nägi? Ei, kui hobuvoorimehi sooja on USA-le ja nii edasi, oli veel parem jah, seal varem saali. Hamsus ennast purju võtta, siis lendur lendama minna. Korra ühel püha vastu tuli mehel tahtmine nüüd mööda maantee sauna romaan teed, liiklevad voorimehe hirmuda isegi linnavahel. Et sõitis jälle Lääne ja jälle tegi väikse nõndanimetatud hoor kanade kohale mise korkade korga venekeelne sõna nägi lihtsalt tuleme alla hirmsa hooga ja siis korraga moment viimane lend vastu pidama, nina üles ja siis panen hirmsa jõuga uuesti üles. Tänavad kuni jõudis lõpuks sinna Musumäel, kus siis takerdus puulatvades ja läbi telefonitraatide Kukus konkadele kukkus kolka teele ja sai natukene põrutada. Haaratavaste telefonitraadid, need võistlused Hugo kinni ja päästa elu alla jäänud, keegi alla ei jäänud ja isegi sella ikkagi lenduri peale. Sellepärast nii väga kuri ei olnud, need ei tehtud, sest suurt trummar voorimehed neile kindlasti tänu. Mina olen kindlasti esimese, ära räägi siin isside hirmutamisega ja see oli kiskuma spordiks. Inimestel ja eriti lendurite. Nii oli ka Eesti kaitseväes ja muidugi noored inimesed ikkagi on seda suurustamise vaim on ka palju ja ühel ilusal hommikul tulime siis linna poolt seal meiega. See oli Inglismaal lõpetanud, teine oli Prantsusmaal lõpetanud nimega altar. Ja muidugi tekkis siis vaiel punkrit, kangem on siis inglane, tema võid niuksed rikkis ja prantsus hoolitul meistrit, niuksed ja masinad, mis meie Biden, me läheme ju lennuväljale. Kisub ettemasinasse, et ei taha ja mis üks diabeedi üle järele. No muidugi jutt oli sellest häbenenud IRA lennust ja olgu siinkohal hirvi tabanud äralend on niisugune, mis sünnib niivõrd madalast, kui seda võimalik on. Ülle telefonita olete te üle korstent ikka jälle maha üles katustelt üle üle noatera, Süüria sõjavend. Albatross pane hirmsat mürinat vees, virutab üle kalamaja tänava jumala rumalaid visioon, pesupuud ja kõik, ja no praegu tuleb hirmus müra, üks kärele hobused viskasid jumal teab vankrit, lüliti ja kõiksugu nalja võis seal näha, kuigi šašan jälgida. Meie muudkui vaatame, kus alfa läheb, mis tema teeb. No muidugi surmasõlmi tegema ei hakatud, siis kõrvus on liiga väike, oli just jutt sellest, peamiselt sügavalt kallakuid Corvest, Jaagurkad, kitsa võsa mõlemas, no siis ka kerisele natukene ikka nii paarisaja meetri peale ja siis pihide kohal mööda pikki pläsi. No siis läksime ikka merre ja männide vahele ja olid pikali maas ja selle tagajärjel nädal aega hiljem tuli üks punaste pükstega Ratsaväe major merelennuangaaride juurde ja mina olin brastid väljas ja viiv ägedalt. Pärnu lennual-aerotulu nagu seal ma siin näete, siin sammas on sild väljas kus Jeruusalemmas, minge siia majja, siis läksime sisse ja oligi niisugune asi, et aga juurde, kes lendasid ja mis masin see oli mingisugune ministeeriume momendil kooliga püksid lõhki metsa jooksnud skaut aprillil siis tuli käsukiri välja, mitte alla 500 need linna Julineb õige aegumiseks naljade peale pandi punkt ajal. Ega pimelendu tollal ei arvestatud, ei sel ajal reisilennukeid ei liikunud ei pühapäevadel ega karjalisel. Nii et päikse tõhustaja loojana võidakse, kuidas selle ilmastikuandmetega oli näiteks sihtpunktis sihtpunkti oli ees andmeid ilmastikuandmete kohta ei olnud rohkem midagi, kohapealne vaatus, kui läksime Riia peale, siis oli ainult pärnu, andis neile vahest. Et noh, ta on nii pool kaetud. Lasime seal jumala äike, rahe, sul pool kaetud said niukses alla, kuna Veerpalust saanud elling, aga hullem asi, Helsingi ütleb siin päike paistab ilus ilm. Modoni Raskaa vaadatud, pole viga. Aga seal endale igikestvas 30 minutit, 32,5 minutit. Oli juhuseid, kus saime födermeel, nagu see ilmateade on klaar. Päike paistab Punin Hiion udu, timistaat, Ra tagasipööramise juhuseid ka. Ei olnud juhuseid, nii kanged mehed olid küllatiivsus maha. No niisugust maha istumist on meil olnud masinatega iga igamehel, aga täna istume, näete koos vanad sõbrad kõik siin stuudios hoopis ja tõesti on tore siirduda. Kui kord vanad sõbrad on koos juba siis kuulaksin meeleldi vanade sõprade laulu ja ma olen seda läbi radiokulul eriti hästi, seda toovad esile Soome. Kippari kvartetti, laulab viin. Ennegi laulu auto on kõikidele. Rabki rajada ja tundeid ei nägu, no ei panna paika, on pandud paika. Oma lennukeid lendasid võrdlemis aeg võrreldes praeguste lennukitega on 120 kilomeetrit tunnis. Valetas juust oma elus, siis. Kapten Nõmmik andis mulle lennukäsu, istub praegu, vastasin. Et tehke pimelenud jagalasse. Pebelenduse tähendab seda, Evelin pilvelendike vabast pilvelendi, aga see tähendab seda, et arvestatud kõik kursile tuulajaid asjad välja, tõuseb üles, kuni pilvedes sõjalisi lendasid. Jägala jõesuhu välja, pinnin lendama. Noh, võtsin selle lennukeseks, panin ta käima, istun sisse. Kursilge värgid välja arvestatud, kõik, läksin pilve sisse, läksin, sain ilusti täpselt Jägala jõesuhu välja, kohe. Vili on magus, siis hakkas niuke asi peale, vaatan, ilus jõgi, lookleb kalda, tegelikult kui nüüd lennukile laseks jõge üleval, ei paista kiiruse välja. Kui maakerast kaugele seisaks, paigal, kõik seal põriseb 120 kilomeetrit tunnis oli, kiirus ei ole üldse näha. Lähen jõe kallaste, valetan minemani vastu veepinda ei olnud natuke puudu ja äkki nägin, olid, tõmbasin küll ruttu juhisega enam midagi teha ei saanud. Ahjul ninapidi lennuk natuke nõksatas ja lasin traalikuks kahel pool vette. Muidugi kohe esimesel mõtet lihtsalt pähe, mis nüüd teha. Ma läksin siis vaesingused, traadid lähvad, õieti aktseni, siis ta oli seal neli traal. Ta oli kole millimestraalid, niisugust lennukil ka kergemaks võinud jõkke kogukkuja, ma jäin seekord jälle. Ilusti läks asi, vaatan üks telefon linnaks, ühte tallu teeneleks, teised Allo, tahtsin seal piirivalve kordon küll väike kivi vajaka jäävat sõjaväelast ümber taha, sinna. Natuke kõrgus. Moloriendi karp oli, laskus parajasti. Kirjutasin 100 kaane peale. Ärge midagi välja rääkige omal kulul, parandan liini ära ja siis lendasin uuesat maja juurest läbi, siis nendele pärast, nüüd rääkisid piirivalvur mulle, siis ma pidanud veel teistko traadid, lennud. Mis siin kirja alla vaatasin, asi rahul, kirjutasin Haas alla sellepärast et meil olükal kolonel lennuväe, sest meil on seersant taas auveri, jätsin ütlemata, et no hea küll, asi pehmemal natuke oligi kriisis. Lend on Tallinna tagasi, läks uuesti pilved, siis tulin Tallinna tagasi, maandusin uuesti, jälle. Vaatasin lennuk väljaspoolt, kaunis terve, aga südametunnistus piinas natuke, võib-olla midagi viga, pain mootor, seisu, asjaajamise alamräägib, midagi rääkida, ei ole ju kõik need plekid ees läinud, umbes tiigrite käest propeller läbi käinud. No mida võtta ja läksin siis. Kapten nõmmikut. Paadid on kõik ega midagi teha, siis tuligi välja, nii et omal kulul parandasime liimi ära, aga sellest S5 päevasel Tartu maanteedel aresti maas. Olen kimpus olnud, oli sõjaväes, olin noor ja kogemata hulljulge ta muidugi noorini Nika, no orat. Tõusime siit lendur kannuga õhku, sorry, detsembri algpäevil. Ilme ei olnud veel väga lumine Atonikski külm meri oli võrdlemisi vaikne. Rõhku sorry, sordid masin, mis see oli vanem inglise masin? Suure Picaganud pindadega, vineer pandoonidega veel. Mitte meie ilmastikulendamisest kõlbulik, ta võis kõrbes lennata või kuskil, kus ei ole vihmega Lundega karburaatori toru solit, aia pol lahti ja kõik, mis sealt ülevalt siis jumala andis, see läks kuraator säranidki, seal mootoris ennast tunned, tead. Ja kõrvaatselt vet karburaator, siis tekivad seal riba gaasisegu, hoolduses hakkab tulema masin ja võib minna põlema. Ma kõigepealt on põlemise oht. Olime juba ära lennanud, kiti maad, olümporcalatsioon mööda, seal keerasime tagasi Tallinna poole. Lumesadu tuli muidugi juba ennem vähemasti laialt lärakal nii vaja, uued vajul vajuvad. Ei olnud 15 laeva tiigi saanud, kui Masinaga särtsumad vaevasse taevased ja tuurid. Nendel oli väga rahulik Tallinna mees, no mis siis ikka nisu ja pole. Mis viga. Õnneks oli meri vaikne, tuul oli väikene ja vana laine rullissioon, Nymargan lamelaine, see ei ole ka seal. Istusime, mis masinal teha, no mis sa talle teener, mitte midagi kiskuda lahti. Maa peal oli tegemist temaga, mitte meiega, Johanson kõigub, seal oli tegemist, masinad hoida, nina vastutuult pikalt, kandepinnad võtavad ette kinni ja ega ei tõuse enam. Tule tee aine pealegi kummuli. Ehiti veel mootor, Veliga käis nii. Tükati saime värske, uus saade, uurige, uurinud saksa turtsuma, hoida tuules. Viimaks jäi seisma tuuludega läänestit, riismeid, hein triivinud otse mööda Soome laheteid Soome rannikule, triivis siia, umbes kui ma olin arvestanud selle tuulega. Vaid see oli suunaga vastus Kunda või selle kohta, kuidas me sõna oleks võinud välja minna, kui me oleks vee peal püsinud. Nii kaua. Tegime, mis võimalik oli. Varsti leidsime mõlemad kandernina riietatud pealt ära karistada, sest segab ja pind jookseb vee alla. No teine mõte on, mis ülemus ütleb selle kohta. Pagalmis ütleb ülemustel puhul mitte midagi ütelda. Pealtrevisjon purustada, aines rebida Arumäe pindi, võtame vett ja tuules pidada. Raske nüüd juba. Kui temaga haldusviite tuues välja tähendab, firmur tibuninaga, sihturi, jooksta, minul, lendurid roidules, roni ülemmasina, kere vasaku põle back portlande pinna peale surusid alla kaalutamisel etele. Ta pidurdab tekkinud huulde. Lättasid, kus välja jookseb ja need pole niieteks. Hirmul ronime oli pine oli juba, mis see kell võis olla? Altoneiks laev tuleb mööda Ladil. Suured tuled peal kõik reisilaev. See võis olla kas baldabor, patareidel või midagi niisugust, läksingi sünnipäevale, nii et olin eestiks. Kilu, mida ta märkas. Ma jõudsin üles Viduraketi. Mul oli üldse neid esindava kettimine võtmes suur püstoli, ma lugesin ülesse, niipalju sain, laev oli ikka sugesime tagantjärele neid ja see pani mööda nii maiust reetlikult. Nii kui poleks meid üldse olnud. Jama kibedus, aga mõtlesin, et võib-olla mõnigi härragis neid masinaid aidanud osta sokutada sõidab nüüd seal Londoni poole kabiinis ja aima üldse siin kaks noort elu võitlevad oma olemasolu eest niukse räbala risu peal mis üldse ei kõlba enam lennukiks. Igasugune loodus kadus, ära, vaatan, footoni, täituvad veega masin madalamale, madalamale tuulaga pöörama, tähendab kui peale päeva tuul pöörab. Ja pealegi vastab, päikest tuleb tormi. See võis olla umbes kella ühe ajal. Võis olla. Kuulen, kuulen, mootori hääl, niuke, Kalawadi mootor. Midagi, mis kuskilt oled. Kuuga varastan pilve tagant välja. Paat vaat, tuleb lähemale, kuuvalguses paistab, seal on kolm meest peal, suur kalapaat, hajutiga, paate. Sõidavad Eesti ümber ja pelgavad, vaadanud tont teab. Nägid eesti märkisi, karjub ikka juba virolaisi või mina heidan taruga, mõikab ilule, mõistsin, virunevad paika virulased ikka virulased. Ligemalt idel ühe ringi, need olid jälle niuksed, need olid tuld. Liferest biilse koormaga. Nendel oli neid 25 liitrise pingut seal kottides ja Soome ranna poole, no ei tea, nendele kahjulik meid peale võtta, sest kaotavad oma piirituse viima. Jah, see oli ju tähtsam, aga no nii palju inimlikkust ja rootsi keele seal ka rääkisid vaeluvand Arvoga soome keelest ma ise ei kurat, tuleb kaasa võtta. No me saime ära ja masin oli ka nii kaugele siis ilusasti. Ta ujus veel natukene aeglane, sõitsime ringi testi sama pika nende üles, ei oleks niukse majesteetlik käiguga ja kadus silmist. Vesi veel vuliseb seal kohal ja seitsmeseid Eleringi ja Soome kirjal Enga raugasse. Puhka rahus. Sõidame Unesco Vead, kõrini märjad ja külmetanud, väsinud. Roht oli kiidavalduvai Viru poja, nüüd rüüpame ja siis õitsele vingule noa sisse ja puha, jumala eest, igal juhul pihid, 20 kiililt nõud. Hüppasin üritasime sealt ja olime sõitmisega tund aega homme, nii et juba oli meil soome sarisaade. Aga seda ma märkasin, et nemad ei läinud enam vana kurssi, nemad hoidsid Helsingi poole, see tähendab, nemad vist arvasid nii. Need viivad meid kuskile saarde jätavad sinna maha ja siis lähed oma koorma kummadi. Saatus tahtis teisiti, kuulen, äkki hakkab Bergele käime taga ahtri peale saadavad ja belglased käivad ja paat võidab uue kursi uuesti lääne poole. Minaalisson Kaspia välja, ikkagi tulvapull, varvasteni. Tollivaatori ilusti seal. Vastaja, olge lahked. Muidugi paatide kiirusele ja peaaegu enam-vähem tasavägine, nii et oli paat, kalapaat oli, seal oli, ta oli nii ligidal, et võis juba näha inimesi püsivaid käes ja nad hakkasid laskma seal püstidega ikka jälle lasu tagantjärele teine surm silmaga näha. Mina pugesin kone hoonesse tagasi masinaruumi ja meditsiin on ikka kindel, et vingud on tagaeelne ja, ja insen, istusin seal, aga nüüd ma olin vanaema taris ja ma ei suuda omale elusale kunagi andeks anda, et mul ei tuld. Et sealt on gaas, tuleb välja, mis mürgitab inimese ära. Ma ise lausub, ja pealegi on mul niiviisi ausamaninaal seal. Istusin ja mõtlesin ja mõtlesin elu ja mõtlesin, misjaoks inimesed pean vaeva nägema, lendama, sõitmine paatidega ja jumal hoidku, et võiks ju kõik rahulikult elada ja mõtlesin nii kaua magasin. Kolmas surm oleks jäänud sinna igavesele unele. Muidugi Soome märkas ka varsti, kui kaua laskmine kehtlase Kuugavale, toll taga, seda ma ei tea, kaua ma seal sees olla, sellepärast et fosfaybolson kavatses marjul Anebaigolinganis Taheda võitu, juba sõber vedas mu sealt poistes välja tekile ja siis hakkasid mulle muidugi elulise pumpama. Nad olid kurja vaeva sarnaimuga esimene nihkumine, kuidas tuli oli tundmine? Minu ümber oli pimedus, tundmine oli, tunnen hirmus külm, juva jooksid massi poolt alla, lähed saapasäär. Siitpoolt alla läheb saapasäär. Tahtsin hüpata Karlile ja riielda ja ei, midagi ei saanud ja siis tuli äkki niisugune mõte pähe, et see on nüüd see surm. Nüüd ma olen põrgus, lenduri surm ja seda lennukit on mul üldse, on meelega seda paati ka midagi, mulle aitab, ma ütlen, et see on nüüd surnud. Siis pikenegi tuli tagasi kuulmine, olen ikka saada jumala Auda kompases midagi, räägid seal kursist ja kel aega arutledes liiam lühend jääb hiljaks. Kus nad pidid minema, Jaan paadiga, kuule, mootor käib. Nagu mürin. Siis kuulen ikka, üks räägib, tee ometi silmad lahti, sa ju elad. Ma tahtsin uuesti hüpata püsti hakata, praalima asi sõber, panime küünlavett siia, ikka armas ja eks see külm esinesid, jooksis mööda põski alla, läks saapasääre. Asis viimaks ma sain silmad lahti ka tüki aja pärast. Ma vaatan, minu sõber, lendur, üldmees rahulik, julgen, tugeva raudtee. Nutab. Ometi elannas surenesi tahtsin püsti tõusta ega aida, kui see, need sõrmed, käärid, nii vanalinn ja missugused ürgaegsed kardavad roostetanud, need ei taha kuidagi liikuda. Siis ikka kuidagi saime elu sisse hindajana kuskile Porkkala saarde. See oli raskem juus, mis ma elasin sõjale läbi kes maa peal on kergem maha tulla. Maa peal on erinevad saanil jalgadel. Kui masin jääb terveks, tuleb vanad masinast välja, panevad käed vöö vahele, vaatame, mis juhtub. Meremaa seda ei tee. Meremäel on juba teine lugu. Madalate jumad olnud ahel. Vastu tahtmist oma on ka. Nüüd sellest ajalugu vaikib. Tuua noh, üks juhtum on see kus ma alles õpilane olin, lehma pikale sõitsin hästi madalal ja tõusu. Ja masin rappus lendasid edasi ühe maja seal ja vaatan tagasi lehmul. No siis juland, lamp maandub peal nii päev mõtelda, võtsin suurema kõrgused, siis uurib rattaid jah, et siis rattad alt mootorist kummardamast välja hakkab rattatuur, tema väelane rattad olid ikkagi kuidagi all, olid vajalis, vaatasin alla Kahad, kas seal nüüd antakse märku need? Kas mõni Rapasonalt ala Lenna, Lenna kukkunud või? Seda ei tulnud siis lõppude lõpuks riskidel maal maal selgus, et, et tellikoli viltu läinud saba karkulisalt. Eelmine lugu juhtus maal, aga vat Hiiu saare peal oli veel üks teine nali, hiidlased on head jutumehed, rääkisid lenduritel augu pähe, et olge head mehedja, tooge järg ära meile suurele kohale siia. Lõpuks lendurid olid päri ka selle asjaga, järg pandi lennukisse, kõik läks alguses väga hästi, aga üle veel see atmosfäär ikkagi härjale ei meeldinud ja pistis sarved seinast küll, aga ei pruugi. Vaat siis oli asi hoopis tõsisem, ei aidanud muud midagi, kui lastejärg üleval maa raskuspunkti hakkas lennukil nihutav. Alguses paistis juba küljel, siis. Jah, juhtub igasuguseid lugusid, aga nüüd kuulasime vahepeal ka mõne loo muusikat. Lous nõus väikeseks puhkuseks. Nii palju, kui ma võin ütelda, nii kaua kui mina tegutsen lennualal kuni 29. aasta detsembrini ei, kaitseväes igavene eraseltsides tunti langevarju ainult nii välismaa ajakirjades. Ameerikas võitsime Slovakkia, seal langevarjud olemas. Meil ei olnud seal hiljem ma kuulsin siiski, et need on mõeldud siin tarvitusele. Kindlasti on paljudel teada esimesed niisuguse langevarjuloojaks, mida sai kasutada, lennukil on hotellid, kus nüüd Leningrad oma elukutselt oli näitleja, aga siis ta tuli niisuguse mõtte peale just juhuslikult, ta jälgis ka ühte niisugust lendu, mida teostati nii-öelda atraktsiooni näol, tassi piletitega sisse, sinna kuskile suveaeda, siis rahvas vahtis, kuidas lendur sooritas seal nii kaela, murdvaid ringisid. No ja juhtus niisugune asi, et lennuk pöördus õhus kummuli lennukitel tollel ajal veel väga ebapüsivad lendur kukkus välja, muidugi tal millegiga oma elu päästa ei olnud ja niimoodi see kukkumine lõppes täiesti õnnetuses sai surma. Hotellil koht oli peale selle mõttele, et konstrueerida selline langevari, mis annaks kasutada ka lennukitel. Aga muidugi jah, selle ülesandega ta tuli täiesti toime ja konstrueeris sellise langevuse, mis hiljem võeti kasutusele. Siinjuures ei tohiks nüüd kõrvale jätta meie Eesti hotellid kui nii-öelda seltsimees lauget, kes samuti konstrueeris vanal ajal veel kodanlikul ajal esimese Eesti langevarju ja sooritas sellega hüppe. Kuidas täpsemalt toimus vas seltsimees laule, ise räägid sellest? Nojah, see on ka üks, üks episood endise lennuväeelust. Nimelt see juhtus järgmiselt. Umbes 30 aastat tagasi, 20 12-l septembril toimus lennud päev ja selleks päevaks oli tarvis ka langevarjud, et demonstreerida rahvale siiamaani senini tähendab ei olnud languses üldse Eesti pinnale ka ma arvan ka euroopaskeepolt kasutamisel peale Ameerikat. No mina palusin ülemaid, et mulle antakse, edeneb luba ehitada langevarju valmistada oma konstruktsiooni järgi oma kulude ja kirjadega ka ja mul tuli niisugune idee. Tähe tähendab, et ma teen seda pindala suuremaks. Aeg oli kiire, mulle antud oli ainult seitse päeva umbes ehitamiseks. Sest järgmisel pühapäeval nädala pärast oli lennupäevi ja ma pidin seda langul viskama muidugist liivakotiga miteesi. Muide leivakotile anti nimega Julius ja see jõulus teenismil pärast mitmet aastat viskasid sellesisulise alla, aga see viske ei õnnestunud hästi, sest langevarjukõikumise amplituud oli suurem, kui minul oli ettekavatsetud langevõre ei tohi kõikuda, sest maandumisel või lendur ehtes päästab tempel langevarjuga võitiga seda saada. No ma katsetasin edasi veel sellesama langevarjuga. Ka tegin visked ja oli ka Mulle ergudeseks see, et mina sain tol ajal 150 krooni ergudes rahale ülemate poolt. Mul oli mõte, et ma hakkan oma seda ideed edasi arendama ja saingi loa ühe eksemplari veel ehitate ja paremini, kui ta oli eelmine oli määratud viisada sedasama langevarju. Mitukümmend korda öeldiside 20 korda siis teisel hüppada. No ülemad muidugist ütles, et ja te ei saa katsuda veel visata ja proovida ja nii edasi ja mul oli umbes paarkümmend korda visatud seal langevõre, alati oli lahti läinud ja eriti viimane vise oli mul 25 meetri kõrguselt. Tuligi mõte, et ma hüppan ise. Ilma Loa küsimata, meil oli üks väga hea lendur. Villu novell on muidugi ütleb, et ah soo, jah, ta Teppada. No muidugist, aga kuule lähme räägime ligemalt ja tol ajal üks väga hea koht Küba restoran. Läksime sinna ja rääkisime, see rääkimine kestis kella 12 õhtu ja et hommikul hea küll, et küsime lennuki ja lähme hommikul, muidugi siis ma läheksin ülemate juured. Palun mulle lennuki anda, et ma tahan sooritada ühe katse veel. Ülemad, ütled, ei, praegusel tuul on üle 10 meetrit sekundis, et lennuk ei saa. Lennuk muidugi vanematüübiline albatross, see ei olnud nii stabiilne kui levitset lennukit, öeldi ära. Aga siis mul tuli meelde, et kuule Ma lähen tagasi ülemate juured, kui siin, et ma just tahangi tuulise ilmaga proovida, kuidas reageerib mu langev red, tuult tuuled ja nende õigemat ülem ütles ja et hea küll, kui niisugune asi on, siis luban, access lendab, diskusilmaga lendurit ei leia, aga no pill ütleb, et hea küll, et ma viin ta üles siis kui niisugune asi on. Jaan, tige mulle albatross number 10 ja oligi need umbes 100 meetrit üle Ardromi lendamisel. Ma läksin diivatel ööd seal kiilu tiiva peale ja siis teine jalg, astmedaleja hüppasin maha, muidugi enne koputasin talle õla peale jumalagajätuks ja tema naerdes mulle ja ja mina tundsin ainult niipalju, et lennuk kadus ülesse. Ja, aga pärast umbes sekundi pärast paari pärast on see, et oi, see on nagu külma vette. Küll külma vette, kiige peal, mõiska liigutes kinni ja rabas tugevalt rabas tähendab õlgadest kinni nagu pidurdas ja ja olingi õhus, vaatasin ülese langevari korralikult lahti ja tuulevaikus ise mõtlen. Et all oli nii suur tuul. Kuidas nüüd ei ole seda tuuridel. Ja siis tuli meelena. Me liigume tuulega koos ülevalt nägin veel, et inimese tardroomit jooksevad kah sinna suunas, kuhu poole ma tuul, liik maandusin Lasnamäe veerule, kartulivagude vahele. Hakkas sul mõtet üldse ei tekkinud üldse lahti lähe langevari? No mul oli tagavarapäästik ka veel. Küll, aga võib-olla niisugust mõtet ei olnud üldsegi väljaõppest. No et kas läheb või ei lähe? Tsipa kaneelisai ta muidugi väikselt oli, aga mul oli umbes 45, et ennem seda tehtud, jube. Kuramuse 41. ta ei ava, tähendab, esimene kord peab ikka oleme. Kui kodelliga langevarjuga hüppasid seenejõkke sillalt, siis see inimene ka mõtlesin, et võib-olla läheb lahti, aga võib-olla ei, lähene. Julgus on olemas ju vanasõna, mis lenduritel keskel ütleb, et kui sul, kui sa vajad teda ja sul ei ole teda siis sai vaevade mitte kunagi viiulitiks lenduril läinud ka omal osta langevari. Läksin poodi ja neid müüdiselt firmaneid müüssel. Ja valib seal välja on muidugi see äri omanik, seal kiidab seda langevarju väga hästi, et väga head ja väga head langemis kiirusid ja kõik nii igatipidi jääd, surmkindel avamine paati avaneb, aga lendur kahtleb veel, küsib ta käest, et aga mis siis, kui, kui ei avane ärimehe asi, kui tuge tagasi vahetan ka ringi? Meil oli üks Lendokis päästis esimesena õieti oma elu, meil võeti langevarjud tarvitusel 30.-st aastast. Mis oli temal ka niisugune juhus, et Rakvere seal rajoonis lendas ja midagi juhtus selle lennukiga. Langevõre lahkunud ja väga nii ilusti avanes, maandus väga hästi, nii et ei olnud isegi sinist märkidel. Rakmete tõmbest jäänud maandus korralikud masin, siis tuli oma tööd ja Alexi hunnikus ilma meheta. See oli esimene nii tükke, kus lendurid pääs siis langevarju oma elu peale selle siis välismaalt muidugi välismaal saadi seda kuulda, ma ei tea, kus kohas asusse siidiussiklubi oli loodud, siidiussiklubi on säärane, et klubi, langevarju, nende liikmed on Need lendurid, kes on langevarjuga oma elu päästnud ja tänu tähendab siidiussile, kes siis seda siidi on, on valmistanud sellest siidiussisiidist valmistatakse langevari siis selle klubi oli võtnud nii oma embleemiks või kuidas nimetada siidiussi nimetati ka siidiussiklubiks, siis arvati ka üks esimestest nii eestlastest, kes visiidi Gussi klubi liige, muide, ma tahtsin mainida veel seda konkursi, mis toimus 29. aastal 80 sel ajal sel aastal. Ja sellest konkursist võtsid osa. Tähendab viis riikide ameerika poole sessi Saksa, Saksa heintel, Itaalia, Itaalia, Salvador ja Laur konstruktor Laura oma langevarjud. Need kuus langerootsid, osa sai visatud paralleelselt prantsuse oma eeskuju minuna. Mõlemad maiused olid 208 punkti ja nendest välismaisest varem sai 168. Kodanlikul ajal on niisugune arvamine. See langevari ainult on nii elu päästmiseks, kui olid meil lennu lennupidustused, olid siis mehed, tahtsid ise hüpata. Kunagi lastud Langoresporte arenes ainet Nõukogude liidus. Seal massiliselt lennuväepäevadega korraldakse iga aasta tuursena Airdrumil kodanlikul ajal langevarjuspordi üldse ei tea, tegelikult ei ole, ei tunne, aga purilenud seal purjelendoli alal oli, sel ajal oli küllaltki küllaltki nii edukas ja pioneerid, kirjutasid üks tolleaegne meister istub meie keskel, praegu võtame pihtide vahele. Saare eks väikseid mälestusi on sellest ajast. Ja eks purilennukist on nii mõnelgi hästi tumedal, nagu ütles, et ta on lihtsalt lennuki mingisugune purjed peal või paat, taevale, seal kuidagi hõljub ja tegelikult ei ole midagi muud kui lennuk ilma mootorita, kusjuures võistlus leiab küll, ei ole palju vähem sugugi mõõtriistu kui seda sportpurilennukile võistluse ajal. Sest tuleb tihti pime lennuraja tegeleda. Ja kuidas üldse purilennuk õhus seisab, ütleme, kuidas ta kõrgust juurde võtab, lendab samuti oma nurga all oma teatava kiirusega, vähemalt umbes kuus-seitsekümmend kilomeetrit on tavaliselt lennukiirus ja me võime öelda, et kõik kehad, mis on ju raskemad õhust, peavad emakesele maale maanduma Barakkusele gravitatsioonitungi tõttu. See on asi, mis ilma toide jääb õhku, Mahnoovate, nii peabki alla tulema. Et oma nurgaga tuleb siis muidugi ta liugleb purilendu võime mõelda, et pulli raskem õhust mitte. Õhupall on ainuke kergem, eks ole, ta peab ka alla tulla. Aga kui me paneme udusule näiteks pliidi peale sooja pliidi peale, siis see udusulg tõuseb ülesse, tähendab ta suhteliselt lahkub maa pealt, eks ole, selle teise õhumassi suhtes, mis nüüd pliidi pealt alla tuleb, teiselt poolt tuleb külm asemele. Vot seda kasutab nüüd seda soojemat õhuvoolu, kasutab ära purilennuk, kui purilendur on selleks võimeline, siis purilendur peab kasutama õhu voorusi ja just neid termilisi tõusvaid voolu. No ta, see rikub ära ka maapinnast kõigist oli seal suurtes-suurtes, paljudes tegudes, kui suured need kõrgused võivad olla, seda iseloomustavad kindlasti kõige paremini anud saare enda rekordid, jah, 2000 meetrit kõrguse juurde võtta, see ei ole just nalja. Aga tähendab purjestardis, mil kombel veedavad lennukis teises muidugi või? Stardivõimalusi on auto pealt on kahesuguseid. Kas lennukis slepis või siis maapealse stardiagregaadiga auto vintsiga, kolmas veel nõndanimetatud rakulka jahumi käin Valgriline mägedes mägedes mägedes, paratamatus, seal ei saagi, muud ma ei saa kasutada, eks ole, seltsimees, teie õppisite omal ajal purilendu Poolas ja tol ajal Eestis purjellu tase oli hoopiski madalam kui Poolas ja seal oli ka tõesti midagi õppida. Tulvad. No nüüd siis seltsimees saar, palume. No sealhulgas on siis selle Poolaga. Võib-olla mäletate, kas oli 1938. aastal, oli Eesti linnupäev-pühapäeval ja teisipäevane päev järgmine, kaks päeva hiljem, teisipäev oli poolakate linnupäev ja mina tol ajal töötasin seal selle lennuvälja läheduses, muu nagu vabaksainib suhtes ikke selga ja ja 700 teed mööda vaatan, väike arv ei tee, kui ma eksis kolm teisti istmeline ja teeb pöörist järve kohal, vaata vaata kui kanged eestiku madalale tuleb, et küll ikka pea peamasin, siin oleme seda ennem pole näinud, nii madalal. Mõtlesin, et ei, instinkt ütlete välja ei tule, panin muidugi gaasi põhja ja selleks ajaks, kui tema supsti vette läks, umbes üks kolm-nelisada meetrit rannast rannast eemal olin mina siis ka selle ajaga juba Siitliga, seal oli siuke kraam ja see seisma panna, ma ei, ei olnud aega, vaid pidurdasin, lasin lohistades, hüppasin maha, ruttu riidest lahti ja vett järele ja selle siis ujus muidugi sinna lennuki juurde. Ja õnneks need sellel lenduril veidikene vedasid. Ma ujumises kahjuks kõige viimane ei ole ja jõudsin ruttu kohale ja teiseks, et ma nüüd oma lennuasendusega tuttav vee alla sukelduma rutud, et rihmad lahti teha, sest olin ninaga juba vees, madin, rihmad lahti, hoidsin ta pea vee peal, samal ajal siis tulid teised uksega, testime siis ettevaatlikult ukse peale, selleks ajaks on muidugi punasest jahutud vastus ja ta läks ravile. Ravi kestis tal siin pool aastat või rohkem, isegi ja ja õnneks mees paranes ja osutusse nisuasetus, muide Olienski oli ta nimi olenskik ja ausalt öeldes Varssavi akadeemilise haru klubi kunstlenduriks ja katsetaks instruktoriks ei teab mis 1000 asja, näiteks väga tubli mees oli vaja. Aeg läks mööda, läks ära, tänas mind ja ütles, et me veel elus kohtumas kindlasti tuua ka, ma mõtlesin, et see on ka viimane kuskil poolakas panniga panniga, kunagi kohtume isegi purilendur tol ajal. Ja hiljem ma sain siis vigirja kirju, mul näete siin, milles tänati. Aitäh viisakalt, et sõja ja, ja paluti tagasihoidlikult vastu võtta nende palvet. Mina valiksin välja juure lisatud Bosüüridest, missuguse koolima stipendiumi vastakad vastu võtaksin seal tänuks. Suurema Tõnu ei saa elus enam olla, kui väiksel palgalisele isikul, kellel iialgi oleks välismaa reis on võimalik ette võtta, pakutakse järsku pallide maale prii ülalpidamisega lennukool kasutasin muideks selle ära ja ja niisiis mul läkski see lennuasi, eks ole, poolaste püstitasite oma kestvuslennu rekordi, jah, 26. juunil 1900 39. aastal, kui ma ei eksi, tol korral olid Eestile 10 tonni pakenerda, nimelt venis 11 tundi ja 46 minuti peale tõsine tööpäev isegi ületundidega. Ööpäev 11 tundi ja ma läksin nii kaua õhus olla ilma liitrit bensiini kulutamata Se ökonoomia, tahtsin maale laulda selle aja jooksul maha lennutatud vähemalt kaheksa-üheksasada kilomeetrit vähemalt. No sellega oli väike viperus kaela siis iga asjaga ikka konksukene, aga on ka sees. Nimelt mul oli juba see lennuasjanduse ülesanne, mis ma seal sooritasin, tähendab oma katsed ja linnud, nii et mul oli tehtud see, see ma sain ära teha instruktorina aktset sooritasin ära ja mul oli veel kolm päevase lennukoolis olla. Ja siis anti mulle, missuguse lennukiga oma soovisin, millal soovisin, ma läksin, umbes päeval läksin korra ülesse mäele, vaatsed päris tugev tuule, Liksegi korrannast, nii tuulutega sel päeval, et ära kasutamata jätaks. Aga igaks juhuks lõikeks pudel vurtsu kaasas ja ekspakk diski, et mine tea. Niisugune väike südames ikka niisugune asjaga sees, sest viis tundi, üheksa mul oli tehtud juba üheksa minutit üle viie tunni. Mõnd kutsuti maha, seekord muidu oleks rohkem teinud, aga seal oli niisugune komme poolased, kui sa värskelt läksid ühe uue rekordi peale välja, siis sind üle ei lastud palju teha, sest öeldakse, võib sul juhus olla alguse järgmine kord, lähed, siis võid minna? No mul oli õigus, nüüd järgmine kord minna läks, läksin ülesse kummi kui köiest rakulgast Sokola Kuurassoli Ida-Poolas. Lennukooli nägin, jah, see oli spetsiaalne mäel elukool. Sain kõrguse käte ragulka, läks hästi ups ja sain ülesse. No ja ma olin seal mõne tunni, siis vaatasin, et asi läheb vist palju, see viie tunnini veedetakse viis tundi kuus, 10 minutit ka, minut on ka jälle uus rekord, eks ole. See oli muide ka siis Eesti rekord viis, üheksa. Sõudsin seal ülese õhumeres, laulsin ajaviiteks, õhtuks oli hääl ära, isegi pilte tegin, ajaviiteks oli fotoaparaat kaasas ja nii siis õhtu õhtu hakkas saabuma. Kell oli nii, et kelle äärel ma olin lennanud siis üle viie tunni, kuue tunni seitsme kaheksa juba oli käes. Kaheksaga millegipärast ma vaatasin, pandi lauad maha, minu masina number 54, mõtlesin, miks pärast korraldus mul maha tulla, siis taipasin, et selle kooli direktori abikaasa nimel oli kaheksa tundi 20 minutit rekord ja seda ei tahetud kuidagi selle Estantsikale randa. Aga, aga mul oli ta kasutada, eks reserv, nii-öelda kasu see, ta ütles, et esimene lend ei lubata, aga teist palun, eks ole, mul oli viis tundi, 19 Ma võin pikaks lükata. Andsin siiski elumärgi, teate, see tiibade edasi-tagasi liigutamine paar korda pandi uuesti, näidati lipuga maas, selle numbri peale ma tegin teist kord veel korjati lauad ära ja lehtede ja, ja luht raadidele ladunud, kaugurile tuua vägisi ei saa, eks lähen oma haido. No vot, ja siis läks kriitiliseks, kuna pimedaks tuli kätte ja seal üldse läheb kaunis ruttu pimedaks ka. Neil ei aidanud muudkui selle koreast lauad ära ja tegid siis, mis nende kohus oli, nimelt pandi kuus lampi, pandi mäe veerule tormilaternad puude otsa mäe Viru pikkuses ja siis ma nägin seda profiliikmete Li natuke kõver kasemäe, teadsin arvestada ja siis neli lampi pandi maandumisplatsile lennuga sinna üks poolteist kilomeetrit tähendab eemal, kuhu maanduda oleks näinud, õhtupimedas, sest muidu ei pea kuskile maha panna. Siis tegin seda, mis ma veel ei oleks võib-olla pidanud tegema, aga riskeerima oli küll suur. Aga tagantjärele päriselt ka rõõm ka, et stiiliga minutit sai veel pigistatud ja kui siis 45 minutit käis 12 tundi kihvatasega, kas ei saaks kuidagimoodi 12 täis aga siis juba vara, kes usalthekest sahin läbi, siis ehmatasin, see tähendab, eks puude latvades juba haaras mu suuska pöördel. No ei olnud midagi parata, 46 oli siis viimase tunni pikkus ja maandusin aga 12 11 ja kolmveerand tundi istuda nüüd kinniseotuna, kujutage ette, katsuge natuke ägistate Jubakate niheleme kihelema, jah, ja aga lendamine seal kombe kohaselt siis tuli, tuli kõik see kursus, kes samas osa võttis, tuli minu Under, eks seal tõsteti mind välja ja nagu ikka, visatakse süles muidugi unustataks püüda, unustataks kukku pärast, tahad näiteks ajaga. Ma tahtsin päris õnnelikult vasema külje peale käethanike ette panna ja terveks veel üks ilusam komme oli, neil nimelt võeti sistandi kohe jõuga kinni ja hoiti siis üks koht üleval, mille peale manni väiksena vitsa andis ja igaüks siis annab niisuguse laksu selle koha peale ja siis raputab Karelviuga üle ja igaüks kordamööda, nii kõva küll siis rõõmu pärast, et see rekord oli võiga, väiksest kadedus ta igatahes sõpruse pärast seda tehti siis selle selle lennu eest opmanni keretäie kaua sõprade käest, sest see oli ka mu viimane lend õhtul siiski direktori poolt, niisugusel juhul kingitakse paar vaati väikesteks kümneliitrist, vaati õlut, kolmaatilist oli õlut, kõik, siis võisid õlut võtta, teris järgmine päev lendumiteks ei saa sel juhul sisetunnid. Nii lõppes siis 11 46, mis tänapäevani. Istuge kuidagimoodi mõnu selle raamatu kaante vahel, mul oli tarvis teha. Ma ihkasin nimelt seda purilennupurilenduri, nii ütleme seda viimast etappi, mis tol ajal oli nimelt Lassidest. D see, et sai ära teha andeed saada, see oli raske, oli hõbepärjaga ja eks igaühel on sesooni teilgame, märg planeerimine selle Fay rahvusvahelise lennuföderatsiooni poolt välja antud klassid ja märgid. Hollaja tänama selle Augel panime selle rinda ka, näete, siin all, muidu ta mul sinisel foonil kolm kajakakujutust hõbepärjaga ümbritsetud seal siis tee klassi märk. Selle saamise tingimuseks on vähemalt 1000 meetrit saada üle stardi kinnitatud kinnitatud programmidega vähemalt viis tundi lennata, tagasi tulla samasse punkti. Ja vähemalt 50 kilomeetrit ülelendtingimused ja Eestis olete teatavasti tee ainukene, kes sellise märgini on jõudnud. Jah, vist minu teada teisi märke ei ole, minu oma on üle maailma sele numbrid 1606 sitta siin ta mälestus praegu peaks hakkama juba siin. Ütleme, ma on küll kahju ära anda, millest aga veel suurem rõõm, kui nad keegi ümber lükkaks, juba 19 aastat aitab küll. Aga kuidas üldse purjelennuohtlikus? Igas võrreldes lennukiga palju ohtlikum see. Nojaa, vaadake, teil on vasema käe jooksiks hookaastõmmata, seda oma pooledel, tuurid tulevad ja kiirus läheb nii kaua aega, bensiinimootor, korras, nii, Kall vot, aga siin tuleb, aga, aga seal ongi see, aga miks iga mootorlenduri spuri lendab oskama, on see, et kui teie aga üles ütleb, mootor millegipärast turtsuma hakkab, vaat siis te peate, olen purilendur ja väga harva purilennuki peale, siis üks 10 peal teil masinad ei ole. Te peate siis maandumiskohaga avad, purilennus läheb kõik see aeg arvestama, kui lendude läheb, et sul taga varajasem maandumine jälgi vedama, käes olema. Nojah, ja sellepärast ongi, et enne purilennukooli lõpetanud ja siis lähevad kergemini üle mootorlennu peale, sest neil on juba planeerimine selge. Ja mul oli ka see võimalus 1000 940. aastal ma lõpetasin ka mootorlennu, aga kallid kolleegid, mootor, lendurid ei saa kunagi võrrelda seda ilusa purilend, rohkem. Andeks, mu otsekohesus on teine, seda ma usun, et see on ikkagi nauding. Sest lähteülesei tea kunagi, kui kaugele tee näkkab minna ja kuhu te maha siis panete? No on kuidas on igasugune lendur ilus lende püüavad alati kõrguste tähtede poole ikka pera aspiraadastra. Mulle tuletab see meelde ühte ilusat laulutähtedest. Meiduvarjavalt no miks ta teenus nukras nüüd oma kaskeerel tuvad Vasale teeksime armastus. Kuid nende kostuv juba õige varsti ja müüja armastuse uue päevas toob kaasa noorusvärske koolituubi. Igast suudlusest täis soojus süttib. Nii igal ta rändab kergeid kes teadet peatub meie juures kedagi. Ja meie armastuse unelm meie meie hingest. Senini oli meil juttu kodanlus aegsest lennust ja lennujuhtumitest kuid terve rida lendureid Nõukogude võimu kehtestamisega läksid üle Nõukogude lennuväkke. Seltsimees Aabram kindlasti teab sellest ajast lähemalt jutustada Nõukogude võimu kehtestamisega. 1940. aastal. Moodustati koha peal rahvuslikud väeosad. Rahvuslik korpus sinna juurde ka lennueskadrill. No koos teistega lenduritega lasin minagi siin otse sinna eskadrilli üle. Kaua aega muidugi ta tegeleda ei saanud, sest fašistliku armee kallaletung lõi kõik rahulikud plaanid segamini. Mina isiklikult pärast seda töötasin peaaegu kolm aastat lennukoolis instruktorina, samuti seltsimehed Nõmmik ja Heinlaid. Hiljem palu töötasid piss, instruktoritena lennukoolis, väga suurt kuulsust ja populaarsust. Samas rahva hulgas. Sõja päevil isamaasõja päevil loodud Nõukogude Eesti lennueskadrill tasuja lennueskadrill, tasuja samuti nagu tankikolonn Lembitu ehitati üles nõukogude tagalas viibivate eestlaste poolt kogutud rahasummadega. Eskadrill moodustati 1944. aastal ja tegutses tema kuni suure isamaasõja lõpuni. Saska tuli soli neli, viis, viis salka, igas salgas kolm lennukeid. Ja mis tüüpi lennukid, no tüüp oli isamaasõja päevil kõige populaarsem ja tuntum lahinglennuk poogaks metsa, metsa. Ja millega metsavahid siis tegelesid peamiselt metsa, vaid tegid suure töö ära suure isamaasõja päevil samuti eskaadri vilgi olid omad lahing, saavutused. Eskaadri oli mõeldud öine pommitajate eskadrill ja Eesti territooriumile vabastamisel. Teiste ülesannete täitmisel, aga miks sellist nii suhteliselt väikest ja väikse kiirusega aeglaselt lennukit just kasutati öisel pommitamisel öösel lennata, õhk vaikne, saab väga hästi sihtida. Samuti tema mootorimürin ei olnud kuigi suur vaev võis laulda madalale kõrgusele, visata pommid madalat ja väga täpselt võrreldes suurte pommitajatega. Kõige täpsem pommitamine oli siiski poogahedalt, ehkki ta, mida võrdlemisi pealtnäha võrdlemisi all Kirile pass olema. Aga nüüd oma pommidega lõi ta päris suured muhud pähe, jah. Ka suured kotkad juurde ei pääsenud, sinna väike faktsiilisikaline. Teda tuntakse taevatigu nimele all ja heal lapsel palju nimesid oleks üpris populaarne mõte ja selle kohta on isegi tehtud filmilaulul olemas. Oleme. Ainult ses suhtes meil vaba aega meil ei tule. Aga taevasele. Uurima. R nagu Soonelmas ka armuda haldas tänas ta, vihjas. Kurbus, nagu näeks arvu meenutaksime leks sõbras. Aga neiukese? Kõigega kõige kallim Toodang. Meie hulgas on ju üks sanitaarlendur ka, seltsimees leppimannistuksin, no võtame selle, seltsimees, lepime läbi töö vahele. Huvitav oleks kuulda ja tema juhtumas rikkast elust mõni sellel sügisel oli üks selline juhus, tehti ülesandeks evakueerida ühte haiget Loksalt. Ma töötasin siis Tartu jaamas. Loksal ei olnud varem käinud, sellepärast ei olnud õiget ettekujutust ka, millised on maandumistingimused, suuri põlde seal Loksa ümber ei olnud. Lennuk on ikkagi selline aparaat, mis mööda maapinda jookseb kaunis väledalt. Kilomeetreid 100 on tal kiirust veel. Tihti on kohapeal seltsimehed pärinud, et milline see lennuväljaheite peab välja nägema. Ma olen püüdnud alati seletada umbes nii, et kui te Pobedale 100 kilomeetrit tunnis pääle lööte, siis on umbes selline pilt, et kui rattad kabiini tulevad, et siis ilmselt ei kõlba need põllud. Jaa, valisingi tookord maandumiskohaks ranna mererannas on muidu tasast maad kaunis nii küllaldaselt, ainult üks halb omadus oli see, et just see veepiiril, kus märg vesiliiv oli, niikaua kui lennuk veel jooksis, kiirus oli olemas, oli kõik korras, aga pärast seisma jäämist tekkis kohe momentselt vajumine ja asi oli päris halvasti, vajus päris Ratasteni ära, aga siis tulid tehastest seal sadamas oli 500 meetrit, oli seda vahemaad, tulid sinna. Töölised tõstsid mu nii-öelda välja sealt ja nende abiga ma sain siis jälle uuesti kuivale tagasi, kõvemale kohale ja seekord oli ikkagi ülesanne täidetud meditsiiniline elanikkonna teenindamine lenduri poolt, see käib tihti kaasas taoliste ebatavaliste maandumiste ja tõusudega. Ja endastmõistetavalt alati ikka midagi nii ootamatusi on see Eesti maastik on ju küllaltki nii mitmekesine. Siin möödunud veel oli selline juhus Vastseliinas, et maandusin ühele mäe nukile, alul paistis teine päris sile olevat, aga suuskadega vabandasin talvel. Aga pärast tekkis nii vabasõit alla orgu ja oli päris tegemist ennem, et saada uuesti ennast õigesse asendisse määre peale. Millistesse rajoonidesse teil üldse on juhustanud sattuda? No võin julgelt öelda, et peaaegu kõigis rajoonides olen olnud. Ja need, ma, haiglad on ka enamuses kõigiga läbi käidud. Ka saartel on kindlasti käidud ja Teebu tsiviillennuväelendur, teate kindlasti hästi ka seda, millised suhted on üldse lennuväel meie kolhoosnikele viimasel ajal teatavasti on õhust väetamine lennukitel väga levinenud. Viimasel ajal väetati lennukitega, AN kaks on küllaltki suure kandevõimega tonn, 200 võtavad põlluga kätest korraga pääle. Ja küllaltki võimsad mootorid on nendel lühikestel loetu järgi tõusevad õhku. Ja üldse seal kaks ongi ehitatud nii põllumajandusele otstarbeks. Ja mul oli võimalus jälgida nende tööd, peab ütlema, et siis efekt oli küllaltki võimas sest see tonni 200 laialipuistamine käis seal umbes nii viie minuti, viie kaheksa minuti jooksul kolhoosi rahvale oleks kulunud. Selleks võib olla terve päev, et seda kuhugile põllule kanda ja seal laiali viia. Igal juhul sellel on suur tulevik, mida rohkem meil põllud kasvavad, mida rohkem meil põllud laienevad, seda avaramad võimalused ka tsiviillennukite kasutamiseks põlluväetiste külvamisega. Meie, seltsimees Leppiman, olete ka helikopteriga tutvumist teinud tsiviillennundussaate samad inimesed õppima sinna nende hulgas olin ka mina. Et omandada seda lennuoskust helikopteril. Lennukitega lennuoskust oli juba parasjagu, aga peab ütlema, et see helikopteritehnika, et see on midagi muud. Ja varem olemasolev lennuoskus lennukitega suurt kaasa ei aita, seal kogu see tõusu ja maandumise tehnika on hoopis midagi muud. Just huvitav oli see õppeprotsess kõige raskemal, nii nagu alati lennunduses ikkagi maandumise õppimine. Tegelikult ta väga lihtsalt oli seal läbi viidud. Tõusime ühe meetri kõrgusele ja pärast seda maandusime, instruktor istus seal kümmekonna sammuga kaugemal lennuväljal ja kogu aeg jälgis siis ja meie hoolega treenisime nii hommikust õhtuni ikka meetri kõrgusele alla. Kui see esimene meeter oli juba ära õpitud, siis hakkasime viie meetri kõrgusel käima ikka nii viis meetrit üles jälle uuesti alla. Äikeseõppeprotsess kogu aeg välta selle peale ikka üles ja alla üles ja alla. Pärast siis tuli juba täiendavalt juurde see liikumine küljele ja tagasi ja võin kohe öelda siin, et helikopter on niivõrd paindu lennuaparaat, et temaga on võimalik niisama eesti lennata edasi, kui tagasi. Ja pärast, kui siis selge, oli juba see tõus viiele meetrile ja maandumine nimeetriga osalkuga viielt meetrilt, siis algasime väikest ringi lendu viis meetrit üles, 50 meetrit kõrvale, 50 meetrit taha jälle kõrvale, et pärast sõda olid juba lennud ringil. Oskus selge, et meil on ka mob 15 olemas, kaalub 18 kaamos 10 10 on nendest kõige väiksem on individuaalseks otstarbeks mõeldud ka mob 15 on juba nii õhutakso neljaistmeline ja ka oma 18 on täiendatud variant. Mõlemad on väga soliidsed masinad. Aga meie konstruktorid on ehitanud ka võimsaid helikoptereid. Mihhail miil konstrueeris helikopteri nii kuus, mis püstitas terve rea maailmarekordeid just raskuste tõstmises ja ületas selliseid kõrgusi, mida helikoptereid varem keegi pole veel saavutanud. Mihhail miil sai ka Brüsseli maailmanäitusel kuldmedali jõstama lasinate kõrge tehnilise nähtuse eest ja nende masinate laialdase kasutamise eest ühiskonna otstarbel. Need helikopterid, Mihhail miili konstrueeritud, on üle kogu maailma leidnud tarvitamist nii meil kodumaal kui ka karmides Arktika ja Antarktika tingimustes ja ei ole vähe neid inimelusid mis on päästetud just tänu helikopteritega. Milline tunne helikopteriga lennates on, kas ta erineb väga palju tavalisel lennukil lendamisest? Noh, sellele vastata või umbes nii, et muidugi tal on erinevus, arvestage sellega, et lennuki kandepinnad on suhteliselt nii väiksemad sest helikopterile arvestatakse kogu propelleri koguse pindala, mida propeller joonistab üleval harrastakse kandvaks pindalaks ja see on nii suhteliselt suur ja sellepärast kõik need tõuked ja loopimine on kuidagi nii omalaadne ja võib öelda, et teatud määral vähem väsitav kui lennukiga lennukiga on nad kuidagi need lained suuremad, aga helikopteriga kuidagi järsumad ja ja nii oma Laatsevad. Aga kas natuke ei kummita Kaili kopterite juures ohtlikud, sest seal võib teinekord alla kukkuda, jääb mootor seisma? Ta ei ole nagu lennuk, et saab planeerida kaugele aga mootor seismajäämise juures, helikopter võib ju kivina alla kukkuda, kuidas? Ei, midagi sarnast ei ole, helikopter planeerib sama edukalt kui lennuk, see mõte ei pea paika. Nüüd, kui midagi seal mootoriga juhtub, et allatulek on kohe nii kibekiire. Helikopteri kandev propeller viiakse enda pöörlemise režiimile ja sellega on võimalik laskuda nii viis meetrit sekundis on umbes sama kui langevarjuga. Nii et maandumine on tagatud? Jah, seega siis lendamine pole enam mingiks harulduseks ega üksikute luksuseks, vaevalt neid üldse leidub ka inimesed, kes enam ei julgeks minna lendama, no meie hulgas vajavadki. Aastakümneid tagasi olukord oli kindlasti hoopis teine. Kuidas tollal üldse reisiliikluse algaastail reisijad suhteliselt sellisesse liiklusvahendisse? Tertest no väga skeptilised, sellepärast laeva ees oli võrdlemisi tihe ja odav. Üks viga oli sees, pilet oli kallis, tarinas esimene pilet maksis 25, suhteliselt edasi, aga 1020. See kõlbas ainult raha mehele, kellel oli raadios niivõrd täis, et kuskil panna. Ma tean, üks Soome ärimees oli Molin autsiga Beude korraga 20 korraga siis tavaliselt mitu korda päevas. Ta oli isegi Siinai vaese inimese, no kust saada 25 kuni ära. Ja teine viga oli see, et väga palju on ikkagi veel õnnitlesid. No minu sõjaväe ei ole olnud nende maamasinatele vaiks taprasoloneerimas seltsi siin esile tuua, aga raadius oli 25. aasta augustis. Neljapäevane päev. Tulime Riia poolt hariliku tuuri lennuga ja lendur tunde, Harold Boliivias E 13 oli meie masina küll ebaõnne sümbol, aga minule ta ei olnud palju sümbolsõnaga juhuse läbi, aga ikkagi nii, kõik olid õnnelikud. Juhtus nii, et ilm oli väga ilus, vaikne ja ei võtnud kõrgust. Kõrgus võid olla umbes nii 50 60 meeter. Sain Pärnust mööda. Iialgi rappadime, tarind, organid paistsid ja juba hakkasime tundega nõu pidama, et kas ta Jompetersoni parafiin korraga masina vastas, üks kord. Kuramus, aeg ei ole, seal on käsipump, pidi sellega mopiga tornini õhku. Millal sa jõuad, kõrgus? Põlevam Harry koe no mis nüüd saab, mis nüüd saab, no ei olnud mu midagi. Seal hommikust mõisa moodi ehitis. Rehi muidu või jumal teab, oli senine Origini pikk korsten, oli seal päritki. Nägime alluriks, lagi mets, põld, põld põllule soliga aer. Rait, see võtab kinni. Läks kuramuse põld oli allamäge, mis ta võis olla üks, 100 või 200 meetrit pikk ja selle kaera kõrre sees, masin joogisaba püsti nagu kiile, panin Jana hallas, suur mets ja metsa, eelmine suur Kaili Kora esin, sõjaline kallid ja seal oli juba võsu, pea kasvanud masin muidugi autostunud kraavis rattad ja olime kõhuli seal. Meil oli kaks reisijat peale posti. Üks vanem Hispaania härra, tema oli võrdlemisi noor, naine oli abiellunud, just. See oli sakslane ja küsimees oli muidugi käin nende õhusõidureeglite järele, nagu seal ukse peal oli vaim, start, landumuppideonstallen tähendab sarja tõuse juures rihma panna. Aga naisterahvas, no võib-olla lihtsalt naiste kergemeelsus võib täheldada aibandanud rihmad tagumise istmeread ja kui see pirakas käisime, kraavi läksin ja siis muidugi see direktor jäi oma paika istuma. Aga noorik lendasid eest, mis oli, ja hakka puruks ja pea pidasime vastu meie juhiruumi seina ja seal oli kitsas vaheni seinale siini oli seal jalad püsti, ilusasti. Väga ilus roosa pisukene poisi sealt. Esimese ringi ronisime, oma pesast läinud, mis siis on meil ja no midagi pole teha. Muidugi siis hingab ilusti. Härrad, elekter küsib, et mis pärast mesi vihtusime. Tähendab, Simon no endale seletada, et hädamaandumine varu pärast et siit ei saa enam uuesti üles tõusta, vaatab ringi, siis tuleb, aidake mu prouad siis olin minestanud. Me tõstsime seal krooks välja kuu peale oma sanitaarkasti väljapinda ja piirituse Brooklyni tuli neile võistluse juurde ja siis vana ära tingima, rihmad pikemalt lahtipidist sigari välja ja siis võdisema kongressi likööri, kudeleja allergiline Snap. Lihale elav oli juba joostud inimesed mõisast ja rahvast jookseb kokku nii palju kui võimalik koi heinatöö, aeglase riiuli, jumala hauda, kus oli rahvast mõlemad kanne, pinnad olid nii paksult täis torude vahet alanud Lõmmi sealgi mõõdis üllapuuga, maalasi oli ligi 30 käsitelt, vaata kujaliku pikto on teinegi allikas puha rauast, sellepärast ta kurat mahuks. Siis üks mees ka veel sinna juurde vaatab, et see on kabiini ukse vahel Tseeskasvur tantsusaal sees, et tema mõte, et kõik see aeg, et see oli sihuke pisike, et vähe niisugu mõne kanakulli suurune või suureneb, et ülejäänud paistab pisike, oleme Tsee puhtalt tantsu saaginud kohe. Ja no ma sinu ja et siin ikka rõve olema, inimesed jäänud. Aga selle, meil oli ka küsimus, mida me ei tea, kuidas te seal ikka lendate, kui kõrgele üles pilvede käige. Ikka tuleb käia kombilusi, kuidas Pilvega olla ja ma viskasin kadi lillasid. Ta on nii kuradi veega lumehange. Tšauhh. Kuidas te välja saade mas Nurabidudega kaevame lahti. Vaatame ringi. Tänavune pildi ka ja need jäid uskuma pilveralisu lume algust, elu klassisse, verd, sumpsi, labidaga kaevanud, siis käis seal inimesi tulijad seal kergu külas, see on midagi, ma ei tea, kui palju sel teemal tulid hobustega siis teine kolmas päev vaatamise lennukid lähevad kuulda, see jutt käib nagu kulutuli suust suud, lennuk kukkus vaagna mõisa põllule. Nii et siin ei saagi muidu monteerida lahti ja siis panime selle Ratastikkusena kaarikutele alla, kuidagi süntraatlik tagurpidi annab sõitagi tööstur jälle meile järele. Panime siis selle instrumendi selle imemasina tagurpidi sisena auto peale siis veest, et muidu inimesed näevad, et see on paha reklaam lennuseltsile. Siis hakkasid põrutama hommikus, valgustame siia. Aga siis hakkas baasi Riias, nii ka seal oli suur masin, sõime kollemontriga, seal toodi lilles ja tehti filmi filmikuulsusest. Ise ma ise mõtlesin seepeale lillekäsi on neid? Ei eelistaks, on alati olnud niikuinii vada kuul ja siin leidunud Reili ja need ei lastega keegi pärast lendu, aga mitte nii, et me ise mõtlesin pärast äikest, dance lilled ja need ei ole head asjad. See õnn õnge, väike õnn oli õnn. Langevarjuga välja hüppas. Nii tegutses otsustavalt. Täiesti kindel, et jussi palli lendu minna. Kord olevat selline juhus olnud, et. Ma Tiidele viguri rääkisid instruktoriga läbi maolennus, mis juhise välja, et vaata ise, kuidas ta pärast maad maha istuda. Tihtipeale küsitakse, kas igast inimesest saab lendurid. Selle peale võiks kindlasti öelda, et igast normaalselt arenenud tervest inimesest võib saada lendur. Aga samuti kui iga inimene võib õppida näiteks viiulit mängima. Aga kunstnik igast inimesest ei saa. Samuti on ka lendamisega lendamine siiski, kuni tänapäevani on jäänud kunstiks. Nüüd lendurid ütlevad niimoodi, et igal lenduril on oma käekiri, tähendab, võib nüüd õhus juba temal illu järgi ära öelda, kes lendab. Igale lenduril on iseloomulik mingisugune piluteerimise tehnika isegi kafala. Kuidas see juhtus ja kas kohapeal ei ole kuulnud varem midagi? No räägitakse, et keegi Ameerika ettevõtlik ärimees seal reklaami mõttes Ameerikas igatahes reklaamida tahtis, kas oma Coca-Colat või midagi muud seda ei tea küll. Aga ta oli võtnud niukse ürituse omale. Kavatsed õpetada ahvlindava alguses instruktor olevat vedanud seda afi umbes 500 tundi. Ja pärast seda sisadustatud ahv iseseisvuse, leedulastel. Nii päid pöörisesse tuld vastama pärast hakatud uurima, seal igasugused teadlasega tegelased uurinud ja siis nõudnud lõppjäreldusele. Et seni oli jah, harjunud lennul nägema või siis struktuuri nägu. Aga nüüd iseseisval lennul muidugi tõusuaeg ei olnud aegade peeglis isegi vaadata, tegi esimese pöörangu, vaatas peeglisse, instruktori asemel naeratas talle vastu jooniga. Aabram rääkis seda koti all lennust, neid, ega meil selle kotilennuga juhtus ka, üks huvitav lugu. See lenduri muidugi te teate vist igaüks. Mulle üldse see, ma ei tea kunagi sisse lendav on läinud Moonika venna, selle lennukiangaar siis selle jagalas oli. Me olime laagris jagalas. Seal Jägala aerodroom oli üks mõisa rehi tehtud andaariks, ukse värgid, kõik Nevandaarilon, Lähen pimelendu võimeline, see tähendab seda, et üks mees on must kott on ülea, lendab täitsa näite abinõude järel. Ja siis Tennonees instrukt tulen mina struktruse kord. Aga selle teise mehe kätejuhised enne anda, kui 300 meetri kõrgusel ta sõber pois räägi mulle. Teeme nii, et ma katsun pimedas maas tõusta, adesse. Proovime ikka on. Läksime siis silla, muidugi panime lennukesel vastu tuud, nagu lennuk, tõuseb neil avastada uut angaari peaaegu ette standaarismi pool paremalt mööda, siis tõusma. Millal need juhised tema kätte, aga meil telefoni peas ei olnud, me olime vanad lendureid telefonis tarvitanud, raputasime seda juhist seal sees. Teles raputas ja nüüd mina vedasin lennuki paikas, panin juurde seisma, raputasin pulkas, tema otse üle, hakkas tõusma. Aga tõusevad kõik gaasid peale Ennuga Morrise uurisime, hakkab minema. Mina temaksid oma vettinud juhised juhib, aga ma vaatan, Lott, viletsad see asi läks, hakkas minema, ninaga sandaali peal kiskuma. Ma natuke võtsin jala tüüriga, parandasin, parandasin parema jalaga. Panin käed risti, sulle see asi vaadanud, lennuk väga viletsalt läheb, ikka hüppab siia-sinna nagu sookurgede, ma mõtlen, Lott pime lend ei näe ju välja, siis enne Mi sabas sandaar ligidal vaatsed, muuda midagi teha, nüüd tänandaari katusele seal lennugriveljeesudumuse rivisse hulkuvad midagi lahti olles liival, rabasin gaasi maha. Vaatset kivisein on kaunis kõva juhtuse uksest siis. Pinnad, et kahel pool ust nii ripakile läksin ilusti sisse ja siis propeller paljuks haardil inglise nukrus paisele mööda nina. Hardi Kont parajat angaari ukse vahel seisis, meil oli üks sky pikk mees, oli, see oli muidu niisugune kroonisi aeglane mees, oli Aziz siis paratis seal angaari ukse vahele, aga siis me nägime, kui kiiresti mees võib ka olla, kui kiirelt sealt ukse vahelt kadusid, järgmisena hakkas ja see kahelendriga oli ajasele angaari uksest sees ja, ja siis ta võtab neil selle koti lahti, vaata. Kõrgel olev vaatab katus pea kohal, kuigi kõrgele saanud, tuleb meelde üks selline juhus veel lennukooli päevilt, kus kunagi enne lende nii-öelda valmistades lendudeks üks vanem seltsimeesõpetaja esitas küsimused. Sa tuled maanduma ja näidet maandumisriba lõpus on üks roheline tuli. Et millised on siis sinu toimingut, mida sa teed sellisel juhul? Poiss mõtles ka ja siis ei osanudki muud öelda, kui lähen teisele ringile. Küsimus on selles, et tuli oli seal, kus seda ei peaks mitte olema. No ja siis nii-öelda oma sõnade järgi tulen uuesti tunduma. Jällegi roheline tuli. Nii kaua siis saatis poisi selle rohelise tulega taga taga, kui ta ütles, et ei, ma ei teagi, mida teha. Peale seda siis me esitasime küsimuse ka ei teadnud, milles asi on. Et miks roheline tuli, see siis on. Ja sestpeale seda siis õpetaja vastab, et kas seisab keset maandumisteed, pani ühe silma kinni, et paremini näha, milline on teie maandumisarvestus? Arumil kõneles meil siin küll ühe väikse naljaluu, aga me tahaksime teada seda tõsist, tõsist tööd, sest et teie liigute, meie hulgas kõige kõrgemal ja kõige kiiremini Meile rääkida, kui inimene näeb esimest korda reaktiivlendurid tema kogustama varustuses siis võib tõesti mõelda, et ta on sattunud kas mingisuguse kinokomöödias või sajandeid tagasi, sest riietus, spetsiaalvarustus ei oma midagi ühist sellega, mida me näeme kusagil poes müügil või mida me tavaliselt seljas kannale. Erinevus on kõigepealt selles, et lendur on peaaegu võib öelda pealaest jalatallani ülikonna sees mis kaitseb tema tervist juhul, kui lend toimub suurtel kõrgustel lahtises kabiinis nii-öelda õhurõhu all, mis vastab õhurõhule antud kõrgusel. Ühesõnaga tal on selline täispuhutav ülikond. Täispuhutav ülikond võib täiesti niimoodi öelda. Ümber ring on nöörid ja rihmad, lukud ja torud. Nii et esialgu võib mitte arugi saada, kuidas viida selga panna või kus otsast sihtidele pugeda, mis torutsemisel endal tood, mis ühendavad süsteemiga. Kogu see ülikonna täispuhumist ja, ja tühjaks laskmist, kui, kui selleks vajadus on. Kui vaadata suhteliselt lennukiirust, siis peab ütlema seda, et lend, õigemini lennukiirus lenduril jääb sageli märkamatuks, kui ta ei vaade mitte kiirusemõõtja peale. Sest et ülalõhuruumis ei ole midagi, mis silmale nii ette hakkaks, et võiks öelda, kui suure kiirusega sa lendad? Loomulikult teine asi, olgu, lend toimub maapinna ligidal, siin võib isegi võrrelda sellist sellist asja, kui võtta autos või rongis sõitja. Kui ta vaatab enda alla otsekohe ligidale, siis talle paistab kiirus väga suurena. Aga vaadates mingisugust kauget metsamassi, siis ta ei tunnegi, et oleks mingisugune seal liikumiskiirus suur või väike. Nii et sa muidugi ka meie töö juures. Selles muidugi tänapäeval reaktiivlennukit enam vahet ei tehta, kas on pilvi või ole, lennatakse kindlasti igasuguse ilmaga. Lennatakse küll kindlasti igasuguse ilmaga, nii päeval kui öösel. No siiski, onu teadovli pilved, äikesepilved, milles tavaliselt soovitakse ikkagi mööda minna, paremini vast mööda minna, kuidas tema sisse pugeda, aga mis kurja see väikse pilves siis ka peaks reaktiivlendurid vastu tulema. Kogu häda on selles, et äikesepilvedes õhu liikumise kiirus muutub väga väikestel vahemaadel ja väga suures ulatuses. Võib-olla praegusel hetkel on, siin on mitme küljemeetrilised tõusvad õhuvoolud aga mõnekümne meetri kaugusel eemal on juba langevad õhuvoolud. Ja nii võib juhtuda selline olukord, et ühel ühe lennuki kandepinna peal on tõusev õhuvool, aga teise pinna peale langev õhuvool lenduril on küllaltki raske hoida lennukeid antud lennuasendis peale selle veel et on tõhusad, langevad õhuvoolud, on ka teisi asju, mis sellistes pilvedes võivad paljugi kurja teha. Seal rahe nagu pole isegi, võib-olla ma olen näinud, et on raheterasid, mis on nii-öelda pöidlaotsa suurused. Mul omal oli juhus. Kus tulles õigemini sattuda niisuguste pille, mis esialgu ei näinudki midagi kurjakuulutavat. Sattusin sinna sisse ja pärast ei teanud enam kuidasmoodi välja temast saada. Ja rohkem kui 10 kilomeetri kõrgusel said alles pilvest välja. Peale seda, kui, kui maandusin mulle endale, paistis imelikuna, et mikspärast inimesed tähendab maa peal viibivat, jooksevad ja väga imestunud, vaatavad minu lennukeid. Ja siis, kui temast välja ronisin sai ka ise aru, mis oli põhjuseks. Rahega oli puru, olid purunenud kõik õrnemad klaasid. Noh, võib-olla te olete ise näinud öösel, et lennukitel põlevad tiiva otstesse sabas põlevad tuled. Nendest tuledest ei olnud enam mitte midagi järgi ja ta kandepindade ja lennuki esiservadel olid küllaltki tugevad rahejäljed. Need äikesepilves olemine ei ole ka praeguste kiiruste juures mitte soovitatav asi, kas sellistes kõrgustesse väga sageli ka viibite. Ja peab ütlema, et, Tänapäeval meelenud toimuvad just kõrgustel, mis ületavad 10 kilomeetrit 15 kilomeetrit ja isegi kaugemal madalamaid lende. Teostame isegi võib öelda, et väga harva. Tegelikus elus peab ütlema, et reaktiivlendur ei erine tavalisest inimesest, kes kõnnib maa peal mitte millegi muuga kui ainult tõesti võib-olla tervise suhtes, sest et lennata nende lennukite peale peab omama head tervist, loomulikult. Kuidas lugudele reaktiivohtlikkusega loetakse, ta on kõige ohtlikum liiklusvahend, see peaks ka tõele vastama. Selles suhtes ütlen küll, et see on lihtsalt rahva eelarvamus, sest et on millegipärast tekkinud arvamus, et kuidasmoodi, selline lennuk võib õhus seista, kus ei propellerid ega midagi mis näiliselt teda üleval hoiab. Aga oma töökindluse suhtes ma ütleksin, et on mitte vähem kindel, vaid palju kindlam liiklusvahend kui varasemad lennukid kunagi tunamullu ju, kui me veel koolipoisid olime, siis vaatasime pilte, kus seal pääsukesi ja lennukeid võrreldi, pääsuke lendas lennukesest. Kiire, ma mäletan seda, kui mina hakkasin lennuselt tegelema, siis pääsukoli esimesi seal lennukis, siis tuli mootorratas ja siis auto ja siis jalgratas ja siis tuli just jalakäijad ja mis seal kõik oli seal järjekord, aga vaadake, mis nüüd on rong, vedurist, vedu ja veel, aga, aga ütelge siis. Künnapu, mis nüüd järjekord on praegu kiirusel helikiirust on ületatud. Neli kiirus, viimase tead mis, ma kuulsin teda ase kord 2000, midagi 300 pidiga, inter oli 2700 ja suurtes kõrgustes on veelgi rohkem saavutatud, räägitakse, on andmeid, mis räägivad 4000-st kilomeetrist tunnikiirusest seal 30 kilomeetri kõrgusel ja miks mitte. Ja kui me ionosfääri lähme seoloogilised ja sul on nii palju, kui hakkame ümber kuu lendama ja üldse teiste maailmaruum välja lendama, siis kahtlemata see kiiruse ajas juba teine mai, siis on siinjuures mul tuleb selline mõte, kus on väga nii tänuväärt valdkond kinni hakkamiseks, mõtlesin praegu istume koos ja kindlasti on palju veelgi selliseid seltsimehi, kes omal ajal on väga lennundusega tegelenud. Aga kas ei oleks aeg hakata neid lennuasenduse kui mälestusi kirja kuskil panema, et nad tulevastele põlvedele kaduma ei läheks? Noh, ja see on tegelikult ju ajalugu, see on ajalugu hakkas ja andmeid on olemas, mida kasutada minul igatahes kahekümneis Ast peale, mis enne seda siis pean otsima vanemad neis infildimis aru ja palvused ja meil on inimesi võib-olla kahtlemata leidub ja ma usun, et keegi ei ütle ära. Oma abi on selles osas foto tagavara algab nii 19.-st aastast, lauad tuleb, need esimesed masinad saame juba tõlkijat. Minul algab seitsmeteistkümnenda aasta, Need masinad on mullaseltsimees, Helme, tema omab pööraselt suure fotokogumikku. Võib otsekohe kõiki asju, mälestusi, kõik igasugust masinat, nende purunemist ja surmajuhtum, kui kõik on olemas, andmed on olemas ja purilennukite õppimist ei taha, mis aga Eestis on kunagi startinud oma minagi foto õnneks. Head mälestused, need on väga ilusad ja neid koguda. Seal me peame seda tegema, see on pärilik, see on ajalugu. Nüüd aga kallid sõbrad, lendurid. Me oleme siin oma mõttemõlgutusi nüüd üle kahe tunni ja on, on aeg. Aga mida me oleme raadiokuulajatele nüüd ütlemata seni eriti neile, kes veel kuni tänaseni pole kunagi veel sekundit õhus viibinud. Ma arvan, kõige paremini seda teed meist reaktiivlendur Ants Arumeel. Iga lend ise on meie jaoks juba nauding, ehkki võidakse mõelda, et see on ainult töömehe jaoks, aga iga lenduri aus lend on nauding väga ilusa lõhust vaadata, vaadata see on näiteks pilvede taga lennates vaadata, kas rünkpilvi, sest tavaliselt näiteks maa pealt pillu paistab ainult Alt ühes värvis. Võib näha pilve päikese poolt, kus ta helendab, sädeleb vahest isegi nii, et silmadel on valus pilve varjukülgi ja on väga ja väga suur värvide mäng ja see on õige küll vill alumised pooled on kuidagi tumedad, sinna ei pääse päikesevalgus aga pääl pääl pool pilvi on see sära täiesti haruldane. Eriti veel siis, kui roint pilvitus ei ole täiuslik, kui see maa paistab kuskilt hästi-hästi kaugelt. Seis üleval tekivad sellised mäestiku tekivad orud ja seal vahel on tõesti väga tore. Tihti on nii, et lendad nendele ümberringi, nendes koridorides lendad, seal aeg-ajalt paistab jällegi maa pealpool pilvi on ikkagi päike, kogu aeg seal kõikvõimalikke kombinatsioone tekib. Ma arvan, et selliseid esteetilisi muljeid maal on väga raske leida. Ja ehkki lendamist loetakse üheks raskemaks elukutseks ja võib-olla ka teatavas suurtes loetakse tal hädaohtlik. Aga seeski ja loosung, et ma siin väljendan juba kõikide lendurite arvamust, et kes on juba kord õhuruumi võlusid ja lendamise ilu tunda saanud siis vaevalt, et see küll enam mingi teise töö peale üle läheb. Ta ikkagi lendab. Lõppes laupäeva õhtu kringini. Tänase õhtu veetsime koos lenduritega. Meie külalisteks olid Voldemar Sander Henryga. Ja Virkharfilmisse saate koostasid Juhan Saar Jants Künnapuu. Helioperaatoriks oli Maie avatare helirežissööriks Eero Sepling.