Vikerraadio. Tere, hea vikerraadio kuulaja, on laupäev, praegu on 29. augustikuupäev ja rahvateenreid on täna jälle lõppeva nädala sündmusi kokku võtmas ja teeme seda täna koosseisus Heidit, Kaio ajakiri, pere ja kodu, Krister Paris Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhti ja Lauri Hussar vikerraadio saatejuht ja täna räägime saates loomulikult me Eesti sisepoliitikast juttu tuleb ka kõrgharidusest. Aga alustame sellest, millest on kõige rohkem loomulikult räägitud korruptsioon, korruptsioon Tallinna sadamas. Ja öelda, et, et meil käib omamoodi võistlus ka lätlastega naabrist parem selgus, et kui seal oli üks ühe inimesega seotud tõsine korruptsioonijuhtum, siis nüüd meil lausa kahe inimesega, nii et praegu siin viimaste nädalate lõikes oleme lätlastele ka ära teinud. Altkäemaksusummad no räägitakse miljonitest ja, ja tõsi, Ain Kaljuranna puhul vähem Allan Kiili puhul rohkem mõlemad siis Tallinna Sadama juhatuse liikmed üks esimees, teine juhatuse liige, endised küll. Ja, ja kui nad enne nautisid oma ilusat töökabinetti vaadet Tallinna vanasadamas, siis need vaatavad maailma läbi Rootsi kaardina. Ja võrreldav on see vahetuse kohtusaagaga ja ja korruptsiooni ulatus kindlasti vähemalt summaliselt, võib isegi suuremaks osutuda, toda aga aga, aga võime öelda, et siis kahtlustuse järgi on mängus miljoneid ja, ja sellest on, on äriringkondades vähem või rohkem räägitud, et Tallinna sadamas ei ole kõik asjad korras. Nüüd on siis kaitsepolitseiamet koostöös prokuratuuriga selle selle loo avalikkuse ette toonud ja kahtlus pangana Tallinki tütarfirmale HTG investile. Ja HTG Invest on siis sadamale kaubalaevade teenindamisega seotud teenuseid pakkuv firma tegutseb siis vanasadamas, teine on teine, teine episood on seotud Paldiski lõunasadamas tegutsenud olemas dividor firma STV terminal tegevusega ja see on nüüd väga laia valdkonnaga tegelev firma tõesti, ta, ta tegeleb vanametallist ladustamisest, laevade Lostimise lossimisest, lassi lastimisest, logistikaga, millega iganes, ühesõnaga väga laia tegevusvaldkonnaga firma. Ja kolmas episood on seotud väga huvitava nimega laevatehasega Poolas. Enne saadet just natukene naersime remonditava remonditava laevatehas Poolas kus siis ehitatakse kahte parvlaeva Tallinna Sadamale, mis peaksid hakkama opereerima mandri ja vahel. Ja tegu on siis altkäemaksujuhtumitega, kus praeguse teooria selle selgituse järgi on justkui altkäemaksu antud juhtudel, et saaks rahulikult edasi tegutseda või vaid selline tegutsemis toetuse Tallinna Sadama juhtidele, et et kõik kõik sujuks õlitatult. Justkui, nagu õlitamine on, on praeguse teooria järgi, aga ega me täpselt ei tea, millega tegu on ja, ja siis on veel olemas ka mingi kahtlus, et On kuulunud osaga sadamast toimetavatest teistest firmadest, ehk siis väga selgelt on on see seotud siis huvide konfliktiga, nii et neid episoode on väga palju. See, see, see lugu on väga suur ja ma pean ütlema, et sellel hetkel, kui lugu avalikkuse ette jõudis, siis kõik, kellega ma rääkisin, isegi Tallinna Sadama nõukogu liikmed, ütlesid, et see on uskumatu. No aga ongi uskumatu ja uskumatu on see mastaap, millega neid altkäemaks võeti, et see ei olnud tõesti see, millega me siiani olime harjunud, et paarkümmend 1000 eurot selleks, et käia perega reisil või või mingisugused väiksemad summad, Need on ikkagi mastaapsed, mastaapsed, tehingud, kusjuures nüüd sellesse altkäemaksu keskmesse sattunud tegelikult ju see parvlaevaühenduse lepingud ja praamide ehitamine siis saarte vahel ja minu meelest oleks hästi oluline nagu lahus hoida seda sadamajuhtide ahnust ja, ja seda parvlaevaliikluse ümberkorraldamise vajadust. Et üks asi on tõesti see, et tegemist on ahnete juhtidega, nagu nüüd selgub, see, kas parvlaevaliiklust saarte vahel on vaja ümber korraldada või mitte, see on täiesti eraldi küsimus. Ja siin tasub meenutada ju ka seda, et selle parvlaevaliikluse ümberkorraldamise teemaga on kähmelnud tegelikult juba 15 aastat, erinevad majandusministrid. Meenutagem, et Meelis Atonen omal ajal astus tagasi sellesama sarnase teema pärast, et, et kuidas nagu aastast aastasse Äripäev avaldas avaldas majandusaasta aruandeid selle kohta, kuidas Vjatšeslav Leedo-le kuuluv parvlaevaliiklust korraldav firma aina suurendab enda kasumiosa ja dividendide hulk seal suureneb ja, ja kuidas riigi dotatsioonid kasvavad noh, kordades et mitte lihtsalt sammu haaval, vaid just nimelt seal oli juhtumeid kordades. Nii et selles mõttes just ma veel kord rõhutan, et need kaks asja tuleb lahus hoida. Kusjuures mina leian muidugi ette, mitte nüüd tingimata, et see viise, kuidas lõpuks hästi robustselt ja jõuliselt ära võeti, leedu käest see laevaliiklus, kus minu meelest oli ikkagi selgelt näha selliseid, vähemalt tunnetuslik, ausa mängu rikkumisi, see viis kokkuvõttes selleni. Tallinna sadam oli mingi hetk olukorra ees, kus pidi tegutsema ülikiiresti, et seda kahe aasta jooksul oma laevu saada. Ja kokkuvõttes seisu selleni, et neid laevu hangiti võib-olla seaduslikult, aga, aga mitte läbi sellise avaliku hanke või üks hange tehti kuhugi, kedagi ei tulnud kohale ja siis tehti need otselepingud. Igasugune selline otseleping on automaatselt allikas, kust võis sisse tulla korruptsioon. Siin Heiditi ütles sõna ahnus ja kui vaadata, et, et kes Tallinna Sadama ümber tegutsevad, millised ettevõtted on Tallinna sadama lepingupartnerid, kes on need inimesed, kellega tuleb Tallinna sadama juhtidel igapäevaselt kokku puutuda, siis tegu on väga rikaste inimestega, valdavad transiidiäris, liiguvad suured rahad, logistikas liiguvad suured rahad laevanduses liiguvad suured rahad ja, ja seetõttu nad puutuvad igapäevaselt kokku inimestega, kelle, kelle varandus on seal seal miljoneid eurosid väärt ja, ja siis võib tõesti esitada endale ükspäev küsimuse, et kas see, kui ma saan seal kuus või 8000 eurot kuus palka kuus või 8000 eurot kuus palka, et kas see siis nüüd on ühel hetkel piisav, lisaks on Tallinna Sadama juhtidele ka väga palju muid hüvesid, et sellest ei ole veel ajakirjanduse üleüldse rääkima hakanud, aga võib-olla tuleks ka Tallinna Sadama juhtide ja teised võivad kõik välja tuua, missis on ikkagi ettevõtte neile võimaldanud. Et, et see kindlasti võib, võib tekitada selle küsimuse, et, et kas kas, et ennast ühel hetkel ka nendega, kellega igapäevaselt koos kokku puututakse erinevaid lepinguid, sõlmitakse nendega kuidagi võrdsa mulle, et kas see võis olla olla ka ajendiks siis niivõrd laiaulatuslikus altkäemaksu võtmisele, aga mina tahaks siinkohal siiski tuua ühe ühe teise paralleeli sisse, et kui me vaatame, millises raamis on Tallinna sadam tegutsenud, millises Me, millise nõukogu poolt on Tallinna sadam juhitud, kes on olnud Tallinna Sadama nõukogu liikmed kuidas üks erakond antud juhul siis Reformierakond, kuhu Allan Kiil ka kuulus, vist kuni viimase ajani olles nüüd sealt välja visanud. Ma saan aru, et et siis siis ma tooks siia veel ühe arutelu juurde veel ühe paralleeli sisse, et Tallinna sadamat on peetud kogu aeg Reformierakonna kantsiks. Ja, ja kui siin jutt oli ahnusest, et kas, kas sellel ahnusel ei olnud veel ühte mõõdet juures, et, et see oli seotud veel ka Reformierakonnaga, et kuna seal oli, seal oli selgelt pikaaegse nõukogu esimehe Neinar Seli suunised juures ja nii edasi, et kas see, kas siin on, on kamm. Meie hinnangul võimalik mingisuguseid seoseid otsida, et miks nõukogu ühel või teisel hetkel ei tegelenud piisavalt juhtkonna tegevuse kontrollimisega, et me võime on lihtsalt väga lihtsalt öelda, et tegu oli ahnusega. Ja, ja sinna see asi jääb. Aga teiselt poolt me peame võib-olla siinkohal esitama ka küsimuse, et kuidas nõukogu, millel täpselt samamoodi on vastatud ettevõtte juhtimise ettevõtte tegevuse juhtimise kontrollimise eest, et kas nõukogu on siin piisavalt teinud, tegemata jätnud ja kui ta on tegemata jätnud, siis mis põhjustel ta tegemata jätnud? Tallinna Sadama ja Reformierakonna seoseid on kahtlustatud ka jälle umbes 15 aastat vähemalt, kui mitte rohkem ja, ja noh, tegelikult oleks loogiline vaadata pikaaegse nõukogu esimehe Neinar Seli poole, kes on 2002.-st aastast, kes oli 2002.-st aastast saati nõukogu esimees kuni 2014. aastani ja meenutagem ka, miks ta tagasi astus, et see oli ju seoses sellega, et tema enda vastu oli käimas kohtuasi ja, ja, ja ka jällegi korruptsioonikahtlusega seoses nimelt siis Neinar Seli nõukogu esimehena oli üks neist, kes hääletas selle poolt, et anda olümpiakomiteele 250000 eurot nii-öelda sponsorlus toetust, samal ajal kui ja Neinar Seli ise oli ka väga tihe teokaga seotud. Et, et mis, mis minu meelest ka see, et, et selline asi tookord üldse juhtuda sai, näitas võib-olla natuke seal Tallinna sadamas levima hakanud nagu mõtlemist, et siin liigub palju raha, kus tegelikult saab siit-sealt igaüks natukene võib-olla näpistada. Aga me vaatame kas või näiteks sadama neid majandusnumbreid siis käive 50 miljonit, umbes kasum sellest 20 ehk siis ta niivõrd kasumlik, et nagu on öelnud endine juhatuse siis olnud ei vabandust nõukogu liikmena olnud Tõnis Palts siis üks moment oli võimalik teenida kõikide lolluste kiuste ja täiesti võimalik, et oli võimalik teenida, aga ka selle kiuste, et mõned mehed said natukene ka kõrvalt endale seda enam, et aga need lepingud ja kõik muu, mis võisid tulla, võisid ju olemuslikult olla kõik suhteliselt head, et nad võib-olla polnud maailma parimat, aga aga noh, 100 100, põhimõtteliselt tõesti, need summad on nii suured, et seal natukene kuskile midagi näpistada, siis arvan küll ja tõesti, et meiega ka Päevalehes oma juhtkirjas mainisime siis teatud nagu kambavaim võiks küll olla sees, et kui teiste reformierakondlastest liikmete seal nõukogus või siis suurtoetaja Hillar Tederi kohta ei saa ju midagi niimoodi väita, kuna Neinar Seli on süüdi mõistetud korruptant, aga võib öelda küll selle paragrahvi alusel hetkel Riigikohtusse lahendamisel, aga noh, tõesti, et siis sa peo jah võib, võib küll öelda, et ilmselt ei, võib-olla ei peetud seda väga suureks patuks. Teine asi muidugi on, ma usun, et on õigus ka kapol, kes ütleb, et, et selline peitekuriteo avastamine, las ta tahtis, ta poleks kõik kuritegu, kui seal oleks võimalik nõukogu liikmetel lihtsalt peale vaadates öelda akule, mis sa siin teed, parasjagu. Aga kolmas dimensioon muidugi ikkagi seesama, et riigiettevõte võõras vara, mõisa köis, las lohiseb, et võimalik, et noh, polnudki mitte niivõrd mingit pahatahtlikkust, aga pigem ükskõiksus oma töökohustustes täitmisel, et eks sellised poliitilised mõnusad ametikohad seal nõukogus olla. Jah, aga minu jaoks on ikkagi küsimus selles, et miks Reformierakond on kogu aeg nii kiivalt tahtnud Tallinna Sadama nõukogus enamust endale hoida, et meenutame siin nüüd Harju, et kui majandus ja kommunikatsiooniminister oli Juhan Parts siis Juhan Parts tahtis kaljuranda ja Kiili või vähemalt seda seda tiimi lahutada või lõhkuda või, või siis mõlematest lahti saada ja tahtis Tallinna sadamas lei Tallinna Sadamale leida uued juhid. Ja siis oli väga raevukas vastasseis ennekõike just nõukogu esimehe Neinar Seli poolt toimusid hääletused ja häältega viis, neli jätkasid kaljurand ja kiil siis ja, ja, ja väga selgelt. Neinar Seli oli ennast nende meestega sidunud, ehk siis tal oli väga selge seos kõige sellega, mis, mis Tallinna Tallinna sadamas toimus, ta ta, isegi kui ta mäletate seda, seda lugu, kui juba see oli, selline, oli probleem EOK rahadega ja nii edasi, et siis ühel hetkel, millise vastukäiguselli tegi ajakirjanduses Juhan Partsi vastu, kui ta, kui ta üritas väita, et partsi tõttu läks väga palju raha raisku, kuna kuna mingi aeg planeeriti uut ja väga võimalik jäälõhkujat, aga siis avastati, et nii võimelist jäälõhkujat ikkagi ei ole mõtet osta ja osteti 1998. aastal ehitatud Botnica. Ja, ja kogu see diskussioon, mis toona toona käivitas Neinar Seli poolt initseerituna iseloomustab seda, et millised olid nende kahe mehe omavahelised suhted. Ja, ja mis, mis veel muidugi on Tallinna Sadama tegevuses ikkagi ka huvitav ja millega ajakirjandus võiks ikkagi tegeleda, on see, et kuidas siis Jevgeni Ossinovski äripartneriga seoses ühel hetkel otsustas Tallinna sadam maksta, seal oli üks, 2,8 miljonit eurot, et vabandust, mitte Jevgeni, vaid Oleg Ossinovski äripartneriga seoses. Kas vähemalt sassi nimed ja leiva, Ossinovski äripartneriga seoses 1,8 miljonit valuraha selleks, et seal üks, üks projekte ei käivitanud, et, et ka see on väga palju küsimusi tekitanud, et kuidas selline asi sai juhtuda, miks need lepingud olid niimoodi sõlmitud ja nii edasi, et siin on, siin on neid, neid küsimusi, mis sadama tegevusega seoses on üleval, on, on väga palju. Olen Aarne erakonnast ma praegu aplodeerisite selle peale ometi Ossinovskiga sisse tuli. Nad tulevad veel kõik nimelt siis sealt ära sellepärast üldse muretse, et küsimusi ja nimesid ei tule sisse, aga aga samal ajal see, kuidas, kuidas nimetatakse Tallinna Sadama nõukogu liikmed ja kuidas üldse riigiettevõtete nõukogu liikmed nimetatakse, et täna me mööname? Nojah, Tallinna Sadama nõukogu on võtnud vastutuse ja on ennast tagandanud, nüüd tuleb siis leida Tallinna sadama nautimiseks uus nõukogu, ajutised juhid on ametisse määratud, kes siis tegelevad praeguse olukorra väljaselgitamisega, aga, aga see probleem, et kuidas määratakse riigiettevõtete nõukogu liikmed, milline on nende vastutus ja nii edasi, see on ju meil igipõline probleem ja see ei ole siiamaani lahendust leidnud ja täna me oleme ilmselgelt palju tõsisema paljud tõsisemalt selle probleemiga veel seotud, kui, kui ühelgi varasemal juhtumil. Ja nüüd oleks aeg ükskord selle sellega tegeleda, et kuidas ikkagi pannakse paika riigiettevõtete nõukogu koosseisud. No aga samas et sees Skeem, mida me oleme siiamaani näinud, et kui valimistel on mingi erakond võitnud, saab valitsusse, määrab riigiettevõtet Nõukogu liikmed, see skeem ei tööta, see ei taga piisavat kontrolli. Ja kui üks erakond omab ikkagi nagu sellist mõjuvõimu ühe ettevõtte nõukogus, siis see on minu hinnangul probleem. Ja lubage öelda siis, et kas on turvalisusrisk, et sellisel juhul me peame ikkagi seda kontrolli oluliselt laiendama, et neil ei tekiks selliseid probleeme. Meenutame, kes on juhtinud probleemidele tähelepanu alates õiguskantsler Allar Jõksi, st on see teema kogu aeg päevakorral olnud ja see ei ole riigikogus kunagi piisavalt piisavalt laia kandepinda leidnud. Selleks et ühel hetkel seda tänast skeemi, et, et valitsev, valitsev või valitsevad erakonnad määravad nõukogu liikmed ja panevad kogu selle asja paika, et see skeem tuleb ümber muuta, niimoodi ei saa enam seda asja. Aga samas on küsimus, et mis see, mis see muu hea skeem on, on selge, et riigi riigijuht, tibi, riigiettevõtete puhul siis praegune variant on see, et seal on poliitikud ja ettevõtjad, ütleme siis spetsialistid ja poliitikud või siis avaliku avalikkust. Variant on see, et kas on spetsialistid siis leitakse mingisugune ühiskondlik konsensus, ma ei tea, mis tasemel, et kuidas need spetsialistid sinna leida, tõsine neid on, nende leidmine ei pruugi olla kerge, eriti veel pärast selliseid jamasid, eks ole. No aga samas saab olema kuidagi avalik, huvi seal esindatud, kes on siis loogiliselt, on poliitikute kaudu, et kuna sa riigiettevõtte ehk siis meie kõigi ettevõtte, siis meiegi Meil peavad olema poliitikud, miks peavad olema riigiettevõtete nõukogude? Allar Jõks on nagu siin, kuidas esindajad aga pikalt rääkinud sellest? Siin siin võib olla probleem seadusandja olemisel viibimisel ka riigiettevõtte nõukogus, et seal võib tekkida ka huvide konflikt ja ühel hetkel küsimus on siis selles, kuidas riigikogu liige, kes peab oma otsustas olema vaba, saab ühel hetkel tegutseda, kui, kui see otsus võib minna ka ka tema tegutsemisega Riigikogus vastuollu, sellega ta, ta ei, ta ei esinda ühel hetkel võib-olla oma otsuseid tehes Riigikogus võib-olla piisavalt vabalt seda rahva tahet või mis iganes võideta ühel hetkel võib-olla teeb otsuseid vastavalt riigiettevõtte huvidest või siis jälle vastupidi, nii et et kõik need probleemid on õhus ja siin on sellele tähelepanu juhitud ja seda ei ole lahendatud. Osariigiettevõte siis on sinna vajagi nii-öelda poliitilist kontrolli, ütleme poliitilist silma peale, et, et paraku me oleme riik, kus kus. Minister majandus või ütleme, antud juhul siis on väga selgelt ju minister ükskõik millise valdkonna minister on ju see, mis on üldkoosolek, nii või teisiti ministril võimalus siis ühel hetkel reageerida, nii et ka see on mingil määral poliitiline silmaga, aga võib-olla oleks nüüd nagu viimane, mis viimane aeg. Me oleme juba hiljaks jäänud, et uuesti hakata tegelema sellega, et kuidas ikkagi määratakse riigiettevõtete nõukogud. Noh, mina ei esita muidugi seda suunda, kes leiab, et mida vähem on meil selliseid probleeme üldse, kuidas mehitada riigiettevõtete nõukogusid ehk mida vähem on riigiettevõtteid, seda parem, et, et riik võiks ennast nii mõneski taolises kohas nagu, nagu miks, miks peaks olema näiteks Tallinna sadam on transiidiäri ikka nii-öelda üldse kuidagi riigiga. Pisaraid, mis tilguvad riigieelarve vastuvõtmisel, kui sellised dividendisummad sealt välja jäävad, nagu näiteks Tallinna sadam neid eelarvesse annab. Nojaa, aga kõik 90.-te ilusast erastati ja, ja hakkasid ettevõtte tööle, hakkasid tulumaksu kenasti, ühesõnaga sealt annab ju ikkagi riigile riigile võtta, mis, mis riigi omaette, see ei pea olema riik, tegelema ei pea ettevõtlusega, riik saab oma eelarvesse raha. Tulumaks on üks asi. Teine asi on kasum puhtalt kasumis. Saama väga hea, aga põhimõtteliselt sellele eraettesellisel juhul üldse me võiksime tagasi liikuda sotsialismiaegade, et kus see on natuke liiga pikk vise. Et kahesid sotsialism, Autreerisin olemuselt. Nii, aga ma tahaks veel siiski selle loo puhul tuua välja paar olulist nüanssi, et et ma arvan, et pärast seda juhtumit lõpevad igasugused jutud sellest, kuidas kaitsepolitseiamet on, on kellelegi käepikendus ja teeb kellelegi kellegi huvides tööd, et see, mida siin ka näiteks Keskerakond on on korduvalt püüdnud väita, et kuidas neid kiusatakse kaitsepolitseiameti poolt taha taga ja nii edasi. Et kusagil struktuurides ja samamoodi, et kui me nüüd vaatame ikkagi kiil, oli Reformierakonna liige, tali Reformierakonna kohalikul tasandil väga mõjukas poliitik korduvalt kandideerinud Harku vallavolikogus olnud mäletamist aastaid võib-olla isegi üle üle 10 aasta on olnud seal vallavolikogu esimees ja, ja noh, tema seos Reformierakonna tipp-poliitikutega on ka täiesti selge. Ehk siis, kui me, kui me selle nii-öelda siia sisse toome, siis siis võime öelda, et ei ole ka siin siin täna Eesti saanud kaitsepolitsei seisukohalt puutumatuid gruppe, erakond, inimesi ja nii edasi, vaid, et kaitsepolitsei tegeleb, tegeleb nii, nagu nad peavad selle asjaga tegelema, ehk siis selgitavad välja, et, et millised on korruptsiooniga seotud juhtumid kus on rikkumine ja nii edasi, aga siin on nüüd hästi palju huvitavaid nüansse, mis, Kapo kohta, et, et see kindlasti on kaitsepolitseile töövõit, mille, millele tasuks tasub aplodeerida. Läbi aegade üks kõige suuremaid korruptsioonijuhtumeid, võib-olla ainult maadevahetus on olnud suurem. Ja võib-olla võib-olla ees, et, et ja siin see kindlasti ei ole tegemist sedasorti uurimisega, mida sa võtad ettevõtte bilansi ette ja siis näed sealt, et oi, oi, oi, siit läheb küll kellelegi vasakule, et need on selgelt väga varjatud skeemidega tehingud olnud, kus kus osalised päris kindlasti on, on hoolikalt mõelnud välja, kuidas neid nendele siis vajalikke summasid liigutada. See tänavune siin osad lähevad niidid isegi poola. Et selliseid asju on veel keerulisem jälitada, nii et, et see on olnud ka puurijatele väga selgelt selline nokitsemise ja, ja, ja väga pingsa mõttetöö ja, ja jälitamise jälitamise töö, nii et kindlasti on see suur Ja noh, selge see, et ta tänapäeval kuskil ei ole korruptsioon niiet tulemusele ümbrikuga härrasmees vaid, vaid need liiguvad just nimelt pangas, pangakontole läbi varjatud osaluste ja nii edasi. Minu arust nõuniku tasude, neid variante on ju minu arust hästi muljetavaldav, ikkagi see, kui kuidas suudeti hoida seda saladust, et tõesti vist jäi mulje, et kõik, isegi Kalev Lillo, te kõik olid aga üllatunud päriselt ka, kui, kui see asi juhtus Eestis omakorda seab natukene minu jaoks kummalisse valgusesse väita et ministrit nagu nagu Michalit oli sellest briifitud, et kui mina läksin kapases uurija läbi ja vii uurimisläbi viia, siis miks ma peaksin üldse, ta on ju sõltumata kapaministrist informeerima ja, ja kuidas me siis ometi võiksin, kindel ollakse ikka kuskil ei leki kuhu vaja, et huvitav vaadata, et kui, kui kähku Reformierakonda suudetakse sealt tulest välja tuua, et kui informeeritus stabpidiselt olema valmis ju tegema kõik, mis võimalik, et enda enda erakonda kaitsta. Hetkel ma isegi väga ei näe seda, nii et ma ei tea, mida siis president. Aga see just see pritsimise suhtes, see fraas oli ju midagi sellist, et priisike riskist võimalikust riskist isegi mitte seda, et, et seal on täpselt toimunud vaid, et, et selle praamiliiklusega seoses on kahtlused ja riskid sügi samasse. Tegelikult see oleks küll nagu hulkasid. Huvitavaid lauseid üks pärineb minister Michali suust, kes ütleb, et ministreid teavita tee sellest uurimisest. Aga, aga samavõrd huvitav on ka ka teine seisukoht, et kaitsepolitsei justkui soovitas Kiili ja, ja kaljurannaametisse, mis on, mis on ka tähelepanuväärne, et, et kui me nüüd vaatame, millal nende nende tegevust või, või nende jätkamist pikendati, siis oli see aasta tagasi sügisel. Siis oli minister Urve Palo Sotsiaaldemokraatliku erakonna ma ütleks, juhtiv naispoliitik ja, ja, ja siis nimetati või, või jätka, Nad jätkasid amet tekkis ka sotsiaaldemokraatide häältega, ehk siis ka sotsiaaldemokraatide nõukogu liikmed andsid Kiili ja Kaljuranna jätkamiseks oma toetuse. Ja nüüd on tekkinud päris huvitav diskussioon ka Michali ja Palo vahel. Michal väidab kõik, kõiki ministrit teavitati, Juhan Parts on olnud väga vaikne, ta ei ole eriti midagi öelnud, aga ma sain aru, et ta ei ole ka ümber lükanud seda informatsiooni. Urve Palo on öelnud, et teda ei ole, teda ei teavitatud. Samal ajal. Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna on öelnud, et jah, et ministrit teavitati. Sellest küsimusest põlled siseneb. Ma toon veel, ma tahan veel njalasin fakte juurde, valitsuse istungil oli oli toimunud väga ebameeldiv sõnasõda Kristen Michal ja Urve Palo vahel kus Urve Palo oli karjunud, siis 30 ametnikku nähes Kristen Michali peale, kuidas Michal on, on leida teenistuses ja, ja, ja seal oli veel, seal oli veel seal, oli veel palju muudki, aga, aga põhimõtteliselt nüüd ongi siis üleval üleval ka veel Urve Paloga seoses küsimus huvitas, et kas Ta ta valetas avalikkusele, et kaitsepolitsei teda ei teavitanud. Või siis või valitseja valetab kaitsepolitseiamet, aga millegipärast ma kahtlen, et, et kui see on juba informatsioon odanud kahest suust, et miks nad peaksid valetama ja siis on ja siis on minu jaoks veel teine küsimus, et kui kaitsepolitseiamet, et palub ministriga kokkusaamiste ühel või teisel teemal, siis siis nii palju, kui mina tean, Need, Kaitsepolitsei jutud, need ei ole sellised otse et et teate, et meil on siin tõsine uurimine ja teil on seal väga tõsised korruptant, me tahaks nad vahele võtta, et see jutt ei ole niimoodi, et seda juttu räägitakse ikka läbi lillede ja ja, ja see jutt on, on sageli ka mõistukõnes ja inimene peab siis ise olema piisavalt. Et sellest aru saada. Ja minu küsimus on nüüd selles, et kas Urve Palo üldse sellest jutust, mida kaitsepolitsei ametnikud talle rääkisid, kast? Ma arvan, et ta sai sellest väga hästi aru, iseasi, mida muidugi kaitsepolitsei täpselt ütles, pigem noh, tõesti, siin on need küsimused Urve Palo rollis kogu selles loos ja Delfi väga-väga hoogsalt, siis soovib ja proovib Urve Palo alles nii-öelda poliitilist vastutust suunata, mis esmapilgul võib tunduda natukene sellise otsituna. Samas ei maksa unustada selle loo tausta, et see oli ju 2013, kui Juhan Parts tegi ettepaneku seda praamlaevaliikluse korraldamist muuta, et see oli just nimelt Parskes selle ettepaneku tookord tegi aga õige õige varsti pärast Partsi ettepanekut muutus valitsus, see oli see kuulsusrikas või suslik valitsuse vahetus, kus Andrus Ansip astus tagasi, Siim Kallas tegigi kerge põike peaministriks saada ja ja, ja see lõppes sellega, et topis Taavi Rõivas hoopis kolmas inimene sai, sai peaministriks ja sellega valitsus, valitsus siis vahetus ja Urve Palo sai majandusministriks. See oli siis valitsus, kellel oli aega nii-öelda üks aasta tegutseda ja kõiki otsuseid nad tahtsid ellu viia, pidid nad tegutsema väga kiiresti ja väga jõuliselt. Ja nüüd siis tuleb mängu Urve Palo, eelmise aasta, kui ma ei eksi, siis suvel väga jõuliselt hakkas järsku lükkama Tallinna sadamat, selleks tähendab praamiliikluse operaatoriks ja see oli, see oli tõesti väga jõuline ja samas ka väga suurt kriitikat tekitab ühelt poolt mõistetavalt IRL-i poolt, kes oli olnud eelmine majandusminister või kellelt oli olnud eelmine majandus samuti Juhan Partsi poolt. Aga tõesti, Urve Palo oli väga hoogsalt tegutsemas Tallinna Sadama nii-öelda esile tõukamised. Siit nüüd tekib küsimus, kas ta tegutses riigi parimates huvides. No sa tegid siis, see on väga Liigutatud. Ma meenutan, kuidas see päris täpselt oli, Urve Palo ütles, et Me Tallinna sadam võiks praamidega tegeleda siis ühel hetkel, see oli juuni alguses, eelmisel aastal juuni keskpaiku, siis ühel hetkel selgus, et tal ei ole selle selles osas ikkagi poliitilist toetust ja ka tema enda erakonnas mitmed inimesed vist ütlesid, et ei ole kõige parem idee. Ja ühel hetkel Urve Palo andis alla ja ütles, et jah, olgu peale, et siis me ikkagi üritame lepet saavutada Leeduga, aga siis selgus, et ega Leeduga nii lihtne enam kokkulepet sõlmida ei olegi, et vahepeal oli Leedo oli avastanud, et, et, et hind on tõusnud. Ehk siis, et tuleb, tuleb riigil rohkem raha välja käia ja siis hakati ühel hetkel ikkagi arutlema selle üle, et aga mis oleks kui ja, ja siis minu jaoks on nüüd küsimus selles, et mis siis juhtub just sellel hetkel, et kuidas toimus see pööre või, või mõtlemise muutus Tallinna Sadama juhtide peades, mida nad, mida nad teistmoodi arvasid, sellepärast et mulle meenub aasta tagasi septembrikuust üks raadiosaade kus siis osalesid Ain Kaljurand ja Urmas Treial, Väinamere Liinide juht. Nemad siis opereerivad mandri ja saarte vahel täna Vjatšeslav Leedo laevadega ja ja selles saates üllatuslikult Ain Kaljurand esimest korda käis välja informatsiooni, et et, et meil, meil ei ole siin enam teiega millestki rääkida, meil on olemas laevaleping. Remont laevatehases, Allan Kiil on just praegu nendel hetkedel seda lepingut sõlmimas ja sellega on asi otsustatud, me teeme ise laevad, hakkame ise opereerima kõik. Ja see oli Urmas Treielile muidugi väga suureks üllatuseks, et ta otse-eetris niimoodi, et ta pidi ikka ennast pikalt koguma, et, et ühel hetkel aru saada, et need nüüd ongi sellega kõik. Ja samal ajal ei, need, need sündmused toimusid väga kiiresti ja, ja siin avalikus ütleb, et jah, et see oli ühel hetkel Urve Palo surve tulemus, aga mina ei ole kindel, kas see oli Urve palves vale surve, surve tulemus, mina, ma mul mulle järjest rohkem tundub, et Palo tegi nii, nagu talle ette kirjutati ja rumala jällegi tulles ja meelepaha põhjus on täna ongi seotud sellega, et Urve Palo on tundnud, et ta on kogu aeg kellelegi poolt lükata-tõmmata ja ta ei ole ise saanud neid otsuseid langetada ja see on ka seotud selle selle taga on ka siis täna see, et Urve Palo on, on väga tige kogu selle protsessi peale, sellepärast et sellel hetkel, kui, kui parvlaevaliikluse opereerimise ja ehitame ja laevade omamise osas ülikriitilised Tallinna Sadama juhid ühel hetkel ütlesid, aga see on suurepärane võimalusi, sadamalt tuleb laieneda ja ja me peame leidma teisi võimalusi ja nii edasi, et kuidas see, kuidas see nii kiiresti toimus, minu jaoks on see täiesti arusaam huvitava kokkusattumusena toimus võib-olla võib-olla juba see õlitamine remont avalaevatehase poolt oli juba tehtud, kuigi jah, laevatehas ise on seda eitanud. Tulemusena see toimus just vahetult pärast seda, kui nad olid uueks, siis viieks aastaks ametisse kinnitatud. Kuidagi niimoodi käsikäes. Me võime siin muidugi nagu leida ka teisi seoseid, võib-olla oli ka nii, et Urve Palo ähvardas, et et ega te ei jätka, kui, kui te opereerima ei hakka ja siis nad ühel hetkel ikkagi jätkasid. Aga. Aga nad ei kaubelnud. Aga hea, et siin siin võib olla ka teistsugune teooria, et Urve Palo, nii nagu ta juuni, juuni keskpaigas ei saanud ise seda otsust langetada, vaid ta seati valiku ette, et, et võib-olla ta, võib-olla tal oli täpselt samamoodi ühel hetkel see valik, et, et nüüd lihtsalt olid, oli tuul. No aga nüüd selles mõttes me mööname kõike seda, et seal oli üks, üks, nelja kuu näe, selline ütleme, ajaauk, mis näis, et kus toimisid väga otsustavad sündmused ja kus väga otsustavalt nagu muudeti meelt ja lepiti kokku ja, ja oldi nõus ja nii edasi, et seal mingisugune selline kriitiline ajaperspektiiv tõesti oli. Sest vahest vaatan ette 14 10. juulil kirjutanud meie ärileht, kuidas olid hanke tingimused taolised, mis olid praktiliselt Leedo ja Miili tahtmist mööda ehk umbes kirjuta ainult hanketingimustesse. Aga nimi ja nad Salakesele endale järsku toimus selline suur muutus, ehk mina tulen tagasi enda alguse väite juurde, et kõik sellised nii-öelda mitte selgete tõmblemised on otsene allikas. Ta võib lähtuda korruptsioon ja kui me ennist just rääkisime siin ka sellest, et kuidas üldse, mis, mis peaks olema nagu poliitilised suunised, ütleme, riigiettevõtetele ja nii edasi, siis vabandust väga, kui need suulised kuidagi tulevad niimoodi läbi arusaamatute keeriste, siis parem need paremini ei oleks. Võib-olla. Ma tooks veel ühe nüansi sisse, et siin suurte riigiettevõtete juhtide puhul ma olen mõelnud, et, et mis võiks olla see võluvits, mis, mis hoiaks neid eemal sellest ahvatlusest ühel hetkel, noh, siin oli jutt ahvatlusest. Et noh, loodaks, et võib-olla see, see asi on seostid, see on seotud ainult Kaljuranna ja Kiili ahnusega, et nad tahtsid, tahtsid kiiresti rikastuda ja, ja aga samal ajal see kõik see muu kahtlus on õhus ja, ja see ja kui see muu kahtlus kinnitust leiab, siis, siis räägib kindlasti Eesti ühiskonnas oma, ma räägin siin see, mis nii-öelda poliitiliste sidemete palju laiem pilt. Et arvestades siin, et et ühe ühe sularahaskandaali peategelased on ka siin kõik nimedena sees, nii et siin siin seda arutamist tuleb kindlasti veel palju rohkem, aga aga kui nüüd läheb edasi riigiettevõtete juhtide otsimiseks ja, ja, ja noh, see on see igipõline teema, et kuidas leida häid juhte riigiettevõtetele ja nii edasi, nõudmised on kõrgemad, et. Avalikkuse tähelepanu ja nii edasi, et väidan, et kui need inimesed on ise aktiivsed, osalevad oma sektori teemade selgitamises hästi, aktiivselt on pildis võtavad sõna siis, siis on selle võrra korruptsioonirisk oluliselt väiksem. Kiili puhul, ega me nüüd me võime öelda, et siin mõni ajakirjanik on Allan Kiiliga tõesti suhelnud, aga ega need, ega mina ütlen, et mina ei ole Allan Kiili ka peale paari telefonikõne mitte midagi rääkinud Ain Kaljuranna osas, jah, ta ta mul saates käinud, aga ega ega ka tema oli üsna tagasihoidlik avalikkusega suhtleja. Et selline Sandor Liive stiilis kommenteerin, avaldan, Arvamust ei pea, ta juhatas rokkstaari nagu midagi teha ei ole, et see on see koht, kus, kus need käigud peavad olema läbinähtavad. Ma olen nõus, et see teeb kindlasti kõige paremini selle riigiettevõte. Maksma ei tea aga sellisel juhul see, kui tee juhatuse liige ise ise ei ole. Ise ei ole selline inimene, kes avalikkusega tahaks väga suhelda, siis ta siis ta vähemalt hea juhina mõtleb välja selle viisi, kuidas tema ettevõte oleks võimalikult läbipaistev, avalikkusele arusaadav, kuidas informatsioon jõuaks sealt avalikkusele ja see on hästi oluline. Et pluss ma toon veel ühe olulise nüansi juurde, et ma loodan, et et see Kaitsepolitsei töö võid, siis lõpetab ühel hetkel ära ka Keskerakonna jutud sellest, kuidas, kuidas kogu aeg kaitsepolitseinik kiusab, et ühel hetkel nad, nad langetavad ka oma erakonnaga seotud korruptsioonijuhtumite osas siiski nagu oluliselt oluliselt karmimad hinnangud ja leiavad, et ei pea neid inimesi alati poputama, kes on korruptsiooniga vahele jäänud ja, ja siis ka võib-olla mingitesse kahtlastesse sihtasutustesse korruptsioonijuhtumeid tööle võtta, et siin tasuks kindlasti ka ka mõnel teisel erakonnal Ja sellest, et mis on juhtunud ja ennekõike muidugi võidaks Eesti, sest et see, et meil on suhteliselt kõrge hea koht korruptsioonitajumise indeksis on olnud siiamaani kindlasti oleks plussiks, mis muuhulgas meelitab Eestisse ka investeeringud ja ma usun, et pärast seda aastat seal kõvasti kokku, aga teisest küljest, kui see mädapaise lahti lüüakse, siis on jälle kõik kõik võimalused üles tõusta. Lennart Meri või jätame selle siinkohal tegemata, aga Urve palaga seoses tasub kindlasti rõhutada seda, mida Urve Palo ütles eile ka TV3 Seitsmestele uudistele ja mis tema tema viimase aja seisukohtadest on välja tulnud. Ta ütleb, et selle olukorra eest sadamas on vastutav Reformierakond ja, ja ta on, ta on välja ütelnud ka seisukoha, et Reformierakond ei peaks valitsusvastutust edasi kandma, ehk siis ta on väga selgelt väljendanud oma seisukohta et kui nüüd homme koguneb sotsiaaldemokraatliku erakonna volikogu, siis sotsiaaldemokraatide seisukoht võiks olla see, et, et lõpetada koalitsioonileping Reformierakonnaga ja leida siis alternatiivseid variante või igal juhul mitte jätkata koostööd Reformierakonnaga sellises valitsuskoalitsioonis. No siin selle sadama korruptsioonijuhtum, mis kindlasti on ainest malekäikudeks, kus sotsiaaldemokraadid saaksid valitsusest viisakalt lahkuda, ainuke viga on see, et, et see matemaatika uue valitsuse moodustamiseks on kuidagi väga nõrk. Kõigele laheta näiteks kõigepealt muidugi Palo on selgelt siis valinud ka kõige sellise häälekamad sõnakama positsiooni, et ka kõik need nii-öelda avalikud, mitmekümne inimese ees välja öeldud laused, et kui ta tõesti väga spontaanne, siis on see natuke poliitiku kohta kummaline, pigem on ta lihtsalt valinud platsdarmi, et mina nüüd tahan, ütlen ja ja toon enda mure kuuldavale, aga nagu me oleme ju lugenud jälginud. Muidugi ei suuda ennast valitseda, siis on pigem probleem see. Kuulge, lugenud igalt poolt sisse ja aru saanud, siis sotsiaaldemokraadid on fifty-fifty, et mis siis edasi teha, sest et kogu ikkagi kõige selle taustal terendab, kui nad hakkavad kõvasti lõhkuma, lammutama terendab veel üks võimalus, mida ilmselt küll kummagi partei tuumikvalijate kiidaks heaks, aga mida varemgi juhtunud, ehk siis matemaatiliselt ja võib-olla ka sellised pragmaatiliselt maailmavaatelt reforme kesk on, on palju loogilisem nagu kõik muud kombinatsioonid peale praeguse valitsuskoalitsiooni. Meie tõsi see on, et näib, et sotsiaaldemokraatide uue juhil Ossinovskil on on hindu ja tahtmist ja pealehakkamist, et praegust valitsuskoalitsiooni nagu raputada aga just nimelt iseasi, et mis sellest raputamisest nagu, mis sealt puu otsast alla kukkuma. Et missugune koalitsioon see saab olema, et, et kas seal ka on sotsid kaasatud, see saab olema iseküsimus. Ossinovski probleem on täna tõenäoliselt ka selles, et ta ei kontrolli oma erakonda, ehk siis kui ajakirjanduses on räägitud sellest, et erakonnas on kaks tiiba, siis mina väidan täna, et erakonnas on kolm tiib, ehk siis on, on ühed sellised vanad Mõõdukad sotsiaaldemokraatliku erakonna raudvara eesotsas Eiki Nestoriga, noh, seal on Ivari Padar, Sven Mikser ja nii edasi, et, et selline selline tun reformi või vabandust, sotsiaaldemokraatliku erakonna kaubamärk on, on seal tiivas siis siis teises tiivas loomulikult Ossinovski, seal on Andres Anvelt, et kindlasti on seal Urve Palo ja, ja natukene sellised nooremad ja ägedamad sotsiaaldemokraadid kuuluvad sinna tiiba ja siis ma väidan, et on olemas ka ka keskel veel inimesi, kes, kes täna ei ole veel üldse otsustanud, et kuhupoole minna ja nende valikust võib sõltuda väga palju ja noh, nende kohta on siin visatud ka nalja, et et tegu on pilguga koolkonna meestega. Nende seas on kindlasti palju endisi rahvaliitlasi, aga seal on ka veel veel veel teisi inimesi, kes siis ühel hetkel tõenäoliselt langetavad otsused, kuhu poole kukkuda, et, et kas ühele või teisele poole Viimasel ajal on, tähendab muidugi väga tore, et ta on erakonna, mida ei kontrollita ülevalt poolt, et aitame sellistest monoliitidest nagu kogu Keskerakond küll, et vähemalt see näitab, et kuskil toimub ikkagi arutelu ja poliitika kujundamine. Aga see näitab juhi tarkust, et kas juht suudab, kui ühel hetkel, kui Ossinovski keerab selle mängu enda jaoks tuksi, siis see näitab, et ta ei ole tunnetanud erakondlike meeleolus, et ta ei ole. Ta ei ole seda läbi näinud ja ta on erakonna juhina läbi põrunud. Nüüd on küsimus selles, et see on, see on Ossinovski tuleproov, kas ta saab selle selle olukorra lahendamisega hakkama või mitte. Et ei saa välistada ka võimalust, et Ossinovski läheb ühel hetkel homme näiteks sotsiaaldemokraatliku erakonna ette ja ütleb, et et me saime läbirääkimistel väga palju. Ta ei ole ju oma seisukohta öelnud, et me saime väga palju. Me teeme ära haldusreformi radikaalsemalt, võib-olla ka maakonna maakonna osas, vaatama hoopis teise pilguga, meil on väga palju muid asju, õpetajate palk on seal sees, ütleme ma ei tea, mis see, et ei saa välistada, et see võimalus on olemas, sellepärast et mingisugused kokkulepped nad on ikkagi jõudnud. Aga selle põhiküsimuse osas nad loomulikult kokkuleppele ei ole jõudnud, sellepärast et Reformierakond ei ole nõus tulumaksumäära tõstmisega. No seda küll, aga pole mitte mingi küsimus, siis öeldakse Ta ühel hetkel nii-öelda lahendab selle probleemi ära ja ta ei lükkagi seda seda üles, kuigi see tähendab muidugi ka seda, et, et siis jääb erakonna sisse ikkagi nagu märkimisväärne hulk rahulolematu. Narrojamatut juba tekkis sellest, kui neil tekkis selline no esimest korda. Me nägime ühes parteis selliste tugevate võitlust üldse erakonna esimehe valimistel, aga kas see oleks, sisenesid? Oi, see, see on ikka varem ka Eesti poliitikas toimunud on ikka varem ka löödud ja isegi keskerakonnas on väga-väga tugevalt piike ristatud. Päris kindel, kas see nüüd väga tugevalt, ega sealt päriselt 41 59, kui te, see, kui Jüri Ratas kaotas, et see oli ikkagi väga muljetavaldav tulemus, Ratase poolt. No igal juhul oleks mingi Ossinovski poolt siiski suhteliselt mõistlik lähenemisseda enam, et öeldagi, et hea küll, et me näeme praegust jõuvahekordadega, me ei saa tulumaksu, aga seda nüüd hakata siis taguma ja kõik need järgnevad järgnevad aastad uute valimiste eel. Poleks üldse mitte paha. Aga Ossinovski, olgem ausad, ei ole ennast siiani näidanud väga sellise läbirääkijana või ühise pinnaotsijana, et ta on siiski näidanud ennast noore äkilise mehena, kes kes pigem võib solvuda, pirtsutada võib, võib võtta vastu järsku otsuseid võib-olla avalikus tülis inimestega näiteks nagu Jürgen Ligiga, et, et ma ei ole teda näinud väga siiani sellise just nimelt diplomaadi ja, ja nurkade maha silujana. Aga seda huvitavam saab see olema. Kuidas, kuidas, kuidas sellega saaks ka hakkama või seda proovinud. Selles mõttes on huvitav, kuidas sa pead tänapäeva lehkasvataksest metafoore, kuidas mikser vaatate mõnuga pealt, kuidas Ossinovski praegu pannile praegu niimoodi? Mulle tundub, et Ossinovskil iseenesest ei tunne, ei tunne ennast pannil praadimana, vaid see on tema. Selline ongi selline loomulik olek on sellisem rohkem tulesäde kui. Kui omlett. Ja aga kui siin aritmeetika juba juttu oli, siis tasuks ikkagi vaadata veel üle, et aga võib-olla on siiski mingisugused muud variandid ka õhus, et et siin on väga lihtne ja öelda, et ta, et kõige lihtsam aritmeetika on loomulikult Keskerakond, Reformierakonda, siis on, siis on sellega asi otsustatud, sellepärast et kahe peale meil on piisavalt hääli, et riigikogus. Ei no muidugi erakondi on meil ju seal ju päris kenake hulk riigikogus seekord seekord sel korral, et, et seal annaks nagu matemaatikat teha, aga noh, ma ei, ma ei kujuta ette näiteks kuidas, kes, kes oleks nõus minema EKREga koos valitsusse, et see on ikkagi päris keeruline, eriti ei tahaks Ekrega minna veel, kes selle peale ilmselt kaotas kõik, võtame EKRE ja Keskerakonnaga koos. Et siis on seal, eks ole, vabaerakond, kes EKRE ja IRL ei ole, aga kokkuvõttes on see tagu. Aga see ilmselt lahustaks IRL-i. Seda on EKREga on täna ikkagi veel see probleem, et ega keegi ei taha Ekreka väga minna, et kuigi siin Mailis Reps üritas, üritas nüüd ühes artiklis vist vist natukene EKREga seoses leida leida mingisugust lahendust, et ega EKRE ja IRL-il suurt vahet ei ole, aga kui me ikkagi vaatame käitumisviisi ja seda, kuidas nad ühele või teisele teemale on reageerinud ja ja kuivõrd reaktsioonilised nad on kas või võtame siin alates sooneutraalsest kooselu seadusest või, või, või pagulasküsimusest, siis siin on ikkagi nagu vaks vahet sees, et tasub, tasub vaadata, tasub vaadata natuke laiemalt, et ma arvan, et EKRE ja IRL-i vahele võrdusmärki panna ei saa. Mis nüüd muidugi. Mis võiks panna muidugi arutlema selle selle variandi üle, et kui Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja vabaerakond teeksid vähemusvalitsuse ja seda kellelegi toel siis ka see variant on ju laual, aga siin on nüüd küsimus selles, et kuna vähemusvalitsused on reeglina alati selline väga küsitav, küsitav teema ja kui, kui tuleb natukenegi natukenegi pingelisem periood, siis selline valitsuses võib alati kukkuda. Et kes julgeks sellist poliitilist riski võtta, et vähemusvalitsusele tegema. Aga kõik ei ole seal selles koalitsioonis noored mehed, kes, kes otsustavad, et, et see ongi nüüd see küsimus. Sa pead sellega midagi katastroofilist, sellest ei oleks, et on olnud ju kihke hili hilise, mis ajaloost Euroopast näitajate, ütleme Belgia või tšehhi vabariigi näitel, kus üle aasta ei ole valitsustest üldse olnud ja ega kui selline stabiilne riik toimib edasi kenasti küll selliste akuutsemate kriisidega, nagu ma tea, seakatk, sellega saab ikka hakkama kahtlema ministeeriumit, ametkond ilma valitsuseta. Tehke iseenesest. Kui otsustada, et võtame aja maha, meil praegu jõuvahekord on sellised, et keegi enda mingeid tahab peale ei saa suruda, siis on vähemusvalitsus täiesti toimiv nähtus. Siis on variant ka ka selles, et, et kui Keskerakond, Vabaerakond, EKRE ja sotsiaaldemokraadid lepiksid kokku, et, et kui see tänane variant ei toimi, et kui see selle riigikogu koosseisuga ei ole võimalik moodustada valitsust või toimivat valitsust, et siis on võimalik nende häältega viia asi nii kaugele, et, et tuleks korraldada erakorralised valimised. No see on hästi keeruline, see asub praktiliselt on võimalik ainult siis, kui ei suudeta eelarvet vastu võtta. Ei ole ka valitsuse pärast valitsuse kukkumist on võimalik vist ma ei mäleta, kas oli kaks korda, kui see protsess on läbi kukkunud ühel hetkel esile kutsuda erakorralised valimised, et see, see variant on samamoodi võimalik ja, ja siis ja siis on, on nii-öelda kõik see kõik see laual ühel hetkel valija saab uuesti. Enne erakordseid valimisi on siiski on olukord, kus nii-öelda võim on maas, et kus, kus võib-olla ja sealt tekib ka võimalus see kellelegi üle üles korjata, ehk siis ei välistaks ikkagi Reformierakonna ja Keskerakonna liitu, et nii kui võim maha kukub, siis, siis võime jää vedelema. Et seda seal alati Ka väga head lahendust erakorralisteks valimisteks andnud ja, ja selles mõttes ma kaldun sind toetama Heidit sellepärast et parlament ei koosne mitte erakondadest. Parlament koosneb inimestest, inimesed mõtlevad, mõtlevad ka sellele, et kas nad tahavad ikkagi jälle uuesti valimiskadalipu läbi teha ja kas nad sellisel juhul osutuvad üldse parlamenti, valitakse või mitte ja see võib väga paljusid inimesi tõsiselt kannustada, arvestades seda parlamente on siin veel üle kolme aasta, siis siis nad võivad, võivad vabalt mõelda, et, et võib-olla tuleks siiski see võim maast võtta ja nii edasi. Ja vaadates erakonna poole, siis kust nad raha võtavad, uueks kampaaniaks jälle see kõik on ju? Ei maksa. Et on olemas hulk inimesi, kes juba on võimul, kes on, kes on ministrite positsiooni ministripositsioonides, kes on riigikogus headel positsioonidel, mis peaks olema nende motivatsioon hakata paati kõigutama, et tegelikult noh, väga ju ei ole. Ma ise mõtlen ka, et näiteks kui oleksime minister Rannar Vassiljev, mis pagana pärast peaksin tahtma minna näiteks puhtalt mingisuguse põhimõtte pärast, opositsioon ja praegune olukord rahuldab täiesti. Vabaerakond on ka muidugi väga huvitav teema, sellepärast et noh, erakond on muidugi matta nad eneseotsingutest, nagu me teame, et, et nad ei, nad ei aseta sellisele klassikalisele parem-vasak skaalale, nagu ma selle laste või sel nädalal ajakirjandusest jälle kuulsime, et nad nad tegelevad eneseotsinguga kutega ja ja vaatavad, mis nende maailmavaade siis on, et seal on muidugi väga huvitav, et kuidas, kuidas vabaerakond tegeleb nende eneseotsingutega ja siis käib ka kohtub Edgar savisaarega, arutab, arutab probleeme ja, ja noh, ma ei tea, mida nad sealses jagasid v jaganud, et keegi viskab sind nalja, et küll jagate ministriportfelli iganes, aga samal ajal vabaerakonnal nagu Andres Herkel ise ütles, on tõsine probleem, et nad ei saa Keskerakonnaga minna valitsust tegema, et neid või neid tõsiselt takistab ikkagi Keskerakonna koostöölepe Putini parteiga. See on, see on ikkagi teema, mis neid väga tõsiselt takistada ja, ja seesama see on täpselt sama probleem, muuseas, mis grillil takistuseks Keskerakonnaga koostööl sellepärast et see, see ühel hetkel, kui, kui minnakse sellisesse koalitsiooni, tähendab väga kiiret mainekadu ja just just sellistele konservatiivsetele, ent konservatiivsena määratlenud rahvuslikele parteidele on see on see väga valus. Nende mänguruum on väga väikesed. Et nad tulid turule, protestiparteina, ütleks, võiks, võiks nimetada turuks seda, mis erakondade vahel toimub. Et see nüüd minna valitsusse valitsusvastutus võtta, see oleks nendele ütleme väga-väga suur samm, väga julge samm millega võib kaasneda tegelikult ka suurtoetajatega. Ja teine asi, kui sa ühte sellega kaasneb kõigepealt vastutus just nimelt. Ja, ja kui sina nimetasite avara erakonda konservatiivseks parteiks, siis ega nad pole ju ka selles üksmeelele, et seal on päris mitmeid inimesi. Jevgeni Kristafovitš, Sergei Metlev, kes esindavat selgelt liberaalset suunda ja kes nagu üldse ei ole rahul mingite väljaütlemistega, mida ka näiteks Andres Herkel löönud sedasama kaasabieluseaduse suunal ja nii edasi, ühesõnaga et ega ka kas selle koha pealt võib kergesti tulla tulla pereheitmise kui sealt, kui mingi hetk tuleb hakata langetama ka päriselt otsuseid, mitte mitte lihtsalt. Katsed olla nii-öelda kõikide partei nagu vabaerakond praegu on. Aga mina ei välistaks siiski ka seda varianti, et et Jevgeni Ossinovski mängib homme pokkerit. Ehk siis läheb nagu läheb ja siis vaatame, kuidas edasi läheb. Ehk siis siis ta võtab, võib-olla, võib-olla ta isegi ei saab toetuse sellele mõttele, et et sotsid ei pruugi sellises koalitsioonis jätkata või et nad jätkuvalt nõuavad oma nõudmiste elluviimist selles valitsuskoalitsioonis seavad valitsuspartnerid valiku ette, kus neile öeldakse uuesti ära ja siis sotsid ühel hetkel tõenäoliselt peavad kedagi umbusaldama ja ja mingisuguseid protsesse torpedeerima ja, ja mis siis nendega edasi saab, et ja juhul kui nii läheb, siis mis nüüd, mis nüüd erakonnapoliitikast edasi saab, et, et võib-olla lihtsalt ühel hetkel võib-olla ongi, ongi eesmärk see, et aga vaatame, mis siis juhtub, et milline see mängu ilu saab olema. Et kas, kas see variant on ka olemas, et ma tean, et lõunapoolsetes riikides üsna tihti poliitikud harrastavad seda ja Krister, sa oled ka välispoliitika eksperdina seda kajastanud, et kuidas, kuidas seal üritatakse sageli sageli julgete kiirete ratastega saavutada edu, mis, mis sageli ei ole väga läbimõeldud. Ühesõnaga, praegu on ju kõigile nähtav nende üks ekspert ehk siis Kreeka peaminister Tsipras. Aga Kreeka peaminister Vaatame, kuidas, kuidas sellega edasi läheb? Me, meil on väga vähe aega, aga me peame rääkima, kuigi ma täna ka täna ka pagulastega seotud teemades, sellepärast et et see probleem kogu oma tõsiduses võtab üha üha uusi ja tõsisemaid mõõtmeid. Ja, ja see sõnum, mis sellel nädalal tuli meile Austriast, kus kiirtee äärde jäetud veoautos oli lämbunud 71 inimest pagulast, kes siis tõenäoliselt olid jõudnud Austriasse läbi Serbia ja Ungari tegu on inimkaubitsemise juhtumiga, kus on siis raha eest tõenäoliselt üritatud inimesi viia, viia Kesk-Euroopasse või, või, või see või, või Saksamaale või võib-olla isegi veel kuhugi edasi ja kellel siis see olukord on lõppenud sellega, et auto on lihtsalt jäänud tee peale, need inimesed on, on lämbunud kiirtee ääres ja olnud seal ka mõnda aega ja see on nüüd siis kogu selle kogu selle põgenikekriisi Euroopas asetanud täiesti uude Teksti 70.-te ma täiesti ainult üks juhtum, et samal ajal tulid teated jällegi võimalik, et paarisaja inimese uppumisest merel ehk siis see, see laine on nüüd lihtsalt hästi nähtav ja taga väga palju suurem, kui ta on olnud varasematel aastatel ja kõik need muidugi pildi, mis on tundnud, kuidas Makedoonias üritasid politseinikud rivi hoide lõpuks järgi andsid, kuidas inimesed ronivad läbitraat aedadesse, kõik on, on visuaalselt traagiline ja toob selle võib-olla isegi rohkem inimeste teadvusesse, aga noh, mingi hetk lugesin huvitavat kirjeldust, kuidas Belgradis pargid täis juba pagulasi, kes lihtsalt ootavad edasiminekute puha ehk mingi hetk, see visuaalne pool jõuab ka läbi nende piltidele kõikidele tänavatele, et kui me vaatame juba, kuidas Saksamaa ütleb, et ootab, ootab 800000 inimest, keda ta suudab vastu võtta sel aastal enam vampiir, siis on selge, et noh, meil lihtsalt mingi hetk. Meil pole enam küsimus, et tahame ei taha ega midagi, vaid et see, see laine on nii suur, et kõige hullem, mis saab juhtuda minu jaoks praegusel hetkel mitte see, et tulevad immigrandid, keda ikkagi on võimalik veel praeguses mahus hallata kui, et hakata seda kiiremas korras lammutama Euroopa liidu üht põhilisemat alustala, ehk siis isikute vaba liikumist kõik need kõige nagu sümboolse, kõige nähtavam asi Euroopa liidus, ta on see Schengeni ruum ja seda hakatakse tükeldama. No iseenesest on ju seda ka, seda praegust põgeniketulva võrreldud siis teise maailmasõjajärgse kriisiga, et pärast teist maailmasõda sarnast olukorda ei ole olnud, nii et, et kui juba sellistesse mastaapidest lähevad võrdlused, siis on selge, et, et asi on väga kriitiline. Samas mina tunnistan, oleksin täiesti piiride sulgemise poolt. Et see, mitte et ma mitte midagi pagulast Aga elu näitab, et piiride sulgemine ei aita ja sellepärast inimesed inimesed murdsid Schengeni ruumist välja kolmandasse riiki ja tulid siis uuesti süngenisse tagasi või vähemalt üritavad sealt uuesti tagasi murda Schengeni sisse. Ja kui seal on seal tuhanded kümned tuhanded inimesed, sa ei suuda millegi muu kui sõjaväe ja relvadega neid sealt eemal hoida, aga, aga sellist genotsiidi endale täna Euroopas mitte keegi lubab. Just, ja siis veel natuke isegi mõistetamatuna veel tuhanded riskivad oma eludega selleks, et jõuda Suurbritanniasse, ehkki ütleme seal Prantsusmaal ei ole see nii palju halvem, et elu elu elu enam ohus ei ole. Otseselt. See on muidugi huvitav, et nad arvavad, et Suurbritannias on elu parem, et, et see ei pruugi üleüldse nii olla, et aga selline selline ettekujutus on, et noh, küsimus on üleüldse selles, et mida siis mida siis need pagulased arvavad, et kus siis on see hea elu või et kuhu nad peavad välja jõudma, et ta tõenäoliselt ka see informatsioon, mis meieni on, nendeni on jõudnud, on on üsna üsna moonutatud ja kummaline. No Inglismaal alustanud põgenike kojusaatmise tohutu suure programmi, kas oli 500 miljonit naela, milleks Inglismaa kavatseb investeerida selleks et tšarterite ja lennukipiletit Ena inimestele lihtsalt inimestele siis toimetatud inimesi lihtsalt tagasi nende kodukohtadesse? Aga kui siin Krister korra rääkis veel Euroopa liidus, siis mina ütlen, et Euroopa Liidu välispoliitikale ja, ja, ja sellele, et millist välispoliitikat on aetud ja millist välispoliitikat tuleks ajada, on see nüüd nüüd küll nagu väga suur küsimus, sellepärast et siiamaani võib öelda, et Euroopa Liidu välispoliitika on, on just siin Lähis-Ida ja Aafrika suunale läbi kukkunud ja see ka see on üks põhjus, miks me oleme sõnasele poliitikasse, sellest on saanud nüüd meie sisepoliitika ja, ja, ja siin tuleb kindlasti nüüd ka ka oluliselt jõulisemaid samme Euroopa Liidu riikidel ühiselt astuda, selleks et välispoliitiliselt tekitada ka mingisugune stabiilsus nendes riikides, kust põgenikud praegu tulevad. Me kahjuks ei jõudnud rääkida tänases saates haridusteemadel, aga Gunnar Oki raport on väga põnev. Minule muidugi Tartu Ülikooli vilistlasena meeldib alati öelda, et Eestis on ainult üks ülikool, on Tartu ülikonnaga. Aga kindlasti on ka, on ka teisi, paneme siinkohal rahvateenrite saatele punkti ja stuudios areid Heidit, Kaia Krister Paris ja Lauri Hussar.