Tere hommikust, jutusaade seisab ühe jalaga suves ja teisega natuke sügises kooliaasta alguses. Ja nii on tänane külaline valitud just keelele ja natuke ka koolile mõeldes. Tere tulemast Silvia soide otse Kihnu saarelt. Tere. Mina olen Margit Kilumets ja selle saate helirežissöör on Vivika Ludvig. Ilmselt on kõigil kuulajatel esimese kahe lause pärast selge, et eesti keel ei ole sinu jaoks vähemalt olnud pärisemakeel või kuidas see üldse sellesse eesti keelde suhtud? Tegelikult alguses ma ei tea, ma noh siis kui ma kasvasin üles, ma kuulsin küll eesti keelt meie Eesti seltsis või kindlasti oma ema käest ja vanemad see aasta on, see oli pool eesti keel, kihnu keel. Aga et ma ise ei saanud aru, ma ise ei osanud ja et siis ma ainult hakkasin õppima, siis kui ma Tartusse kolisin ja õppisin seal Tartu Ülikoolis. Aga et noh, ikka on nagu need viimased, ütleme kaheksa aastat on olnud päris päris suur õppimise protsess eesti keelega ja isegi tänapäeval mõnikord läheb natuke liiga Sassiks. Et aga kui sa seal Kanadas olid, sa oled elanud ja kasvanud Vancouveris. Jah, ma, ma sündisin Vancouveris, aga ma kasvasin yles Calgarys ja et seal ei ole kahjuks väga suures Eesti selts ja see, miks siis, kui ma kasvasin üles õdedega, meil ei olnud selle võimalus väga palju kuulda ja harjutada ja et õppida keelt ja siis me kasvasime üles ilma selle osaoskus oskusoskuseta oskuseta. Aga kas eesti keele kõla ja see, kuidas ta sinu teadvusesse tuli, kas see oli niisugune kodune tunne ja, ja kindlasti, et see on kogu aeg tuttav, tunne, see rütm ja kuidas see natuke nagu laul või luuletus nagu liigub. Et seda oli kindlasti Haapsalus kogu aeg meeles ja eriti siis, kui me väiksed lapsed olime vanema külas, vanema ikka elas Vancouveris ja kui me käisime talle külla, siis kogu aeg oli absoluutselt, ma kuulaksin seda, noh, kui mina olin pikali voodis ja ema ja vanema räägivad teises toas, et see rütm oli absoluutselt meeles, et seda oli kindlasti olemas juba. Kas sinu vanaema on kihklane ja, ja pärit Kihnust ja kuidas ta sattus sinna, kuhu ta sattus? Ta põgenes siis sõjaväkke, põgenes ära Rootsi ja seal kohtus teise eestlasega ja et siis neil olid kaks tütart ja siis pärast seda nad olid seal Rootsis natuke ajaks siis kolisid Torontosse. Ja seal olid nagu seal minu ema kasvas üles ja et olid seal päris kauaks ja siis lõpuks otsustasid, et oleme jälle enne rannikut ja siis olid lõpetasi kuidagi Vancouveris lõpuks ja seal oli, seal jäid. Nii et tegelikult vanaema ja vanaisa poolt oled sa täiesti puhas eestlane. Vanaisa oli sel ajal, ta oli sündinud ingerimaal, et siis meil on natuke selle, noh, Soomest ja natuke, aga põhimõtteliselt jah, eesti eestist, Eesti juured on, meil on, aga sinu isa isa oli Paldiskis sündinud, tema peret põgenes ka siis, kui ta oli päris noor. Et siis tema ei kasvanud, aga ta tal ei olnud selle nagu Eesti Eestis kasvamise kogemus sama kui emal. Aga jah, kõik vanavanemad on eestlased ja aga kuidas siis ikkagi niimoodi juhtub, et, et sina ja su õed sul on kolm toredat õde, et te kasvate perekonnas, kus tegelikult kõik inimesed on Eestiga seotud, aga seda keelt, noh, ma kujutan ette siis mingi 15 aastat sinu teadvuses peale selle ta kõlas nagu luuletus tegelikult teda olemas ei olnud, sa ei rääkinud seda keelt ja kuidas nii läheb? Ma olengi siin üldse tabavi korda ennast ja, aga et ma ei tea, ma arvan, et sellepärast, et selle kultuur Kanadas, et seal oli nii palju puudu selle Eesti Eesti kultuurist, siis kui mina olin sündinud, ma ei tea, kuidas oli siis näiteks minu kõige vanem õde tema oskas sel ajal tema oskas pali rohkem eesti keelt ja siis noh siis kui see vanused läksid natuke alla, see ka nagu eesti keele oskused läksid alla ja mina olin kôik kõige noorem. Et mina oskasin kõige vähemalt, et sellepärast, et pärast aega lihtsalt noh, see tavaline iga päev, igapäevane elu hakkab tulema ja et ei ole selle võimalus enam seda õppida. Ja siis, kui me kolisime kooris alguses, kui nad, kui me elasime, oli seal eesti kool, et õpetasid nagu lastele ja kõik, aga siis, kui meiega kolisime Calgarise noh, nagu nagu ma ütlesin, seal ei olnud kahjuks, et mina ja minu järgmine õde minu järgmise vanusega. Vivian meil ei olnud selle nagu väga suur võimalus seda õppida. Et ja siis pärast aega ei olnud enam õpetajad Vancouveris ja nagu tänapäeva seal kahjuks lihtsalt ei ole, et et see on väga, see on väga suur ja kahju või nagu kurb asi tegelikult, et sellepärast et see keel on nii tähtis kõigile. Aga jah, et võimalused lihtsalt ei ole seal õppida. Sul on kolm õde, kes teist kõige paremini eesti keelt räägib praegu? Praegu ma arvan vist nina. Et sellepärast ma olen need, mul on selle võimalus olnud, et ma olen elanud Eestis ja mul on palju nagu praktikad isegi need, aga, et ma just tulin Kanadast tagasi kaheks kuuks, kus ma räägi siin põhimõtteliselt kogu aeg inglise keeles, nii et minu keeleoskuse ta võtab natuke rohkem aega harjutada. Aga et siis oleks Ingrid vist see kõige vanem ja siis see läheks nagu vanusega nagu alla, aga et Vivian Se minu järgmine ja teeb nagu minust natuke vanem, et temaga on elanud kihnes, nüüd mõned ta läheb edasi-tagasi ja ta on tal on oma kihnu mees ja oma kihnu laps ja kõik, et tal on ka päris ja päris hea eesti keel, et see, see on see praktikat nii palju vaja, et kui Kanadas Ingrid ja Bridget, need vanemad õed, et neil ei ole see praktika nii palju enam sellepärast et nemad ei ole siin Eestis, aga näiteks mina ei Venjani ka meil on olnud selle võimalus vähemalt, mis aitab, uskumatult palju. Räägime sinu õdedest, mida nad teevad hästi lühidalt, millega nad tegelevad ja siis läheme sinu personaalküsimusega. Palun, ärme min minu juurde, aga et kõige vanemad Ingrid ta tegeleb. Ta on, ma isegi ei tea, kuidas ta seda eesti keeles ta, eks äkki, töödessestilt. Ja no umbes nagu mittesekretär, aga midagi enamat jah, nagu seda, aga tal on ka oma ärialane oma Ta import või vahendab Eesti Eesti toote, et seal Uko kääneda ja see on hästi, see on alustanud ja see on juba väga hästi läinud, et Alan oma, tal on ärinaine juba ja siis pretsetan. Ta on perenaine ja tallanud, aga ta on vabatahtlik inimene ta Haapsalus, et teeb kõik asjad Eestis sealt, siis ta aitab, apsused kõige ka tal on see, ta juhendab koos maigu tombuga, ta juhendab selle rahvatantsugrupis ja, ja aidaa. Noh, ma ei tea, ta lihtsalt, ma ütlen ausalt, kui tema tuleks selle Eesti seltsist ära, siis ma arvan, et selle eesti seal seal vänkoublist neel oleks väga suur puudust. Aga, ja siis Vivienne on praegu hetkel, ta on ka nagu, nagu perenaine ja tal on oma laps ja ema. Et laps on kolme aastane varsti. Ja et, et aga ta nagu ta oskab uskumatult hästi kunstiga. Ja et ma ei tea, ma aitan talle ja iga iga võimalus, kui on, kui ma loen, et ta peaks kumu kumuse minna ja nagu omad kunsti näidata, et tal on vähk, ta on hästi-hästi, loominguline ja hästi andekas. Andekad õed, muna, andekad veel, aga sinu juurde lõpetasid ära koolid seal Kanadas ja mis mõtted siis sinu pead läbisid, mida ma tahaksin teha, kelleks ma tahaksin saada? Alguses ma mõtlesin, ma tahaks näitlejaks saada, see oli Haapsalus kindel ja siis seda muutuks. Ja siis ma tahtsin kirjanikuks saada. Aga et siis, kui ma selle ajama ikka kasvasin üles kalgeris ja pärast ma lõpetasin keskkooli, ma kolisin pen koorise oma õdede juurde. Ja et siis seal oli, kus ma hakkasin hakkama, sattusin selle Eesti selts ise tagasi ja mina olin liiga noor siis, kui ma olin tankovlis alguses ma ei mäletanud seda üldsegi. Aga siis ma hakkasin tantsima selle rahvatantsugrupis, ma laulsin kooris ja laulsin kirikusse. Ja et see oli tõsiselt tore, ma hakkasin õppima, järsku tuli selle nagu laine ja kõik selle eest eesti kultuuris, mida ma ei teadnud üldsegi, mida meil, millest ma ei teadnud üldsegi enne. Ja et siis, et ma eriti ei teadnud, mis ma tahan edasi teha. Aga et tuli selline mõte, et mul oli kogu aeg. Ma olin nii uhke ütlema, et jah, ma olen eestlane, mul on eesti juured, minu vanaema on Kihnust ja me olime. Me olime siia tulnud nagu suveks mõnikord enne ja. Ma armusin teiega sisse. Eestisse, ja et ma, ma laulsin pühapäevad Timalasin kirikus ja siis mõned nendest inimesed ja nad ütlesid mulle, et miks sa ei lähe siis muusikat õppima. Et sul on nii hea nagu lauluhääl ja sulle meeldib nii väga laulda, miks sa ei lähe ja oli tõsi, tõsiselt, ma armastan lauda, aga ma jumaldan eesti keeles laulda seen, midagi erinev. Ma isegi ei saa seda seletada. Ja siis hakkasin mõtlema, okei, ma, ma, ma tahaks minna sinna minna ja muusikat õppima. Aga noh, kuidas ma lähen siis, kui ma isegi keelt ei oska. Naeruväärne. Ja siis tuli selle mõtte, et okei, olgu, ma, ma õpin eesti keelt kõigepealt ära ja siis vaatan edasi, mis saab, mis saab pärast seda, et kelleks ma tahan saada või mis ma tahan edasi õppida või et aga jah, siis läksin Tartusse eesti keelt õppima ja aga enne veel, kui me läheme peatükiga edasi, me kuulame üht lugu, mida sina kuulasid enne seda, kui sa päriselt, et sajaprotsendiliselt ihu ja hingega Eestisse tulid ja miks just see lugu väikeste lõõtspillide ühingult. Tead, ma isegi ei tea, ma noh, ma ei, ma tean, et mulle meeldib seda. Aga et meil oli selle plaad, neil oli nii vähe plaadid meie kodus ja see oli siis, kui ma Calgary solin ja ma sõitsin nagu oma sõpradega ja panin neid kuulama, et Silvia mees haarab ise laule, räägib ja mina ka Jana viiski viiski, ei ole internatsionaalne sõna, kõik saavad aru, millest ta räägib, miskist, ma sain aru küll, võib-olla see, miks mulle meeldis. Aga et see oli lihtsalt tore lauljat, selle terve plaat oli nii tore, et ma kuulasin seda absoluutselt igas kohas, igas igal võimalusel, mis on, mis oli võimalik, et see oli vitsad unistusega, et jah, kunagi ma lähen kunagi ma lähen sinna. Et jah, see viskiljoni kuulame väikeste lõõtspillide ühingut ja lool nimeks riskid ioni. No see oli lugu aegade tagant enne veel kui minu tänase jutusaate külaline Silvia soide jõudis Tartusse. Start Tartu ülikoolilinn vastas sinu ootustele ja et tegelikult see üllatas mind absoluutselt, ma ei, ma ei oodanud üldsegi, et noh, alguses oli küll raske, sest mina ei olnud kunagi enne oma perest ära läinud ja et eriti ka nagu ma olen võõras. Noh okei, see ei olnud nagu võõra võõras maa. Aga see linn oli küll võras, mina ei olnud kunagi enne Tartus olnud ja et siis ka nagu ma ei oska üldsegi kellegagi rääkida. Need otsused, mida ma teen, molek. Ma sattusin teiega paanikasse alguses, et see oli väga raske, aga et see lind tõsiselt võitis, min võit võitis minu südame. Mulle meeldis seal olla väga, et isegi tänapäeval ma, kui ma elaks Kihnu, siis ma elaksin küll ja meeleigal Tartus. Et jah, see linn on nagunii vägev ja kõik lastega igas kohas on mingi lahe asi tegema. Et noh, ma ei, ma ei suuda nagu paisuda ja mõelda, et mul ei oleks olnud selle võimalus. Me oleme kooliaastale päris lähedal, kohe-kohe on esimene september ja võib-olla siinkohal oleks tore, kui sa meenutaksid mõnda oma erilist õpetajat. Ja, ja mul oli, et kaks Heli oli, ma arvan, kui ma mäletan õigesti, siis oli heli noor ja Katrin Jänese, et nad olid hästi hästi hästi toredad õpetajad, mul olid ja aitasid väga palju ja. Noh, toredad, toredad, toredad üks oli nagu blondide juustega hästi nagu nagu mitte nagu. Noh, ta oli rõõmus ja kõik, aga mis on padu vi, ma ei tea isegi. No on, jääb igaühe koduseks ülesandeks välja mõelda, mis on nagu väli otsima, mis on paduri eesti keeles, aga siis see teine oli natuke nagu rangem nagu kange ja et ei, sa pidid õppima ja miks sa ei teinud oma kodutööd ja kõige oli nagu mustad juustega ja et aga tõsiselt, nad olid hästi toredad ja aitasin mind uskumatult palju. Kogu aeg oli nii abivalmis, et kui mul nii jõhkra palju küsimusi, et palun, ma ei teinud oma kodutööd, ma ei saanud aru, mis see on, et haageeniini aitasid mind kõik kõigega, aga kihnu keelega, kuidas sul lood on? Kihnu keel on parem, et me ei hakka rääkima sellest. Ja ma saan aru, palju paremini kui enne need siis, kui ma kolisin Kihnu. Oh jumal, ma ei, ma ei tea, kuidas, kuidas moving kogu aeg vaikne tüdruk nurgas, kes vitsa nagu istus ja mõtles välja, millest nad küll räägivad. Mul on, ma tean, et ma kuulsin midagi kits ja ma teadsin midagi mägi ja siis kõik naeravad, aga ma ei, ma ei saa aru, miks kõik naeravad, mis on selle, et lugu, aga et need tänapäeval ma saan aru, hästi, palju paremad ja mõnikord tuleb vällja mingi nagu eesti keeles. Ma ei tea nagu sõnad, nagu tähendab ma ei tea, Sass ja, või see on naa ilus ja et tuleb nagu ilma mõtlemiseta. Aga jah, ma ei oska veel, et see on üks asi, mis ma tahaks küll õpid ära õppida, eriti kuna ma elan seal. Aga ikkagi eesti keel peab olema nagu perfektne, ma arvan, kõigepealt ja siis ma saaksin kihnu keelekeelele minna. Aga kuidas sa sinna Kihnus üldse sattusid pärast ülikooli? See juhtus nii, et noh, ma olin 2007, ma olin siin-seal Tartus ja siis läksin koju vahepeal ja et olin Kanadas ja ma tundsin teiega Eestis puudust. Olime kooris ja ma laulsin absoluutseal. Ma nutsin absoluutselt iga lauluga ja et mõtlesin, et noh, mida ma teen, kas ma tõesti saan ilma Eestit ta elada. Ja nagu sext laose, mis meist laulsime Kanadas selle, mis maa see on, et on need sõnad, et noh, kas ma suudan enam olla tema ta ja olid tõsised need see tunne. Ja siis õde virien, tema otsustas, et okei, ta läheb Kihnu suveks ja siis mina mõtlesin, okei, ma ei suuda enam, et ma lähen siis tagasi Tartusse ja et siis Vivienne oli minuga, me elasime koos Tartus natuke ajaks siis kui ma õppisin teist korda eesti keelt ja et siis oi, mõned korrad mõned nädalavahetused. Me läksime kihnusse tagasi oma sugulaste juurde. Ja seal järsku helistas mulle, eks helistas mulle, eks, Viviani tuttav. Ja et ta kutsus meid ühe sünnipäevapeole ja läksime ja tegime lauljad ja kõik, rääkisime, rääkisime juttu kõik. Ja ma mõtlesin, et nagu midagi on imemitte imelik, vaid veider tunne oli, et ma tean. Ma tean, et ma pean siin suudlema, ma tean seda absoluutselt. Ja et isegi ei olnud, ma, see on nagu ma tean, et see nagu kõlab nii nagu ohol, nii nagu loll või nagu aga et see oli tõsiselt, ma lihtsalt teadsin seda ei olnud absoluutselt selle nagu too mulle meeldib teda väga, mul ei olnud seda nagu mingi crash või midagi selles mõttes. Aga et ma lihtsalt teadsin seda, et see peab juhtuma ja nii läks ja siis edasi lihtsalt. Kas oli sind, kutsus sinna sünnipäevale või teine poiss, ei, see oli see poiss, kes helistas mulle ja ta, kust ta kutsus meid sinna. Ja lihtsalt läks Kihnu poiss, jah. Kihnu kutt. Oh taevas ja, ja, ja siis pärast seda esimest suudlust otsustasid, sa oled nüüd ma jään siia. Ei, mitte niimoodi väga kiiresti ja noh, see oli kiire küll, aga et siis nagu need järgmised kuud võib-olla kaks kuud, et ma hakkasin talle külas käima ja et mõne nädalavahetused ma läksin sinna ja et siis olime natuke, hakkasime koos käima ja et tegelikult juhtus päris kiiresti, et oli selle. No kas, mis, noh, oli meil vestlus, et kõik yhes räägivad, et mul on uus naine ja et Ma ei tea, mida ma kutsun siin, kas oled minu sõber või kas oled sõbranna, et mida me teeme ja see oli esimene kord minu elu, see keegi on minu arust Cecinuid seda, et. Ma ei tea, esinuia oleme lihtsalt, me oleme koos, otsustame nii, et me oleme koos. Jah, palun, see on vägev ja tore. Ja siis juhtus, et oli kaks kuud pärast seda. Vivian tahtis kovi minna Kanadasse ja siis meil oli selle. Mul oli valikut, kas ma jään ise üksinda Tartus, aga selle korteriga, kus me elasime, ma ei saanud nagu see oli liiga kallis, lihtsalt üksinda. Või siis ma lähen Kanadasse tagasi ja ma rääkisin, mäletan seda täpselt nii, nii täpselt, et me istusime saunas ja ma ütlesin talle, et mis ta nimi on, muidu me räägime pehmamisemas. Tema nimi on Allan. Nii ütlesid Alanile, et ma ütlesin talle, et noh, on selline olukord, et ma arvan, et ma pean Kanadasse tagasi minna. Ja et siis ta ütles, et ma ei taha, et sa lähed ära. Äkki sa tuled siia, koli, koli siia kihnusse ja tule siia, elan minuga. Okei, jah, ja siis läks sauna, läheks edasi, oli nagunii lihtne vestlus, ei olnud isegi mõte, et homme ka, et mida ma teen Kihnus või ma ei oska üldse seal elada või midagi, lihtsalt okei, jah, teeme nii. Ja läks ja mitmes aastas on nüüd seal oled, see oli kaks tuhad, ma kolisin detsembris 2008 ja ma olen siiamaani siin-seal olnud. Et päris kauaks tegelikult aeg lendab ruttu, siis kui sul on lõbus, on sul olnud raske oleks olnud minu järgmine küsimus, sa ütled, kui sul on olnud lõbus, ei ole väga raske olnud või ei see angelus raske olnud, esimesed aastad olid hästi-hästi-hästi rasked minu jaoks. Et ma sattusin natuke masenduses maksendusesse masendusse, jah, aitäh, aga et jah, et on küll nagu probleemid olnud, ma ei ütleks kunagi, et see oli väga lihtne, aga et kui ma vaatan tagasi see on absoluutselt mind kasvanud, hästi, asi tulek tugevamaks, inimene ja meie suhte on palju, palju tugevamaks läinud. Et kõik asjad, mis on meile tulnud või mulle sattunud või ükskõik mis on juhtunud. Et ma väga armastan teda ja ma tean, et armastab mind, et jama mulle meeldib Kihnus olla. Et isegi kui on väga raske, et man mul on nii hea meel, et ma seal olen. Jah. Sa olid Kihnu koolis õpetaja kanda ja asendaja, aga siiski mu ahela tulen ringiga jälle selle kooli teema juurde tagasi, kas, et kas see meeldis sulle ja väga uskumatult, ma ei, ma ei oleks oodanud, et Mulle meeldib nii väga õpetada, aga oli, mulle meeldis teiega, noh, oli küll hirm hirmus, aga lapsed olid nii toredad ja mul olid nagu pärast seda, et siiamaani ei ole nagunii siia nagu suhted lastega. Et lihtsalt see oli nii vägev ja mul on hea meel, et see õige õpetaja tuli tagasi. Väga hea meel, sest need olid vaja, keegi, kes oli nagu õppinud, kuidas õpetaja olla. Aga et mul oli nii kahju seda et selle võimalus nagu ära andma tagasi, et see oli mulle, see oli nii uskumatult vägev, aitas mind nii palju enesekindlusega. Aga ja siis, kui ma Kanadas oli, nii et selle suve puhkuses siis ma õpetasin lõike eesti keele kursus nagu algajatele, sellepärast et mul on nagu palee grammatikat ise. Ma ei tahtnud väga sügavalt õpetada, aga paik teeks edasi nagu mina olen, sina oled ja nii edasi. Ja et mulle meeldib teiega õpetada. Ma ei, ma ei, ma ei oleks mõelnud seda ennast, aga tõsi seal see oli, tore. See võiks olla sinu tulevik. Kas see võiks olla see amet, mida, mida sa tegelikult tahaksid pidada, jah, kui oleks nagu selle võimalus, jah, siis oleks, ma teeksin hea meelega, kunagi mõtlesime, et Kihnus on nii palju täiskasvanuid, kes tahavad oma inglise keelt nagu harjutada või et kasvõi õppida ja aga seda oleks teiega vägev jama, oleksin absoluutselt nõus õpetada täiskasvanutele ka midagi, aga siis ma arvan, et oleks vaja, et mina ise lähen ka nagu õppima ja et õpetajaks saada ja ma olen natuke uurinud kas on midagi, mis ma, mis ma teeks, et sest see oli tõsiselt tore, tore kogemus oli. Kuidas Kihnu saar su omaks võttis, sellised väikesed saared Eestis? Me ju kõik teame. Ei ole väga lihtne minna kogukonda, kus sa oled tegelikult võõras. Ei naase Jali Viisnevad, miks ei raske alguses mõned võtsid, mõned ei võtnud, aga no ma saan aru siis, kui ma vaatan tagasi, et ma ise saan aru sellest, et kui mina oleksin nagu väikses külas ja mingi võõras inimene tuleb ja järsku on igal pool ja mina ütleks küll nagu, et noh, et, aga kes ta on ja ma ei tea. Meil omalgi tüdrukuid Eestist, aga et nojah, et oli raske minu jaoks, ma arvan, sellepärast et et see juhtus vist nii sellepärast, et, et minu suhte, kellega Allaniga Talovi enne oma kihnu kihnu tüdruk enne nemad läksid lahku ja et ma arvan, et sellepärast nemad, kõik need tüdrukud, nemad tundsid teda ja ka mind ei tundnud, nii et siis mina olen seal selle võõras. Võtsin ärasele Kihnu mees, et kaitsevaat, see on üks asi, mis on hästi nagu tegelikult hästi ilus kihlastest. Et nad kaitsevad teineteist nii väga, et see on päris tore. Et noh, raske on Köln, aga selle inimesega, kes ei olegi. Aga et selles mõttes oli tegelikult ilus, et ma saan aru sellest, aga jah, selle sellel ajal oli hästi-hästi raske. Aga see, miks mul oli hästi hea aeg oma sugulastega ja need inimesed, kes võtsid mind ilma mõtlemised, ta lihtsalt olid, et ja, ja sa oled tore, et sa tulid siin armastuse pärast, see on tore. Et miks mitte, et nemad olid hästi nagu mul olid suurt toetajad, seal küll, et siis ei olnud nii kaua ja siis pärast aega, kui kõik hakkasid mind ära tundma, siis läks natuke vanemaks, ma ei tea, kuidas nüüd tänapäev algas, kas kõigile meeldivad mind või mitte, aga noh. Aga on sul mõned sellised Kihnu oskused, mis sa oled nende aastate jooksul õppinud midagi sellist, mida sa Kanadas elades mitte ilmaski poleks pidanud ära õppima ja see poleks võib-olla sind isegi huvitanud ja et kõik selle Niteks kudumised. Me õppisime, kuidas vööd kududa seal Kihnu muuseumis, nad korraldasid õpituba, see oli tore. Et siis, kui oli, oli ka, et ma õppisin, kuidas sitsi jaki õmmelda. Et jah, hästi palju nagu need kasvõi Kihnu tantsud või Kihnu laulud togeenov, seda võiks küll õppida kuskil teel, aga et jah, just need Kihnu, kultuurilised ja käsitööd. Seda, mis pakub mulle suurt huvi, et need, ma olen õppinud ja ja järgmine samm on, siis ma tahaks õppida, kuidas kõrt kududa. Väga, aga Kihnu söögid, söögid, jah, ma olen õppinud ja näiteks noh, tavaline, ma ei tea, kas on Kihnus ega ka selle soolaliha kartuliga, et panni pannirasvaga see on tegelikult see kõlab nii, oi, vastik, aga tegelikult jumala vägev. Aga kala, kala, kala ja kala, et palju olen õppinud ja väga palju. Mis ema, isa sellest arvasid, et sa kihnu kutti endale said? Muidugi tunnevad minust puudust ja et noh, tahavad, et me oleme kõik koos meie pere. Aga noh, nad, nad on, nad on väga, ma olen väga, ma olen mul veda. Mul veab sorry. Et mul on väga toetav pere ja et vähemalt mina olen õnnelik, siis neil on ka õnnelik. Et siis, kui mul oli raske seal alguse, siis olid küll nagu selles mõttes noh, tule koju siis, miks sa oled seal, et et et siis oli jah, et kuidas kutsusid mind koju, aga et ikkagi ma jäin ja et olid, okei, sa, sa ise tead, mis Sa ise tead, me usaldame, et sa tead, mis sa teed ja et me lihtsalt tahame, et sa oled õnnelik ja ka Me toetame sind ükskõik, aga no muidugi nad tunnevad oma tütrest muhu kahest, ma sain aru, et su õde ka seal ja tema on ja noh, edasi-tagasi, et praegu tan Kanadast AIAI Kanadasse praegu ja siis kas märtsis või aprillis, ta tuleb tagasi. Et nelannategi raske nende maja ka sellepärast, et see on väga külm talvel. Et siis ei ole väga suur võimaluse ta saab seal elada ja jääda, et siis on selles mõttes natuke keeruline tema jaoks, et ja siis ta läheb edasi-tagasi. Aga jah, tema on Kihnus ka ja et siis on, noh, need on natuke raske, et tema ei ole seal, et mul on nagu selle puudus ka natuke veel, aga siis, kui ta on seal, siis on palju lihtsam. Et me oleme koos ja tema nagu minu parim sõber. Absoluutselt, kui ma ütleksin sulle praegu Silvia, et pane silmad kinni ja siis ütleksin, et mõtle kodumaast, siis mis see on, mis sinu silma ette tuleb? Sina tahtsid lihtsalt mind nutma ajada? Sorry mul ei olnud küll seda plaani ka minuga see nii lihtne, ma nutan kogu aeg, aga et noh, see on vist ka natuke raskem, sellepärast et ma just tulin sealt tagasi. Et see on nii tore, et meil on see needsamad inimesed, kes me näeme. Meie Eesti seal siis kas või rahvatantsugrupis või kooris või noh, oma perega ja muidugi on küll, aga et see Eestis ise see on suur pere. Ja et noh, kirikus needsamad ja noh, need vanemad inimesed, aga et nii palju on kahjuks nagu ära läinud ja kahjuks ei ole enam olemas. Et ma tunnen mõnikord, et ma hakkan, ma hakkan ära. Ma ei tea, ma, ma jään maha kõik asjadest seal. Aga kodu on hästi-hästi ja koht, kus sa nagu hästi käituvad tavad ja kõik tahavad kõik tulevad kokku selle mõttega, et me oleme eestlased, aga meil ei ole neil neil ei ole Eestit meie ümber, me peame kokku hoidma või siis meie ainuke võimalus, et me saame väljendada meie eesti kultuuri, meie eesti juured. Et kui me ei hoia kokku, siis me kaotame seda. Ja et see on nagu see tekitab selline sõprust kõik kõike vahel. Et mis on nüüd saab, see on hästi tore, aga võib-olla see on nii, sa peaksid äkki mõtlema nii et sina oledki see sild selle kodu-Eestiga. Et kui sa, kui sa küll tunned puudust oma kodustest ja oma oma Kanadast ja oma Lääne rannikust, et et siis teistpidi jälle sina oled see, kes tükki seda oma kodu eestit sinna alati viib, kui sa siit lähed, nojah, see on päris armas mõte, ma ei ole kunagi olnud niimoodi, aga lihtsalt siis nad peavad sõitma selle silla üle ja siis siia tulla. Oleme kõik siin siis tore pidu. Silvia aeg on läinud lennates ja, ja nüüd on nii, et, et me kahjuks ei saa mängida kahte lugu, mida me täna plaanisime. Sa võtsid need mõlemad kaasa ja üks nendest on Veljo Tormis, ilus neiu, kiigel või kiikte, tahab kindaid ja teine on Justamendi lugu. Mis meenub sulle alati seoses nendesamade äsja lõppenud Läänerannik, kui eestlaste päevadega kuumame, nüüd valime ja, ja, ja siis sa pead selle kuidagi sisse juhatama, okei, mul on täiesti ükskõik. Mul on isegi, et Veljo Tormis laulan väga, oli nagu Tartus, ma kuulasin seda apsused. See oli tähtis nagu tähendas mulle ja meenutab mulle sellest ajast, aga seal just selle Justamendi laul. Ma arvan, et seda ma valiks küll sellepärast, et see neid, see oli selle festivali, see Eesti päevadest ja see nagu meenutamin, nii palju see perest ja meie Eesti seltsist ja et nii toredast aiast, Haapsalus, et see oli vägev, nii et siis ma, ma arvan, et ma valiksin seal eeliste mingi laul. Me kuulame nüüd justamenti, aitäh südamest sulle, Silvia, et sa tulid täna hommikul jutusaatesse, aga nüüd on nii, et üks kurb hetk veel, mina jätan selle saatega nüüd hüvasti. Uus hooaeg toob uued tegijad ja minu jaoks ka uued saated. Loodetavasti on mõnel pühapäeval nende aasta saate jooksul olnud teil koos minuga tore. Et ma olen toonud teie kodudesse, ma ei tea uusi mõtteid, huvitavaid külalisi nagu tänagi. Aitäh veelkord Silviale, aitäh viivikale ja armsad kuulajad, ilusat pühapäeva. Aitäh. Korduks. Webberi surra? Kohtas hiid, alame. Ütles kuradi kurat. Ühes enneppess vees. Head. Kaasüks on meil valu vai? Meite sünnimaadlejad Ohutumaks hooldavad käed. On Tallinnfilmile? Surra ida. Betoon mullane neab. Epoliiti veel loll laulupidu vaid. Seega kaalu alla? Ja see päri käe paista kortuaal jooksma peale.